Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind
IU apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
hagi
IU
vastu
võlgnevuse
47 933 eurot 74 senti nende Hageja Kõva Äri OÜ (rk 11368826, asukoht Liikuri 8a144, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja IU (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX/ XXXXX XX, XXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.04.2015 otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.20.10.2014 esitas Kõva Äri OÜ (hageja) Harju Maakohtusse hagi IU (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tenax Ehitus OÜ ja Osaühing ASCORE (registrist kustutatud 19.10.2011) 1.04.2008 töövõtulepingu, mille alusel teostas Tenax Ehitus OÜ ehitustöid. Seoses Osaühingu ASCORE (kustutatud) poolse viivitusega lepingust tulenevate kohustuste täitmisel, sõlmisid Tenax Ehitus OÜ ja kostja, kes oli Osaühingu ASCORE (kustutatud) juhatuse liige, 22.07.2010 käenduslepingu K 220710/01, mille alusel kohustus kostja käendama Osaühingu ASCORE (kustutatud) kohustusi maksimaalselt 750 000 krooni (47 933 euro 74 sendi) ulatuses juhul, kui Osaühing ASCORE (kustutatud) kohustust kokkulepitud tähtaajaks ei täida. Käenduslepingu sõlmimise hetkel võlgnes Osaühing ASCORE (kustutatud) Tenax Ehitus OÜle 850 000 krooni (54 324 eurot 90 senti), millise kohustuse täitmise tähtajaks 21.07.2012 Osaühing ASCORE (kustutatud) kohustust ei täitnud. Tenax Ehitus OÜ püüdis kostjaga korduvalt kontakti saada, et kokku leppida käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmises, kuid kostja ei ole mingisuguseid omapoolseid samme kohustuse täitmiseks astunud. 3.10.2012 loovutas Tenax Ehitus OÜ käenduslepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Vastavalt käenduslepingu p-le 2.1.1 kohustus kostja täitma Osaühingu ASCORE (kustutatud) poolt täitmata rahalised kohustused tingimusel, et Osaühing ASCORE (kustutatud) ise ei ole oma võlakohustusi täitnud tähtaegselt. Osaühing ASCORE (kustutatud) ei ole käenduslepingu aluseks olevat põhikohustust kokkulepitud tähtajaks täitnud, mistõttu läks kohustus käenduslepingu alusel 22.07.2012 üle kostjale. Hageja nõuab kohustuse täitmist kostjalt kui solidaarvõlgnikult. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole sõlminud käenduslepingut. Tenax Ehitus OÜ ja kostja vahel ei olnud mitte mingeid võlasuhteid, millest võiks tekkida nõue, mille loovutas Tenax Ehitus OÜ hagejale. Käendus on kõrvalkohustus. See tähendab, et käendus on kehtiv vaid põhikohustuse olemasolu korral, mille täitmise eest vastutab käendaja. Hageja ei esitanud tõendeid, et Osaühingul ASCORE (kustutatud) eksisteerib kohustus Tenax Ehitus OÜ ees. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 16.04.2015 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 47 933 eurot ja 74 senti. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2000 eurot. Maakohus tuvastas, et Tenax Ehitus OÜ ja Osaühing ASCORE (kustutatud) sõlmisid 1.04.2008 töövõtulepingu, mille alusel teostas Tenax Ehitus OÜ ehitustöid. Töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg oli 21.07.2012. 22.07.2010 sõlmisid Tenax Ehitus OÜ ja kostja Osaühingu ASCORE (kustutatud) juhatuse liikmena käenduslepingu K 220710/01, mille alusel kohustus kostja käendama Osaühingu ASCORE (kustutatud) kohustusi maksimaalselt 750 000 krooni (47 933 euro 74 sendi) ulatuses juhul, kui Osaühing ASCORE (kustutatud) kohustust kokkulepitud tähtajaks ei täida. Põhivõlgnik, Osaühing ASCORE (kustutatud), oma kohustust ei täitnud, äriühing kustutati registrist 19.10.2011. Tenax Ehitus OÜ loovutas oma käenduslepingust tuleneva nõude 3.10.2012 hagejale.
Hageja väitel põhivõlgnik oma kohustust ei täitnud, mistõttu nõuab hageja kostjalt kui solidaarvõlgnikult kohustuse täitmist vastavalt käenduslepingu p-le 1.2, mille järgi käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 47 933 eurot 74 senti (VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1). Kostja väitel ei sõlminud ta käenduslepingut ja hageja ei tõendanud põhikohustuse olemasolu, mistõttu ei saa kostjal olla ka käenduslepingust tulenevat kõrvalkohustust. Maakohus kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kohtule on esitatud käendusleping, mille kostja on omakäeliselt allkirjastanud. Kostja vaidlustas allkirja ehtsuse, kuid kostja vastuväide oli põhistamata. Kostja esitas kohtule ka lepingulisele esindajale väljastatud volikirja, millel olev kostja allkiri on visuaalselt täiesti sarnane vaidlusalusel käenduslepingul oleva allkirjaga. Kostja eitas igasugust lepingulist suhet Tenax Ehitus OÜ-ga. Kohtu hinnangul oli eluliselt ebausutav, et Tenax Ehitus OÜ oleks 22.07.2010 lepingule osanud teha kostja poolt 27.11.2014 väljastatud volikirjal oleva allkirjaga täiesti sarnase allkirja, eriti olukorras, kus isikute vahel puudub väidetavalt igasugune seos. 22.07.2010 sõlmis Tenax Ehitus OÜ kostjaga käenduslepingu, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga 1.04.2008 ehitustöövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmine (VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1). Vastavalt lepingu p-le 1.1 oli käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku kohustus Tenax Ehitus OÜ ees 850 000 krooni (54 324 eurot 90 senti), kohustuse täitmise tähtaeg oli 21.07.2012. Vaidlus puudus, et põhivõlgnik on registrist kustutatud 19.10.2011. Kuna põhivõlgniku kohustus on täitmata, vastutab kostja rahalise kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p-st 2.1.4 nähtub, et leping on kehtiv ka põhivõlgniku likvideerimismenetluse puhul ja VÕS § 149 lg-st 2 tulenevalt ei saa käendaja kohustuse lõppemise vastuväidet esitada. Seega oli hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulus rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustasid ta menetluskulud 2000 eurot, millest 100 eurot oli riigilõiv. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastas hageja esindaja tasutaotlus asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme. Maakohus ei märkinud, mille alusel ta tuvastas, et Tenax Ehitus OÜ ja Osaühing ASCORE (kustutatud) sõlmisid 1.04.2008 töövõtulepingu ning millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldus. Käendus kui kõrvalkohustus on kehtiv vaid põhikohustuse olemasolu korral. Tõendamiskoormis, et Osaühing ASCORE (kustutatud) võlgnes Tenax Ehitus OÜ-le 54 324 eurot 90 senti, lasub hagejal (TsMS § 230 lg 1). Hageja ei esitanud tõendeid, et Osaühingul ASCORE (kustutatud) eksisteerib kohustus Tenax Ehitus OÜ ees. Järelikult ei olnud Tenax Ehitus OÜ ja kostja vahel mingeid võlasuhteid, millest võiks tekkida nõue, mille Tenax Ehitus OÜ loovutas hagejale. Kostja esitas maakohtule selleks, et selgitada välja, kas vaidlusalusel käenduslepingul on kostja allkiri, käekirjaekspertiisi määramiseks taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. Kostja leiab, et taotlus ekspertiisi määramiseks oli tähtaegne, kuna see oli esitatud enne eelmenetluse lõppu 7 päeva enne istungit. Samal päeval esitas kostja taotluse ka hageja
lepingulisele esindajale. Ekspertarvamus on ainsaks tõendiks, millega kostja saab tõendada, et ta ei ole käenduslepingut sõlminud. Maakohus leidis ekslikult, et käendaja ei saa kohustuse lõppemise vastuväidet esitada (VÕS § 149 lg 2). Käenduslepingu eesmärk ei seisne võlausaldajale Tenax Ehitus OÜ-le tagatise andmises ka põhivõlgniku Osaühingu ASCORE (kustutatud) poolt vastuväite esitamise puhul. Maakohus ei määranud kostjale tähtaega hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (TsMS § 176 lg 8). Hageja õigusabikulu summas 1000 eurot on selgelt põhjendamatu. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale õigusabi kokku 10 h hinnaga 100 eurot/h, kokku 1000 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal kulus hagi koostamiseks ja hagejale tutvumiseks esitamiseks 3 h ning hagi lõplikuks koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1 h, s.o kokku 4 h. Piisav on ca 2,5 lk hagi koostamiseks 1 h 40 min. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal kulus istungiks ettevalmistamiseks ja kliendi esindamiseks istungil 2 h. Tegemist on ülepaisutatud kuluga. Esindajal võis kõige rohkem kuluda istungiks ettevalmistamiseks 30 min, istung kestis 25 min. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus käekirjaekspertiisi määramata jätmisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis võis viia asja ebaõigele lahendamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja nõudis kostjalt kui käendajalt töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, siis lasus temal koormus tõendada, et töövõtulepingust tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud ning et kostja on võtnud endale kohustuse seda nõuet käendajana tagada. Olukorras, kus kostja on vaidlustanud oma allkirja ehtsuse käenduslepingul (millele kostja oli hageja väite kohaselt alla kirjutanud põhivõlgniku seadusliku esindajana), peab hageja selle kostja väite ümber lükkama. Maakohus on asjaolude tõendamise koormust ebaõigesti jaganud, leides, et kostja vastuväide allkirja ehtsusele on põhistamata, kuivõrd kostja on esitanud kohtule lepingulisele esindajale väljastatud volikirja (tl 19), millel olev kostja allkiri on visuaalselt täiesti sarnane vaidlusalusel käenduslepingul (tl 32-33) oleva allkirjaga. Riigikohus on 23.09.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15 (p 9) selgitanud, et kostjal ei lasu tõendamise koormust esitada asjaolusid, mis seaks veenvalt kahtluse alla tema poolt vaidlustatud dokumentide allkirjastamise. Juhul kui isik väidab, et tema ei ole dokumendile alla kirjutanud, siis piisab sellisel juhul dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole). Hageja ei ole taotlenud käekirjaekspertiisi määramist ning on sellega loobunud tõendist, mis võiks ümber lükata kostja vastuväite, et tema ei ole vaidlusalust käenduslepingut sõlminud. Samas on kostja taotlenud käekirjaekspertiisi määramist, et proovida sellega tõendada oma väidet, et ta ei ole kõnealusele dokumendile alla kirjutanud.
Maakohus keeldus kostja ekspertiisi määramise taotlusest põhjendusel, et taotlus ei ole põhistatud ja taotlus on esitatud hilinemisega (tl 48). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei olnud õige jätta selle menetlusosalise, kelle kahjuks otsus lõpuks tehakse, ekspertiisitaotlus rahuldamata (vt ka Riigikohtu 22.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-15, p 16 ning otsus nr 32-1-79-15, p 9). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti esmalt lahendama kostja käekirjaekspertiisi määramise taotluse. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vastavalt TsMS § 176 lg-tele 7 ja 8 edastanud menetlusosalistele menetluskulude nimekirjad koos lisatud tõenditega ning määranud menetlusosalistele vastaspoole menetluskulude osas kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.