Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2289 Kaitseressursside Ameti taotlus haldustoiminguks loa saamiseks Taotluse esitaja – Kaitseressursside Amet, seaduslik esindaja MP Puudutatud isik – XX
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2020. a määruse peale asjas nr 3-20-2289.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 207 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) esitas 19.11.2020 kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palus anda luba XX mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
2.Tallinna Halduskohus küsis 23.11.2020 kohtunõudega puudutatud isikult KRA taotlusele seisukohta. XX kinnitas 25.11.2020 telefonivestluses, et on kohtunõude kätte saanud, kuid oma seisukohta ei esitanud.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 26.11.2020 määrusega KRA taotluse tingimuslikult; andis loa XX mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni või kohustuse äralangemiseni juhul, kui XX ei ilmu 06.01.2021 või KRA poolt selle tähtpäeva asemel määratud ajaks arstlikku komisjoni; määruse täitmisele pööramiseks tuleb KRA-l kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 esitatud tingimuste täitumisel
3-20-2289 edastada määrus (koos kinnitusega, et isik ei ole 06.01.2021 või selle tähtpäeva asemel määratud ajaks täitnud oma kohustust ilmuda arstlikku komisjoni) Maanteeametile; kohustati KRA-d viivitamata teavitama Maanteeametit loa andmise aluseks olevate asjaolude äralangemisest; asendati avaldatavas lahendis puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärkidega. KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud loa andmise eeldused on täidetud. Isikut on alates 15.06.2017 kohustatud KVTS § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma KRA arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele. Isik on jätnud iga kord kohustuse täitmata (viimati 17.08.2020). KRA on teinud isikule ettekirjutusi ning määranud korduvalt sunniraha. Seega on isik rikkunud korduvalt kohustust ilmuda KRA arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele. 12.06.2020 tegi KRA isikule hoiatuse, milles selgitas, et isikul on kohustus ilmuda KRA määratud ajal arstlikku komisjoni, ning hoiatas, et kohustuse täitmata jätmise korral võib KRA taotleda halduskohtult luba isiku juhtimisõiguse peatamiseks. Hoiatus toimetati isikule kätte 16.06.2020. Seega oli ta teadlik, et 17.08.2020 arstlikku komisjoni mitteilmumine võib kaasa tuua juhtimisõiguse peatamise. XX KRA-le oma seisukohta või vastuväiteid ei esitanud. Ajateenistuse läbimine on oluline kohustus, seda peavad täitma kõik kaitseväekohustuslased ning sellest on võimalik vabaneda üksnes seaduses sätestatud alustel. Seega peavad kaitseväekohustuslased täitma ka ettevalmistavaid kohustusi, eelkõige ilmuma oma terviseseisundi kontrollimiseks arstlikku komisjoni. XX suhtes on korduvalt rakendatud sunniraha, kuid see ei ole mõjutanud isikut täitma terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Juhtimisõiguse äravõtmine on intensiivne põhiõiguse piirang, mistõttu tuleb arvestada taotletava meetme proportsionaalsust selle kitsamas mõttes. Seetõttu tuleb taotlus rahuldada tingimuslikult. KRA tegi 16.11.2020 XX-le uue ettekirjutuse, kohustades isikut ilmuma 06.01.2021 kell 10.00 arstlikku komisjoni. Juhtimisõiguse viivitamata peatamine ei taga kohustuse täitmist tingimuslikust loast paremini. Ka ei nähtu haldusasja materjalist, et isikul oleks juhtimisõiguse peatamisel võimalik enne jaanuarikuud oma kohustust täita. Kui isik ei ilmu 06.01.2021 KRA määratud kellaajal ja kohas terviseseisundi kontrollimiseks arstlikku komisjoni, saab KRA kohtumääruse ja omapoolse kinnitusega, et isik ei ilmunud, pöörduda juhtimisõiguse peatamiseks Maanteeameti poole.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.XX palub 10.04.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määrus ja teha uus määrus, millega jätta KRA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei saanud aru Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määrusest ega suutnud uskuda, et halduskohtu määruse alusel tema mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse, mistõttu ei vaidlustanud ta viidatud määrust 2020. a detsembris. Transpordiamet koostas 08.02.2021 otsuse nr 11.1-19/4220-1 juhtimisõiguse peatamise kohta. Seetõttu osutus halduskohtu määruse vaidlustamine vajalikuks. Halduskohus tugineb vaidlustatud määruses KVTS § 331 lg-tele 1 ja 5. Halduskohus andis loa mitte XX õiguste piiramiseks varem arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest, vaid võimaliku ilmumata jätmise eest tulevikus. Sellega rikkus halduskohus põhimõtet, et karistust on võimalik määrata üksnes toimepandud tegude eest.
5.Määruskaebusele oli lisatud taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (täiendatud 26.04.2021).
