lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-732/7

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-732/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2062
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PPVS § 108 lg 2Vabatahtliku merepäästja tunnistusPPVS § 111Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise alusHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendaminePPVS § 1111 lg 3PPVS § 1113 lg 21PPVS § 36TeenistusasteHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebusele

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

7.novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-732

Haldusasi

X.Y kaebus Sotsiaalkindlustusameti 5. märtsi 2025. a otsuse tühistamiseks ja ameti kohustamiseks arvutama kaebajale makstava pensioni vastavalt taotlusele

Menetlusosalised

Kaebaja X.Y Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja juurde Siseministeeriumi 11. novembri 2020. a vastus kohtu päringule haldusasjas nr 3-20-987.

Jätta X.Y kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 8. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist ( lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
HKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
PPVS § 107 lg 3Pensioni maksmine
PPVS § 33 lg 1Politseiteenistus
PPVS § 34 lg 1Politseiametnik
PPVS § 35 lg 1Politseiametniku ametikoht
PPVS § 361 lg 2
HKMS § 182
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras X.Y-le 24. juuli 2019. a otsuse nr 07866 alusel eluaegselt politseiametniku väljateenitud aastate pensioni alates 1. maist 2019.

3-25-732

2.X.Y esitas 3. veebruaril 2025 SKA-le avalduse, milles palus arvutada ümber talle määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni kooskõlas politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1111 lg-tega 1 ja 4, § 1113 lg-ga 21 ja § 117 lg-ga 2 alates prokuröriteenistusest lahkumisest 23. detsembril 2024.
3.SKA jättis 5. märtsi 2025. a otsuse nr E07866-1 alusel X.Y avalduse rahuldamata.
3.1.X.Y-le makstakse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni PPVS-i alusel alates 1. maist 2019. Pärast politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist jätkas X.Y teenistust prokuratuuris.
3.2.Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, arvutatakse tema soovil väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates (PPVS § 111 3 lg 21). Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva põhipalga muudatuste ja PPVS § 1111 lg- s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni on seega võimalik ümber arvutada üksnes politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutust pole võimalik teha politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavatele prokuröridele prokuröriteenistusest lahkumisel.
3.3.PPVS § 361 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta
1.juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse väljateenitud aastate pensionile, kuid see ei anna alust samastada prokuröriteenistust politseiteenistusega. Tallinna Halduskohus asus 9. veebruari 2021. a otsuses haldusasjas nr 3-20-987 seisukohale, et PPVS § 1113 lg 21 grammatiline sõnastus väljendab selgelt, et nimetatud säte kohaldub üksnes politseiametnikele, kes jätkavad teenistust politseis pärast seda, kui neile on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension. Nimetatud sätet ei saa tõlgendada laiendavalt, seal puudub viide prokuröridele. X.Y-le määrati alates 1. maist 2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses olles. Pärast pensioni määramist jätkas X.Y teenistust prokuratuuris ning
23.detsembril 2024 lahkus ta prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest.
4.X.Y esitas Tallinna Halduskohtule 24. märtsil 2025 kaebuse, milles palus tühistada SKA 5. märtsi 2025. a otsuse ja kohustada SKA-d arvutama pension ümber vastavalt tema esitatud taotlusele.
4.1.PPVS § 361 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse samas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Nimetatud säte on PPVS-is alates seaduse jõustumisest, s.o 1. jaanuarist 2010 (§ 108 lg 2) ning sisaldus ka enne PPVS-i kehtinud politseiteenistuse seaduse § 21 2 lg-s 31. Seadusandja ei ole PPVS kehtestamisel ega selle hilisemates muudatustes oma tahet muutnud.
4.2.PPVS § 361 lg 2 annab nõutud tingimuste täitmisel prokurörile õiguse nii PPVS-is sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile kui ka pensioni ümberarvutamisele. Pensioni ümberarvutamine on hõlmatud õigusega pensionile PPVS § 36 1 lg 2 mõttes, kui ümberarvutamise tingimused on täidetud, ning ümberarvutamist välistavaid piirangud pole. Seega ei saa lähtuda kitsalt üksnes politseiteenistuse ja politseiametniku mõistetest (PPVS § 33 lg 1 ja § 34 lg 1). Politseiteenistusega on PPVS § 36 1 lg 2 kohaselt ja pensioni saamise õiguse järgi võrdsustatud ka prokuröriteenistus.

