2-16-111027 OÜ Aktiva Finants hagi Heiko Vardja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
314,07 eurot Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; epost: [email protected]); Kostja: Heiko Vardja (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht ei ole kohtule teada, menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded).
Menetlus
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Heiko Vardjalt OÜ Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja Heiko Vardja vahel 14.03.2013. a sõlmitud liitumislepingust nr XXXXXXX ja liitumislepingu lisast nr XXXXXXX tulenev võlgnevus 202,04 eurot (kakssada kaks eurot ja 4 senti), millest põhivõlgnevus on 101,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 101,02 eurot.
3.Välja mõista Heiko Vardjalt OÜ Aktiva Finants kasuks täiendav viivis põhinõudelt (101,02 eurot) alates 06.10.2016. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Välja mõista Heiko Vardjalt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 100 eurot (ükssada eurot).
Tsiviilasi nr 2-16-111027
8.Heiko Vardjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 14.03.2013. a liitumisleping nr XXXXXXX ja liitumislepingu lisa nr XXXXXXX. Tulenevalt sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Kostja on jätnud tasumata arved nr 2007407577 summas 30,54 eurot, nr 2007607707 summas 45,76 eurot, nr 2007841259 summas 10,52 eurot ja nr 2008034136 summas 64,20 eurot, kokku summas 151,02 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus 151,02 eurot, mis koosneb mh käsitlustasust summas 50,00 eurot (arve nr 2008034136). Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb soodushinnaga vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista 301,99 eurot, millest 151,02 eurot on põhivõlgnevus (sh 50 eurot käsitlustasu) ja 150,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning täiendava viivise alates 06.10.2016. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras.
Tsiviilasi nr 2-16-111027
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlike Teadannete vahendusel, teadaanne avaldati 20.10.2016. a ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 04.11.2016. a. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, mis on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.
14.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
15.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 14.03.2013. a sõlmitud liitumislepingut nr XXXXXXX ja liitumislepingu lisa nr XXXXXXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses.
16.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (18.07.2011 kehtinud redaktsioon) kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
17.Hagist nähtuvalt on kostjal esitatud arvete eest tasumata 151,02 eurot, mis koosneb mh MiNT Medium kuutasudest summas 37,76 eurot ja käsitlustasust summas 50 eurot. Hageja on selgitanud, et käsitlustasu tasumise kohustus summas 50 eurot tuleneb soodushinnaga vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et hageja käsitlustasul on leppetrahvi tunnused.
18.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on soodushinnaga vara müügilepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
19.Kuna käsitlustasu 50 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 101,02 eurot (151,02-50).
20.Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui väljamõistetav põhinõue s.o 101,02 eurot.
21.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 202,04 euro ulatuses, millest 101,02 eurot on põhinõue ja 101,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
22.Ülejäänud osas on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 3 osas ei põhjenda kohus otsust osas, kus kohus nõude rahuldab.
Tsiviilasi nr 2-16-111027
Menetluskulud
23.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 2/3 ulatuses. Kohus jätab vastavalt hagi rahuldamise ulatusele hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 75 eurot ning kantud õigusabikulu 325 eurot, kokku 400 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 75 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku käesolevas asjas on seega 150 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kantud menetluskulud summas 100 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.