2(5)
3-20-2289 Määruskaebuse esitaja elab ja töötab alates 2020. aastast Tšehhi Vabariigis ning ta ei mõistnud kohe vaidlustatud kohtumäärust täpselt. Eesti keelt valdab ta ebapiisavalt ning Tšehhis ei olnud võimalik leida eest keelt valdavaid isikuid. Määruskaebuse esitaja on kõigest 24-aastane ning keskharidusega. Tal puuduvad varasemad kokkupuuted õigusemõistmisega. XX-le jäi arusaamatuks, kuidas saab temalt halduskohtu 26.11.2020 määruse alusel juhtimisõiguse ära võtta juba 2020. a novembris, enne 2021. a jaanuaris märgitud tähtaega. Seetõttu ei saanud ta aru, et määrus on vajalik vaidlustada kohe. Alates 2020. a novembrist ei suutnud XX pikka aega leida endale õigusabi osutajat. 2020. a detsembris helistas ta Tallinna advokaadile, kuid ta ei nõustunud asja arutama, kui määruskaebuse esitajaga ei ole võimalik isiklikult (või tema vanematega) kohtuda. 2021. a veebruaris sai määruskaebuse esitaja teada Transpordiameti otsusest juhtimisõiguse peatamise kohta ja märtsi alguses kirjutas ta vanemate nõuandel vaide. XX ema leidis alles 31.03.2021 jurist AG Narvas, kes nõustus osutama õigusabi. Mõne päeva jooksul tutvus jurist dokumentidega, koostas määruskaebuse ja XX saatis selle 10.04.2021 ringkonnakohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
7.Kohtute infosüsteemis on märgitud, et XX sai halduskohtu 26.11.2020 määruse kätte 04.01.2021. Samas on määruskaebuse esitaja määruskaebuses märkinud, et ei pidanud vajalikuks vaidlustada halduskohtu määrust 2020. a detsembris, mis viitab sellele, et XX sai halduskohtu määruse kätte 2020. a novembri lõpus (eelduslikult 27.11.2020) või 2020. a detsembris. Lisaks pöördus määruskaebuse esitaja halduskohtu poole 18.02.2021 ning selgitas, et soovib juhtimisõiguse peatamise otsuse ümbervaatamist. E-kirja manusesse oli lisatud halduskohtu 26.11.2020 määrus. Seega ka juhul, kui lugeda vaidlustatud määruse kättesaamise ja sellega tutvumise ajaks 18.02.2021 – sel juhul oli määruskaebuse esitamise viimane tähtaeg HKMS § 204 lg 1 kohaselt 05.03.2021 –, on määruskaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Määruskaebuse esitamise korda selgitas XX-le halduskohus 18.02.2021 vastuses. Samuti on edasikaebamise kord märgitud halduskohtu 26.11.2020 määruses.
8.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid määruskaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui määruskaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust 3(5)
3-20-2289 saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud aja jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus asjas nr 3-31-26-06, p 12).
9.Määruskaebuse esitaja mitte aru saamine halduskohtu määruse vaidlustamise vajadusest ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Isikul tuleb kohtulahendite vaidlustamisel järgida menetlusseadustikes sätestatud tähtaegasid ning lahendite vaidlustamine ei saa sõltuda sellest, kas isik peab usutavaks kohtulahendi täitmist või mitte. Kaebetähtaja eesmärk on õiguskindluse ja kohtumenetluse ökonoomia tagamine. Määruste puhul, mis on vaidlustatavad, tekib menetlusosalistel pärast edasikaebamise tähtaja möödumist või määruse jõustumist põhjendatud ootus, et selles osas on õiguslikud küsimused ammendavalt lahendatud. Halduskohtu määruses on selgelt märgitud, et juhul, kui XX ei ilmu 06.01.2021 arstlikku komisjoni, on KRA-l õigus pöörduda Maanteeameti (praeguse Transpordiameti) poole juhtimisõiguse peatamise taotlusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu määrus selles osas ebaselge ega andnud alust eelduseks, et XX 06.01.2021 arstlikku komisjoni ilmumata jätmisel määrust ei täideta.
10.Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes – sh kohtumääruse jõustumise võimalikke tagajärgi puudutavas osas –, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Määruskaebuse esitaja väited professionaalse õigusabi mitteleidmise kohta ei kinnita mõjuva põhjuse olemasolu määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ka olukorras, kus määruskaebuse esitajal ei õnnestunud kohe leida endale sobivat juristi, ei saanud ta sellega oodata kuni märtsi lõpuni. XX selgitustest nähtub, et ta otsis küll alates 2020. a novembrist õigusabi, ent kui ta seda kohe ei leidnud, jätkas ta otsinguid 2021. a veebruaris, kui Transpordiamet oli tema juhiloa kehtivuse peatanud. XX ei ole selgitanud, mis põhjusel jättis ta esialgsed otsingud pooleli ning hakkas halduskohtu 26.11.2020 määruse vaidlustamisvõimalusi otsima uuesti alles 2021. a veebruaris. Tõendeid – nt e-kirju, kõnelogide väljavõtteid või muud asjakohast – ei ole määruskaebuse esitaja enda väidete kinnituseks esitanud, kuigi sellele viitas ringkonnakohus 19.04.2021 kohtunõudes. Ringkonnakohtu arvates ei saa eluliselt usutavaks pidada, et õigusteadmistega esindaja leidmine ei ole kasvõi veebi teel võimalik määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul. Eestis tegutsevate advokaadibüroode ja advokaatide arv seda arvata ei luba. Asjaolu, et XX elab välisriigis, ei anna alust asuda eelnevast erinevale seisukohale. Toimiku materjalidest nähtuvalt on alates 2020. a-st arstliku komisjoni kutsed kätte toimetatud puudutatud isiku vanematele (dtl-d 9 ja 12). Määruskaebuse esitaja selgitas, et elab ja töötab Tšehhi Vabariigis alates 2020. a-st. Halduskohtu määruse ning selle vaidlustamise ajaks oli XX Tšehhi Vabariigis elanud alla ühe aasta. Lisaks nähtub KRA taotlusest, et määruskaebuse esitaja tasus talle määratud sunniraha ka 2020. a-l (dtl 58), mistõttu on põhjendatud arvata, et teated arstlikku komisjoni kutsumise kohta jõudsid isikuni ka välismaal elades. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus isiku side Eestiga oleks pikaaegse välismaal elamise tõttu katkenud selliselt, et õigustaks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
4(5)
3-20-2289
11.Ringkonnakohtule ei nähtu muid objektiivseid või subjektiivseid asjaolusid, mis annaksid aluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning tagastab määruskaebuse läbivaatamatult selle esitajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.