2(6)

3-25-732

5.SKA esitas 28. aprillil 2025 vastuse kaebusele, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja jäi 5. märtsi 2025. a otsuses esitatud põhjenduste juurde, lisades järgmist.
5.1.Kaebaja oli prokuröriteenistuses alates 2. oktoobrist 2000. PPVS § 108 lg 2 alusel arvati teenistuse aeg prokurörina pärast 2004. a 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see andis õiguse PPVS-is sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž oli vähemalt viis aastat. PPVS § 108 on kehtetu alates 1. jaanuarist 2020, mil sama põhimõte kehtestati PPVS § 361 lg-s 2.
5.2.Kaebaja prokuröriteenistusele eelnev politseiteenistuse staaž ületas viit aastat.
3.veebruaril 2025 esitas kaebaja avalduse väljateenitud aastate pensioni arvutamiseks kooskõlas PPVS § 1113 lg-dega 21, § 1111 lg-ga 1 ja 4 ning § 117 lg-ga 2 alates 23. detsembrist 2024.
5.3.SKA tugines otsuse tegemisel Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2021. a otsusele haldusasjas nr 3-20-987. Kohtumenetluses andis arvamuse ka Siseministeerium, leides, et PPVS 1113 lg 21 ei laiene prokuröriteenistusest lahkuvatele prokuröridele, vaid kehtib üksnes politseiteenistusest lahkuvate politseipensionäride kohta. Samuti ei võimalda grammatiline tõlgendamine teha teistsugust järeldust. Kohus nõustus SKA ja ministeeriumiga. Kohus lisas, et prokuröre pensioni ümberarvutamist puudutavas sättes ei mainita. Selline on olnud seadusandja tahe, mis ei ole muutunud. Kohtu hinnangul peab olema vastava pensioni ümberarvutamiseks seaduslik alus.
5.4.Siseministeerium on oma arvamuses selgitanud, et 1. maist 2019 jõustunud PPVS-i muudatuste eesmärk oli motiveerida jätkama politseiteenistuses 50-aastaseid politseinikke, kes enne muudatust pidid teenistusest lahkuma selleks, et realiseerida oma õigust politseipensionile (kohtuotsuse lk 7). 1. mai 2019. a muudatusega tunnistati kehtetuks PPVS § 107 lg 3, mille kohaselt ei makstud väljateenitud aastate pensioni kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. See andis nii politseiteenistuses kui ka prokuröriteenistuse olnud inimesele võimaluse saada samaaegselt teenistuse jätkamisega väljateenitud aastate pensioni. PPVS § 111 3 lg-s 21 on nimetatud vaid politseiametnikke ning seda sätet ei ole laiendatud kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses olnud isikutele.
5.5.PPVS § 34 lg 1 järgi on politseiametnik Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Politseiteenistuseks loetakse teenistust Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal (PPVS § 33 lg 1). Prokuröri teenistust reguleerib prokuratuuriseadus. Kaebajale määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele PPVS § 1113 lg 21 alusel, kuna kaebajale määrati alates 1. maist 2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses olles. 22. detsembril 2024 lahkus kaebaja prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Vaidlus on selle üle, kas kaebajal on õigus väljateenitud aastate pensioni ümber arvutamiseks politseiteenistusest lahkumisest arvates PPVS § 111 3 lg 21 alusel.

3(6)

3-25-732 Vaidlust pole selle üle, et kaebaja töötas pärast politseiteenistusest lahkumist prokurörina alates 2. oktoobrist 2000 kuni 22. detsembrini 2024, mil ta prokuröriteenistusest lahkus. Samuti pole vaidlust selle üle, et kaebajal oli õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile, kuna tema prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž oli vähemalt viis aastat.

7.Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, arvutatakse tema soovil väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva põhipalga muudatuste ja PPVS § 1111 lg-s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal (PPVS § 1113 lg 21).
8.Kaebaja leiab, et PPVS § 361 lg 2 annab nõutud tingimuste täitmisel prokurörile õiguse nii PPVS-is sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile kui ka pensioni ümberarvutamiseks, sest pensioni ümberarvutamine on hõlmatud õigusega pensionile PPVS § 361 lg 2 mõttes. Vastustaja on aga seisukohal, et PPVS § 111 3 lg 21 alusel on võimalik politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber arvutada üksnes politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates ning see ei kohaldu politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavatele prokuröridele prokuröriteenistusest lahkumisel.
9.PPVS § 361 lg 2 näeb ette, et teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse samas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Nimetatud sätte järgi on politseistaažiga prokurörina töötanud inimesel õigus saada väljateenitud aastate pensionit. Sättest ei tulene talle aga õigust väljateenitud aastate pensioni ümber arvutamiseks. Grammatilise tõlgendusele lisaks toetab sama järeldust ka eesmärgipärane tõlgendusmeetod.
10.PPVS-i ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde kuuluva seletuskirja järgi muudeti 2022. a-l PPVS § 1113 lg-t 21 selleks, et võimaldada politseiteenistuses jätkanud politseipensioni saajale tema pension ümber arvutada, kui ta politseiteenistusest lahkub.1 Politseipensioni ümberarvutamise põhimõtet ei muudetud, muudeti üksnes seda, et ümberarvutamisel võetakse arvesse põhipalga muudatused, mitte ametipalga muudatused. Pärast palgasüsteemi muudatuste jõustumist määratakse politseinikele ainult põhipalk ja seetõttu saab ka ümberarvutuse teha ainult põhipalga pealt. Kui aga politseiametnik valib pensioni arvutamise aluseks viimase viie aasta soodsaima ametipalga, s.t astmepalga ja teenistusastmetasu, siis seda ümber ei arvutata, sest pärast seadusmuudatuse jõustumist ei saa politseiametniku ametipalk enam muutuda. Kui politseiametniku ametikoht pensioni määramise ja politseiteenistusest lahkumise vahelisel ajal muutub, siis arvutatakse politseiametniku pension ümber uue ametikoha palga alusel (508 SE, Riigikogu XIV koosseis, lk 56– 57).
11.Nii PPVS-i kui ka selle juurde kuuluva seletuskirja kohaselt on väljateenitud aastate pensioni ümber arvutamiseks õigus seega politseiteenistusest lahkumisest arvates politseiametnikul, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ja kes on väljateenitud aastate pensionile vaatamata jätkanud teenistust politseis. PPVS § 33 lg 1 järgi loetakse politseiteenistuseks Politsei- ja

Arvutivõrgus kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu. (06.11.2025)

4(6)

3-25-732 Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. Politseiametnik on Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik (PPVS § 35 lg 1).

12.Tallinna Halduskohus on sarnast vaidlust lahendanud haldusasjas nr 3-20-987 (9. veebruari 2021. a otsus). Selles menetluses küsis kohus selgitusi PPVS § 111 3 lg 21 rakendamise kohta Siseministeeriumilt, kelle valitsemisalasse Politsei- ja Piirivalveamet kuulub. Kohus küsis, kas politseiametniku väljateenitud aastate pensionit saaval inimesel on pärast prokuröriteenistust ja sealt lahkumist õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamisele. Kohus võtab haldusasjas nr 3-20-987 Siseministeeriumi 11. novembril 2020. a-l esitatud vastuse praeguse asja juurde (digitoimiku lehed 34–36), kuna PPVS § 1113 lg 21 ei ole küsimuses, kas sellisel inimesel on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamiseks, muutunud.
13.Ministeeriumi 11. novembri 2020. a vastuse järgi on politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamise regulatsioon seotud 1. mail 2019 jõustunud seadusemuudatusega, mille järgi võib politseiametnik pärast politseipensioni määramist politseis edasi töötada. Enne 2019. aasta 1. maid pidi politseipensioni vormistanud inimene politseiteenistusest lahkuma ja seetõttu ei olnud vaja ka politseipensionit ümber arvutada. Muudatusega kaotati piirang, mille kohaselt ei maksta politseipensioni kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Samas ei sätestatud muudatustega seda, et politseipensioni saava prokuröri politseipension arvutatakse prokuröriteenistusest lahkumisel ümber. Kehtiva redaktsiooni eesmärk oli motiveerida jätkama politseiteenistuses 50-aastaseid politseinikke, kes enne muudatust pidid teenistusest lahkuma, et realiseerida oma õigust politseipensionile. Seda põhjusel, et Politsei- ja Piirivalveametit ähvardas pensioniõiguslikku ikka jõudvate politseiametnike suure hulga tõttu tööjõupuudus. PPVS-ist jäeti välja piirang saada samal ajal politseipensionit ja olla politseiteenistuses.
14.Siseministeeriumi vastuse kohaselt: „PPVS § 361 lõige 2 sätestab, et teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse PPVS-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Muudatuse eesmärk ei olnud motiveerida jätkama politseipensioni saavaid prokuröre prokuröriteenistuses. Prokuröridel on oma pensioniregulatsioon prokuratuuriseaduses. Prokuröri vanaduspension on 65% prokuröri ametipalgast. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri prokuröriteenistusest vabastamise päeval.“
15.Kokkuvõtvalt oli ministeerium seisukohal, et PPVS-i 111 3 lõige 21 ei laiene prokuröriteenistusest lahkuvatele prokuröridele, vaid kehtib üksnes politseiteenistusest lahkuvate politseipensionäride kohta. Lisaks leidis ministeerium, et ka PPVS-i § 111 3 lg 21 grammatiline tõlgendamine ei võimalda teha teistsugust järeldust.
16.Vaidlusaluse õigusnormi mõte ja eesmärk polnud seega võimaldada politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist prokuröridele, vaid üksnes politseiametnikele. Prokurörina töötavatele inimestele sellise õiguse andmine ei olnud vajalik probleemi lahendamiseks, millega seoses riik konkreetsete isikute pensioniõiguste laiendamiseks kulutusi otsustas teha. Sellise järelduseni võimaldab jõuda ka PPVS seaduseelnõu juurde kuuluv seletuskiri, milles ei ole laiendatud

5(6)

3-25-732 politseipensioni saajate ringi teiste ametikohtadega, s.h prokuröridega (ajalooline tõlgendamine).

17.Võttes arvesse grammatilist, eesmärgipärast ja ka ajaloolist tõlgendamismeetodit, mille koostoimes on tuvastatav vaidlusaluse õigusnormi mõte ja eesmärk, leiab kohus, et kaebajal ei ole õigust PPVS § 1113 lg 21 alusel politseipensioni ümberarvutamisele.
18.Kaebus jääb rahuldamata. Kuna SKA 5. märtsi 2025. a otsus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamisekaebus ameti kohustamiseks arvutama kaebajale makstava pensioni vastavalt tema taotlusele.
19.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja