Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate X’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eero Mango Isikud, kelle kinnipidamist taotletakse – X Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlk – Eva-Louisa Radhaa
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 17. märtsil 2021
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 17. märtsist 2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 16.03.2021 Tartu Halduskohtule taotluse X’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 sätestatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
1.1.15.03.2021 kell 11.00 peeti Iraagi kodanik XVSS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni, et tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks. Isik toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse, kuivõrd tema lahkumine oli planeeritud 16.03.2021 kell 15.05 Tallinn-Minsk lennuga.
1.2.16.03.2021 kell 14:36 teavitasid kinnipidamiskeskuse ametnikud, et isikut keelduti lennuki pardale võtmast tema käitumise tõttu. Isik osutas lennule minnes nii füüsilist kui verbaalset vastuhakku väljasaatmisele ning isiku käitumisest tulenevalt otsustab lennuki kapten, kas isik lubatakse pardale või mitte. Käesoleval juhul kapteni otsusel isikut lennule ei lubatud. Seega pole
võimalik isiku lahkumist korraldada 48 tunni jooksul. PPA peab vajalikuks isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
1.3.Isik on varem Eesti Vabariigis kinni peetud 06.07.2019, kui PPA ametnike poolt Võrumaal, Setomaa vallas, Sesniki küla lähistel peeti kinni kaks isikut (mees ja naine), keda kahtlustati Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ebaseaduslikus ületuses suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Üks kahest kinni peetud isik tuvastati kui Iraagi Vabariigi kodanik X, sündinud Y, Iraagi kodaniku pass, kehtivusega 23.08.2014 kuni 21.08.2022. Elukoht Iraak. Emakeel kurdi keel, suudab suhelda minimaalselt ka araabia keeles.
1.4.Isik avaldas 06.07.2019 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 3-6; § 15 lg 1 p 1-6, ja § 15 lg 6 alusel. Isikult võeti 07.07.2019 vastu vormikohale rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga 7001910185 ning võeti menetlusse.
1.5.Tartu Halduskohtu 08.07.2019.a määrusega haldusasjas nr 3-xx-xxxx anti luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS alusel.
1.6.PPA taotles 03.09.2019 Tallinna Halduskohtult luba isiku kinnipidamise pikendamiseks VRKS alusel 4 kuu võrra. Tallinna Halduskohtu 05.09.2019.a määrusega haldusasjas nr 3-xx-xxxx jäeti PPA taotlus rahuldamata ning kohustati PPA-d isik kinnipidamiskeskuses viivitamatult vabastama.
1.7.Isik vabastati 05.09.2019 PPA kinnipidamiskeskusest, suunati elama Vao külla varjupaigataotlejate majutuskeskusesse ning isiku suhtes kohaldati järelevalvemeetmed.
1.8.PPA 07.01.2020. a otsusega nr 7001910185-1 lükati isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi, koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldati sissesõidukeeld 3 aastaks. Tallinna Halduskohtu 22.04.2020. a otsusega haldusasjas nr 3-xx-xxx jäeti isiku kaebus täies mahus rahuldamata, milles tulenevalt lõppes isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. Sama otsusega peatas esialgse õiguskaitse korras PPA 07.01.2020. a otsusega nr 7001910185-1 tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni nimetatud haldusasjas. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega suunati isik elama Jõgeva sotsiaalmajja, aadressil Jaama 2b, Jõgeva linn.
1.9.Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2020. a otsusega jäeti isiku apellatsioonkaebus kaebus rahuldamata. Riigikohtu 23.02.2021. a määrusega jäeti X kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Sellega lõppes haldusasja nr 3-xx-xxx kohtumenetlus ning ka esialgne õiguskaitse, millega keelati isiku väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki.
1.10.X on välismaalane ja tal puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks ning samuti on isik saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Isik ületas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi välispiiri ja pole saanud luba Eestis viibimiseks. Isikul ei ole ühegi Schengeni liikmesriigi poolt väljastatud elamisluba või viisat, mis annaks talle seadusliku aluse Eestis viibimiseks.
1.11.VSS § 68 punkt 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumistest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Arvestades seda, et isik osutas 16.03.2021 väljasaatmisel füüsilist vastupanu ning oma käitumisega tegi endast kõik oleneva, et
mitte minna lennule, on PPA hinnangul isik oma käitumisega väga selgelt mõista andnud, et ta ei soovi täita talle pandud lahkumiskohustust.
1.12.PPA leiab, et käesoleval juhul ei ole enam isiku suhtes võimalik kohaldada ka VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd need ei ole piisavad tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht. Käesolevaks ajaks on isiku väljasaatmine reaalseks muutnud ning arvestades isiku senist käitumist, sh füüsilist vastupanu kinnipidamisel ja väljasaatmisel, on PPA hinnangul vägagi tõenäoline, et vabaduses viibides ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral võib isik väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma hakata ning ei pruugi ametivõimudele kättesaadav olla väljasaatmise lõpuleviimiseks.
1.13.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. PPA tegeleb käesoleval ajal aktiivselt uute lennupiletite hankimisega ning vastavalt ka transiidilubade hankimisega, millest viimaste puhul on riikidel üldise praktika kohaselt aega vastus anda 5 kalendripäeva jooksul. PPA taotluse esitamise hetkeks on PPA tuvastanud, et saatemeeskonnaga väljasaatmiseks võimalusi lähima 10 kalendripäeva jooksul ei leidunud, seega ei ole võimalik prognoosida, millal isiku väljasaatmine toimuda võiks.
1.14.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, kuivõrd isik on varasemalt kinnipidamiskeskuses kinni peetud VRKS alusel ligi 2 kuud ning VSS alusel teda varasemalt kinni peetud ei ole.
2.Kohtuistungil, mis toimus 17.03.2021, selgitas isik, et talle on arusaadav kohtus läbivaatamisel oleva asja sisu, kuid ta ei saa aru, miks ta peab vanglas olema. Taotleja kirjeldatud lennule mittejõudmise asjaolud on arusaadavad. Ta on Eestis olnud kaks aastat, mingeid probleeme pole tekitanud. See on kolmas kord kohtus olla, ei saa aru, mis põhjusel. Ta ei teha Iraaki naaseda ja kaebab Iraaki saatmise peale. Sotsiaalmajas oli väljakannatamatu olukord, mille tõttu tarvitas alkoholi kurbusest. Taotleb passi tagastamist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna isikul puuduvad nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.
5.Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus X’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, tuleb rahuldada.
6.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Materjalidest nähtuvalt peeti isik kinni 15.03.2021 kell 11.00 (isiku kinnipidamise protokoll).
7.Isik on väljasaadetav, kuna tema suhtes on kehtiv PPA 07.01.2020. a otsus nr 7001910185-1, millega lükati isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi, koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldati sissesõidukeeld 3 aastaks. Riigikohus ei ole 23.02.2021. a määruse kohaselt võtnud menetlusse X kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2020. a otsusele, millega jäeti isiku kaebus PPA 07.01.2020. a otsusele rahuldamata.
8.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
9.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-d 1 ja 3 sätestavad, et välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: esineb välismaalase põgenemise oht; või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
10.Taotluse materjalidega on kindlaks tehtud, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta. PPA taotluse kohaselt ei ole olnud isikut võimalik 16.03.2021 Eesti Vabariigist välja saata, kuna isikut ei olnud võimalik lennuki pardale toimetada tema käitumise tõttu. Isik osutas lennule minnes nii füüsilist kui verbaalset vastuhakku. Kinnipidamiskeskuse ametniku M. Nurmsi 16.03.2021 selgituste kohaselt avaldas isik oma vastumeelsust Iraaki naasmise suhtes nii eelnevas vestluses ametnikega, kui vahetult enne isiku lennule toimetamist. Isiku paigutamiseks politseisõidukisse tuli kasutada sundi, samuti pidime isiku poolse ametnikele vastuhaku ja korralduste eiramise lõpetamiseks kasutama sundi käeraudade paigaldamise näol. Sunni kasutamine leidis aset 16.03.2021 kell 14:15-14:30 ja on fikseeritud ka kinnipidamisprotokollis. Isik kinnitas korduvalt oma soovi mitte naasta kodakondsusjärgsesse riiki ja väljendas oma vastuseisu ka füüsilise vastupanuga. M. Nurms järeldas oma 16.03.2021 selgituses, et lähtuvalt isiku käitumisest (Synlab-is testi tehes füüsiline vastuhakk ametnikele) ei ole isikut tema hinnangul ka tulevikus võimalik riigist välja saata ilma saatjateta.
11.Seega ebaõnnestus 16.03.2021 Iraagi kodaniku X sündinid Y väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki. PPA selgituste kohaselt puuduvad koheselt kodumaale tagasipöördumiseks lennureisi jaoks vajalikud dokumendid ning nende hankimine ja lennureisi korraldamine võtab rohkem aega kui 48 tundi. Kohus nõustub, et lennureisi ei ole üldjuhul võimalik korraldada 48 tunniga, võttes arvesse vajadust korraldada saatemeeskonnaga väljasaatmine.
12.Kohus leiab, et asjas esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas siis, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik sisenes 06.07.2019 ebaseaduslikult Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist. Isik on taotlenud rahvusvahelist kaitset, kuid PPA 07.01.2020. a otsusega nr 7001910185-1 lükati isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi. Kohtumenetlus nimetatud PPA 07.01.2020. a otsuse osas on samuti praeguseks lõppenud. Isik on väljendanud selgelt, et ei soovi kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. Kokkuvõtlikult on kohus seetõttu veendunud, et isiku eesmärk on hoiduda Eestist lahkumiseks kohustava sundtäidetava ettekirjutuse täitmisest. Isiku
vabaduses viibides ei ole välistatud, et ta põgeneb Eesti Vabariigist, kuna pole siin rahvusvahelist kaitset saanud. Isik on samuti osutanud ametnikele toimingute tegemise käigus füüsilist vastupanu, mis viitab kaasaaitamiskohustuse rikkumisele (VSS § 15 lg 2 p 2). Vaidlust ei ole ka selles, et isiku Iraaki tagasi saatmiseks on tarvis hankida transiidiload vastavatest riikidest, kus toimuvad võimalikud vahemaandumised (VSS § 15 lg 2 p 3).
13.Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesolevaks ajaks on selge, et väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul ning esineb isiku põgenemise oht VSS mõttes. Kohtu hinnangul on seetõttu isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse arvestades PPA toodud argumente põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmised. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad muuhulgas seetõttu, et isik on aru saanud, et PPA on asunud 07.01.2020. a otsust täitma ja isikut välja saatma, mida isik soovib igati takistada ja vältida. Isikul ei ole Eestis püsivat elukohta, viimati elas isik Jõgeva sotsiaalmajas. Kuigi asjaolu, et isikul ei oleks Eestis kuhugi minna, ei saa olla temalt vabaduse võtmise aluseks, takistaks see ilmselgelt järelevalvemeetmete kohaldamist, kuna VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed on oma iseloomult valdavalt niisugused, mis eeldavad püsiva elukoha olemasolu Eestis.
14.Praegusel hetkel ei ole kohtul alust pidada isiku väljasaatmist võimatuks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Aktiivse koostööga PPA-ga isikute väljasaatmiste teostamiseks saab isik ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega. Seega on kohus seisukohal, et VSS § 23 lg-s 1 sätestatud eeldused on isiku suhtes täidetud.
15.Seetõttu on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ning kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa X’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.