lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-403/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-403/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1660
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 116 lg 1Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-403/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-840/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-403

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 23.02.2021 käskkirja nr 5-1/21/255 kehtivuse peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada XX esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1.Tallinna Vangla andis 29.01.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/147 XX loa alates 01.02.2021 kuni kinnipeetava vabanemiseni (karistuse lõpp 24.07.2021) väljaspool vanglat järelevalveta töötamiseks.
2.Tallinna Vangla peatas 23.02.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/255 XX antud loa tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse ajaks. Käskkirja kohaselt fikseeriti XX kohta 14.02.2021 rikkumine, mille kohaselt kinnipeetav 14.02.2021 kell 12.05 kinnipeetavate lõunasöögi jagamise ajal väljendas rahulolematust, et talle valati kisselli vähem kui ettenähtud (ettekanne nr 1-211332). Kinnipeetavale selgitati, et klaasiga mõõdeti õige kogus välja ja valearvestust olla ei saa. Kinnipeetav ei rahuldunud selle selgitusega, ärritus oma hääletooni tõstes ning lubas kirjutama hakata. 18.02.2021 koostas Tallinna avavangla valvur Kristiina Pais ettekande nr . Ettekande kohaselt Tallinna Vangla avavanglas 18.02.2021 kell 13.50 ajal antud korralduse kinnipeetavale XX lõpetada suhtlemine kinnipeetavatega toa nr. 117 läheduses ja liikuda talle määratud tuppa. Samuti 19.02.2021 kell 11.15 antud korralduse kinnipeetavale XX lõpetada suhtlemine kinnipeetavatega toa nr. 117 läheduses ja liikuda talle määratud tuppa. Lisaks on alust arvata, et kinnipeetav on korraldust eiranud lisaks ka teistel kuupäevadel, mis tehakse kindlaks distsiplinaarmenetluse raames.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
1-21-1548

Tegemist on võimaliku raske distsipliinirikkumisega ja tulenevalt sellest ei ole Tallinna Vangla hinnangul võimalik jätkata kinnipeetaval järelevalveta väljaspool vanglat töötamist ning seega tuleb distsiplinaarmenetluse ajaks peatada 29.01.2021 käskkirja kehtivus.

3.XX esitas 23.02.2021 käskkirja peale vaide, mis registreeriti 25.02.2021.
4.XX esitas 25.02.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 23.02.2021 käskkirja nr 5-1/21/255 peatamiseks kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Taotluse kohaselt ei ole tema poolt rikkumist toimunud. Käskkirjas on teda ette süüdi mõistetud ilma menetluseta. Käskkiri tekitab ette temale ja kolmandatele isikutele majanduslikku kahju (laste elatis, mis saamata jäämisel seab pere raskesse olukorda). Lisaks sai taotleja käskkirja koos ettekande nr 1-21-1332 alusel algatatud distsiplinaarmenetlusega samaaegselt. Taotleja ei ole veel ettekannet näinud ega selgitusi andnud, kuid juba on see käskkirjas rikkumisena välja toodud. Taotleja palub jätta riigilõivu ja menetluskulud vastustaja kanda.
5.Tallinna Vangla esitas 02.03.2021 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla on seisukohal, et XX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest taotluses ei ilmne selliseid asjaolusid, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse. 11.02.2021 tuvastati Tallinna Vangla 20-l avavangla kinnipeetaval COVID-19 viirusesse nakatumine ning 12.02.2021 seisuga oli avavanglas nakatunuid juba 50. Seoses eeltooduga kohaldas Tallinna Vangla direktor COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks alates 11.02.2021 avavanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh liikumispiiranguid. Piirangutest teavitati kinnipeetavaid esmalt suuliselt, kuid 16.02.2021 andis direktor välja käskkirjaga nr 1-1/21/5. Käskkirja punkt 1.4 kohaselt oli avavanglas paiknevatel kinnipeetavatel keelatud toast väljuda ja osakonnas liikuda, v.a tualettruumi hügieenitoiminguteks ning muudel juhtudel vanglateenistuse loal või korraldusel. Väljapool tuba liikumisel oli kinnipeetav kohustatud kandma vangla väljastatud kaitsemaski või muid isikukaitsevahendeid. Nende kandmisest keeldumisel ei olnud kinnipeetaval lubatud toast väljuda ja tema saatmist ei toimunud, v.a kui kinnipeetava elu või tervis oli ohus. Käskkirja tutvustati kõikidele avavanglas paiknevatele kinnipeetavatele. XX käitumise kohta koostatud ettekanded seavad tõsise kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse järgida distsipliini ja käituda õiguskuulekalt. Kui XX ei ole motiveeritud järelevalve all vangla keskkonnas õiguskuulekalt käituma, siis on põhjendatud kahtlus, kas ta suudab õiguskuulekas olla väljaspool vanglat järelevalveta liikudes. Vangla peab olema veendunud, et kinnipeetavat saab usaldada väljapoole vanglat järelevalveta tööle. Seetõttu on XX väljaspool vanglat järelevalveta töötamiseks antud loa peatamine distsiplinaarmenetluse ajaks vajalik ja põhjendatud. XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral tuleks vanglal lubada tavaühiskonda isik, kes suhtub kehtestatud reeglitesse ükskõikselt ja võib jätkata õigusrikkumiste toimepanemist ka väljaspool vanglat. On kahtlemata positiivne, et kinnipeetav tunneb vastutust lastele elatise maksmise ees, kuid väljaspool vanglat töötamine ei ole sissetuleku saamiseks ainus võimalus. Avavangla kinnipeetavatel on võimalik ka vanglas tööle asuda ja töötasu saada. XX on 01.03.2021. a käskkirjaga nr 5-3/21/267 majandustööde abitööliseks määratud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigilõivust vabastamine

6.Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Taotleja on palunud riigilõivu jätta vastustaja kanda. Kohus tõlgendab seda menetlusabi taotlusena.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (p 1). 2(4)
8.HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast.
9.Kohtul tuleb taotleja majandusliku seisundi arvestamisel võtta aluseks periood 25.10.202024.02.2021. Kohus tugineb majandusliku seisundi hindamisel X-tee kaudu kättesaadavale vanglasisese vabakasutuskonto (K-Raha) väljavõttele. Arvestades taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ja konto jääki esialgse õiguskaitse taotluse esitamise seisuga, peab kohus võimalikuks rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, ei pea kohus määrust põhjendama (HKMS § 116 lg 1 ls 3). Seega ei põhjenda kohus menetlusabi taotluse rahuldamist põhjalikumalt. Esialgse õiguskaitse taotlus
10.XX palub esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Vangla 23.02.2021 käskkirja nr 51/21/255 kehtivuse kuni distsiplinaarmenetluse asjaolude väljaselgitamiseni.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et vaidemenetlus on pooleli.
12.Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse.
13.Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlus puudub selles, et taotleja maksab oma lastele elatist. Tallinna Vangla 29.01.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/147 sai taotleja loa järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat AS-s Eesti Keskkonnateenused. Tallinna Vangla 23.02.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/255 peatati temale antud luba distsiplinaarmenetluse ajaks. Vangistusseaduse § 64 lg 41 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tallinna Vangla koostas esimese ettekande taotleja käitumise kohta 14.02.2021. Seega on väljaspool vanglat töötamine eelduslikult takistatud üksnes märtsi esimese poole jooksul. Tööle mitteilmumine võib eeldatavasti ohtu seaduse taotleja töösuhte AS-ga Eesti Keskkonnateenused. Kuigi taotleja on 01.03.2021 käskkirja nr 53/21/267 alusel määratud alates 02.03.2021 kuni 30.05.2021 tööle Tallinna Vangla avavangla majandustööde abitööliseks (Tallinna Vangla 02.03.2021 seisukoht, lisa 12), on tema tunnitasu 0,63 eurot, mis on tõenäoliselt palju madalam palk kui see, mida ta saaks väljaspool vanglat töötades. Taotleja on viidanud kohustusele maksta lastele elatist. Kuna on selge, et taotleja sissetulek väheneks ilma esialgset õiguskaitset saamata, on tal esialgse õiguskaitse vajadus olemas.
14.Olukorras, kus XX rikkumiste osas on distsiplinaarmenetlus pooleli, ei saa eeldatavat Tallinna Vangla 23.02.2021 käskkirja peale esitatavat kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sellel alusel. 3(4)
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada avalikku huvi. Tallinna Vangla on oma seisukohas märkinud, et taotleja käitumise kohta koostatud ettekanded seavad kahtluse alla taotleja suutlikkuse käituda õiguskuulekalt. Tallinna Vangla ei ole veendunud, et taotlejat saab usaldada väljapoole vanglat järelevalveta tööle. Kuigi taotlejale ei ole veel distsiplinaarkaristusi määratud, oli Tallinna Vanglal õiguslik alus keelata tal distsiplinaarmenetluse ajal väljaspool vanglat töötamine. Vastavalt justiitsministri 07.02.2007. a määruse „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 punktile 1 võib kinnipeetava distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt kõrvaldada. Kohtul puudub ka alus arvata, et taotleja kohta koostatud ettekannetes nr 1-21-1332, 1-21-1548, 1-21-1682 ja 1-21-1685 on fikseeritud teod, mida taotleja ei ole toime pannud (Tallinna Vangla 02.03.2021 seisukoht, lisad 5-8). Vanglal puudub põhjus kinnipeetava rikkumisi välja mõelda, eriti kui sama kinnipeetavat on eelnevalt usaldatud piisavalt palju, et lubada tal väljaspool vanglat tööl käia. Tallinna Vangla avavanglas on seoses 20 kinnipeetava COVID-19 viirusesse nakatumisega kohaldatud alates 11.02.2021 täiendavaid julgeolekuabinõusid, sealhulgas liikumispiiranguid, mis vormistati kirjalikult Tallinna Vangla direktori 16.02.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/5 (Tallinna Vangla 02.03.2021 seisukoht, lisa 4). Taotleja kohta koostatud ettekannetest nähtub, et ta on korduvalt liikumispiiranguid rikkunud, muuhulgas teiste kinnipeetavatega suhtlemas käinud, kuigi 16.02.2021 käskkirja nr 1-1/21/5 punkti 1.4 kohaselt on avavanglas paiknevatel kinnipeetavatel keelatud toast väljuda ja osakonnas liikuda, v.a tualettruumi hügieenitoiminguteks ning muudel juhtudel vanglateenistuse loal või korraldusel. Kuna praeguse seisuga levib COVID-19 Eestis laialdaselt, on oluline, et avavangla kinnipeetav suudaks esmalt vanglas kehtestatud täiendavaid piiranguid järgida ja alles seejärel on avaliku huviga kooskõlas lubada tal vanglast väljaspool liikuda. Taotleja puhul on alust arvata, et ta ei käituks väljaspool vanglat töötades vastutustundlikult. Seega ei oleks avaliku huviga kooskõlas lubada taotlejal väljaspool vanglat töötada ajal, mil vanglas alles selgitatakse välja tema rikkumiste täpsemaid asjaolusid.
16.Kohtul tuleb kaaluda ka puudutatud isikute õigusi. Praegusel juhul puudutaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine taotleja alaealisi lapsi, kellele ta peab elatist maksma. Kui taotleja ei saa väljaspool vanglat tööl käia, väheneb tema sissetulek ja seeläbi võime maksta elatist. Kohus võtab arvesse, et esialgu on töötamine takistatud üksnes distsiplinaarmenetluse ajal. Distsiplinaarkaristust ei saa määrata hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Samuti võtab kohus arvesse seda, et taotleja ei ole töötamise võimaluse täielikult kaotanud, vaid talle on võimaldatud töö Tallinna Vangla avavanglas. Ühe kuu pikkune sissetuleku vähenemine ei too puudutatud isikute jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Seega ei kaalu puudutatud isikute õigused praegusel juhul üle avalikku huvi mitte lubada väljaspool vanglat töötada kinnipeetaval, kelle korduvaid rikkumisi vanglas menetletakse.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja