lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2655/12

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2655/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1452
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 12. mai 2021, Tartu 3-20-2655

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2020. a ettekirjutuse nr 1052238090 osaliselt tühistamiseks (kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeelu kohaldamise osas)

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2021. a määrus Ya määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X esindaja Y Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2021. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Xi volitatud esindaja Y esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 23. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052238090 tühistamiseks osas, milles PPA rakendas kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast.
2.Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse, kuid 11. märtsi 2021. a määrusega jättis kaebuse läbi vaatamata. Määruse kohaselt esitas PPA ühes vastusega kaebusele ka taotluse kaebaja esindaja esindusõiguse kontrollimiseks. PPA osutas, et Ya poolt kohtule esitatud volikirjal olev kaebaja allkiri erineb PPA poolt kaebajale koostatud dokumentidel olevatest kaebaja allkirjadest. Halduskohus nõustus, et volikirjal oleva allkirja erinevus on märgatav ning andis kaebaja esindajale tähtaja esindusõigust kinnitava tõendi või juba kohtumenetluses tehtud toimingutele kaebaja heakskiidu esitamiseks. Yal tuli esitada volikiri vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Ühtlasi hoiatas halduskohus, et kui esindaja ei esita esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei kiida tema tehtud menetlustoiminguid heaks, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Vaatamata kaebaja esindajale määratud tähtaja pikendamisele esindusõigust kinnitavat tõendit kohtule ei esitatud, samuti ei kiitnud kaebaja heaks esindaja toiminguid kohtumenetluses. Vastavalt esinevad asjas HKMS § 121 lg 1 p-s 5 ja § 151 lg 1 p-s 1 nimetatud alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Y esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2021. a määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse läbivaatamiseks.
4.Määruskaebuse esitaja hinnangul oli kohtule teada, et kuivõrd kaebaja oli sunnitud naasma Ukrainasse, siis võib temaga olla kontakt kaotatud või kontakti saavutamine raskendatud, mistõttu 7 päevane tähtaeg esindusõiguse tõendamiseks ei saa ettenähtavalt olla piisav. 14-päevane tähtaja pikendamine oli seotud esindaja tervislike põhjustega ning sel perioodil esindaja tööülesandeid ei täitnud, mistõttu ei saa seda aega arvestada menetlustoimingute tegemise hulka.
5.Halduskohus jättis täitmata selgitamiskohustuse ja uurimiskohustuse. Kohtul tulnuks selgitada kaebajale, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja kellele ei ole eesti keel arusaadav, millised on tema seadusest tulenevad õigused enda õiguste kaitseks. Olgugi, et kaebuses on märgitud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku lahendamisega, tulnuks kohtul esindusõiguse kahtluse korral võtta ühendust kaebajaga, selgitada talle menetluses esitatud seisukohti ning võimaldama isikul vajadusel isiklikult kohtumenetluses osaleda või kaasata tõlk.
6.Erinevalt põhiseadusest tulenevast põhimõttest on käesolevas asjas kohus rajanud enda otsuse ja seisukoha üksnes PPA esitatud tõendamata väidetele. Kohus ei ole seega olnud sõltumatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 5 koostoimes HKMS § 151 lg 1 p-ga 1. Viimane neist näeb ette, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Praegusel juhul oli kaebuse tagastamise sisuliseks põhjuseks see, et kaebaja esindaja ei tõendanud oma esindusõigust.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja esindajaga, nagu oleks halduskohus esindusõiguse kahtluse alla seadmisel tuginenud üksnes PPA tõendamata väidetele. Väidetav kaebaja allkiri halduskohtule esitatud volikirjal erineb tõepoolest oluliselt kaebaja allkirjast PPA menetlusdokumentidel, mis koostati seoses kaebaja Eesti Vabariigis viibimise seadusliku aluse kontrollimise ja lahkumisettekirjutuse tegemisega. Tähelepanuväärne siinkohal on see, et kaebaja allkiri
22.detsembril 2020 koostatud vallasasja hoiulevõtmise protokollil ning 23. detsembril 2020 koostatud seletuskirjal, isikuandmete ankeedil ja lahkumisettekirjutusel sarnanevad üksteisele suuresti, samaaegselt erinevad aga oluliselt allkirjast halduskohtule esitatud volikirjal. PPA kontrollis lahkumisettekirjutuse tegemisel kaebaja isikusamasust Ukraina Vabariigi väljastatud biomeetrilise passi alusel. Seega ei ole põhjust kahelda, et PPA menetluses allkirjastas dokumendid kaebaja. Kaebuse esitamisel puudus kohtul võimalus kaebaja isiku tuvastamiseks. Ainsaks kinnituseks sellest, et kaebaja tegelikuks tahteks on kaebusega halduskohtus vaidlustada PPA lahkumisettekirjutuses talle määratud Schengeni sissesõidukeeld, on volikiri. Sedavõrd lühikese ajavahemiku (ca üks nädal) võrra hiljem koostatud volikirjal oleva allkirja oluline erinemine PPA menetlusdokumentidel olevatest allkirjadest tõstatab kahtluse volikirjal oleva allkirja ehtsuses ning ühtlasi ka kaebaja soovis kohtumenetluses osaleda. Allkirjade võrdlemisel ei ole kaasatud valdkonna asjatundjat ja tegemist on kohtu enda hinnanguga, kuid ka kaebaja esindaja ise ei ole tegelikult seadnud kahtluse alla kohtu järeldust allkirjade erinevuse kohta. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks allkirjade erinevust selgitada. Arusaamatu ja ilmselt asjakohatu on kaebaja esindaja selgitus, et volikirjal võibki allkiri erineda, sest volitused prinditi välja ja allkirjastati ning

