Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
7561,38 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood xxx), lepinguline esindaja A V Kostja: S S (isikukood xxx); esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 16.12.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 6444,43 eurot ja intress 384,83 eurot.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 21.08.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 16.12.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 6444,43 eurot, intress 384,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 732,12 eurot.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.Kostja sõlmis xxx ASga (krediidiandja) 16.12.2022 väikelaenulepingu xxx laenusummaga 7100 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 16,900% aastas ning intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (intressimäär päevas on seega 0,047%), alustades intressi arvestamist laenusumma arvelduskontole kandmise päeval. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/Maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt kaasneb laenulepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 16,900%, see on 0,046% päevas. Krediidi kogukulu oli 10 721,72 eurot, krediidi kulukuse määr 19,380%, mille arvestamisel lähtuti lisaks laenusummale ja intressimäärale laenu tagastamise lõpptähtpäevast 15.12.2027, laenulepingu tasust 106,50 eurot, tagasimaksete tähtpäevadest iga kuu 15. alates 15.01.2023 eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. Hageja toob välja, et kostja digiallkirjastas lepingu xxx AS-i internetipanga keskkonnas ning lepingule oli lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. Kõik lepingu dokumendid on kostjale xxx AS internetipanga keskkonnas kostja isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ja soovi korral alla laetavad. VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingute põhitingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes. Laen 7100 eurot kanti kostja kontole xxx.
2.2.Kostja on tagasimakseid teinud kokku 1537,19 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 655,57 eurot, intressi katteks 775,12 eurot, lepingutasu katteks 106,50 eurot (vt hagi lisa 4 tulp „põhiosa/intress/lepingutasu“ ja rida- „tasutud“). Kui kostja jäi viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 15.09.2023 ja täielikult 15.10.2023, 15.11.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 20.11.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 16.12.2023. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles 19.12.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud 20.11.2023 lepingu üldtingimuste punktist 12.4 tulenevalt tähitud kirjaga (punktis 11.1. toodud juhtudel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud aadressile xxx ning eposti aadressile xxx. Riigikohtu praktikast (Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538/82, p 14) tulenevalt leiab hageja, et kostjale saab üles ütlemise teate kätte toimetatuks lugeda ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest, st 28.11.2023, kuna selleks ajaks oli kostjal mõistlik võimalus teatisega tutvuda. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 10.02.2023 teatisega.
3.Kostja märgib, et vaidleb vastu kõigile hagiavalduses toodud faktiväidetele.
3.1.Hagile lisatud nõude loovutamise teatist (hagiavalduse lisa 7) ei saa pidada kohaseks 2
loovutusest teatamiseks (ka juhul, kui see kostjale ka edastati), kuna 10.02.2023 teatise on koostatud uue võlausaldaja, so hageja, mitte algse võlausaldaja, so xxx AS poolt. Uue võlausaldaja (so praegusel juhul hageja) teatel nõude loovutamise kohta ei ole õiguslikku tähendust, v.a juhul kui koos teatega esitatakse võlgnikule VÕS § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokument ehk loovutamisleping või endise võlausaldaja poolt uuele võlausaldajale antud teade loovutamise kohta. Kostja vaidleb vastu ka väitele, et ta on loovutamisteate kätte saanud. Eeltoodust järelduvalt ei ole hageja oma nõudeõigust kostja vastu tõendanud ning kostjal on õigus keelduda kohustuste täitmisest hagejale.
3.2.Hageja ei ole tõendanud, et üles ütlemise teade oleks kostjani jõudnud ja millal jõudis. Krediidiandja ei ole samuti pakkunud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppeni.
3.3.Hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on tõendamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi täitnud. Hageja ei ole esitanud xxx AS sise-eeskirju, millega on kehtestatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika. Kuidas on krediidiandja tuvastanud kostja elu toimetulekuks vajalikud kulud (kulud toidule, eluasemele, riietusele, tervishoiule, transpordile, sidekulud jne) jääb hageja selgitustest arusaamatuks. Kui krediidiandja oleks kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikud andmed ja neid andmeid nõuetekohaselt analüüsinud, oleks krediidiandja pidanud jõudma kohtuga samasuguse järelduseni kostja tegeliku maksevõime osas ja mitte väljastada 16.12.2022 laenutaotluse alusel laenu.
3.4.Kostja nimel esitatud 16.12.2022 laenutaotluses puuduvad valdavas osas VÕS § 404 lg-s 2 nimetatud andmed, mh andmed intressimäära, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määra kohta.
3.5.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1, ehk lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
5.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui 3
tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada).
5.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva väikelaenulepingu nr xxx (dtl 55), millel on kostja 16.12.2022 antud digiallkiri ja hageja digitempel. Digiallkirjastatud lepingu konteineris on leping, väikelaenulepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Need dokumendid sisaldavad VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet. Kohus märgib, et lepingudokumentidele allkirja andmisega tegi kostja tahteavalduse sellistel tingimustel lepingu sõlmimiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave pidi sisalduma just laenutaotluses. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttelt (dtl 54) nähtub, et krediidiandja on laenu 7100 eurot kostja pangakontole üle kandnud 16.12.2022. Seega on tõendatud ka raha kostja kasutusse andmine (mille tagajärg, nagu eespool viidatud, on samuti lepingu kehtivaks muutmine olukorras, kui lepingust puuduks mõned nõutud andmetest). Hageja on esile toonud, et lepingudokumendid oli kostjale kättesaadavad Swedbanki iseteeninduses (internetipangas).
5.3.Kohus kontrollis lepingus toodud andmete alusel, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (48,90%).
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). 4
Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused. xxx AS on enne väikelaenulepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist väikelaenu taotluse, laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte ja kliendikontakti alusel. Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et laenu väljastamisele eelnenud perioodi (analüüsiti väljavõtet perioodiga 01.07.2022 – 16.12.2022) jooksul laekus laenusaaja xxx kontole sissetulek xxx keskmiselt 1 133,93 € kuus; krediidikohustus xxx ees kuumaksega ca 197.-€; täpsustame siinkohal, et väikelaenu taotlusel märkis klient, et tal on väljaspool xxx igakuine krediidikohustus xxx ees (autoliising) kuumaksega 197 €. Analüüsi käigus küsis pank kliendilt üle tema kohustused ning klient täpsustas, et tal on kohustus xxx ees, mille katteks ta teostab makseid oma xxx kontolt (kanded xxx-sse on konto väljavõttel nähtavad). Kliendi kinnitusel muud krediidikohustused puudusid; xxx ees laenusaajal krediidikohustused puudusid; xxx maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; olemasolev krediidikohustus koos sõlmitava väikelaenulepingu kuumaksega (ca 176,93 €) moodustasid ca 33 % laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest; laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 760 €; kõnealuse lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning lepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud. Kostja konto väljavõttest ei nähtunud igakuised regulaarsed majapidamiskulud, nähtusid ainult maksed sideteenuste eest - xxx keskmiselt summas 5,50 € kuus ja paar makset AS xxx-le summas 24 €. Seetõttu kasutas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 443 eurot. Klient taotlusel ülalpeetavat märgitud ei olnud, kuid krediidianalüüsi käigus tuvastasime ja võtsime arvesse, et kostjal oli ülalpeetav.
