Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hageja väitel põhivõlgnik oma kohustust ei täitnud, mistõttu nõuab hageja kostjalt kui solidaarvõlgnikult kohustuse täitmist vastavalt käenduslepingu p-le 1.2, mille järgi käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 47 933 eurot 74 senti (VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1). Kostja väitel ei sõlminud ta käenduslepingut ja hageja ei tõendanud põhikohustuse olemasolu, mistõttu ei saa kostjal olla ka käenduslepingust tulenevat kõrvalkohustust. Maakohus kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kohtule on esitatud käendusleping, mille kostja on omakäeliselt allkirjastanud. Kostja vaidlustas allkirja ehtsuse, kuid kostja vastuväide oli põhistamata. Kostja esitas kohtule ka lepingulisele esindajale väljastatud volikirja, millel olev kostja allkiri on visuaalselt täiesti sarnane vaidlusalusel käenduslepingul oleva allkirjaga. Kostja eitas igasugust lepingulist suhet Tenax Ehitus OÜ-ga. Kohtu hinnangul oli eluliselt ebausutav, et Tenax Ehitus OÜ oleks 22.07.2010 lepingule osanud teha kostja poolt 27.11.2014 väljastatud volikirjal oleva allkirjaga täiesti sarnase allkirja, eriti olukorras, kus isikute vahel puudub väidetavalt igasugune seos. 22.07.2010 sõlmis Tenax Ehitus OÜ kostjaga käenduslepingu, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga 1.04.2008 ehitustöövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmine (VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1). Vastavalt lepingu p-le 1.1 oli käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku kohustus Tenax Ehitus OÜ ees 850 000 krooni (54 324 eurot 90 senti), kohustuse täitmise tähtaeg oli 21.07.2012. Vaidlus puudus, et põhivõlgnik on registrist kustutatud 19.10.2011. Kuna põhivõlgniku kohustus on täitmata, vastutab kostja rahalise kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p-st 2.1.4 nähtub, et leping on kehtiv ka põhivõlgniku likvideerimismenetluse puhul ja VÕS § 149 lg-st 2 tulenevalt ei saa käendaja kohustuse lõppemise vastuväidet esitada. Seega oli hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulus rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustasid ta menetluskulud 2000 eurot, millest 100 eurot oli riigilõiv. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastas hageja esindaja tasutaotlus asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Apellatsioonkaebus

lepingulisele esindajale. Ekspertarvamus on ainsaks tõendiks, millega kostja saab tõendada, et ta ei ole käenduslepingut sõlminud. Maakohus leidis ekslikult, et käendaja ei saa kohustuse lõppemise vastuväidet esitada (VÕS § 149 lg 2). Käenduslepingu eesmärk ei seisne võlausaldajale Tenax Ehitus OÜ-le tagatise andmises ka põhivõlgniku Osaühingu ASCORE (kustutatud) poolt vastuväite esitamise puhul. Maakohus ei määranud kostjale tähtaega hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (TsMS § 176 lg 8). Hageja õigusabikulu summas 1000 eurot on selgelt põhjendamatu. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale õigusabi kokku 10 h hinnaga 100 eurot/h, kokku 1000 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal kulus hagi koostamiseks ja hagejale tutvumiseks esitamiseks 3 h ning hagi lõplikuks koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1 h, s.o kokku 4 h. Piisav on ca 2,5 lk hagi koostamiseks 1 h 40 min. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal kulus istungiks ettevalmistamiseks ja kliendi esindamiseks istungil 2 h. Tegemist on ülepaisutatud kuluga. Esindajal võis kõige rohkem kuluda istungiks ettevalmistamiseks 30 min, istung kestis 25 min. Vastus apellatsioonkaebusele

Maakohus keeldus kostja ekspertiisi määramise taotlusest põhjendusel, et taotlus ei ole põhistatud ja taotlus on esitatud hilinemisega (tl 48). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei olnud õige jätta selle menetlusosalise, kelle kahjuks otsus lõpuks tehakse, ekspertiisitaotlus rahuldamata (vt ka Riigikohtu 22.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-15, p 16 ning otsus nr 32-1-79-15, p 9). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti esmalt lahendama kostja käekirjaekspertiisi määramise taotluse. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vastavalt TsMS § 176 lg-tele 7 ja 8 edastanud menetlusosalistele menetluskulude nimekirjad koos lisatud tõenditega ning määranud menetlusosalistele vastaspoole menetluskulude osas kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.