lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1087/6

Korrakaitse › Viivistasu otsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 29.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1087/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Viivistasu otsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2021; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-20-1087

Haldusasi

X kaebus AS Ühisteenused 06.05.2020 viivistasu otsuse nr 0261011425 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – AS Ühisteenused, esindaja Berit Koks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus ja tühistada AS Ühisteenused 06.05.2020 viivistasu otsus nr 0261011425
2.Mõista aktsiaseltsilt Ühisteenused menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.01.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.06.2020 kaebuse AS Ühisteenused 06.05.2020 viivistasu otsuse nr 0261011425 tühistamise nõudes.
2.Kaebus võeti menetlusse Tallinna Halduskohtu 09.06.2020 määrusega. AS Ühisteenused on vastanud kaebusele 08.07.2020.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohtu 23.11.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning protsessiosalistel võimaldati esitada täiendavaid taotlusi ning menetlusdokumente. Ühtlasi määrati kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

4.Kaebaja ei nõustu viivistasu otsusega nr 0261011425 ja palub see tühistada. Kaebaja selgitab, et parkis sõiduki kell 17:37 tasulisele parkimisalale kümneks minutiks, tähistades parkimise alguse aja parkimiskellaga, arvestades, et 15 minutit parkimist on tasuta. Umbes 10 minutit hiljem naastes avastas kaebaja, et sõiduki klaasipuhastaja all on viivistasu otsus. Kuna parkimiskella numbrid asetsevad ebatavaliselt päripäeva, arvas kaebaja, et kontrolör on märgitud aega valesti tõlgendanud ja saatis samal päeval otsuse kohta vaide. Sellele vastati järgmisel päeval eitavalt, kuna parkimise alguse aeg olevat valesti tähistatud. Kaebaja leiab, et vaiet menetlenud Tallinna Transpordiameti liiklusosakonna järelevalvesektori vaidemenetluse peaspetsialist Anu Valt tõlgendas parkimiskella näiduks 17:44. Kaebaja selgitab, et kella skaalal on kriipsud iga 15 minuti kohta, nende kriipsude vahe on 4,5 mm, mis teeb 0,3 mm iga minuti kohta. Kaebaja selgitas ka seda, et kellal olev kasutusjuhend nõuab parkimisaja alguse märkimist 15-minutilise täpsusega ja osuti oli seatud kriipsude vahele, mis tähistasid kellaaegasid 17:30 ja 17:45. Kellast tehtud foto pole tehtud otse, nagu oleks loogiline, vaid foto on tehtud ebamugavast positsioonist mootorikatte kohalt. Selle nurga alt paistab osuti kaugemal olevana (17:45-le lähemal). Kui aga jätta kõrvale nõue fikseerida aeg 15minutilise täpsusega, siis täpsemalt vaadates paistab fotol parkimiskella osuti seisvat 17:40 kandis. Sel juhul on vaidlusalune ajavahemik 3 minutit (17:37 vs 17:40), mis käesoleval juhul vastaks parkimistasule 0,08 eurot; sellise summa nimel kellaajaga manipuleerimine pole mõistlik viis raha säästmiseks ja pole reaalne ajend vastavaks käitumiseks. Kaebaja kinnitab, et märkis parkimise alguse aja parimate kavatsustega ja heas usus. Tegemist on arusaamatusega või kui kella juhend ei vasta seadusele, siis on tegemist ebaolulise eksitusega, kus 1 mm eest maksimumkaristuse määramine on ebaproportsionaalne otsus. Kontrolöri poolt aegade fikseerimine viitab seadmetele, mis pole korrektsete ajanäitudega. Viivistasu otsuse ja esimese foto tegemise ajavahe on kolm sekundit, see on reaalseks tegutsemiseks liiga lühike aeg. 7. ja 8. foto ajavahe on 4 sekundit, selle ajaga pole reaalne jõuda kõndida teisele poole autot, paigaldada klaasipuhasti alla otsus ja siis järgmine foto teha. Tõenäoliselt on kontrolöridel viivistasu määrates vaja arvestada ka võimalusega, et sõiduki kasutaja kell võib paar minutit vale olla (nagu maanteel kiiruse mõõtmisel arvestatakse +4 km/h), antud juhul on aga lähtutud eesmärgist vastavalt töötasu skeemile teenida võimalikult palju viivistasu otsuste pealt ettenähtud lisatasu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.AS Ühisteenused kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
6.Vastustaja selgitas, et sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise hetkel oli sõiduki armatuurlauale paigutatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kellaaeg 17:44. 15 minuti pikkune tasuta parkimise õigus tekib üksnes juhul, kui parkimise algusaeg on korrektselt tähistatud. Kui parkimise algusaeg ei ole korrektselt tähistatud, tekib parkimistasu tasumise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seetõttu peab mootorsõidukijuht täitma hoolsuskohustust ning veenduma enne sõiduki juurest lahkumist parkimiskellal tähistatud parkimise algusaja õigsuses. Antud juhul on viivistasuotsus määratud kell 17:37, seega ei olnud parkimise algusaeg korrektselt tähistatud ning parkimistasu tasumise kohustus tekkis parkimise alustamise hetkest. Sõiduki kontrollimisel puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ning mobiilsideoperaator ei kinnitanud antud sõiduki parkimist antud tasulisel parkimisalal, s.t parkimistasu oli maksmata. Kuivõrd mootorsõidukijuht ei täitnud hoolsuskohustust ning sõiduki parkimisel kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal oli parkimistasu maksmata, on viivistasu otsuse

määramine põhjendatud. Seega oli viivistasu otsuse vormistamine õigustatud ja kaebaja õigusi ei ole rikutud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud AS Ühisteenused 06.05.2020 viivistasu otsust nr 0261011425 ja taotletud selle tühistamist.
8.Vastavalt liiklusseaduse (edaspidi ka LS) § 188 lg 1 p 1 teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata või tasuti väiksema määra järgi. Liiklusseaduse § 188 esimese lõike punktide 2-4 kohaselt tehakse aga viivistasu määramise otsus sel juhul kui tasutud parkimisaega on ületatud (p 2), tasulise parkimise õigust andev dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud (p 3) või tasulise parkimise õigust andev dokument ei ole paigaldatud liiklusseaduse § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt (p 4).
9.Liiklusseaduse § 187 lõike 4 teise lause ja lõike 5 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest kui parkimise algusaeg on parkimiskella abil teada antud, kuid parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Vaidlustatud otsusest ilmneb, et antud juhul määrati 31 euro suurune viivistasu LS § 188 lg 1 p 1 alusel. Samas nähtub haldusasja materjalist, et sisuline vaidlus ei ole mitte selles, et kaebaja ei oleks parkimise algusaega teada andnud või seaduses nimetatud 15 minutlist ajaperioodi ületanud, vaid et algusaeg oli väidetavalt valesti fikseeritud. Kaebaja selgitas, et parkis 17.37 ja märkis vastavalt parkimiskella kasutusjuhendile selle osuti 17.30 ja 17.45 vahele, vastustaja väitel oli aga parkimise alustamise ajaks märgitud 17.44. Viivistasu otsuses on fikseeritud selle koostamise ajaks 17.36 ning kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses 17.37. Seega on toimunud viivistasu otsuse koostamine üsna koheselt peale juhi lahkumist sõidukist kui lähtuda parkimise algusaja kohta esitatud kaebaja väitest ning parkimiskorraldajale pidi olema selge, et parkimist alles alustati ning 15 minutit sellest veel möödas olla ei saanud. Vastustaja ei ole ka seda väitnud, et sõiduk parkis aadressil Liivalaia tn 29 juba eelmise päeva õhtust. Kaebaja selgitas, et ta parkis sõidukit umbes 10 minuti kestel.
10.Eelnevast järeldub, et küsimus ei olnud mitte parkimistasu maksmata jätmises vastavalt LS § 188 lg 1 p 1, vaid selles kas tasulise parkimise õigust andva parkimiskella näit oli fikseeritud piisavalt korrektselt või mitte. Sellises situatsioonis oleks aga tulnud määrata viivistasu LS § 188 lg 1 p-de 3 või 4 alusel. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus seisukohas on vastustaja märkinud, et mootorsõiduki juht peab täitma hoolsuskohustust ning veenduma enne sõiduki juurest lahkumist parkimiskellal tähistatud parkimise algusaja õigsuses, kuid parkimiskorraldaja peab samuti viivistasu otsuse koostamisel hoolas ning täpne olema. Viivistasu otsuse koostamise õiguslik alus peab olema õigesti välja toodud.
11.Antud juhul on vaidlus osaliselt veel ka selles kas läbi sõiduki esiklaasi pildistatud parkimiskella näit oli taoline nagu vastustaja seda väidab ja kas mingisugusest mõistliku veapiiri arvestamise põhimõttest peaks ka lähtuma või mitte. Kokkuvõttes ei ole see aga praegu enam olemuslik küsimus, sest viivistasu määrati ebaõigel õiguslikul alusel, vastavalt liiklusseaduse § 188 esimese lõike punktile 1, kuid nähtuvalt haldusasja materjalist ei olnud liiklusseaduse § 187 lõike 4 teises lauses nimetatud 15 minutlist ajaperioodi ületatud ning seega ei olnud ka parkimistasu (veel) maksmata, vaid küsimus oli erinevates arusaamades parkimiskella näidu fikseerimise täpsusest.

Ebaõigel õiguslikul alusel koostatud viivistasu otsuse puhul tuleb aga kaebus rahuldada ja vaidlustatud viivistasu otsus tühistada.

12.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustaja kahjuks. Seega mõistab kohus AS-lt Ühisteenused välja kaebuselt tasutud 15-euro suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium