X ja Y ühine kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.08.2020 lahkumisettekirjutuste nr 1052101493 ja nr 1052101509 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitajad – X ja Y, esindajad A. Vesterinen ja B. Mazur; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap; Jätta kaebus rahuldamata
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.04.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule 26.08.2020 ühise kaebuse seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti 16.08.2020 lahkumisettekirjutustega nr 1052101493 ja nr 1052101509.
2.Tallinna Halduskohtu 22.09.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 22.10.2020.
3.Kaebajad esitasid 04.11.2020 taotluse kaasata menetlusse kolmandate isikutena Marberry Group OÜ ja Crimson Projects OÜ. Kaasamise vajadust põhjendati tõendite kogumise eesmärgiga.
4.Tallinna Halduskohtu 15.01.2021 määrusega jäeti X ja Y taotlus Marberry Group OÜ ja Crimson Projects OÜ kolmandate isikutena menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.Kaebajad esitasid 31.03.2021 täiendava selgituse.
7.Politsei ja Piirivalveamet esitas 15.04.2021 vastuse kaebajate täiendavale seisukoha osas.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebajad leiavad, et ettekirjutused on alusetud, kuna ei vasta materiaal- ja menetlusõigusnormidele ning rikuvad proportsionaalsuse-, mõistlikkuse-, õigluse ja topeltkaristamise keelu põhimõtteid. Kaebajad paluvad tühistada 16.08.2020 Eestist lahkumise ettekirjutused nr 1052101493 ja nr 1052101509 ning kohustada eemaldama sissesõidukeeldude ametlikust andmebaasist kaebajate Eesti ja Schengeni riikide territooriumile sisenemise piirangud.
8.1.Kaebajad selgitavad, et Eestis viibimisaeg oli nende vahistamise ajal vaid umbes üks kuu (periood 16.07.2020 – 15.08.2020). PPA kohaldas kaebajate suhtes kõige tõsisemat karistusmeedet – sissesõidukeeld kolmeks aastaks, mis on üles ehitatud põhjendamatutel väidetel. Kogutud tõendid on ühepoolsed, kuna kaebajate poolt esitatud argumente ning märkusi arvesse ei võetud. Sissesõidukeelu rakendamiseks ei kogutud piisavaid tõendeid selle kohta, et kaebajad olid neile väljastatud viisat kuritarvitanud. Samuti on hinnatud ütlustega seotud asjaolusid subjektiivselt ja ekslikult. Politseiametnikke huvitasid ülekuulamise ja kinnipidamise ajal vaid vastused küsimusele - kas kaebajad töötavad või mitte. Kui politsei küsis, kas kaebuse esitajatel on töökoht, vastates jaatavalt, pidasid kaebajad silmas, et juriidiliselt töötavad nad Rent Man Personal OÜ heaks, kuna neil on kehtiv tööluba (kaebuse esitajad said küsimusest selliselt aru). Pärast teist politseiametnike samalaadset küsimust selgus, et antud päring ei puuduta õiguslikku komponenti ega suhet tööandjaga, vaid küsimus seisnes selles, kas faktiliselt kaebajad töötavad või mitte. Nad vastasid eitavalt, faktiliselt nad ei tööta. Kinnipidamise ajal 15.08.2020 oli kaebajatel selge kokkulepe teise tööandjaga - Marberry Group OÜ (kood 12666715), kellega sõlmiti tööleping ja kes maksis riigilõivu tööloa taotlemise eest. Uue tööandja leidmise tõttu läksid kaebajad D-terminali reisijaosakonda, et uurida võimalust osta laevapiletit Rootsi, kuna uues töökohas räägiti neile ärireiside võimalusest Rootsi.
9.Täiendavas 31.03.2021 seisukohas rõhutavad kaebajad, et 3 - aastane sissesõidukeeld on ebaõiglane ning ei järgi proportsionaalsuse ja asjakohasuse printsiipi. Kasutusele võetud meetmed on ebaõiglased arvestades õigusrikkumise iseloomu ning piirab selle vastuolulise olukorraga kõigi osapoolte huve (sealhulgas tööandja huve).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
10.1.PPA on kaebajatele lahkumisettekirjutuste tegemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud välismaalaste seaduse norme. Kaebajad viibisid Eestis pikaajalise viisa (D-viisa) alusel ja nende lühiajaline töötamine Eestis oli registreeritud. Lühiajalise tööloa registrile (LTR-i) esitatud taotluse kohaselt on kaebajate tööandja Rent Man Personal OÜ. Rent Man Personal OÜ teavitas 20.07.2020, et kaebajad on teadmata suunas lahkunud ja palus tühistada
nende D-viisad ja LTR-id. Seega väärkasutasid kaebajad neile väljastatud viisat ja LTR-i vähemalt alates 20.07.2020 ning ei viibinud Eestis töötamise eesmärgil. Seetõttu tunnistati kaebajate LTR-id alates 20.07.2020 kehtetuks.
10.2.PPA lõpetas kaebajate viisavaba viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt, viimane lubatud viibimispäev oli 15.08.2020. Seega viibisid kaebajad alates 15.08.2020 Eestis viibimisaluseta. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Tegemist on imperatiivse sättega, mis tähendab, et PPA-l ei ole kaalutlusõigust ning juhul kui välismaalane viibib Eesti Vabariigis viibimisaluseta, tuleb isikule koostada lahkumisettekirjutus.
10.3.Ettekirjutuste väljavõtetest, mis on kaebajatele koos lahkumisettekirjutustega kätte toimetatud, nähtuvad lahkumisettekirjutuste põhjendused ning tuvastatud asjaolud, mille alusel ettekirjutused koostati. Lahkumisettekirjutuse väljavõtetest nähtub, et kaebajad väärkasutasid neile väljastatud viisasid. Lisaks andsid nad politseile valeütlusi, mille tõttu oli politseil alus kahelda kaebajate usaldusväärsuses. Kaebajatele tehti sissesõidukeeld lahkumisettekirjutuses, seega ei kuulu kaebajate viidatud VSS § 31 lg 3 kohaldamisele. Kaebajad ei selgita, kuidas vaid kuuajaline Eestis viibimine oleks pidanud mõjutama sissesõidukeelu kohaldamist või milliseid konkreetseid asjaolusid kaebajad avaldasid, mida PPA oleks saanud teisiti hinnata ning kuidas oleks sissesõidukeelu otsust muutnud iga üksiku avaldatud asjaolu teisiti hindamine.
10.4.Kaebajate suhtes ei ole kohaldatud sisenemiskeeldu. Sisenemiskeeld ei ole sama, mis sissesõidukeeld. Fakt on see, et kaebajad viibisid Eestis ilma seadusliku aluseta, kuna nende viisad olid kehtetuks tunnistatud. Tööandjal, kes taotleb välismaalasele LTR-i (kaebajate puhul Rent Man Personal OÜ) on kutsuja kohustused (VMS § 1062 lg 1), mistõttu oli tööandja kohustatud PPA-d teavitama, kui kaebajad töölt lahkusid. 20.07.2020 teatas kaebajate tööandja, et kaebajad on lahkunud teadmata suunas ja palus tühistada kaebajate D-viisa ja LTR-i. PPA tunnistas kaebajate LTR-i kehtetuks alates 20.07.2020, kuna kaebajate tööandja andis teada, et kaebajad ei tööta enam tööandja juures. Seega ei ole kaebajad Eestis viibitud umbes kuu aja jooksul seadusekuulekalt käitunud. Kaebajate suhtes rakendati sissesõidukeeldu, kuna nad väärkasutasid pikaajalist viisat ning andsid politseile valeütlusi, mis annab aluse kahelda kaebajate usaldusväärsuses. Sellist käitumist ei saa tolereerida ja sissesõidukeeld ei ole vastuolus faktiliste asjaoludega.
10.5.Vastustaja hinnangul ei tõenda Marberry Group OÜ-ga sõlmitud lepingud töösuhte olemasolu, kuna lepingud on allkirjastamata, lepingust ei selgu tööle asumise aeg, koht ega tööülesandeid. Selgusetu on ka põhjus, miks esitasid kaebajad kohtule Crimson Project OÜ ja B. K.-E. A. vahel sõlmitud lepingu. Nimetatud lepingus on poolte vahel kokku lepitud, et Crimson Project OÜ annab B. K.-E. A. kaks töötajat. Samas ei ole kuskilt näha, et Crimson Project OÜ ja kaebajate vahel oleks sõlmitud selline leping, mille alusel Crimson Project OÜ tohiks kaebajaid edasi rentida. Kaebajad ei ole kuidagi tõendanud, et neil oli Rootsis töökoht olemas. Lisaks ei ole Eestis viibimise seisukohast oluline, kas kaebajatel oli õigus Rootsis töötada kuna nende võimalik töökoht Rootsis ei muuda seadusliku aluseta Eestis viibimist seaduslikuks.
10.6.Kaebajatele oli väljastatud viisa töötamiseks ja registreeritud ka lühiajaline töötamine ettevõttes Rent Man Personal OÜ. Kaebajad seda ei teinud ning viisade tühistamine oli õiguspärane. Kuna kaebajate viisad olid kehtetuks tunnistatud ja kaebajad andsid valeütlusi oma viibimise kohta, oli ka lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine õiguspärane. Kaebajate etteheide, et ülekuulamisel huvitas politseiametnikku vaid vastus küsimusele, kas kaebajad töötavad või mitte, on asjakohatu. Kuna kaebajatele oli väljastatud viisa töötamiseks, olid küsimused reaalse töötamise kohta asjakohased. Kaebajate vastuolulised ütlused andsid PPA-le põhjust väita, et
kaebajad andsid valeütlusi. Kuna kaebajad viibisid Eestis ilma seadusliku aluseta (ilma viisata ja viisavaba tähtaega oli lühendatud) oli lahkumisettekirjutuse koostamine ainuvõimalik. Kaebajate arusaam, et lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise näol on tegemist topeltkaristamisega, ei ole asjakohane. VSS § 4 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutus on haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast VSS-is sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma. Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist (VSS § 6). Seega ei ole lahkumisettekirjutuse tegemine ega sissesõidukeelu kohaldamine käsitletavad karistusena, tegemist on haldusmeetmetega.
10.7.Nii lahkumisettekirjutus kui ka sissesõidukeelu kohaldamine on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele ning on välja antud pädeva haldusorgani poolt. Maksu- ja Tolliameti väljastatud maksuresidentsuse tõend ei ole iseenesest tõend Eestis elamise kohta ega ole ka omaette õigus Eestis elamiseks. Välismaalase seaduslikud alused Eestis viibimiseks on sätestatud VMS §-s 43, loetelu hulgas ei ole MTA väljastatud residentsustõendit.
11.Täiendavas 15.04.2021 seisukohas jääb vastustaja jätkuvalt sellele seisukohale, et kõiki asjaolusid arvestades tehti lahkumisettekirjutuse ja kolmeaastase sissesõidukeelu rakendamisel kaalutletud ja proportsionaalne otsus. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 16.08.2020 lahkumisettekirjutusi nr 1052101493 ja nr 1052101509 ning taotletud nende tühistamist. Selliselt on kaebus protsessiosaliste avaldusi ja tegelikku tahet tõlgendades Tallinna Halduskohtu 22.09.2020 määrusega menetlusse võetud. Vastavad põhjendused sisalduvad eelnimetatud määruse punktis 2.
13.Vaidlustatud ettekirjutustega kohustati kaebajaid 7 päeva jooksul riigist lahkuma ning nende suhtes kohaldati ka kolme aastast sissesõidukeeldu vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lg 1. Seejuures lähtus vastustaja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1, mille kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Olukorras, kus isikute pikaajalised viisad olid 15.08.2020 ehk eelnevalt kehtetuks tunnistatud, seaduslikku alust vaidlustatud haldusaktide andmise ajal neil riigis viibimiseks enam ei olnud. Vastavalt välismaalaste seaduse § 1001 lõigetele 1 ja 11 ning § 1004 lg 3 võib avalduse viisa kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsuse uuesti läbivaatamiseks esitada vastava otsuse teinud haldusorganile 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, kuid lähtuvalt sama seaduse paragrahvist 1002 ei ole avalduse esitamine selleks aluseks, et välismaalane saaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil jätkuvalt viibida ega lükka ka välismaalase lahkumise kohustuse täitmist edasi. Seega taandub põhiküsimus peamiselt sellele kas sissesõidukeeldu on õiguspäraselt kohaldatud ja kas vastustaja on vaidlustatud ettekirjutustes õigustatult asunud seisukohale, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 9 lõikes 1 loetletud asjaolusid eelnimetatud paragrahviga võimaldatava seadustamisettekirjutuse tegemiseks antud juhul ei esinenud.
14.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 9 lg 1 võimaldab teha viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutuse kohustusega taotleda kehtestatud korras Eestis viibimise seadustamiseks elamisluba kui välismaalane on eesti rahvusest või on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. Haldusasja materjalist ei nähtu, et eelnimetatud tingimused oleksid
võinud antud juhul täidetud olla ning seetõttu on vastustaja asunud põhjendatult seisukohale, et VSS § 9 lg 1 nimetatud asjaolusid ei esinenud.
15.Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vastustaja viidanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1 kohaldades sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1 kohaldataksegi lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes üldjuhul sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Antud juhul ongi vastustaja taoliselt toiminud, kusjuures vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 31 lõikele 1 otsustatakse sissesõidukeelu kohaldamine ilma põhjendamatu viivituseta. Samas ei tähenda see seda, et vastustaja ei peaks küsimust kaaluma ning lahkumisettekirjutust vajalikus ulatuses põhjendama. Antud juhul ei saa aga asuda sellisele seisukohale, et küsimust ei oleks sisuliselt kaalutud ja seda ka enne lahkumisettekirjutuste koostamist. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu aluseks olnud põhjenduste esitamisele kõrgendatud nõudeid küll ei esita (VSS § 71), kuid vastustaja on seda täiendavalt põhjendanud menetluse käigus kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses.
16.Vastustaja on tuvastanud, et kaebajad ei kasutanud viisavabadust sihipäraselt. Haldusasja materjalide juurde on vastustaja esitanud 12.03.2020 viisataotlused, millest nähtub, et reisi eesmärgiks oli lühiajaline töötamine ning tööandjaks pidi olema Rent Man Personal OÜ. Nimetatud osaühingu ja kaebajate vahel 13.07.2020 sõlmitud töölepingute nr 1340-1 ja 1341-1 koopiad on haldusasja materjalide juurde ka esitatud. Lepingute kohaselt oli nähtud ette eelnev karantiinis olemise periood ajavahemikul 16.07.2020 kuni 29.07.2020 ning tööülesannete täitmine pidi algama 30.07.2020, kuid 20.07.2020 saatis Rent Man Personal OÜ esindaja Politsei- ja Piirivalveametile ekirja ja informeeris, et kaebajad lahkusid teadmata suunas. Ühtlasi palus osaühingu esindaja ka nende D-viisa ja lühiajalise töötamise registreeringu tühistada. 16.08.2020 läbiviidud küsitluste protokollidest ilmneb, et kõigepealt olid kaebajad ühes Tõrvas asuvas majutuskohas, kuid leidsid seejärel, et neile ei sobi see töö, mida pakkus Rent Man Personal OÜ. Veel järeldub küsitluste protokollidest, et ühtegi päeva kaebajad Eestis reaalselt töötanud ei olnud. Seega ei saa olla sisulist vaidlust asjaolus, et kontrollimise ajahetkel ei olnud kaebajad töötanud selles ettevõttes, mille osas oli neil lühiajaline töötamine varasemalt registreeritud ega ka muudes ettevõtetes, millest saab järeldada, et vastustajal oli alus viisad kehtetuks tunnistada. Sellest tulenevalt oli põhjus ka lahkumisettekirjutuste tegemiseks. Mis puutub sissesõidukeeldu, siis vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lg 1 kohaldataksegi taolistes situatsioonides seda üldjuhul kolmeks aastaks. Lähtuvalt sama seaduse ja paragrahvi kolmandast lõikest võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks vaid siis kui kolme aastane tähtaeg osutuks kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalseks. Vastavaid asjaolusid ja nende tähendust hindab aga eelkõige Politsei- ja Piirivalveamet. Kohtu roll taoliste vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud ning kontrollida saab üksnes seda kas vastava haldusakti või vastavate haldusaktide andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Antud juhul kolme aastase sissesõidukeelu proportsionaalsuse või võimaliku ebaproportsionaalsuse hindamise juures ilmselgeid vigu ei nähtu. Vastustajaga tuleb nõustuda, et kaebajate ütlused olid vastuolulised ning nende usaldusväärsuses oli põhjust kahelda. Nii näiteks nähtub 16.08.2020 küsitluste protokollidest, et tööandja Rent Man Personal OÜ olevat tahtnud neid Rootsi tööle suunata või et nad vähemalt arvasid seda, kuid konkreetsele küsimusele selle kohta, et kuidas saab nimetatud firma neid Rootsi lähetada kui nad ei tööta seal enam, vastas X, et (ega) ei saagi. Samas ei viita haldusasja materjalis sisalduv ühelgi moel sellele, et Rent Man Personal OÜ oleks soovinud kaebajaid Rootsi komandeerida. Väidet, mille kohaselt mindi sadama D-terminali nimelt selleks, et uurida võimalusi tulevikus Rootsi komandeeringusse sõita ja laevapileteid osta, ei saa samuti kuigi usutavaks pidada. Vastustajaga peab nõustuma ka selles, et Maksu- ja Tolliameti residentsustõend ei saa olla Eestis viibimise seaduslik alus ning väidetavad lepingud Marberry Group OÜ-ga ei tõenda töösuhte
olemasolu. Kaebajate viisad tunnistati kehtetuks 15.08.2020 ja lahkumisettekirjutused koostati 16.08.2020, kuid väidetavatel lepingutel või nende projektidel on märgitud koostamise kuupäevaks 17.08.2020. Crimson Projects OÜ teatised X ja Y lähetamise kohta Rootsi on asjassepuutumatud, kusjuures nende väljastamise kuupäevaks on märgitud 19.08.2020. Marberry Group OÜ riigilõivu tasumise maksekorraldused lühiajalise töötamise registreerimiseks, millele kaebajad viitavad, on
18.augustist 2020, mil kaebajatel enam kehtivat viisat ei olnud ja mil nad olid kohustatud täitma 16.08.2020 lahkumisettekirjutusi. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveamet ei ole jätnud diskretsiooni vajalikus ulatuses teostamata kui ta erandit ei rakendanud ning kohaldas kaebajate suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. See jääb vastustaja kaalutlusruumi piiridesse ning seonduvalt eelnimetatuga ei nähtu, et oleks tehtud ilmselge viga. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks ega vaidlusaluste ettekirjutuste tühistamiseks alust.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitajate kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.