Korrakaitse › Liiklus

(praegu Transpordiamet) ning kohustati KRA-d viivitamata teavitama Maanteeametit (Transpordiametit) loa andmise aluseks olevate asjaolude äralangemisest. Kaitseressursside Amet (KRA) edastas 04.02.2021 Transpordiametile 26.11.2020 kohtumääruse (asjas nr 3-20-2289) koos taotlusega peatada X juhtimisõigus. Transpordiametil on Liiklusseaduse (LS) §-st 124 lg-st 42 tulenev kohustus peatada isiku juhtimisõigus, kui Transpordiametile on LS §-i 124 kohane informatsioon edastatud, millega on täidetud LS §-s 124 lg-s 42 nimetatud tingimused juhtimisõiguse peatamise osas. Transpordiamet täitis halduskohtu korralduse ja Liiklusseaduses sätestatud kohustuse peatada isiku juhtimisõigus ning peatas 08.02.2021 otsusega nr 11.1-10/21/4220-1 X juhtimisõiguse Tallinna Halduskohtu poolt 26.11.2020 antud loa alusel vastavalt Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p-le 2. Transpordiametil puudus õiguslik alus juhtimisõigust mitte peatada või peatamise tühistada. X esitas 02.03.2021 Transpordiametile vaide, mis jäeti 16.03.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/5208-2 rahuldamata. X esitas 10.04.2021 haldusasjas nr 3-20-2289 Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määruse vaidlustamiseks määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja halduskohtu määruse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.05.2021 määrusega taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas X määruskaebuse (määrus on jõustunud). X esitas 14.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-21-785) Transpordiameti 08.02.2021 otsuse nr 11.1-10/21/4220-1 ja 16.03.2021 vaideotsuse nr 1.2-2/21/5208-2 tühistamise nõudes. Lisaks kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras Transpordiameti 08.02.2021 otsuse nr 11.1-10/21/4220-1 ja 16.03.2021 vaideotsuse nr 1.2-2/21/5208-2 kehtivuse peatamist. Kohus jättis 29.04.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määrus on jõustunud).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja taotleb Transpordiameti 08.02.2021 otsuse nr 11.1-10/21/4220-1 ja 16.03.2021 vaideotsuse nr 1.2-2/21/5208-2 tühistamist, kuna leiab, et need on õigusvastased. Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-2289 rahuldati Kaitseressursside Ameti taotlus ning anti luba X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni või kohustuse äralangemiseni. Transpordiamet 08.02.2021 otsusega nr 11.1-10/4220-1 peatas kaebaja juhtimisõiguse kuni peatamise aluste äralangemiseni. Kaebaja esitas Transpordiameti 02.03.2021 otsusele vaide, mis jäeti 16.03.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/5208-2 rahuldamata. Kaebaja vaidlustas 26.11.2020 kohtumääruse Tallinna Ringkonnakohtus, taotledes kaebetähtaja ennistamist ning Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määruse haldusasjas nr 3-202289 tühistamist. Kuna Tallinna Ringkonnakohus ei olnud veel määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust lahendanud, siis palus kaebaja tema juhtimisõigust mitte peatada enne haldusasjas nr 3-20-2289 tähtaja ennistamise taotluse lahendamist. Kaebaja on seisukohal, et kohtulahendid täidetakse siis, kui need on jõustunud. Juhul, kui kohtuotsus või kohtumäärus vaidlustatakse pärast nende jõustumist ja taotletakse menetluse ennistamist, siis on õiglane neid otsuseid mitte täita enne menetluse ennistamise taotluse lahendamist.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 kohaselt peab haldusakt olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kuna kaevatavad Transpordiameti otsused ei olnud vajalikud (toimus kaebetähtaja ennistamise menetlus asjas nr 3-20-2289), samuti on ebaproportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes (samadel alustel). Vastustaja leiab, et Transpordiameti vaidlustatud 08.02.2021 otsus ja 16.03.2021 vaideotsus on õiguspärased. Põhiseaduse § 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alusel ja korras. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused. Ajateenistusse asumise eelduseks on läbida Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni terviseseisundi hindamine, kus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 kohtumäärusest haldusasjas nr 3-20-2289 nähtuvalt jättis kaebaja korduvalt täitmata arstlikku komisjoni ilmumise kohustuse. Kaebajat on alates 15.06.2017 kohustatud KVTS § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma Kaitseressursside Ameti (KRA) arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele, kuid kaebaja on korduvalt jätnud selle kohustuse täitmata. KRA on teinud kaebajale ettekirjutusi ning määranud korduvalt sunniraha. KRAon hoiatanud kaebajat, et