X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.03.2019 otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2020 korralduse nr 477-k tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Veronika Ehrenbusch
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.01.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 12.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.03.2019 otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2020 korralduse nr 477-k tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega oli kaebaja taksoveo teenindajakaart kehtetuks tunnistatud ning korraldusega nr 477-k ei rahuldatud selle peale esitatud vaiet.
2.Kaebus võeti menetlusse Tallinna Halduskohtu 12.06.2020 määrusega.
4.Tallinna Halduskohtu 17.11.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
5.Tallinna linn esitas 18.11.2020 täiendava seisukoha.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja ei nõustu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.03.2019 otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2020 korraldusega nr 477-k. Kaebaja selgitab, et on invaliidsuspensionär (liikumispuue), töövõime kaotusega 90%. Kaebaja pensioni suuruseks alates 2019. aasta novembrist on 240 eurot kuus ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuse suuruseks 44 eurot. Kaebaja töötab TR EESTI OÜ-s taksojuhina ja kui teenindajakaart tunnistatakse kehtetuks, siis kaotab kaebaja töö ning sissetulek muutub veelgi väiksemaks. Seega jääb kaebaja teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel tööst ilma ega saa kindlustada endale normaalset sissetulekut, et kanda kulusid igapäevasteks eluvajadusteks ja raviks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Tallinna linn leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
8.Vastustaja selgitas, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tunnistas 22.03.2019 otsusega X teenindajakaardi nr TK14016 kehtetuks ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 63 lg 2 p 1 alusel. Alates 10.04.2018 muutus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti põhimäärus, mille § 6 täiendati punktidega 13 ja 14. Põhimääruse § 6 p 13 annab õiguse väljastada taksoveolubasid, taksoveo sõidukikaarte ja sõidukijuhi teenindajakaarte ning korraldada seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid taksoveo valdkonnas. Põhimääruse § 6 p 14 sätestab õiguse teostada järelevalvet taksoveolubade, taksoveo sõidukikaartide ja sõidukijuhi teenindajakaartide üle. Peale eelnimetatud määruse jõustumist hakkas vastustaja teostama väljastatud teenindajakaartide osas järelkontrolli, mille käigus kontrolliti kaebajale kuulunud teenindajakaardi vastavust ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p 2 kehtestatud nõuetele, kuid kontrollimisel selgus, et kaebajat on karistatud 11.10.2018 ja 15.02.2019 liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel ja 20.11.2018 ka LS § 224 lg 2 alusel ning tegemist on kehtivate karistustega. Kaebaja oli toime pannud rikkumised, mis kvalifitseeruvad ÜTS § 57 lg 2 p 2 järgi, seega oli ametnikul võimalik kaaluda, kas tunnistada teenindajakaart nr TK14016 kehtetuks või peatada kindlaksmääratud ajani. Enne otsuse tegemist saatis MUPO peaspetsialist Anna Elzer kaebajale kutse, et kutsuda teda ärakuulamisele. Kaebaja sai küll kutse kätte (mida kinnitab väljastusteatel olev allkiri), kuid kindlaksmääratud kuupäeval kaebaja A. Elzeri juurde ei tulnud. Ametnik otsustas teenindajakaardi kehtetuks tunnistada, kuna haldusmenetluse läbiviimise käigus tuvastati, et kaebajal oli karistusregistri väljavõtte kohaselt kaks kehtivat karistust LS § 227 lg 2 (juht ületas lubatud sõidukiirust vahemikus 20-40 km/h) alusel ning LS § 224 lg 2 (kaebaja juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades ning kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi) alusel, millele tuginedes hindas A. Elzer, et teenindajakaardi omaja maine ei ole hea. Kaebaja oli mitmel korral rikkunud liiklusseaduse § 227 lg 2 ning on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, mistõttu võib kaebajat lugeda süstemaatiliseks rikkujaks. Taksoteenuse osutamisel on oluline tagada liiklusohutus. Kaebaja käitumine näitab, et ta ei ole õppinud toimepandud süütegudest, on liikluses ohtlik ega sobi taksoveoteenust osutama.
9.Täiendavas 18.11.2020 seisukohas täpsustas vastustaja oma varasema seisukoha sõnastust ning palus lugeda õigeks punkt 12 järgmise sõnastuses: “ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p 2 kohaselt on teenindajakaardi omaja maine hea kui teda ei ole üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo või liiklusseaduse § 227 lõikes 2, maksukorralduse seaduse §-s 1541 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63,
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 75, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37, käesoleva seaduse §-s 88, § 89 lõikes 1 või § 90 lõikes 1 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.“ Samuti palus vastustaja lugeda õigeks seisukoha punkt 13 järgmises sõnastuses: „ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p 2 näeb ette kaalutlusõiguse.“
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.03.2019 otsust ja Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2020 korraldust nr 477-k ning taotletud nende tühistamist. Taoliselt on kaebaja eesmärke Tallinna Halduskohtu 12.06.2020 määruse punktis 2 kaebuse menetlusse võtmisel tõlgendatud ning vastuväiteid ei ole selles osas esitatud. Põhivaidlus väljendub siiski Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.03.2019 otsuse õiguspärasuse küsimuses. Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2020 korralduse nr 477-k kui vaideotsuse tühistamise nõude rahuldamise võimalikkust on vaja hinnata ja kaaluda õigusselguse huvides sel juhul kui peaks ilmnema, et munitsipaalpolitsei 22.03.2019 seisukoht taksoveo teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel oli kaalutlusvigadega ning õigusvastane. Esialgse haldusakti õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa, sest haldusasja materjalist ei nähtu, et vaideotsusega oleks võidud rikkuda kaebaja õigusi muul viisil peale selle, et vastustaja kaitses oma esialgset positsiooni ning asus seisukohale, et vaide rahuldamiseks ei ole põhjust.
11.Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on tuginenud oma 22.03.2019 otsuse tegemisel ühistranspordiseaduse § 63 teise lõike esimesele punktile, mille kohaselt võib teenindajakaardi andja selle ka kehtetuks tunnistada kui teenindajakaardi omaja ei vasta sama seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele. Ühistranspordiseaduse § 57 lg 1 p 4 kohaselt peab teenindajakaardi omaja vastama hea maine nõudele. Sama paragrahvi teises lõikes on sätestatud, millistel juhtudel võib teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks pidada ehk milliste kuritegude või väärtegude eest ei tohiks olla isikule karistusi mõistetud või siis peavad need karistusandmed karistusregistrist kustutatud olema.
12.Vaidlustatud haldusaktis on märgitud ja vastustaja selgitas ka kaebuse kohta antud kirjalikus vastuses, et X on karistatud 11.10.2018 ja 15.02.2019 liiklusseaduse § 227 lg 2 ning 20.11.2018 veel ka liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel, kusjuures tegemist oli kustumata karistustega. Liiklusseaduse § 227 lõikele 2 ning §-le 224 on ühistranspordiseaduse § 57 teises lõikes viidatud, mis tähendab seda, et teenindajakaardi omaja mainet ei saanud tulenevalt sama seaduse § 57 punktist 4 heaks pidada. Eelnevalt nimetatud karistuste määramise osas vaidlust ei ole, samuti ei ole vaidlust selles, et 22.03.2019 otsuse koostamise ajal ei olnud vastavad karistusandmed karistusregistrist veel kustutatud. Hiljem võib olukord muidugi muutuda, kuid esialgu lähtub kohus sellest, et karistusandmed ei olnud registrist kustutatud. Kohus hindab vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimust ning asjassepuutuvaid kaalutlusi haldusakti andmise ajahetke seisuga.
13.Kohus nõustub üldjoontes Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.03.2019 haldusaktis väljendatud seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 tervikuna välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Taksoveo teenindajakaardi kehtetuks tunnistamine ja teenindajakaardi omaja maine
hindamine on vastustaja pädevuses ning vastustaja kaalutlusotsus. Kohtu roll taoliste vaidluste puhul on üldse mõnevõrra piiratud ning haldusakti võiks tühistada ilmselgete või küllalt oluliste kaalutlusvigade korral. Antud juhul on vaidlustatud haldusakti piisavalt põhjendatud ning ilmselgeid kaalutlusvigu sellest ei nähtu. Vastustaja asus 22.03.2019 põhjendatult seisukohale, et vaidlustatud haldusakti andmise ajal ei saanud kaebaja mainet vastavalt ühistranspordiseaduse § 57 lg 1 punktile 4 (piisavalt) heaks lugeda, sest karistusandmed ei onud karistusregistrist kustutatud. Vastustaja ei ole oma sellekohast otsustust ka ebaproportsionaalseks pidanud ning seonduvalt eelnimetatuga ei saa samuti kaalutlusvigu täheldada. Küsimus on liiklusohutuses ning taksoteenuse kasutajate turvalisuse tagamises. Kohus nõustub ka 13.04.2020 vaideotsuses nr 477-k esitatud selgitustega selle kohta, et liiklusseadus ja ühistranspordiseadus kehtivad ühetaoliselt nii puudega isikute kui ka puudeta isikute suhtes ning väärtegude toimepanemist karistatakse samadel alustel.
14.Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebaja taksoveo teenindajakaardi TK14016 kehtetuks tunnistamine ühistranspordiseaduse § 63 teise lõike esimese punkti alusel oli õiguspärane, vastav õiguslik alus oli selleks olemas ning seda küsimust on järelevalve teostamisel piisavalt kaalutud. Seega ei ole vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks alust.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.