6.3.Hageja on tõendina esitanud kostja kahe konto väljavõtted. Konto lõpuga 7069 väljavõttega perioodi 01.07.2022—16.12.2022 (dtl alates 42) kohta on tõendatud hageja väited kostja sissetuleku allika ja suuruse tuvastamise kohta. Konto lõpuga 2409 (dtl 180) väljavõttega perioodi 01.12.2021-10.11.2022 kohta on tõendatud hageja väited kostja finantskohustuse (xxx laen) ja selle suuruse osas. Muid finantskohustusi kummaltki konto väljavõttelt ei nähtu. Konto väljavõtetelt nähtub, et kostja on peale palgapäeva oma palga kandnud üle endaga seotud (lapse) kontole ning on siis sealt oma kontodele teinud paarisaja euro kaupa tagasimakseid selgitusega „live“. Konto väljavõtetelt ei nähtu kohtu hinnangul asjaolusid, mis oleksid pidanud krediidiandjas tekitama kahtluse, et kostja ei suuda võetud kohustusi täita (ei nähtu hasartmängude mängimist või alkoholipoodide massilist külastamist, suuri sularahaliikumisi, suurel hulgal arusaamatuid, selgituste ja saaja andmeteta makseid vms). Kostja ei ole ka ise kuidagi välja toonud, et ta oleks laenu võtmise ajal olnud maksevõimetu. See, millises majanduslikus seisus kostja praegu on (et vajab riigi õigusabi), ei tähenda, et kostja majanduslik seis oli selline ka laenu andmise ajal, so 2022. a lõpus. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et vastutustundliku laenamise kohustuse hindamiseks on vajalik ilmtingimata esitada ka krediidiandja sise-eeskirjad. Kohtu hinnangul on oluline hindamise tulemus, mitte sise-eeskirjad. Paljudel juhtudel võivadki sise-eeskirjad olla justkui asjakohased, ent tarbija krediidivõimelisuse hinnang seejuures täiesti kohatu. 5
Kokkuvõttes ei saa kohus hageja poolt esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal öelda, et krediidiandjal oleks pidanud laenu andmise ajal tekkima kahtlused, et kostja ei suuda võetud kohustust täita.
7.Nõude loovutamine Hageja on esitanud krediidiandja digiallkirjastatud kinnituskirja (dtl 164), et on loovutanud nõuete loovutamise lepinguga xxx vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 xxx-le, (registrikood xxx) laenulepingust xxx tulenevad nõuded S S (isikukood xxx) vastu koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ja tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega ning seotud kõikide võimalike tagatiste ja muude õigustega. Isegi kui kostja ei saanud kätte teadet nõude loovutamise kohta, on kostja sellest teada saanud kohtumenetluses. Seega on hageja õigustatud nõudma hagi aluseks olevast lepingust tulenevat võla ning puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
8.Hageja nõuded
8.1.Lepingu kohaselt tuleks laen täielikult tagastada 15.12.2027, ei ole laenu tagastamise tähtaeg saabunud. Hageja väitel on leping erakorraliselt üles öeldud. Hageja esitatud tõenditest (tähitud kirja edastamine, dtl 170) nähtub, et lepingu üles ütlemise tähtkiri on krediidiandjale tagastatud 23.11.2023, st seda ei ole kostjale kätte toimetatud. Hageja väitel saadeti lepingu üles ütlemise teade kostjale ka e-kirjaga ning hageja on selle tõendamiseks esitanud 20.11.2023 saadetud e-kirja (dtl 75). Hageja väitel saatis krediidiandja kostjale ka telefonile SMSiga teate (dtl 172). Teates on viidatud, et kostjale on saadetud kiri ning palutakse kinnitada üles ütlemise teate kättesaamist. Kostja on aga vaielnud vastu üles ütlemise teate kättesaamisele. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 2-15-17677/33), et ei piisa vaid selle tõendamisest, et kiri saadeti, et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Krediidiasutusel on võimalik kasutada tahteavalduse kättetoimetamiseks erinevaid võimalusi, sh nt ka kohtutäituri teenuseid (vt täitemenetluse seadustiku § 212 jj ja kohtutäituri seaduse § 8 lg 1 p 2) või fikseerida saadetise saaja postkasti paneku fakt ja aeg ka muul vaidluse tekkimise korral kontrollitaval viisil. Kohtu hinnangul ei tulene hageja viidatud Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 215-6538/82, p 14, et hagejal piisab üksnes e-kirja saatmise tõendamisest ning et Riigikohtu lahendist tulenevalt saaks e-kirja alati ühe nädala möödudes lugeda kätte toimetatuks. Lahendi punktis 14 on Riigikohus ka selgelt öelnud, et tahteavalduse saaja ei pea tõendama seda, et tal puudus mõistlik võimalus kirjaga tutvumiseks (et midagi takistas tal e-kirjaga tutvumist). Riigikohus on öelnud, et saatja peab tõendama seda, et adressaadil oli mõistlik võimalus kirjaga tutvuda. Seega juhul, kui kostja vaidleb vastu tahteavalduse saamisele, ei saa tugineda mingile eeldusele, et kirjaga oli võimalus tutvuda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on üles ütlemise tahteavalduse kätte saanud (ja mis kuupäeval). Küll aga on kostja üles ütlemise tahteavalduse kätte saanud kohtumenetluses koos hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisega. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on need kostjale kätte toimetatud 28.08.2024. Seega tuleb lugeda, et kostja sai üles ütlemise tahteavalduse (dtl 74) kätte 28.08.2024. Teates on viidatud võimalusele pidada läbirääkimisi ning antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks teate dateerimisele järgnevast kuupäevast arvates 26 päeva. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingu saab üles öelduks lugeda 23. septembril 2024 ning alates 24.09.2024 on kogu tagastamata laenusumma muutunud sissenõutavaks. 6
8.2.Hageja väitel on kostja on tagasimakseid teinud kokku 1537,19 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 655,57 eurot, intressi katteks 775,12 eurot, lepingutasu katteks 106,50 eurot. Hageja on selle tõendamiseks esitanud krediidiandjalt pärineva faili (dtl 72), milles on kuupäevaliselt välja toodud tagasimaksete teostamine ning mille katteks kui palju on arvestatud. Kohus kontrollis, et hageja väited ühtivad failis tooduga. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kostjal on tagastamata põhivõlg 6444,43 eurot (saadud laen 7100 eurot – tagasimaksed 655,57 eurot) ning kohus mõistab selle välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel.
8.3.Hageja nõuab intressi perioodi 15.08.2023-19.12.2023 eest (intressiarvestus on hagis, dtl 35) intressimääraga 16,900% aastas 0,047% päevas. Kohus kontrollis, et intressi aastamäär on kirjas lepingus ning lepingu punkt 5.1. sisaldab kokkulepet 360-päevase aasta kohta intressi päevamäära arvutamisel. Hageja esitatud failis on märgitud, et 15.08.2023 tuli tasuda selle kuupäevani arvestatud intressi 95,17 eurot ning kostja on 16.08.2023 selle summa (koos põhiosaga) tasunud. Kohus saab aru, et hageja on intressiarvestuses ka sellega arvestanud. Edasi kostja intressi tasunud ei ole. Kohus mõistab kostjalt välja tasumata intressi 384,83 eurot VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
8.4.Hageja nõuab viivist perioodi 20.12.2023 kuni 21.08.2024 eest 6444,43 eurolt. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et lepingu saab üles öelduks lugeda 23. septembril 2024, ei saa kohus rahuldada hageja nõuet mõista välja viivis kogu tagastamata laenusummalt varasema perioodi eest. Hageja on ka ise 21.10.2024 menetlusdokumendis märkinud, et üles ütlemise teatise saab kostjale kätte toimetatuks lugeda hiljemalt koos hagi kättetoimetamisega, ent ei ole seejuures esitanud viivisearvestust, mis sellise lahendusega arvestaks (nt viivis selleks ajaks sissenõutavaks muutunud, tasumata maksetelt). Viivisenõue jääb seega rahuldamata.
9.Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus rahuldas kostja riigi õigusabi taotluse 06.09.2024 määrusega ja määras anda kostjale riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-24-114384 kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 2 kohaselt, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel käesoleva seaduse § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades. TsMS § 190 lg 1 kohaselt, menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt, menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7
Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 21.08.2024 esitatud hagi hind oli 7561,38 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 6444,43 eurot ja intressinõude summas 384,83 eurot, kokku 6829,26 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (7561,38 eurot) 90,32%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 90,32% ulatuses kostja kanda ja 9,68% ulatuses hageja enda kanda. Kostjale määratud riigi õigusabi eest arvestatud tasust jätab kohus 9,68% hageja kanda ja 90,32% riigi kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2025 lahendiga.
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.