kohustuse rikkumise korral võidakse rakendada tema suhtes KVTS § 331 lg-s 5 nimetatud lubade ja õiguste peatamist või selliste lubade või õiguste andmise keelamist ning see hoiatus on isikule kätte toimetatud. KVTS § 331 lg 1 kohaselt kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, siis hoiatab KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 331 lg-s 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. KVTS § 331 lg 5 p 2 kohaselt kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata võib KRA taotleda halduskohtult luba kutsealuse mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist. 26.11.2020 kohtumäärusega Tallinna Halduskohus rahuldas Kaitseressursside Ameti taotluse tingimuslikult ning andis loa X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni või kohustuse äralangemiseni juhul, kui isik ei ilmu 06.01.2021 või Kaitseressursside Ameti poolt selle tähtpäeva asemel määratud ajaks arstlikku komisjoni. Liiklusseaduse (LS) § 124 lg 42 kohaselt peatab Transpordiamet mootorsõiduki juhtimise õiguse, kui halduskohus on KVTS § 331 lg-s 5 või § 711 lg-s 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa mootorsõiduki juhtimise õigus peatada. Transpordiamet lähtub otsuse tegemisel Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või halduskohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik. 04.02.2021 kirjaga nr 5-10/574 kinnitas Kaitseressursside Amet Transpordiametile, et kaebaja ei ilmunud 06.01.2021 ameti arstlikku komisjoni ning tulenevalt 26.11.2020 kohtumäärusest palus peatada kaebaja mootorsõiduki juhtumise õiguse. Kuna Tallinna Halduskohus andis 26.11.2020 kohtumäärusega Transpordiametile KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud taotluse alusel loa mootorsõiduki juhtimisõigus peatada, siis oli Transpordiamet kohustatud kaebaja juhtimisõiguse peatama, mille kohta koostas 08.02.2021 otsuse. Kaebaja on korduvalt rikkunud kohustust ilmuda Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele ning üksi meede ei ole mõjutanud kaebajat seda kohustust täitma. Seega on põhjendatud isiku suhtes kohaldada täiendavaid haldusmeetmeid. Kaebaja juhtimisõiguse peatamine kuni juhtimisõiguse peatamise aluse äralangemiseni on proportsionaalne meede ega piira isiku õigusi ülemääraselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas kohtuvaidluses kaebaja väidab, et Transpordiameti 08.02.2021 otsus nr 11.110/21/4220-1 ja 16.03.2021 vaideotsus nr 1.2-2/21/5208-2 on õigusvastased. Kaebaja vaidlustas Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 kohtumääruse Tallinna Ringkonnakohtus, taotledes kaebetähtaja ennistamist ning Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-2289 tühistamist. Kuna Tallinna Ringkonnakohus ei olnud veel määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust lahendanud, siis palus kaebaja tema juhtimisõigust mitte peatada enne haldusasjas nr 3-20-2289 tähtaja ennistamise taotluse lahendamist. Kaebaja arvates kui kohtuotsus või kohtumäärus vaidlustatakse pärast nende jõustumist ja taotletakse tähtaja ennistamist, siis on õiglane neid otsuseid mitte täita enne tähtaja ennistamise taotluse lahendamist. Kaebaja arvates kaevatavad Transpordiameti otsused ei olnud vajalikud (ringkonnakohtus toimus kaebetähtaja ennistamise taotluse menetlemine asjas nr 3-20-2289), samuti on need ebaproportsionaalsed. Vastustaja väitel Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 kohtumäärusest haldusasjas nr 3-20-2289 nähtuvalt jättis kaebaja korduvalt täitmata arstlikku komisjoni ilmumise kohustuse ning tema suhtes on korduvalt rakendatud sunniraha, kuid see ei ole mõjutanud isikut täitma seadusest tulenevat kohustust. Kaebajat on alates 15.06.2017 kohustatud Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma Kaitseressursside Ameti (KRA) arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele, kuid kaebaja jätkuvalt ei ole seda teinud. Ükski meede ei ole mõjutanud kaebajat täitma terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Tallinna Halduskohus andis 26.11.2020 kohtumäärusega Transpordiametile KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud taotluse alusel loa mootorsõiduki juhtimisõigus peatada, seega oli Transpordiamet kohustatud kaebaja juhtimisõiguse peatama, kuna Liiklusseaduse (LS) § 124 lg 42 ei anna rakendajale kaalumisõigust. Vaidlust ei ole selles, et alates 15.06.2017 on kaebaja kutsealusena kohustatud Kaitseväeteenistuse seaduse § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele, kuid ei ole seda senini teinud. KVTS § 331 lg 1 kohaselt kui kutsealune eirab korduvalt Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab Kaitseressursside Amet kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. Kaebajat on korduvalt hoiatatud kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest. KVTS § 40 lg 1 p 5 sätestab, et kutsealused on kohustatud osalema määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku komisjoni suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama nõutavad terviseseisundit tõendavad dokumendid ja osalema kutsesobivuse hindamisel. See on kutsealuse kohustus, mida tuleb täita. Kaebaja kutsealusena ei ole seadusest tulenevat kohustust täitnud. Kaebaja käitumisest võib aru saada, et ta teadlikult/tahtlikult hoiab kõrvale kõnealuse kohustuse täitmisest juba alates 15.06.2017, kui teda kohustati ilmuma KRA arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele, millega jätkuvalt rikub KVTS § 40 lg 1 p 5 nõuet. Kaebaja korduvalt ei ole ilmunud KRA arstlikku komisjoni oma terviseseisundi hindamisele. KRA andmetel kaebaja lisaks 17.08.2020 terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmisele on varasemalt juba üheksal korral jätnud ilmumata

terviseseisundi hindamisele. Kaebajale on korduvalt määratud sunniraha, mida ta on iga kord tasunud. KVTS § 331 lg 5 p 2 sätestab, et kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib Kaitseressursside Amet taotleda halduskohtult luba kutsealuse järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks, antud juhul mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. Tallinna Halduskohus andis 26.11.2020 kohtumäärusega KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud taotluse alusel loa mootorsõiduki juhtimisõigus peatada, millest tulenevalt oli Transpordiamet kohustatud kaebaja juhtimisõiguse peatama. Liiklusseaduse (LS) § 124 lg 42 ei anna Transpordiametile sellisel juhul kaalumisõigust. Liiklusseaduse (LS) § 124 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. LS § 124 lg 42 näeb ette, et Transpordiamet peatab mootorsõiduki juhtimise õiguse, kui halduskohus on Kaitseväeteenistuse seaduse § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa mootorsõiduki juhtimise õigus peatada. Transpordiamet lähtub otsuse tegemisel Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või halduskohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik. Kohus kordab, et eelviidatud säte ei anna Transpordiametile kaalumisõigust. Halduskohus on 26.11.2020 määrusega KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. Kaebaja vaidlustas nimetatud halduskohtu määruse Tallinna Ringkonnakohtus tähtaega rikkudes, mistõttu taotles määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tallinna Ringkonnakohus 11.05.2021 määrusega asjas nr 3-20-2289 jättis taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas määruskaebuse seda menetlemata. Kohus osundab, et juhtimisõiguse peatamise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid tegemist on haldusmeetmega, mille eesmärk on suunata isikut täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust. Kohus nõustub, et KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud juhtimisõiguse ajutine piiramine kaebaja suhtes on antud juhul proportsionaalne ja vajalik meede, mis peab tagama seadusest tuleneva kohustuse täitmise. Kaebaja mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine on õiguspärane. Juhtimisõiguse peatamine kehtib kuni kaebaja poolt seadusest tuleneva kohustuse täitmiseni (s.o ilmuda KRA arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele). Kõnealuse meetme kohaldamine lõpetatakse kohe, kui kaebaja läheb KRA arstlikku komisjoni oma terviseseisundi hindamisele (mis peaks olema ka isiku enda huvides). Kaebajale peaks olema arusaadav, et seadusest tulenev nõue läbida KRA arstlikus komisjonis kutsealuse terviseseisundi hindamine on kaebajale kohustuslik (sh ka vajalik) ning selle eiramise üheks tagajärjeks ongi ajutise piirangu seadmine, antud juhul mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, mille vajadus langeb ära (tühistatakse) kohustuse täitmisel. Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale, et puudub alus nii vaidlustatud otsuse kui ka vaideotsuse tühistamiseks. Viimase puhul kohus märgib, et vaideotsus ei ole haldusakt, mis looks, muudaks või lõpetaks õigussuhteid ning vaideotsuse kohtus vaidlustamisel, sh koos haldusaktiga, on mõtet siis, kui vaideotsus võib eraldiseisvalt (sõltumata vaide esemest) rikkuda kaebaja õigusi (nt vaidemenetluses oluline menetlusnormide rikkumine). Praegusel juhul kohus ei ole tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist vaideotsuse alusel, sh läbiviidud vaidemenetluses menetlusnormide olulist rikkumist.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.