Sotsiaalõigus › Pensionid

PPVS §-s 106, alates 01.01.2020 sätestab pensioni ümberarvutamise tingimused PPVS § 1113. Kuni 31.12.2019 kehtinud PPVS § 106 lg 11 alusel kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. XXile määrati politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 01.05.2019. Töötamise registri andmetel lahkus ta prokuröriteenistusest 31.10.2019. XXi politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele alates 01.10.2019, kuna ta jätkas pärast politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist teenistust prokuratuuris ning 31.10.2019 lahkus prokuröriteenistusest. Politseiametniku väljateenitud aastate pension arvutatakse ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates, XX aga lahkus prokuröriteenistusest. XX esitas 25.02.2020 Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2020 otsuse nr 07847/1 otsusele vaide. Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2020 vaideotsusega nr 8-3/5358 jäeti vaie rahuldamata. XX vaidlustas Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2020 otsuse nr 07847/1 halduskohtus, taotledes selle tühistamist ning uuesti pensioni ümberarvutamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja on seisukohal, et PPVS § 1113 lg 21 kehtib ka prokuröriteenistujate suhtes. Kaebajale on alates 01.05.2019 määratud eluaegselt politseiametniku väljateenitud aastate pension kehtiva PPVS alusel. Kaebaja jätkas pärast pensioni määramist kuni 31.10.2019 prokuröriteenistust. 07.11.2019 esitas kaebaja Sotsiaalkindlustusametile taotluse pensioni ümberarvutamiseks PPVS § 1113 lg 21 alusel, mis jäeti rahuldamata põhjusel, et kaebaja lahkus prokuröriteenistusest, millega rikutakse PS §-ga 32 kaitstavat omandipõhiõigust. Kaebaja leiab, et PPVS § 1113 lg 21 kuulub rakendamisele ka prokuröriteenistusest lahkujate suhtes. PPVS § 1113 lg-st 21 tuleneb, et kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 1111 lg-s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. Samasisuline säte sisaldus ka enne 01.01.2020 kehtinud PPVS redaktsioonis (§ 106 lg 11) ning see jõustus 01.05.2019. PPVS § 36 1 lg 2 kohaselt arvatakse teenistuse aeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Sama oli sätestatud ka kuni 01.01.2020 kehtivas PPVS-i §-s 108 lg-s 2 ja sisaldus ka enne PPVS-i kehtinud PolTS § 212 lg-s 31. Seega on nimetatud sättes kehtestatud tingimused, mis annavad prokurörile õiguse politsei väljateenitud aastate pensionile. PPVS-s puuduvad erisätted pensioni määramiseks prokuröriteenistusest pensionile minejate suhtes ning aluseks võetakse samad sätteid, mis reguleerivad pensioni määramist politseiametnike suhtes (kaebuse p 2.3). Seega ei saa PPVS § 1113 lg 21 tõlgendamisel lähtuda üksnes PPVS § 33 lg 1 ja § 34 lg 1 toodud politseiteenistuse ja politseiametniku mõistetest kitsalt, vaid koosmõjus PPVS § 361 lg-ga 2, mille mõttes on politseiteenistus ja õigus saada pensioni võrdustatud prokuröriteenistusega. Siseministeeriumi 11.11.2020 vastusest kohtu päringule nähtub, et 01.05.2019 PPVS muudatustega ei sätestatud seda, et politseipensioni saava prokuröri politseipension arvutatakse prokuröriteenistusest lahkumisel ümber. Samas puuduvad PPVS-s piirangud, mis keelaks

prokuröriteenistusest lahkujatel pensioni ümberarvutamist. Lisaks tühistati alates 01.05.2019 PPVS-s olev piirang, mis keelas nii politseinikel kui prokuröridel teenistuse ajal politseipensioni saamise (PPVS §107 lg 3). Seega, kui lähtuda Siseministeeriumi 11.11.2020 kirjas toodud seadusemuudatuse eesmärgist soodustada pensioniealiste politseiametnike jätkamist politseiteenistuses, oleks seadusandja võinud jätkuvalt piirata prokuröridel politseipensioni saamist prokuröriteenistuse ajal. Kuna aga võrdselt politseiametnikega võimaldati prokuröridel saada prokuröriteenistuse ajal politseipensioni, oleks seaduse ühese arusaamise ja rakendamise mõttes pidanud seadusesse lisama piirangu, mis oleks keelanud PPVS § 1113 lg 21 rakendamise prokuröriteenistujate suhtes. Seda piirangut aga seaduses ei sisaldu, mistõttu lähtuvalt PPVS §-st 36 1 lg-st 2 kuulub PPVS § 1113 lg 21 rakendamisele ka prokuröriteenistujate suhtes. Pensioni ümberarvutamisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et prokuröridele politseipensioni arvutamise aluseks olev igakuine ametipalk ja sellest tulenevalt ka määratav pension on suurem kui politseiametnikel. Sellise ametipalga suurusest sõltuv pensioni ümberarvutus õigus rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. PS § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 12 lg 1 esimene lause hõlmab ka õigusloome võrdsuse põhimõtet. Samuti on käesoleval juhul tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisega. Vastupidiselt Siseministeeriumi seisukohale leidis sama ministeeriumi haldusalas oleva PPA esindaja, et kaebaja kui prokuröriteenistusest lahkuja suhtes kehtivad PPVS §1113 lg 21 sätted (kaebuse lisa 7). See lõi kaebajas ka õigustatud ootuse, et prokuröriteenistusest lahkudes on tal PPVS § 117 lg-t 6 arvesse võttes õigus pensioni suurenemisele 2,5% pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast. Vastustaja on seisukohal, et 01.05.2019 jõustunud PPVS muudatusega täiendati PPVS-i § 106 lg-ga 11, millega sätestati, et kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. 01.05.2019 PPVS muudatuse eelnõu seletuskirja põhjal oli muudatuse eesmärk vältida seda, et politseinikud lahkuvad politseiteenistusest, makstes politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses ka siis, kui ametnik jätkab tööd politseiteenistuses ning et soovi korral oleks võimalik politseiametnikele määratud väljateenitud aastate pension ümber arvutada politseiteenistusest lahkumisest arvates. 01.01.2020 jõustunud PPVS-s reguleerib politseiametniku teenistusest lahkumisel pensioni ümberarvutamist § 1113 lg 21, mille sõnastus on samane kehtivuse kaotanud PPVS § 106 lg 11 sõnastusega, muutunud on üksnes paragrahvide numbrid, mis on viidud kooskõlla 01.01.2020 jõustunud redaktsiooni paragrahvide numbritega ehk et ei muutunud sätte eesmärk vältida politseiametnike lahkumist politseiteenistusest. PPVS § 1113 lg 21 alusel on võimalik politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber arvutada üksnes politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates ning see ei kohaldu politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavatele prokuröridele prokuröriteenistusest lahkumisel. PPVS § 361 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse PPVS-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et prokuröriteenistus oleks täielikult samastatud politseiteenistusega, sh PPVS § 1113 lg 21 rakendamisel. XXile määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele PPVS § 106 lg 11 alusel avalduse esitamisest ega ka PPVS § 1113 lg 21

jõustumisest 01.01.2020, kuna XXile määrati alates 01.05.2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses olles ning pärast pensioni määramist jätkas XX teenistust prokuratuuris ning 31.10.2019 lahkus prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, uurinud ja hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal on õigus pärast prokuröriteenistusest lahkumist politsei väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamiseks Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1113 lg 21 alusel (politseiametniku, kes jätkab teenistust politseis, väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamine tema soovil arvates politseiteenistusest lahkumisest). Kaebaja leiab, et PPVS § 1113 lg 21 kuulub rakendamisele ka prokuröriteenistusest lahkujate, prokuröride, suhtes, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension. PPVSs puuduvad erisätted pensioni määramiseks prokuröriteenistusest pensionile minejate suhtes ning aluseks võetakse samad sätteid, mis reguleerivad pensioni määramist politseiametnikele. Kaebaja arvates ei saa PPVS § 1113 lg 21 tõlgendamisel lähtuda üksnes PPVS § 33 lg 1 ja § 34 lg 1 toodud politseiteenistuse ja politseiametniku mõistetest kitsalt, vaid koosmõjus PPVS § 361 lg-ga 2, mille mõttes on politseiteenistus ja õigus saada pensioni võrdustatud prokuröriteenistusega. Kaebaja väitel PPVS-s puuduvad piirangud, mis keelaks prokuröriteenistusest lahkujatel neile määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist, sest kuna võrdselt politseiametnikega võimaldati prokuröridel saada prokuröriteenistuse ajal politseipensioni, oleks seaduse ühese arusaamise ja rakendamise mõttes pidanud seadusesse lisama piirangu, mis oleks keelanud PPVS § 1113 lg 21 rakendamise prokuröriteenistujate suhtes, kuid kuna seda piirangut seaduses ei sisaldu, siis lähtuvalt PPVS §-st 36 1 lg-st 2 kuulub PPVS § 1113 lg 21 rakendamisele ka prokuröride suhtes, kes lahkuvad prokuröriteenistusest. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et PPVS § 1113 lg 21 alusel on võimalik politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber arvutada üksnes politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates ning see ei kohaldu politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavatele prokuröridele prokuröriteenistusest lahkumisel. PPVS § 361 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse PPVS-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et prokuröriteenistus oleks täielikult samastatud politseiteenistusega, sh PPVS § 1113 lg 21 rakendamisel. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele PPVS § 106 lg 11 alusel avalduse esitamisest ega ka PPVS § 1113 lg 21 jõustumisest 01.01.2020, kuna XXile määrati alates 01.05.2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses olles ja pärast pensioni määramist jätkas XX teenistust prokuratuuris ning 31.10.2019 lahkus prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest. Siseministeerium oma vastuses kohtule märkis, et kõnesoleva muudatuse eesmärk ei olnud motiveerida jätkama politseipensioni saavaid prokuröre prokuröriteenistuses. Kohus, analüüsinud poolte seisukohti, sh Siseministeeriumi selgitusi, ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja

seisukohtadega/põhjendustega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Käesolevas kohtumenetluses vaidlust ei ole selles, et XXil oli koos prokuröriteenistuse ajaga politseiteenistuse staaž 01.05.2019 seisuga 27 aastat 3 kuud ja 13 päeva. Politseiametniku väljateenitud aastate pension määrati XXile alates 01.05.2019. XX lahkus prokuröriteenistusest 31.10.2019. Selleks ajaks oli tema staaž kokku 27 aastat 9 kuud ja 13 päeva. Vaidlus on selles, kas XXi suhtes, kes lahkus prokuröriteenistusest, kohaldub PPVS § 1113 lg 21, mis räägib politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamisest politseiametniku, kes jätkab teenistust politseis, suhtes arvates politseiteenistusest lahkumisest (politseiametniku soovil). Kaebaja ja vastustaja on selles küsimuses erineval arvamusel ning tõlgendavad vaidlusalust sätet erinevalt. Politseiametniku mõiste on toodud PPVS §-s 34, mille lg 1 kohaselt politseiametnik on Politseija Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Politseiteenistuseks loetakse teenistust Politsei-ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal vastavalt PPVS § 33 lg-le 1. Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik (lg 2). Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 2 lg 1 kohaselt prokurörid on Riigiprokuratuuri prokurörid (riigiprokurörid) ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid (ringkonnaprokurörid). Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi (lg 2). ProkS § 1 lg 1 kohaselt prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest (lg 11). Prokuratuuri põhimääruse § 1 (prokuratuuri staatus) lg 1 sätestab, et prokuratuur on valdkonna eest vastutava ministri valitsemisalas olev valitsusasutus, kes täidab seadusega talle pandud ülesandeid ning teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Oma ülesannete täitmisel esindab prokuratuur riiki (lg 2). Prokuratuuri kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Justiitsministeerium (lg 3). Eeltoodust nähtub, et politseiametnikul ja prokuröril on erinevad staatused ning politseiteenistus ja prokuröriteenistus on erinevad teenistuse liigid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et PPVS § 1113 lg 21 tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes PPVS § 33 lg 1 ja § 34 lg 1 toodud politseiteenistuse ja politseiametniku mõistetest kitsalt, vaid koosmõjus PPVS § 361 lgga 2, mille mõttes on politseiteenistus ja õigus saada pensioni võrdustatud prokuröriteenistusega. PPVS § 361 lg-s 2 on selgelt välja toodud, et teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Selles sättes käib jutt politseiametnikest, kelle politseiteenistuse staaži hulka pärast 01.07.2004 arvatakse teenistusaeg prokurörina, mis annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tingimusel, et prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt 5 aastat. Seda sätet koostoimes PPVS § 1113 lg-ga 21 vaadeldes nähtub, et politseiametnik,

kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension (mille hulka on arvestatud teenistusaeg prokurörina, kellel see on olemas), jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 1111 lg-s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. XXile määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele PPVS § 106 lg 11 alusel avalduse esitamisest ega ka PPVS § 1113 lg 21 jõustumisest (01.01.2020). XXile määrati alates 01.05.2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses olles ning pärast pensioni määramist jätkas XX teenistust prokuratuuris kuni ta 31.10.2019 lahkus prokuröriteenistusest. PPVS § 1113 lg 21 kohalduks kaebaja suhtes siis, kui ta oleks politseiteenistusest, mitte prokuröriteenistusest, lahkunud. Kuni 31.12.2019 kehtinud PPVS § 106 (pensioni ümberarvutamine) lg 11 sätestas, et kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 101 lg-s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal (jõust. 01.05.2019). Alates 01.01.2020 kehtima hakanud § 1113 (pensioni määramine ja maksmine) lg 21 sõnastus on identne ülalnimetatud sätte sisuga, välja arvatud viide selles sisalduvale õigusnormile (kehtetus sättes PPVS § 101 lg 3 ja kehtivas sättes PPVS § 1111 lg 3) ning paragrahvide järjestus (numeratsioon). Mõlemad sättes käsitlevad politseiametniku, kellele on politseiametniku väljateenitud aastate pension ning kes jätkab teenistust politseis, väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist tema soovil politseiteenistusest lahkumisest arvates. Nii vana kui uus redaktsioon räägib üksnes politseiteenistust jätkavast politseiametnikust, kelle väljateenitud aastate pension tema soovil arvutatakse ümber arvates tema politseiteenistusest lahkumisest. Prokuröre nendes sätetes mainitud ei ole. Prokuröride kohta on kuni 31.12.2019 kehtinud PPVS § 108 lg 2 ja uus, 01.01.2020 kehtima hakanud, PPVS § 361 redaktsioonid sisult identesed. Mõlemad sätestavad, et teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tingimusel, et prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseteenistuse staaž on vähemalt 5 aastat. Vaidlust ei ole, et XXile on arvatud teenistusaeg prokurörina politseteenistuse staaži hulka, mis andis talle õiguse PPVS-s sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. Vaidlus on väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamises PPVS alusel prokuröri suhtes, kes lahkus prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest, nagu näeb ette PPVS. Prokuröride pensioniregulatsioon on sätestatud Prokuratuuriseaduses. Kehtiva ProkS § 603 (õigus prokuröri vanaduspensionile) lg 3 kohaselt prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast või teenistuse viie viimase aasta ametikohtade hulgast, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, valitud talle soodsaimast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või käesoleva seaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat ametipalga suurendust. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri prokuröriteenistusest vabastamise päeval. Soodsaima ametipalga valimisel võetakse arvutamise aluseks ametipalk, mis kehtis prokuröri üleviimise päeval. Sama paragrahvi lg 4 ütleb, et prokuröri vanaduspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.

Kohus pöördus 04.11.2020 Siseministeeriumi poole seisukoha saamiseks Politsei ja piirivalve seaduse § 1113 lg 21 tõlgendamise kohta. Sisemionisteerium vastas kohtule 11.11.2020 kirjaga nr 2-10/789-2, andes põhjaliku ülevaate vaidlusaluses küsimuses. Siseministeeriumi kirjas märgitakse, et kohtu päringus nimetatud muudatust on seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas selgitatud järgmiselt: „Kehtiva PPVS-i kohaselt arvestatakse politseiametnikule pensioni määramisel ametikoha palgaastmele vastava palgamäära, selle diferentseeringute ja teenistusastmetasuga. Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olev ametipalk on tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt politseiteenistuses jätkava politseipensioni saaja pension arvutatakse ümber, kui politseiametnik politseiteenistusest lahkub. Näide. 20-aastase politseiteenistuse staažiga 55-aastasele politseiametnikule määratakse politseipension, kuid ta jätkab teenistust politseis veel kümne aasta vältel. Selle aja jooksul suureneb tema palgamäär 100 euro võrra, tema teenistusaste ülendatakse ehk suureneb teenistusastmetasu ning teenistusstaažile lisandub iga aasta eest 2,5% pensioni suurendust, kümne aastaga seega 25%. Kui see politseiametnik politseiteenistusest lahkub, arvutatakse tema politseipension suurenenud palgamäära, teenistusastmetasu ja staaži järgi ümber. Kehtivas PPVS-s on sätestatud, et politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. Seda põhimõtet kõnesoleva eelnõuga ei muudeta“. Siseministeerium märgib oma vastuses kohtule, et muudatus on seotud 01.05.2019 jõustunud muudatusega, mille järgi võib politseiametnik pärast politseipensioni määramist politseis edasi töötada. Enne 01.05.2019 pidi politseipensioni vormistanud isik politseiteenistusest lahkuma ja seetõttu ei olnud vaja ka politseipensioni ümber arvutada. Kõnesoleva muudatusega kaotati ka piirang, mille kohaselt ei maksta politseipensioni kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Samas ei sätestatud muudatustega seda, et politseipensioni saava prokuröri politseipension arvutatakse prokuröriteenistusest lahkumisel ümber. Muudatuse eesmärk oli motiveerida jätkama politseiteenistuses 50-aastaseid politseinikke, kes enne muudatust pidid teenistusest lahkuma, et realiseerida oma õigust politseipensionile. Eelnõu ettevalmistamise ajal olid järgmistel aastatel pensionile minevate politseinike arvud järgmised: aastatel 2019–2025 siirdub pensionile 1235 politseiametnikku, mis on aastas keskmiselt 176 politseiametnikku. See on aastas keskmiselt 1,9 korda rohkem kui aastatel 2015–2017, mil keskmiselt läks pensionile 91 politseiametnikku aastas. Seega prognoosi kohaselt siirdub järgnevatel aastatel pensionile ca 1/3 kõikidest politseiametnikest. Kõige enam lahkub pensioniprognoosi kohaselt teenistusest uurijaid (271 politseiametnikku, sihtgrupist 36%), piirivalvureid (164, sihtgrupist 24%), patrullpolitseinikke (127, sihtgrupist 24%). Politseinike pensioneerumine on kõige suurem 2022. aastal, kui pensionile jäämise õigus tekib 202 politseinikul. Eelkirjeldatud probleemide lahendamiseks muudetigi PPVS-i ja jäeti sealt välja piirang saada samal ajal politseipensioni ja olla politseiteenistuses. Siseministeerium viitab oma kirjas PPVS § 361 lg-le 2, mille kohaselt teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse PPVSs sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat ning muudatuse eesmärk ei olnud motiveerida jätkama politseipensioni saavaid prokuröre prokuröriteenistuses. Prokuröridel on oma pensioniregulatsioon Prokuratuuriseaduses. Prokuröri vanaduspension on 65% prokuröri ametipalgast. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri prokuröriteenistusest vabastamise päeval. Prokuröri vanaduspension indekseeritakse iga aasta

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.