Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 15.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. S.`i vastu võlgnevuse 194,26 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus tegi 25.02.2016 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 10.03.2016. Võlgnik esitas 16.03.2016 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.04.2016 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 04.04.2016.a määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 13.04.2016 esitas hageja kohtule hagi kostja A. S.`i vastu võlgnevuse 313,32 euro nõudes. Haginõude kohaselt on korteriomandi asukohaga xxx, Kiviõli linn, omanikuks Kiviõli linn. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ sõlmis kostjaga sotsiaalkorteri üürilepingu eluruumi asukohaga xxx kasutamiseks. Sotsiaalkorteri üürilepingu punkti 2.2 ja 4.2 kohaselt üürnik (kostja) maksab üüri ja kannab kõik eluruumiga seotud kulud, maksud ja koormatised. Üürilepingu punkti 4.2 kohaselt asjaga seotud kuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (sh kommunaalkulud, hoolduskulu, elamu haldamise ja valitsemise kulu jmt). Üürilepingu punkti 4.3 kohaselt üürnik kohustub tasuma igakuiselt 25. kuupäevaks eelmisel kalendrikuul arvestatud üüri, üürileandja poolt tehtud kõrvalkulude, maksude ja koormiste eest. Võla tekkimise ajal aadressil Aasa 16, Kiviõli linn korteriühistut moodustatud ei olnud. Hageja haldas korterelamut Aasa 16, Kiviõli linn ning esitas igakuiselt kostjale arveid osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifile. Hageja on edastanud kostjale

tasumiseks perioodil 31.12.2011. a – 30.09.2013.a arved, milledest on tasutud 2,86 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees kokku 156,66 eurot. Üürilepingu punkti 4.4 kohaselt maksmisega viivitamisel kostja kohustub tasuma viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kokku moodustab viivis 185,96 eurot, mida hageja vähendab kuni põhivõla summani 156,66 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 313,32 eurot, sh põhivõlgnevus 156,66 eurot ja viivised 156,66 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud summas 225 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 150 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras. (tl. 14-43). 14.10.2016 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja teatas, et menetleb tsiviilasja TsMS § 405 alusel lihtmenetluses.

KOSTJA VASTUS

13.05.2016 esitas kostja esindaja I. Kuzmina vastuse hagiavaldusele, milles kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu täies ulatuses. Kostja hinnangul on Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagiavaldus põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega. Hagiavalduses on esitatud mitmeid tegelikkusele mittevastavaid ja eksitavaid väiteid ja seisukohtasid. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagiavalduses ei ole menetlusõiguse normide kohaselt välja toodud ega tõendatud faktilisi asjaolusid, millel tuginevad hageja varalised nõuded A. S.`i vastu. Kostja esitas taotluse aegumistähtaja rakendamiseks nõuetele, s.h viivise nõuetele, mis on sissenõutavaks muutunud kuni 31.12.2012 TsÜS § 146 lg 1 alustel. Kostja kasutas korterit xxx, Kiviõli, hagejaga sõlmitud üürilepingu alusel kuni 31.12.2012, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda arvete tasumist perioodi eest, mil üürileping oli lõppenud ja kostja korterit ei kasutanud. Vastava tõendi on hageja lisanud hagiavaldusele lisana 2, pikendamise viide on üürilepingu teise lehekülje lõpus. Ülaltoodust lähtuvalt palub kostja jätta 2013. aasta hageja nõuded tõendamatuse tõttu rahuldamata, sh. esitatud viiviste nõuded. Kostja menetluskulud moodustavad 120 eurot. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda (tl. 37-40).

HAGEJA VASTUS

05.08.2016 esitas hageja lepinguline esindaja seisukoha kostja vastusele, milles ei nõustunud kostja poolt esitatud aegumise väitega. Kuivõrd arvelduste seisust nähtub, et kostja poolt on toimunud laekumised (kostja poolsed maksed on toimunud erinevates summades ja ei vasta hageja poolt esitatud arvete suurusele, va 30.04.2012 arve nr 438867, mis tähendab et kostja on tasunud võlgnevust, mitte konkreetseid arveid), mida saab käsitleda kui nõude tunnustamist kostja poolt, ei ole hageja nõude aegumistähtaeg möödunud ning hageja palub jätta rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja väitel lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping lõppes 31.12.2012, seega ei ole hagejal õigust nõuda arvete tasumist peale üürilepingu lõppemist. Hageja antud väitega ei nõustunud ja märgib, et 17.05.2010 sõlmitud sotsiaalkorteri üürileping eluruumi xxx kasutamiseks pikendati kostja soovil kokku kolmel korral ja kolmandal korral pikendati üürilepingut kuni 30.09.2013. Hagiavaldusele lisatud üürileping on ekslikult vana skanneering ja seetõttu puudub sellel kolmas lepingu pikendamine. Hageja lisab vastusele üürilepingu, milles nähtuvad kõik lepingu pikendamised. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma talle edastatud arveid kuni üürilepingu lõppemiseni, so kuni 30.09.2013. Hageja palub kostjalt välja mõista 313,32 eurot, sh põhivõlgnevuse 156,66 eurot ja viivised 156,66 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud summas 345 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja

õigusabikulud 270 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 57-64).

ASJA EDASINE KÄIK

01.11.2016 kirjaga andis kohus menetlusosalistele avalduste ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks kuni 28.11.2016 ja teatas et kohtulahend tsiviilasjas nr 2-16-103025 tehakse teatavaks 13.12.2016 kell 16.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu ning edastatakse menetlusosalistele. Hageja esitas 28.11.2016 kohtule nõude täpsustuse ja menetluskulude nimekirja. Hageja pidas vajalikuks täpsustada põhinõude kujunemist, sh millised kostjale esitatud arved loeb hageja käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga tasutuks ja millised mitte. Hageja on arvestanud kostja tehtud makseid varasema võlgnevuse kustutamiseks (arved alates 30.09.2011–31.05.2012). VÕS § 88 lg 1 p 1 alusel on võimalik juhul, kui võlgnik ei ole määranud millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, lugeda täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. 05.08.2016. menetlusdokumendile lisas hageja arvelduste seisud, milles kajastuvad kostjale esitatud arved ja kostja poolt sooritatud laekumised. Käesolevale menetlusdokumendile peab hageja vajalikuks lisada konto väljavõtted, samuti täpsustada, millised arved hageja loeb tasutuks:  03.01.2012 on toimunud kostja poolt laekumine summas 28,59 eurot, arve selgitus arve nr 426128. Seega loeb hageja tasutuks 30.11.2011 arve nr 426128 summas 9,53 eurot ning lisaks 30.09.2011 arve 421210 summas 9,53 eurot, 31.10.2011 arve nr 423686 summas 9,53 eurot;  25.02.2012 on toimunud laekumine summas 10 eurot, millega hageja luges tasutuks 31.12.2011 arve summas 9,53 eurot (jääk 0,47 eurot):  22.05.2012 toimunud laekumisega kattis hageja 30.04.2012 arve nr 438867 summas 9,60 eurot ning  26.03.2013 toimunud laekumisega summas 30 eurot loeb hageja tasutuks 31.01.2012 arve nr 430911 jäägi summas 7,41 eurot; 29.02.2012 arve nr 433321 summas 7,84 eurot; 31.03.2012 arve nr 435847 summas 7,62 eurot ja 31.05.2012 arve nr 441447 summas 7,73 eurot, seega arve nr 441447 jääk on 2,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt tasumata 17 arvet ajavahemiku 25.06.2012-25.10.2013 eest kogusummas 156,66 eurot. Kostja viivisevõlgnevus moodustab 177,20 eurot, mida hageja vähendab põhivõla summani 156,66 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 313,32 eurot, sh põhivõlgnevus 156,66 eurot ja viivised 156,66 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud summas 465 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 390 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras. (tl. 70-92). Kohus edastas hageja 28.11.2016 haginõude täpsustuse 29.11.2016 kostja esindajale, andes tähtaja vastuse esitamiseks kuni 09.12.2016. Kostja esindaja tähtaegselt vastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Põhinõue Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende poolt oli 17.05.2010 sõlmitud eluruumi, asukohaga xxx, Kiviõli, üürileping. Üürilepingu p. 2.2 ja 4.2 kohaselt üürnik maksab üüri ja

kannab kõik eluruumiga seotud kulud, maksud ja koormatised. Üürilepingu punkti 4.2 kohaselt asjaga seotud kuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (sh kommunaalkulud, hoolduskulu, elamu haldamise ja valitsemise kulu jmt). Üürilepingu punkti 4.3 kohaselt üürnik kohustub tasuma igakuiselt 25. kuupäevaks eelmisel kalendrikuul arvestatud üüri, üürileandja poolt tehtud kõrvalkulude, maksude ja koormiste eest. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Üürilepingu punkti 4.4 kohaselt maksmisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. (tl. 62-63). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus juhindub antud asja lahendamisel: võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 lg 1, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1, mille järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud lepinguliste suhete olemasolu, samuti seda, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole lepingulisi suhteid vaidlustanud. Kostja poolt korteri, asukohaga xxx, Kiviõli, kasutamine/üürimine on tõendatud hageja poolt esitatud 17.05.2010 üürilepinguga (kostja ei ole antud üürilepingut vaidlustanud (tl. 62-63), kostja enda vastusega (tl. 51-52), kostjale esitatud arvetega (tl. 22-35; 78-87); arvelduste seisudega (tl. 36-38; 60-61); hageja pangakonto väljavõtetega, millest nähtuvad laekumised kostja poolt (tl. 74-77). Kostja esitas hagist tuleneva nõude osas vastuväite, leides, et nõue kuni 31.12.2012 on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud aegumise väitega ja peab vajalikuks selgitada, et aegumine ei kohaldu, kuna arve tasumisega 26.03.2013 kostja tunnustas nõuet ning aegumine peatus, seega esitas hageja kostja vastu nõude enne 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Kostja oma vastuses väitis, et üürileping oli kehtiv kuni 31.12.2012, seega on tõendamata võlgnevuse nõue kuni 30.09.2013. Hageja poolt 05.08.2016 esitatud üürilepingu koopiast nähtub, et üürilepingut oli pikendatud kuni 30.09.2013 (tl. 62-63). Kostja ei ole antud fakti vaidlustanud. Antud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale tasumata 17.05.2010 üürilepingust tulenev, tasumata võlgnevus summas 156,66 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja põhivõlgnevus 156,66 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 25.06.2012-25.10.2013 eest summas 177,20 eurot, so 0,1% päevas, so lepinguga sätestatud ulatuses. Hageja vähendab viivise nõuet kuni põhinõude summani, so kuni 156,66 eurot. Kostja ei ole viivise summat vaidlustanud, kostja vaidlustas viivise ainult seoses sellega, et kuna põhinõue kuni 31.12.2012 on aegunud, siis on ka viivisenõue aegunud; ning põhinõue kuni 30.09.2013 ei ole tõendatud seoses üürisuhte puudumisega, siis ei ole ka viivisenõue tõendatud. Kuna eelpool toodud asjaoludega on tuvastatud, et nõue kuni 31.12.2012 ei ole aegunud ning nõue kuni 30.09.2013 on tõendatud seoses üürilepingu pikendamisega, siis on ka viivisenõue summas 156,66 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 313,32 eurot, sh põhivõlgnevus 156,66 eurot ja viivised 156,66 eurot. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Poolte menetluskulud jäävad seega nende õigustatud ulatuses kostja A. S.`i kanda. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna 465 euro väljamõistmist, millest 75 eurot on hagi esitamise tasutud riigilõiv ja 390 eurot õigusabikulud (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhkendatud osaliselt, so summas 270 eurot, so õigusabikulu hagiavalduse esitamise eest 150 eurot ja 05.08.2016 vastuse esitamise eest 120 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ja õigustatuks jätta kostja kanda hageja 28.11.2016 nõuete täpsustamisega tekkinud menetluskulu summas 120 eurot, kuna hageja lepingulisel esindajal oli kohustus/võimalus esitada kõik 28.11.2016 täpsustuses esitatud faktiväited koheselt, hagi esitamisel, või hiljemalt 05.08.2016 vastuses. Hageja viide sellele, et „ekslikult“ jäi midagi õigeaegselt esitamata, ei saa olla aluseks, et nimetatud menetluskulud teiselt poolelt välja mõista. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esindaja näol on tegemist õigusteadusi omava esindajaga, kes esindab hagejat juba pika aja vältel ja peaks olema teadlik sellest, et kõik nõuded tuleb esitada õigeaegselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 345 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 270 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (345 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § § 405 lg 1 p 10, 468 lg 1 p 3, kohus tunnistab hageja taotlusel tagatiseta viivitamata täidetavaks lihtmenetluse korras tehtud otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.