UPM-Kymmene Otepää OÜ kaebus Otepää Vallavalitsuse 10.02.2020.a korralduse nr 2-3/69 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja UPM-Kymmene Otepää OÜ, esindajad vandeadvokaadid Kaidar Sultson ja Karin Mölder Vastustaja Otepää vald, esindaja vallavanem Jaanus Barkala Kolmas isik AS OTEPÄÄ vandeadvokaat Randu Riiberg
RESOLUTSIOON
METALL,
esindaja
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda.
3.Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 4173,34 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Menetlusosalisel (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 28).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Otepää Vallavalitsus andis 10.02.2020.a korraldusega nr 2-3/69 (I kd tl 11-12, edaspidi vaidlustatud korraldus) AS-le OTEPÄÄ METALL projekteerimistingimused Otepää linnas asuvale Saviotsa kinnisasjale (registriosa number 1408940, katastritunnus 63601:001:1591) täiendava tootmishoone püstitamiseks. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on viidatud
muuhulgas planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikele 5. Vaidlustatud korralduse põhjendused on järgmised. Otepää valla üldplaneeringu kohaselt on kõnealuse maa-ala juhtotstarve tootmismaa. Kavandatav tegevus on üldplaneeringu põhimõtetega kooskõlas. Alal puudub kehtiv detailplaneering. Kavandatav tootmishoone on ehitusloakohustuslik. Kavandatava tootmishoone puhul on arvestatud piirkonna hoonestuslaadiga, mistõttu sobitub see olemasolevasse keskkonda. Hoone maht on tavapärane. Tegemist on viilhalliga koos töötajate olmeplokiga, mis püstitatakse krundil vabale pinnale. Projekteerimistingimustele lisatud asendiplaan ja võrdlustabel toovad välja ümbritsevate hoonete põhiandmed ja paiknemise, nende põhjal sobitub kavandatav tootmishoone oma mõõtmetelt, kujult ja mahult väljakujunenud keskkonda. Tegemist on ühe tootmishoone püstitamisega olemasoleva hoonestuse vahele. Detailplaneeringu menetluse läbiviimine oleks vastustajale ja kolmandale isikule ebamõistlikult koormav. Detailplaneeringu koostamine ei omaks sisulist väärtust, kuid tooks kaasa nii ajalise kui ka muu ressursi tarbetu kulutamise. Aktsiaseltsi KOBRAS koostatud tootmishoone rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alusel ei ole keskkonnamõjude hindamine vajalik. AS OTEPÄÄ METALL esitas Saviotsa kinnisasja reostusuuringu ning kinnitas selle järelduste aktsepteerimist ja juhistest lähtumist. Vastustaja andis avalikkusele võimaluse menetluses osaleda, ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud. Korralduses on käsitletud kaebaja ärakuulamist ja tema vastuväiteid.
2.Vaidlustatud korralduse lisaks olevad projekteerimistingimused (I kd tl 13) näevad ette ehitisealuse pindala kokku kuni 2910 m2, hoone kõrguse kuni 10 m, kaitsehaljastuse ca 20 % kinnisasja pindalast. Enne projekteerimise algust tuleb planeeritaval hoonestusalal läbi viia pinnase reostusuuringud ja reostuse avastamisel näha ehitusprojektis ette reostuse likvideerimine.
3.Kaebaja UPM-Kymmene Otepää OÜ esitas 11.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavad seisukohad. Kaebaja palus vaidlustatud korralduse tühistada. Kaebajale kuuluvad Saviotsa kinnisasja kõrval või läheduses asuvad kinnisasjad, neist ühel paikneb kaebaja vineeritehas. Saviotsa kinnisasjale projekteerimistingimustega määratud mahus ja asukohas tootmishoone püstitamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Projekteerimistingimuste andmine ei ole kooskõlas seadusega ega põhjendatud. Ehitamiseks oleks tulnud koostada detailplaneering. Tootmishoonet kavandatakse rajada Hundisoo tiigi veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse ning reostunud pinnasega kinnisasjale. Kaebaja kasutab tiigi vett vineeritehase tootmistegevuses. Ehitamine võib vähendada vee kogust ja halvendada selle kvaliteeti. Projekteerimistingimuste andmise menetluses koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohaselt on reostusest tulenevad avariiolukorrad võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil. Reostunud vesi mõjutab kaebaja tootmisprotsessi ja tootmises töödeldavate palkide kvaliteeti. Projekteerimistingimuste punktis 10 on küll ette nähtud pinnase reostusuuringute läbiviimine ja reostuse avastamisel ehitusprojektis reostuse likvideerimise reguleerimine, kuid see ei pruugi olla piisav. Kaebajal on huvi tiigi vee kasutamise ja kvaliteedi vastu olenemata sellest, kas õiguslikult on tegemist veekoguga.
Ehitamine veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse on keelatud, vastustaja ei ole vaidlustatud korralduse andmisel sellele tähelepanu pööranud. Kalda ehituskeeluvööndit saab vähendada ja veekogule ehituskeeluvööndi ulatusest lähemale ehitada üksnes detailplaneeringu alusel. Eeltoodule on tähelepanu juhtinud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostaja. Kaebajale esitati arvamuse avaldamiseks korralduse eelnõu koos asendiplaaniga, kuid sellel paiknes ehitusala teises kohas (arvestas veekaitsevööndiga). Isegi kui Hundisoo tiigil veekaitse- ja ehituskeeluvööndit enam ei ole, oleks kaebaja huvidega arvestamiseks saanud kavandada hoone tiigist kaugemale. Ehitamine võib kaasa tuua kaldaastangu varisemise. Reostus võib põhjaveega kanduda tiiki. Projekteerimistingimustega ei ole keskkonnaoht tiigile piisavalt välistatud. Arvestada tuleks ka pinnaveehaarde sanitaarkaitse- ja hooldusala nõudeid. Projekteerimistingimuste andmise eeldused ei ole täidetud, kuna kolmas isik soovib rajada olemasolevatest oluliselt suurema hoone ja üldplaneering ei sisalda piisavaid tingimusi projekteerimistingimuste andmiseks. Projekteerimistingimused on sisult ebapiisavad ning kaebajal ei ole selgust, milline ehitustegevus hakkab naaberkinnisasjal toimuma. Puudub vee, kanalisatsiooni, elektri- ja sidevarustuse, kütte ja ventilatsiooni lahendus, püstitatava hoone korruselisus, parkimislahendus, välisvalgustus. Määratlemata on tootmishoonest lähtuv maksimaalne lubatav müratase. Samuti on sätestamata müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Arvestades, et piirkonnas on ka teisi tootmisettevõtteid, mille tegevusest tekib müra (nt kaebaja tootmistegevusest), siis on mistahes uue tootmishoone püstitamisel oluline müra- ja vibratsiooninormide määramine, et tootmistegevus ei ületaks piirkonna norme ega piiraks tulevikus nt kaebaja senist tegevust. Projekteerimistingimustes ei ole kaalutud ega arvestatud ümbruskonnas tegutsevate isikute, sh kaebaja huve ja õigusi, lahendatud ümbruskonna kinnisasjade omanikega tekkida võivaid konflikte ega tagatud tasakaalustatud ruumiline areng.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Projekteerimistingimuste andmise eeldused on täidetud. Kaebaja on võrrelnud kavandatavat tootmishoonet üksnes Saviotsa kinnisasja senise hoonestusega, kuid jätnud tähelepanuta, et piirkonnas asub ka talle endale kuuluv kinnisasi, kus paikneb kavandatust kordades suurem hoone. Piirkonna mõistet ei saa kitsendada üksnes Saviotsa kinnisasjaga. See, et kolmandal isikul on tulevikus kavas ka ehituse teine etapp, ei anna talle õigust ehitada seda vaidlusaluste projekteerimistingimuste alusel. Üldplaneeringu osas viitas vastustaja selle punktidele 1.2 ja 2.9, mis piisavalt määratlevad ala kasutus- ja ehitustingimused. Ei ole õige, et projekteerimistingimustes on määratud üksnes tootmishoone ehitisealune pind ja kõrgus. Arvestades projekteerimistingimustele lisatud dokumentidega, näiteks asendiplaan ja eskiis, on lisaks määratud hoone kasutamise otstarve, asukoht, arhitektuur-ehituslikud nõuded, insener-tehnilised nõuded, ehitusuuringu tegemise vajadus ning haljastuse ja heakorra põhimõtted. Hundisoo tiik on veeseaduse tähenduses rajatis, see ei ole veekogu ning sellel ei ole veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevaid kaitsevööndeid. Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisel kaalunud võimaliku reostuse esinemist ja on pannud projekteerimistingimustes kolmandale isikule kohustuse viia planeeritaval hoonestusalal läbi pinnase reostusuuringud ning reostuse avastamisel näha ehitusprojektis ette leitud reostuse likvideerimine. Selline tingimus on projekteerimistingimuste andmise staadiumis piisav. Kuna võimaliku reostuse ulatus selgub uuringute käigus ja ei pruugi olla detailselt teada, ei saa projekteerimistingimustes ette näha ka detailseid tegevusi selle
likvideerimiseks. Andmed reostuse olemasolu kohta Saviotsa kinnisasjal ei ole hinnangulised, vaid tuginevad eelhinnangule ja 2019. aasta mais tehtud reostusuuringule, mis reostuse esinemist ei näidanud. Pinnasetööde teostamisel on võimalik reostumist vältida ja vastavate meetmete rakendamise on vastustaja projekteerimistingimustes ette näinud.
5.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku seisukohad ühtisid vastustaja seisukohtadega, lisaks tõi kolmas isik välja järgmist. Eelhinnangus väljendatud seisukoht oli kokkuvõttes planeeritava hoone rajamise osas soosiv. Sh on eelhinnangus märgitud, et Saviotsa kinnisasjal ei ole reostust, kuna kõik võetud proovid jäid alla tööstusmaale kehtestatud piirarvu. Eelhinnang kinnitab ka kavandatud tegevuse kooskõla maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringuga. Projekteerimistingimustega on kolmandale isikule pandud kohustus täiendava pinnase reostusuuringute läbiviimiseks ning kohustus näha ehitusprojektis ette leitud reostuse likvideerimine. Eelhinnang ei väida, et ehitamisega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalus on suur. Vastupidi, hinnangu põhjal saab avariiolukord tekkida läbi ehitustegevuses minimaalsete nõuete hooletu täitmata jätmise ning kui nõuded järgitakse, siis on risk väike. Eelhinnang ei too välja mistahes riske seoses füüsiliste mõjutustega kalda varingutega ega kinniskasvamisega. Eelhinnangu ja projekteerimistingimuste koosmõjus saab üheselt väita, et planeeritav hoone ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid, sh ei kahjusta Hundisoo tiiki, põhjavett ega pinnast ning ei too ehitustegevusega kaasa reostamise ohtu ega sea ohtu kaebaja tegevust. Kohtu seisukoht
6.PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lg 5 alusel võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Ka ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 3 p 1 ja 3 näevad ette, et detailplaneeringu puudumise korral arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel hoone asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi, ja üldplaneeringus määratud tingimusi.
7.Otsus lubada ehitamist PlanS § 125 lg 5 alusel detailplaneeringut koostamata on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest.
8.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Saviotsa kinnisasi paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt lubanud ehitamise ettevalmistamist detailplaneeringut koostamata.
Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduses põhjendatult leidnud, et PlanS § 125 lg 5 eeldused on täidetud. Tegemist on ühe hoone püstitamisega olemasoleva hoonestuse vahele. Rajatav ehitis sobitub piirkonda nii otstarbelt kui ka mahult. Kohus nõustub vastustajaga, et ehitise mahu hindamisel tuleb arvesse võtta kogu piirkonna hoonestus, mitte üksnes kolmanda isiku kinnisasjal paiknevad hooned. Seda, et ehitis paikneb olemasolevate hoonete vahel ja sobitub keskkonda, näitab piirkonna ortofoto (I kd tl 22) - kui mõelda punase joonega ümbritsetud alale üks terviklik hoone, siis ei eristu see oluliselt piirkonna praegusest hoonestusest.
9.Üldplaneeringult eeldab viidatud säte seda, et määratud on vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Otepää valla üldplaneeringus (I kd tl 76-85) on need tingimused täidetud. Üldplaneeringu punkti 1.2 järgi on üheks valla ruumilise arengu põhimõtteks toetada töökohtade loomise ja aastaringse majandustegevuse elavdamise eesmärgil täiendava tootmismaa kasutuselevõtmist, eelkõige olemasolevate tootmisterritooriumite laiendamist. Üldplaneeringu punkt 2.9 näeb ette olemasolevate tootmismaade intensiivsema kasutusele võtmise ning nimetab seda esmatähtsaks. Samas ehk punktis 2.9 on ära toodud tingimused tootmismaale ehitamiseks, sh nõuded ehitistealusele pinnale ja parkimisele ning tootmistegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude osas. Vastustaja tugines vaidlustatud korralduses eeltoodud üldplaneeringu tingimustele. Ka otsuse punktis 14 nimetatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang leidis, et kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringus toodud arengute, põhimõtete ja eesmärkidega. Kohtu hinnangul on üldplaneeringus ette nähtud tingimused praeguse vaidluse asjaoludel piisavad selleks, et võimaldada projekteerimistingimuste väljaandmist. Kohus ei hinda abstraktselt seda, kas üldplaneering on projekteerimistingimuste andmiseks piisav mistahes kinnisasja ja ehitise puhul, vaid lähtub praeguse kohtuasja asjaoludest. Nagu kaebaja välja toob, peetakse kohtupraktikas PlanS § 125 lg 5 p 2 eesmärgiks seda, et kõigil isikutel oleks võimalik kaasa rääkida piirkonna ruumilisel kujundamisel. Üldplaneeringuga on avalikkuse osavõtul kindlaks määratud olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutusele võtmine ning tootmisega kaasnevate mõjude leevendamine. Tootmishoone puhul ei ole arhitektuurilised nõuded samavõrd olulised kui elamuehituse või avaliku ruumi kujundamise puhul. Kui rajatakse üks uus tootmishoone olemasolevate tootmishoonete vahele ja tegutseva ettevõtte koosseisu, siis on sellega ära määratud ka paljud ehituslikud nõuded.
10.Rahandusministeerium selgitas vastustajale (I kd tl 87-88), et PlanS § 125 lg 5 alusel erandi tegemisel on oluline kindlaks teha, et detailplaneeringu koostamine antud piirkonnas ei anna lisaväärtust ehk avalikkuse huvi ja linnaehituslikud mõjud on väikesed. Projekteerimistingimused on eelhaldusakt ja avatud menetluse läbiviimine ei ole kohustuslik. Erandi tegemisel on mõeldud selliseid detailplaneeringu tegemisest loobumisi, mis ei ärata linnaruumis tähelepanu. Vaidlusalune olukord täidab seda tingimust. Vastustaja kinnitusel viis ta projekteerimistingimuste andmiseks läbi avatud menetluse, isikutel oli võimalus esitada arvamusi, kuid ettepanekuid ja vastuväiteid määratud tähtajaks ei esitatud. Kohus veendus, et see on õige - teade projekteerimistingimuste andmise avatud menetluse kohta avaldati valla veebilehel www.otepaa.ee 08.05.2019, arvamuste esitamise tähtaeg oli 20.05.2019 ning teatele olid lisatud projekteerimistingimuste eelnõu ja hoone eskiis.
11.Kaebaja tugines kaebuses sellele, et ehitamine toimub Hundisoo tiigi kalda kaitsevööndites, sh ehituskeeluvööndis. Kohtuasja menetluse käigus selgus, et Hundisoo tiik ei ole 01.10.2019 jõustunud veeseaduse alusel veekogu, vaid tegemist on rajatisega. Rajatisel ei
ole veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevaid kaitsevööndeid. Oma viimases seisukohas möönab ka kaebaja, et vaidlustatud korralduse andmise ajal Hundisoo tiigil kaitsevööndeid ei olnud. Alates 01.10.2019 kehtiva veeseaduse seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehel, XIII koosseisu eelnõu 643) on öeldud, et mitte igasugune veekogule sarnanev inimese rajatud veega täidetud süvend ei ole veekogu ja selle tulemusena ei ole sellistel veekogule sarnanevatel rajatistel kaldakitsendusi. Veekoguks ei loeta reoveepuhasti biotiiki, veejuhet või kraavi, mille kaudu heit-, sade, karjääri- või kaevandusvett juhitakse veekogusse, märgalapuhastit, vesiviljeluseks rajatud tiiki või basseini ja neid teenindavaid veejuhtmeid, sademevee kogumise süsteemi ja muid inimese kindlal eesmärgil rajatud püsivalt või ajutiselt veega täidetud sarnaseid objekte, kui need on eesmärgipäraselt kasutusel. Tegemist on rajatistega, milles on küll vesi, kuid ei ole otstarbekas määrata veekaitsevööndit. Eeltoodu näitab, et muudatused veeseaduses olid ajendatud sellest, et rajatiste puhul ei olnud veekogu kaldaga seotud kaitsevööndite olemasolu vajalik ega otstarbekas. Mitte vajadus kaitsta sellist objekti ei langenud päevapealt ära, nagu arvab kaebaja, vaid see vajadus puudus ka enne ja õigusaktid viidi sellega kooskõlla.
12.Kaebaja väitel võib ehitamine kahjustada Hundisoo tiigi vee kogust. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja seda väidet usutavaks muutnud. Kaebaja viitab, et ehitamine võib põhjustada kalda varinguid, kuid see väide on jäänud paljasõnaliseks. Otsuse punktis 14 nimetatud eelhinnang selliseid riske välja ei too.
13.Kaebaja väitel võib ehitamine kahjustada Hundisoo tiigi vee kvaliteeti, kuna Saviotsa kinnisasja pinnas võib olla reostunud ning ehitustööde tegemisel võib reostus kanduda tiiki. EhS § 32 p 7 kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada.
14.Vastustaja tugines vaidlustatud korralduse andmisel aktsiaseltsi KOBRAS koostatud Saviotsa kinnisasjale tootmishoone rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnangule, töö nr 2019-147, allakirjutamise kuupäev 11.07.2019 (I kd tl 18-34, käesolevas otsuses lühidalt eelhinnang). Eelhinnangu eesmärk oli anda vastustajale vajalikku informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte. Hindaja leidis kokkuvõttes, et tegemist ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning projekteerimistingimused võib väljastada ilma keskkonnamõju hindamist algatamata, võttes arvesse hindaja keskkonnakaitselisi soovitusi. Kohtu hinnangul on eelhinnang kaalukas dokument, millele vastustaja on õigustatult tuginenud. Kaebaja ei ole esitanud kaalukaid argumente, miks peaks eelhinnangu järeldustes või selles sisalduvates ettepanekutes kahtlema.
15.Eelhinnangus on öeldud, et piirkonnas on pinnase reostusuuringuid läbi viidud 2000, 2014, 2017 (Tehase kinnisasjal, I kd tl 51-57) ja 2019 (Saviotsa kinnisasjal, II kd tl 79-84). Aastal 2019 kavandatava tootmishoone alal tehtud reostusuuringu käigus ei ületanud üheski kuuest puuraugust naftasaaduste sisaldus tööstusmaale kehtestatud piirarvu 5000 mg/kg ning viies puuraugus jäi see ka alla elamumaale kehtestatud piirarvu 2600 mg/kg (tulemused <20 kuni 90 mg/kg). Varasemates uuringutes on tööstusmaale kehtestatud piirarvu ületamist leitud Saviotsa
kinnisasjaga piirnevatel kinnisasjadel (I kd tl 23 ja pöördel). 2019. aasta reostusuuringus on jõutud järeldusele, et kuigi proov sisaldas tööstusmaa piirarvust vähem naftasaadusi, ei saa Tehase kinnisasjal oleva reostuse iseloomu arvestades välistada, et paiguti ületab selle kontsentratsioon Saviotsa kinnisasjal tööstusmaale lubatut. Eelhinnangu koostaja tõi välja, et Saviotsa kinnisasja pinnast ei saa seni tehtud uuringute põhjal reostunuks lugeda. Eelhinnangus on ära toodud hindaja keskkonnakaitselised soovitused: - esmatähtsaks on visuaalsete reostusnähtudega pinnas välja kaevata kogu ulatuses, ladustada puhtast pinnasest eraldi aunas, määrata selles naftasaaduste sisaldus ja vastavalt analüüsitulemustele otsustada pinnase edasise käitlemise vajadus ning võimalikud kasutusvõimalused; - kui pinnase väljakaevetöid teostatakse põhjaveetasemest sügavamal, siis tuleb see kindlasti kokku koguda ja puhastada. Saviotsa kinnisasja 2019. aasta reostusuuringust nähtub täpsemalt, et eelviidatud ühe puuraugu (tulemus 2600 mg/kg) ümbruses on kuni meetripaksune täitepinnase osa kütusega reostunud. Kuigi välitööl võetud proov sisaldas tööstusmaa piirarvust vähem naftasaadusi, ei saa Tehase kinnisasjal oleva reostuse iseloomu arvestades välistada, et paiguti ületab selle kontsentratsioon tööstusmaale lubatut. Hinnanguliselt on reostunud ala suurus 350 m2 ja saneerimist vajavat pinnast on ~300 m3. Visuaalsete reostusnähtudega pinnas tuleb välja kaevata kogu ulatuses ja ladustada puhtast pinnasest eraldi aunas, millest tuleb võtta erinevatest kohtades 3-4 proovi naftasaaduste sisalduse määramiseks. Kui naftasaaduste sisaldus proovides on tööstusmaa piirarvust väiksem, võib seda kasutada samal kinnisasjal tagasitäitena. Kui kontsentratsioon ületab tööstusmaale lubatut, on see pinnas ohtlik jääde ja tuleb viia ohtlike jäätmete hoidlasse. Pinnast saab puhastada ka kohapeal tööstusmaale sobivaks. Kõiki neid töid tohib teha vastavat jäätmekäitluslitsentsi omav ettevõte. Reostunud pinnase käitlusetapid tuleb dokumenteerida. Juhul, kui kaevetööde käigus tuvastatakse ka mujal visuaalselt või olfaktoorselt reostunud pinnast, tuleb seda käidelda eelpool kirjeldatud viisil.
16.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 4 ja 5 alusel mõistetakse keskkonnariski all vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkust ning keskkonnaohu all olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisavat tõenäosust. KeÜS § 11 lg 1 näeb ette ettevaatuspõhimõtte, mis seisneb selles, et keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. KeÜS § 10 sätestatud vältimispõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kohtu hinnangul on vastustaja ettevaatus- ja vältimispõhimõtet kohaselt järginud. Saviotsa kinnisasjal on tegemist keskkonnariskiga, kuid mitte keskkonnaohuga - tööstusmaa reostust ei ole sellel kinnisasjal tuvastatud, kuid selle esinemist ei saa kindlalt välistada. Projekteerimistingimustes on öeldud, et eelhinnang on projekteerimistingimuste lisaks. See tähendab, et projekteerimistingimuste osaks on ka eelhinnangus antud keskkonna-alased soovitused. Lisaks on projekteerimistingimuste punktis 10 öeldud, et enne projekteerimise algust tuleb planeeritaval hoonestusalal läbi viia pinnase reostusuuringud ning reostuse avastamisel näha ehitusprojektis ette reostuse likvideerimine. Seega on vastustaja kehtestanud abinõud võimalikust reostusest lähtuvate riskide vähendamiseks. Kohus märgib, et kohustus järgida eelhinnangus, 2019. aasta reostusuuringus ja enne ehitamist tehtavas täiendavas uuringus antud juhiseid tuleneb kolmandale isikule ka KeÜS § 16 lõikest
1, mille järgi käitaja on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks.
17.Eelhinnangus on öeldud (I kd tl 28), et avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil. Kohtu hinnangul ei tähenda see, et avarii toimumist on peetud tõenäoliseks. Riskivaba tegevust ei ole olemas, kuna õnnetuse eest ei ole keegi lõpuni kaitstud. Riskihindamine tähendabki seda, et võimalikud tekkivad olukorrad tuleb läbi mõelda ning kavandada tegevused nende ärahoidmiseks ja kui see ei õnnestu, siis tagajärgedega toimetulekuks. Seda ongi eelhinnangus tehtud. Eelhinnangus ja 2019. aasta reostusuuringus on üksikasjalikult välja toodud, mida tuleb teha reostunud pinnase avastamisel. Sh on eelhinnangus öeldud, et reostunud pinnase avastamisel tuleb välistada sellest väljanõrguva vee ja pinnasega kokku puutuva sademevee sattumine ümbritsevale alale, sh Hundisoo tiiki ning kui pinnase väljakaevetöid teostatakse põhjaveetasemest sügavamal, siis tuleb tööde tsooni kogunenud põhjavesi kokku koguda ja puhastada. Kohtul puudub põhjus kahelda, et eelhinnangus ja reostusuuringus soovitatud abinõud on kohased ja piisavad. Kaebaja ei saa nõuda, et rakendatakse just neid abinõusid, mida tema peab õigeks või otstarbekaks, s.h et kaebaja ja kolmas isik peaksid korraldama reostuse likvideerimise ühiselt. Kaebajal on ehitusloa andmise korral võimalik kontrollida, kas projekteerimistingimustes kehtestatud nõuded on täidetud. Vajadusel saab kaebaja ehitusloa või ehitamise vaidlustada. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et arvestada tuleks pinnaveehaarde sanitaarkaitse- ja hooldusala nõudeid. Veeseaduse § 148 lg 1 alusel moodustatakse sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või tootmiseks kasutatavale veehaardele.
18.Eelhinnagust ei nähtu, et keskkonnariske võiks põhjustada kolmanda isiku ettevõtte igapäevane tegevus. Vastupidi, eelhinnangus (I kd tl 28, 29 ja pöördel) on öeldud, et - kolmanda isiku tegevuse iseloomu arvestades ei avalda see mõju lähipiirkonnas elavate inimeste heaolule ja tervisele. Müra- ja lõhnakaebusi on esitatud külgneva ettevõtte ehk kaebaja tegevuse kohta; - ettevõtte tegevus on madala avariiolukorra tekkevõimalusega, ei põhjusta pinnase reostumist, ei mõjuta vett ja ei põhjusta heidet vette. Uue tootmishoone kasutusele võtmisega müra emissioonid ei suurene, pigem peaks mürateke vähenema. Seda arvestades ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et projekteerimistingimused oleksid pidanud reguleerima lubatavat mürataset või muid tootmise mõjusid.
19.Õige ei ole see, et eelhinnangus on hoone asukoht võrreldes projekteerimistingimustega erinev. Eelhinnangu lk 9 (I kd tl 22) olev asukoha tähistus on plaani mõõtkavast tingituna ebamäärane, kuid eelhinnangu lisaks on täpsem asendiplaan (I kd tl 34) ning tegemist on sama plaaniga, mis on lisatud projekteerimistingimustele (I kd tl 14 pöördel). Eelhinnang on seega antud hoone ehitamisele selles asukohas, kuhu see projekteerimistingimuste järgi ehitatakse.
20.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et projekteerimistingimused ei ole piisavalt üksikasjalikud. Projekteerimistingimustes on öeldud, et nende lisaks on asendiplaan ja tootmishoone eskiis. Sellega on väga suures ulatuses kindlaks määratud rajatava hoone omadused. Vaidlusaluse ehitamise aluseks olevaid kõiki dokumente, sh eskiisi ja eelhinnangut arvestades ei saa kuidagi öelda, et kaebajale jääb arusaamatuks, milline ehitustegevus hakkab naaberkinnisasjal toimuma.
21.EhS § 32 p 5 sätestab projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alusena selle, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata mõne isiku õigusi. Kaebaja on oma õiguste võimaliku riivena tuginenud Hundisoo tiigiga seonduvale, mida kohus käsitles eespool. Kaebajal ei ole projekteerimistingimuste kui haldusakti vaidlustamisel kaebeõigust muude isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks. Iseenesest õige on kaebaja väide, et haldusmenetluse raames talle edastatud ehitise asendiplaan (I kd tl 74 pöördel) ei ole täpselt sama, mis projekteerimistingimuste lisaks olev asendiplaan (I kd tl 14 pöördel). Põhiline erinevus seisneb selles, et kaebajale edastatud plaani koostamise ajal võeti veel arvesse tiigi veekaitsevöönd ja ehitusala paiknes seetõttu tiigist mõned meetrid kaugemal. Eeltoodu ei saanud siiski oluliselt mõjutada kaebaja võimalusi avaldada ehitamise kohta oma seisukoht, kuna muudatus ehitusala paiknemises on väike.
22.Kaebaja väitel võis vastustaja otsustusi mõjutada see, et kolmanda isiku juhatuse liige K. Merisalu on ühtlasi vallavalitsuse liige. Kaebaja samas kinnitab, et K. Merisalu ei võtnud osa vaidlustatud korralduse andmise arutamisest ja otsustamisest, nii nagu seda näeb ette kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lg 12-13. Seda kinnitab vallavalitsuse 10.02.2020.a istungi protokoll (I kd tl 138-139). Kui kaebajal on andmeid selle kohta, et vaidlustatud korralduse andmise menetluses on toime pandud kuritegu, siis tuleb sellekohased andmed esitada uurimisorganile. Paljasõnaliste oletustena on sellised väited kohtu hinnangul kohatud. Kohaliku võimu teostamine ei ole mõeldav nii, et vallavolikogu või -valitsuse liikmeks ei saa olla üksi isik, kellel võib olla mõne kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluva küsimuse vastu isiklik huvi. Huvide konflikti vältimiseks on ette nähtud asja arutamisest ja otsustamisest taandumise nõue, mida vastustaja on korrektselt järginud.
23.Kokkuvõttes on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
25.Kolmas isik esitas 11.03.2021 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja leidis, et kolmas isik esitas menetluskulude nõude hilinemisega ja palus jätta selle arvestamata. Kaebajal on õigus, et kolmas isik hilines menetluskulude nõude esitamisega, kuna selleks määratud tähtaeg oli uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste esitamise tähtaeg ehk 02.03.2021. Samas ei piisa HKMS § 51 lg 4 alusel taotluse tagasilükkamiseks üksnes hilinemisest - kohus menetleb ka hilinemisega esitatud avaldust, kui see ei põhjusta menetluse viibimist. Käesolevas menetluses oli kaebajal vaatamata kolmanda isiku hilinemisele võimalus esitada menetluskulude nõude osas oma seisukoht. Kolmanda isiku taotlus ja kaebaja seisukoht jõudsid kohtusse enne otsuse tegemiseks määratud tähtaega. Seega on kohtul võimalik kolmanda isiku menetluskulude taotlus lahendada.
26.Kolmanda isiku menetluskuludeks on esindaja kulud kogusummas 4173,34 eurot. Summa
ei sisalda käibemaksu ja kolmas isik taotleb selle väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kolmas isik kasutas õigusabi kokku 26 tundi 5 minutit, tunnihinnaga 160 eurot. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Tehtud toimingud on ajaliselt mahult mõistlikud ja on ühildatavad menetluse käiguga (kaebuse saabumine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine märtsis 2020, kaebusele seisukoha küsimine aprillis 2020, kaebaja täiendavate seisukohtade edastamine juulis 2020, kirjaliku menetluse määramine 17.02.2021). Kolmanda isiku esindaja tunnitasu on samas suurusjärgus kaebaja esindajate tunnitasuga. Kohus rahuldab kolmanda isiku taotluse.
27.Kaebaja 02.03.2021.a avaldus ehk ehitusloa tühistamise nõue on 03.03.2021.a määruse (jõustus 20.03.2021) alusel registreeritud uue kohtuasjana nr 3-21-624. Seda arvestades ei vaja enam lahendamist kaebaja 12.03.2021.a taotlus 03.03.2021.a määruse osaliseks tühistamiseks. Kohus siiski selgitab, et halduskohtul ei olnud võimalust tühistada vaidlusalune määrus HKMS § 172 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul kohaldub see säte üksnes olukorras, kus halduskohus on menetluse otsusega lõpetanud ja menetlus on nii-öelda tervikuna liikumas ühest kohtuastmest teise. Praeguses asjas oli tegemist halduskohtu menetlust korraldava määrusega, mis oli määruskaebusega vaidlustatav. Sellise määruse muutmist või tühistamist on võimalik saavutada üksnes määruskaebuse esitamise teel.
28.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja, sh kohaliku omavalitsuse asutuse andmeid kohtulahendis ei varjata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.