saadeti kaebaja ülemuse poolt esindajale. Küll osutab kaebaja esindaja selgitus võimalusele, et esindaja ei ole esindatavaga ise kohtunudki ega saa järelikult ka ise olla kindel kaebaja soovis kohtumenetluses osaleda.

10.Olukorras, kus kohtul tekib kahtlus esindusõiguse olemasolus on kohtul õigus ja kohustus teise isiku nimel menetlustoimingu teinud isiku esindusõigust kontrollida (HKMS § 35 lg 1). Esindusõiguse kontrollimist võib nõuda ka teine menetlusosaline (HKMS § 35 lg 2). Praegusel juhul taotleski PPA kaebaja esindaja esindusõiguse kontrollimist. Sel juhul on esindaja kohustuseks esitada tõend esindusõiguse olemasolu kohta. Arusaadav ja põhjendatud on siinkohal seegi, et halduskohus nõudis kaebaja esindajalt sellise tõendi (volikirja) esitamist, mis ei jäta kahtlust volikirja allkirjastanud isikus, s.o digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna. Kohtu nõue esindusõiguse tõendamiseks või kaebaja heakskiitu väljendava tõendi esitamiseks ei saanud tulla kaebaja esindajale üllatusena, kuna ta esitas koos kaebusega nii volikirja kui ka kaebajale koostatud lahkumisettekirjutuse, millelt allkirjade erinevus selgesti nähtub.
11.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esindaja halduskohtu 18. veebruari 2021. a kohtunõuet ei täitnud vaatamata sellele, et kohus pikendas kohtnõude täitmise tähtaega 14 päeva võrra vastavalt kaebaja esindaja taotlusele. Kaebaja esindaja osutas tähtaja pikendamise taotluses küll tõesti sellele, et tähtaja järgimine ei ole võimalik kaebaja esindaja ajutise töövõimetuse tõttu. See ei muuda aga asjaolu, et nõue jäi täitmata ega muuda esindusõiguse tõendamata jätmise tagajärgi. Tähtaja pikendamine ka kaebaja esindaja tervisliku seisundi tõttu sai olla vajalik selleks, et kohtunõue täita. Seega pidi kaebaja esindaja arvestama, et taotluse rahuldamise korral on tal võimalik kohtu nõutud tõend esitada. Tähtaja pikendamine ei võtnud kaebaja esindajalt kohustust kohtunõue täita ega vääranud kohtu hoiatust, et kohtnõude täitmata jätmise korral jääb kaebus läbi vaatamata. Kaebaja esindaja võimalik ajutine töövõimetus ei muutnud kohtunõude toimet ega pannud esindusõiguse kohta tõendi hankimise kohustust kohtule. Kui halduskohtu määratud tähtaeg Eestist lahkunud kaebajaga ühenduse saamiseks ei olnud piisav, pidanuks kaebaja esindaja arvestama sellega tähtaja pikendamise taotlemisel või esitama enne tähtaja saabumist kohtule uue taotluse tähtaja pikendamiseks. Tähelepanuväärne on seegi, et olukorras, kus väidetavalt ei olnud võimalik kaebajaga ühendust saada, ei võtnud kaebaja esindaja samme esindusõiguse tõendamiseks muude tõenditega. Sellisteks tõenditeks võiks olla näiteks kaebajaga sõlmitud käsundusleping talle õigusteenuse osutamiseks, samuti andmed kaebaja poolt õigusteenuse eest tasumise kohta. Kui aga tavapäraselt õigusteenuse osutamisega seonduvat suhtlust kaebaja ja tema esindaja vahel ei toimunudki, viitab see pigem kaebaja huvi puudumisele kohtumenetluse vastu. Ekslik on kaebaja esindaja arusaam, et halduskohus oleks ise pidanud kaebaja asukoha välja selgitama, seejärel esitama talle arusaadavas keeles selgitused tema menetlusõiguste kohta ning paluma heakskiitu kaebaja esindaja tehtud menetlustoimingutele või volikirja esitamist. Kaebuse esitamine ja kohtumenetluses osalemine on kaebaja enda otsus. Halduskohtul ei ole õigust kallutada isikuid kohtumenetluses osalema. Kui isik soovib kohtumenetluses osaleda ja teha seda esindaja kaudu, siis esindusõiguse tõendamise kohustus ja risk on HKMS §-st 35 ja § 121 lg 1 p-st 5 nähtuvalt samuti selgelt isikul endal ja tema esindajal. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendid seda olukorda ei puuduta. Seadusandja on üheselt ette näinud tagajärje juhuks, kui teise isiku nimel tegutsev isik ei suuda esindusõigust tõendada. Tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 5 puudub kohtul sel juhul õigus kaebust menetleda ja kaebus tuleb tagastada või kui kaebus on juba menetlusse võetud, siis jätta läbi vaatamata. Seega jättis halduskohus kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.
12.Vastavalt HKMS §-le 70, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist oli sellise tagajärje eest eelnevalt hoiatatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus arvestada määruskaebusele lisatud volikirja halduskohtu nõutud tõendina. Ringkonnakohus märgib siiski, et määruskaebusele lisatud volikiri ei ole sellises vormis,

mis välistaks kahtluse selle allkirjastanud isikus. Tegemist on paberkandjal koostatud lihtkirjaliku volikirjaga, mis esitati kohtule elektrooniliselt (skaneeritult). Seega pole kohtul võimalust veenduda, kes volikirja koostas või allkirjastas. Ka volikirjalt endalt ei nähtu selle koostamise ja allkirjastamise aeg ega koht. Allkiri volikirjal erineb nii allkirjast kaebusega koos esitatud volikirjal kui ka allkirjast PPA menetlusdokumentidel. Nendel asjaoludel ei oleks volikiri piisav esindusõiguse tõendamiseks ka juhul, kui see oleks esitatud tähtaegselt halduskohtule. Kuna tagantjärele ei saa kõrvaldada halduskohtu määratud tähtajaks tõendi esitamata jätmist, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks esindusõigust täiendavalt kontrollida ega selleks kaebajaga ise ühendust võtta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja