XX kaebus Maanteeameti (alates 01.01.2021 Transpordiamet) vastu 125 euro ja 9 sendi suuruse varalise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – XX; Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Sigrid Rahkema
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Transpordiametilt varalise kahjuna kaebaja kasuks välja 66 euro suurune summa;
2.Mõista Transpordiametilt osalise menetluskuluna kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 8 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.02.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Halduskohtule 28.03.2020 kaebuse seonduvalt Maanteeameti 12.03.2020 vaideotsusega nr 2-3/20/11102-2.
2.Tallinna Halduskohtu 24.04.2020 määrusega jäeti kaebus nõuete täpsustamiseks käiguta.
3.Kaebaja vastas kohtumäärusele 25.04.2020 ja teatas, et taotleb Maanteeameti Tallinna teenindusbüroo Rapla esinduses 17.02.2020 toimunud riiklikul sõidueksamil tehtud otsuse ja 12.03.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/11102-2 tühistamist, samuti uue otsuse tegemise- ning Tkategooria sõidueksami sooritatuks lugemise kohustamist.
4.Tallinna Halduskohtu 28.04.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maanteeamet vastas kaebusele 25.05.2020.
5.Tallinna Halduskohtu 23.09.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.XX teatas 23.10.2020, et on läbinud edukalt T kategooria sõidueksami ning tal on 18.06.2020 seisuga T kategooria sõiduki juhtimisõigus, kuid Maanteeameti esindaja (eksamineerija Asso Vendel) eksliku otsuse tagajärjel põhjustati varalist kahju. Varaline kahju on kokku 123 eurot, mis sisaldab endas: sõidueksami riigilõivu, T kategooria sõiduki rendikulu ning kaotatud tööaja kompensatsiooni. Kaebaja taotleb talle tekitatud varalise kahju hüvitamist.
7.Maanteeamet leidis 23.11.2020 vastuses kaebuse täiendusele, et kaebaja ei ole üksikasjalikult välja toonud, millises summas moodustub 123 eurost T kategooria sõiduki rendikulu, kaotatud tööaja kompensatsioon ning sõidueksami riigilõiv. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et on kandnud T kategooria sõiduki rendikulu, tasunud sõidueksami riigilõivu või kuidas on arvestatud kaotatud tööaja kompensatsioon. Maanteeameti hinnangul tuleb rahalise nõude korral näidata lisaks nõude summale (ning ajavahemikule, mille kohta nõue esitatakse) ka (iga nõude juures) konkreetne arvutuskäik. Maanteeameti hinnangul on antud juhul väidetavalt tekkinud varaline kahju tõendamata.
8.Tallinna Halduskohtu 10.12.2020 määrusega tühistati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg, mis oli määratud 10.12.2020 kell 16.00 ning uuendati asja arutamine haldusasjas nr 3-20-574 (resolutsiooni punkt 1). Kaebus loeti kahju hüvitamise nõudele üle minemisega muudetuks (resolutsiooni punkt 2). Kohus andis kaebajale täiendava aja kahju hüvitamise nõudega seonduvate asjaolude täpsustamiseks ning vajadusel ka vastavate protsessuaalsete taotluste esitamiseks (resolutsiooni punkt 3). Täiendavate selgituste, taotluste või tõendite esitamise korral oli teisel menetlusosalisel võimalik selles osas vastata veel hiljemalt 01.02.2021 (resolutsiooni punkt 4). Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määrati 17.02.2021 (resolutsiooni punkt 5).
9.Kaebaja esitas tähtaegselt kaebuse täpsustuse varalise kahju arvestuse osas.
10.Maanteeamet esitas oma täiendavad seisukohad 01.02.2021.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Kaebaja ei nõustu sellega, et ta oleks 17.02.2020 sõidueksamil harjutuse tagurdamine otsesuunas käigus väljunud joonitud ala piiridest. Eksamineerija kohapealne väide oli see, et traktori peeglid ületasid joone, samas kui majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 57 lisa 4 punktides 2.3.1 ja 2.4.1 on joonitud ala piiridest väljumine defineeritud järgmiselt: "rehvi kontaktpinnaga joont ületada ei tohi". Vaideotsuses on Maanteeamet tunnistanud, et olulise tõendusmaterjali, videosalvestuse läbivaatamisel ei saa väita, et traktori rehvi kontaktpind oleks väljunud joonitud ala piiridest. Küll aga väidab Maanteeameti esindaja Priit Tamra oma kirjas, et rehvi kontaktpind asus joone peal. Vaatamata sellele, et joone peal olevat rehvi kontaktpinda ei saa käsitleda joonitud ala piiridest väljumisena, ei saa kaebaja nõustuda ka selle Maanteeameti väitega. Sõidueksamil tehtud videosalvestiselt on näha, et rehvi kontaktpind ei asu joone peal. Sellega nõustus ka videosalvestist näidanud Maanteeameti töötaja Riho Tänak. Kaebaja leiab, et eksamineerija Asso Vendeli hinnangut ei saa arvesse võtta kuna sõidueksami videosalvestus ei toeta tema poolt tehtud otsust.
12.Täiendavas 10.06.2020 seisukohas leiab kaebaja, et väide, et rehv oli väga piiri peal, kuid samas ei ületanud piirjoont, ei saa olla põhjenduseks, et lugeda sõidueksam mittesooritatuks. Samas oli eksamiplatsil lisaks joontele paigaldatud ka tähiskoonused. Seadusandluses on selline olukord, kus paralleelselt kasutatakse nii jooni kui ka tähiskoonuseid, reguleerimata. Kui lähtuda eksami hindamisel tähiskoonustest siis võib videosalvestiste põhjal kinnitada, et traktor koos haagisega ei väljunud koonustega tähistatud alast ning samuti ei sõidetud vastu tähiskoonust. Eksamineerija on eksami lõpetamisel viidanud piirjoone ületamisele, mida tegelikult ei ole toimunud. Seda tõestavad kõnealusest eksamist tehtud videosalvestised. Maanteeameti ega eksamineerija poolt ei ole varasemalt viidatud sellele, et traktor oleks kaldunud ettenähtud sõidujoonest kõrvale. Samuti ei ole sellele viidatud, kui sõidueksami lõpetamise põhjusele. Kaebaja hinnangul liikus traktor sirgjooneliselt piirjooni ületamata ning tähiskoonuse vastu minemata. Sõidueksami sooritamine peatati Maanteeametit riiklikul sõidueksamil esindava eksamineerija poolt ekslikult. Kaebaja pidi sõidutrajektoori korrigeerima minimaalselt ning selle käigus ei ületatud piirjooni. Seda ei saa lugeda märkimisväärseks kõrvalekaldumiseks. Riiklikku sõidueksamit läbiviinud eksamineerija poolt sellekohast tagasisidet kaebajale ei antud.
13.Täiendavas 23.10.2020 seisukohas jäi kaebaja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja teatas, et on läbinud edukalt T kategooria sõidueksami ning omab 18.06.2020 seisuga T kategooria sõiduki juhtimisõigust, mis ei muuda olemasolevat kaebust Maanteeameti suhtes. Kaebaja täiendab kaebust varalise kahju nõudega. Maanteeameti poolse esindaja (eksamineerija Asso Vendel) eksliku otsuse tagajärjel põhjustati kaebajale varalist kahju. Varaline kahju on kokku 123 eurot, mis sisaldab endas sõidueksami riigilõivu, T kategooria sõiduki rendikulu ning kaotatud tööaja kompensatsiooni. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist.
14.Kaebaja täpsustas 14.01.2021 varalise kahju suurust ning esitas varalise kahju nimekirja ning kulu tekkimist tõendavad dokumendid. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 125 eurot ja 9 senti.
15.Kaebaja selgitas 02.02.2021 vastuses Maanteeameti 01.02.2021 vastusele, et Maanteeamet ei korralda T kategooria sõidueksameid Tallinnas. Lisaks on viidatud, et sõidueksami osas ARK-s tehtud makse maksekorraldus ei ole tõend tehtud kulu kohta. Viidatakse sellele, et sama summa võib olla jeti jm sellise sõidueksami tasu. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks Maanteeameti jurist selliseid asju kirjutab, kui makse on tehtud Maanteeametile kuuluvas allasutuses ning neil peaks olema kõik andmed selle kohta, mis summas ning millise teenuse eest antud makse tehti.
TRANSPORDIAMETI SEISUKOHT
16.Vastustaja on seisukohal, et Maanteeameti Tallinna teenindusbüroo Rapla esinduses 17.02.2020 toimunud riiklikul sõidueksamil tehtud otsus ja 12.03.2020 koostatud vaideotsus nr 2-3/20/11102-2 on õiguspärased.
17.Kaebaja väide, et eksam loeti „mittesooritatud“ hetkel, mil traktori ratta ning joone vahel on must teekate (10-20cm), ei vasta tõele. Kaebaja sooritas tegelikult harjutust edasi. Mittesooritatuks loeti Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ (edaspidi määrus) lisa 4 punktis 2.5. märgitud harjutus „Tagurdamine otsesuunas“, mistõttu on asjakohane ja kuulub kohaldamisele punktis 2.5.1. sätestatud harjutuse sisu „Tagurdada masina või
masinrongiga sirgjooneliselt 20–30 m ja peatuda nii, et masina või masinrongi pikitelg on tee äärega paralleelne.“, mitte punktides 2.3.1. (Masina tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit) ja 2.4.1. (Masinrongi tagurdamine boksi pöördega ja boksist väljasõit) sätestatu, kuna viimased kaks harjutust on defineeritud läbi rehvi kontaktpinna, millele tugineb oma kaebuses kaebaja. Selgelt on näha, et traktori parempoolne esirehv on joone peal ning kui mõtteliselt tõmmata joon peegli paremast ülemisest servast alla asfaldini, ületab see selgelt joonitud ala. Vahetult peale joonitud ala võib reaalselt liikluses paikneda sein, teine sõiduk vms objekt. Antud juhul, kus kaebaja pidi tagurdama sirgjooneliselt 20–30 m, seda ei teinud, kuna kaldus silmnähtavalt ettenähtud sõidujoonest kõrvale väljudes peegliga joonitud ala piiridest ehk tavaliikluses (liikluses avatud teedel) tekitanuks liiklusohtliku olukorra. Lisaks eelnevale peab vastustaja oluliseks viidata määruse lisa 4 punktile 2.5.1., mille kohaselt tuleb tagurdada masina või masinrongiga sirgjooneliselt 20–30 m ja peatuda nii, et masina või masinrongi pikitelg on tee äärega paralleelne. Määruse lisa 4 punkti 2.5.2.1. kohaselt arvestatakse hindamisel arvestatava veana ettenähtud sõidujoonest märgatavat kõrvalekaldumist.
18.Täiendavas 15.07.2020 seisukohas märkis Maanteeamet, et kaebaja kaldus eksamit sooritades märgatavalt ettenähtud sõidujoonest kõrvale. Tuginedes määruse lisa 4 punktile 2.5.2.1. arvestatakse hindamisel arvestatava veana ettenähtud sõidujoonest märgatavat kõrvalekaldumist. Tõendatud on, et peatumine ei olnud tee äärega paralleelne ehk ei vastanud nõuetele (salvestusel olev valge joon on selge indikatsioon, et lõpp läks viltu). Samuti on tõendatud, et kaebaja väljub eksamit sooritades masinaga joonitud ala piiridest. Sõidueksami kaardile saab erimanöövrite ehk harjutuste puhul ainult ühe eksamit lõpetava asjaolu märkida. Eksamineerija otsustas vormistada selle eksami lõpetamise tulemuse joone ületamisega ning vaidemenetlus leiti, et eksamineerijal oli õige nii otsustada. Samas nüüd, antud vaidluse raames selgub, et tegelikult esines puuduseid isegi rohkem. Vastustaja tugineb jätkuvalt määrusele, mille kohaselt koosneb oskuste ja käitumise eksam kahest järgust. Antud asjas käib vaidlus esimese järgu osas ning tulemuseta on teine järk (liiklemine linnas), kuna viimaseni ei jõutud. Seega ei ole võimalik taotleda lugeda eksamit sooritatuks, sest see on läbiviidud osaliselt. Vastupidisel juhul jääks kvalifikatsiooninõuded suures mahus kontrollimata.
19.Täiendavas 23.11.2020 seisukohas teatas vastustaja, et jääb varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja leiab, et kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ja Maanteeameti tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Juhul, kui kohus leiab, et RVastS § 7 lõikest 1 tulenevad eeldused kahju hüvitamiseks on antud juhtumi puhul täidetud, peab Maanteeamet oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole üksikasjalikult välja toonud, millises summas moodustub 123 eurost T kategooria sõiduki rendikulu, kaotatud tööaja kompensatsioon ning sõidueksami riigilõiv. Lisaks eelnevale ei ole kaebaja tõendanud, et on kandnud T kategooria sõiduki rendikulu, tasunud sõidueksami riigilõivu või kuidas on arvestatud kaotatud tööaja kompensatsioon.
20.Täiendavas 01.02.2021 seisukohas märgib vastustaja, et väidetavalt tekkinud kahju ja Transpordiameti tegevuse vahel puudub põhjuslik seos, kuid juhul, kui kohus siiski leiab, et Transpordiamet on kaebaja õigusi rikkunud, peab Transpordiamet oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et maksekorralduse järgi ei ole võimalik tuvastada, millise toimingu eest on 26 eurot tasutud. 18.06.2020 toimunud sõidueksami eest riigilõivu tasumine on tõendamata. Mis puudutab traktori ja haagise kasutamist, siis vastustajal ei ole vastavaid vahendeid ega pole ka mõistlik neid omada, mistõttu tuleb eksamineeritaval leida endal võimalused eksamile kasutatava sõiduki osas. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja on ajakulu arvestamisel arvestanud katkestatud sõidueksamile (s.o 17.02.2020 läbi viidud T-kategooria sõidueksam) kulunud aega, kui täiendav T-kategooria sõidueksam sooritati 18.06.2020. Sõidueksamit on juhtimisõiguse taotlejal lubatud sooritada kõikides teenindusbüroodes, olenemata eksami sooritaja elukohast või koolitaja asukohast. Viimasest lähtuvalt on arusaamatu ja põhjendamata, miks kaebaja, elades Tallinnas, sooritas eksami
Kehtnas. Kaebaja, valides ise eksami sooritamiseks teenindusbüroo, mis ei asu tema elukoha linnas, pidi arvestama sihtkohta jõudmiseks kuluva ajaga. Täielikult on tõendamata ja põhjendamata, et Statistikaameti poolt avaldatud mediaanpalga alusel arvestatakse (kaebaja) ajakulu. Vastustaja hinnangul ei hõlma varaline kahju kaotatud ajakulu. Kaebaja on püüdnud tõendada sõiduki kasutamise kulu tuginedes Vabariigi Valitsuse määrusele nr 164. Kaebaja, kes ei ole ametnik, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, ei täitnud sõidueksamile sõites teenistus-, töö- või ametiülesandeid. Seega määrus nr 164 kaebaja kohta ei kehti. Vastustaja palub jätta välja mõistmata sõiduki kasutamise kulu summas 35,10 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Käesolevas haldusasjas oli vaidlustatud kõigepealt Maanteeameti Tallinna Teenindusbüroo Rapla esinduses 17.02.2020 toimunud riiklikul sõidueksamil tehtud otsust ja vastavat vaideotsust. Kaebaja leiab, et harjutuse mittesooritatuks lugemine ja eksami katkestamine ei olnud õiguspärane. Arvestades asjaolu, et hiljem oli kaebaja T kategooria sõidueksami ühes teises teenindusbüroos edukalt läbinud ja et tal on 18.06.2020 seisuga T kategooria sõiduki juhtimisõigus olemas, võimaldas kohus kaebust muuta ning kahju hüvitamise nõude peale üle minna.
22.Kaebuse muutmise järgselt taotleb XX Maanteeameti õigusjärglaselt 125 euro ja 9 sendi suuruse varalise kahju väljamõistmist, mis tekkis seoses sellega, et tal oli vaja varasema sõidueksami põhjendamatu katkestamise tõttu eksam hiljem uuesti sooritada.
23.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Asjaolus, et riiklikul sõidueksamil vastava harjutuse mittesooritatuks lugemine ning eksami katkestamine toimus avalik-õigusliku suhte raames, antud juhul vaidlust olla ei saa ning taolist küsimust ei ole ka tõstatatud. Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik ka kõrvaldada sama seduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse paragrahvid 3 ja 4 seostuvad vastava haldusakti kehtetuks tunnistamise või teatava toimingu lõpetamise taotlemise võimalustega ning paragrahv 6 haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamisega. Antud juhul 17.02.2020 toimunud riiklikul sõidueksamil aset leidnud juhtumit ja eksami katkestamist riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil enam vältida ega kõrvaldada ei saa ning selles mõttes on üks põhilistest kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimustest täidetud.
24.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata menetlusosaliste seisukohti seonduvalt 17.02.2020 aset leidnud riiklikul sõidueksamil toimunuga. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele sellest kas harjutuse mittesooritatuks lugemine ja eksami katkestamine oli kooskõlas vastava õigusliku regulatsiooniga ja kas see otsustus oli põhjendatud või mitte. Olukorras, kus eksam loeti ebaõigesti mittesooritatuks, mistõttu pidi kaebaja selle hiljem uuesti tegema tegema ja seetõttu ka täiendavaid kulusid kandma, on põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ning kahju tekkimise vahel olemas. Taolises situatsioonis peab kohus hindama kas ja kuivõrd seostub väidetav kahju eksamiga ja kas see on põhjendtud kogu ulatuses.
25.Vaidlusega seonduval eksamil loeti otsesuunas tagurdamist puudutav harjutus mittesooritatuks põhjendusega, et kaebaja sõitis vastu tähiskoonust või alalt välja. Vastustaja täpsustas kaebuse kohta esitatud vastuse punktis 3.2., et mittesooritatuks loeti see majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongi
liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ lisa 4 punktis 2.5.1. määratletud harjutuse „Tagurdada masina või masinrongiga sirgjooneliselt 20-30 m ja ja peatuda nii, et masina või masinrongi pikitelg on tee äärega paralleelne“ sooritamisel. Sama nähtub ka haldusasja materjali juurde esitatud sõidueksami kaardilt. Eelnimetatud määruse neljanda lisa punktis 2.5.2. on punktis 2.5.1. kirjeldatud harjutuse hindamisel arvestatavad vead üles loetletud. Tegemist on viie erineva alapunktiga (2.5.2.1. kuni 2.5.2.5.). Eksam loeti mittesooritatuks nimelt punktis 2.5.2.5. formuleeritud vea pinnalt ning kohus lähtub eelnimetatust. Hilisemad viited sellele, et tegelikult võis puuduseid ka rohkem olla, on asjakohatud. Ühtlasi ei ole see ka kooskõlas sõidueksami kaardi vastava alajaotusega, mis puudutab sõiduki käsitsemise oskust, ohutunnetust ja iseseisvat toimetulekut liikluses ning mis on kõik (kokku 22 kategooriat) arvestatuks hinnatud. Eksam loeti mittesooritatuks seetõttu, et tagurdamisel sõideti alalt välja ehk väidetavalt väljuti joonitud ala piiridest. Punkti 2.5.2.5. kohaselt ongi arvestatavaks veaks see kui juht sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Kaebaja väitel ta aga joonitud ala piiridest harjutuse sooritamisel ei väljunud. Seda ei väida otseselt ka vastustaja, kuid vastustaja on pidanud oluliseks eksimuseks ka seda kui rehv asus joone peal. Vastustaja on selgitanud, et kui tõmmata mõtteliselt joon sõiduki peegli paremast ülemisest servast alla asfaldini, ületaks ka peegel joonitud ala, kusjuures vahetult peale joonitud ala võib reaalselt liikluses paikneda sein, teine sõiduk või muu objekt. Vastustaja on ka märkinud, et kaebaja pidi tagurdama sirgjooneliselt 20–30 meetrit, kuid kaldus silmnähtavalt ettenähtud sõidujoonest kõrvale ja väljus sõiduki peegliga joonitud ala piiridest. Samas ei heidetud kaebajale eksamil ette mitte sõidujoonest märgatavat kõrvalekaldumist, mille kohta on määruse neljandas lisas arvestatava vea tähenduses eraldi alapunkt 2.5.2.1., vaid joonitud ala piiridest väljumist, mille kohta on alapunkt 2.5.2.5. Sirgjooneliselt selle mõiste absoluutses tähenduses ei olegi võimalik sõidukitega tagurdada. Võimalik on sõita suhteliselt sirgjooneliselt. Tulenevalt määruse nr 57 neljandast lisast ongi n-ö aktsepteeritava sirgjoonelisuse hindamiseks ette nähtud vastavad pidepunktid joonte või koonustega tähistamise näol, mida ei tohiks ületada. Väide, mille kohaselt võib liikluses paikneda peale joonitud ala sein või teine sõiduk, on käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatu. Lähtuda on vaja fikseeritud reeglitest ja kui leitakse, et ohutuks liiklemiseks ettevalmistumisel ja nõndanimetatud sirgjoonelise tagurdamise tagamisel on tähistatud või joonitud ala liiga lai, siis on võimalik määruse lisa muuta ning märkida, et joonitud alaga ei tohi rehvil puudet üldse tekkida või siis teha muudatusi selles mõttes, et joonitud ala oleks kitsam. Eksamineeritav saab aga lähtuda regulatsioonist, mis eksami tegemise ajal parasjagu kehtib. Eksami ajal ta joonitud ala piiridest ei väljunud. Eksami sooritamine peatati enne seda. See on nähtav salvestustelt, mis vastustaja haldusasja materjali juurde esitas. Salvestuselt on ka näha, et vahetult enne eksami katkestamist ja ka salvestuse katkemist oli sõiduki parempoolne esiratas ja kogu liikumistrajektoor pigem võtmas suunda joonitud ala parempoolsest piirjoonest sissepoole, millest järeldub, et eksam katkestati enneaegselt. Arvestades asjaolu, et alapunktis 2.5.2.5. ei ole täpsustatud, kuidas joonitud ala piiridest väljumist määratleda, kohaldub analoogia korras punktides 2.3.1. ja 2.4.1. boksi tagurdamise harjutuse kohta esitatud reegel, mille kohaselt ei tohi rehvi kontaktpinnaga joont ületada. Sellest erinev käsitus võimaldaks meelevaldseid tõlgendusi. Siinkohal ei ole ka tähtsusetu, et boksi tagurdamise ülesande juures ei ole viidatud sellele, et peeglid ei võiks joonitud ala piiridest väljapoole jääda kui rehvi kontaktpind on joonel, kuid ei ületa seda. Määruse kohaselt on oluline see, et rehvi kontaktpind ei ületaks joont. Viide peeglile või antennile või mõnele muule sõiduki kabiini põhikontuuridest väljaulatuvale detailile ei ole asjassepuutuv.
26.Arvestades asjaolu, et 17.02.2020 toimunud eksam loeti ebaõigesti mittesooritatuks ja kaebajal tekkis hilisemalt vastava eksami uuesti tegemise tõttu kulusid, on kaebajal õigus taotleda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Taotletav 125 euro ja 9 sendine summa sisaldab 26 eurost riigilõivu, 40 euro suurust traktori rendikulu, isikliku sõiduki kasutamise kulu vastavalt Vabariigi Valitsuse
14.07.2006 määrusega nr 164 vastu võetud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korras fikseeritud hüvitise piirmäärale summas 35 eurot ja 1 sent ning kaotatud ajakulu umbes 4 tunni ulatuses, mis peaks Harjumaa 2020. aasta teise kvartali mediaanpalka arvesse võttes olema kaebaja arvestuse kohaselt 24 eurot ja 80 senti. Tehnika kasutamise kohta T-katergooria eksamil on esitatud haldusasja materjalide juurde Kehtna Kutseehariduskeskuse 15.06.2020 arve nr 105796 summas 40 eurot ja vastavad makseandmed. Riigilõivu tasumise kohta on lisatud 18.02.2020 tehtud makse andmed. Vastustaja on küll märkinud, et esitatu alusel ei ole võimalik tuvastada, millise toimingu eest 26 eurot tasuti, kuid samas ei ole vastustaja ka seda väitnud, et riigilõivu tasumist ei oleks olnud ette nähtud või et summa oleks pidanud väiksem olema. Situatsioonis, kus 17.02.2020 eksami puhul oli vaja riigilõiv tasuda ja kaebaja on esitanud selle kohta samalaadse väljatrüki 26 euro suuruse summa tasumise kohta 11.02.2020, ei ole põhjust eeldada, et riigilõiv oleks vahepeal muutunud või et seda ei oleks pidanud maksma või et samasuguse ehk 26 euro suuruse summa tasumine toimus mingisuguse teise toimingu eest. Seega on kaebaja nimetatud 26 euro suurune riigilõiv täiendava kuluna kahju hüvitamise nõude kontekstis samuti usutav ning aktsepteeritav. Nõndanimetatud ajakadu ei saa aga arvesse võtta. Eksami sooritamisel tuleb teatava ajakuluga arvestada ja isegi kui see kestaks eksamineeritava arvates põhjendamatult kaua, ei ole teada sellist praktikat, kus eksamil osaletud aja eest mingisugustele kaudsetele arvestustele tuginedes teatavat hüvitist makstakse. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et Vabariigi Valitsuse määrusele nr 164 ei olnud kaebajal alust tugineda, sest eksami toimumise paika kohale sõitmisel ei saanud olla tegemist teenistus-, töövõi ametiülesannete täitmisega, kusjuures vastustaja on ka seda õigesti märkinud, et sõiduki kasutamine kulu on tõendamata. Selle seisukohaga võib nõustuda. Kaebuses ei ole ka konkretiseeritud, millist sõidukit kasutati ja kas tegemist oli kaebajale kuuluva sõidukiga. Seega on uue eksami tegemisega seostatavaks tõendatud kuluks traktori rendikulu ja vastav riigilõiv. Lähtuvalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Transpordiametilt kaebaja kasuks välja 66 eurot.
27.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebus rahuldatud osaliselt, sest kaebaja taotles 125 euro ja 9 sendi suuruse summa väljamõistmist. Samas on kaebuse rahuldamise osakaal veidi üle 50 %. Kaebaja on tasunud kaebuselt 15 euro suuruse riigilõivu, mis tähendab seda, et vastustajalt tuleb riigilõiv menetluskuluna vastavas proportsioonis kaebaja kasuks välja mõista, mis on ümardatuna 8 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kaebajal peale riigilõivu muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.