B2 Impact OÜ hagi K.N-i vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. märtsi 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
K.N-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6829,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anu Volmer
11542046),
Kostja: K.N (isikukood XXX), määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. märtsi 2025. a otsus osas, millega mahus rahuldas B2 Impact OÜ hagi ja mõistis K.N-ilt tema kasuks välja põhivõla 6444,43 eurot ja intressi 384,83 eurot, samuti jaotas menetluskulud.
2.Teha uus otsus, millega jätta B2 Impact OÜ hagi tervikuna rahuldamata.
Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud, sh K.N-ile määratud riigi õigusabi tasu ja kulud B2 Impact OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-24-114384 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja, endise ärinimega OÜ Incure OÜ) esitas 16.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.N-ilt (võlgnik, kostja) 7239,76 euro väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Hageja esitas 21.08.2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6444,43 eurot, intressi 384,83 eurot ja viivise 732,12 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 16.12.2022 väikelaenu lepingu 22085549-VL 7100 eurole. Lepingujärgne intressimäär oli 16,9% ja krediidikulukuse määr 19,38% aastas. Viivise päevamäär oli lepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas. Laen maksti välja lepingus näidatud kontole. Laen tuli tagastada annuiteetgraafiku alusel 60 kuu jooksul, maksimaalse tagasimaksega 176,93 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäev on 15.12.2027.
4.Enne laenulepingu sõlmimist analüüsis pank kostja finantsolukorda ja krediidivõimelisust laenutaotluse, laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte ja kliendikontakti alusel. Kostja sissetulek oli keskmiselt 1133,93 eurot kuus ja tal oli laenukohustus kuumaksega 197 eurot. Maksehäireid ei olnud. Olemasolev kohutus koos sõlmitava väikelaenulepingu kuumaksega moodustasid 33% igakuisest keskmisest sissetulekust ja kostjal jäi pärast kohustuste tasumist igakuisteks kulutusteks veel umbes 760 eurot.
5.Kostja jäi tagasimaksetega viivitusse osaliselt 15.09.2023 ja täielikult 15.10.2023. Pank andis kostjale 20.11.2023 teatisega tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 16.12.2023. Kuna kostja võlga ei tasunud ja oli viivituses vähemalt kolme järjestikkuse osamakse tasumisega, ütles pank lepingu 19.12.2023 üles. Vastav teade edastati kostjale 20.11.2023. Pank loovutas nõude hagejale ja kostjat teavitati sellest 10.02.2023 teatisega.
6.Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 1537,19 eurot, millest põhiosa katteks 655,57 eurot, intressi katteks 775,12 eurot ja lepingutasu katteks 106,50 eurot. Kostja vastuväited hagiavaldusele
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2
2-24-114384
8.Hageja ei ole tõendanud lepingust tulenevate nõuete omandamist. Hageja viitas nõude loovutamise 10.02.2023 teatisele, kuid ei ole tõendanud, et see oli koostatud esialgse võlausaldaja poolt ja et see jõudis kostjani. Teatis on anonüümne, allkirjastamata ja sellest ei nähtu loovutatud nõuete alust, ulatust ega muid nõude eristamist võimaldavaid andmeid.
9.Hageja nõue ei ole hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud. Hageja ei tõendanud, et laenulepingu ülesütlemisavaldus oleks kostjale kätte toimetatud, samuti millal see kätte toimetati. Hageja viidatud e-posti aadress ei kuulu kostjale ja tähitud kirja kättetoimetamine on tõendamata. Laenuandja ei pakkunud võimalust läbirääkimisteks.
10.Hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on tõendamata. Esitatust nähtub, et laenuandja oma kohustusi ei täitnud. Laenuandja ei kontakteerunud kostjaga enne lepingu sõlmimist. Hageja ei esitanud ka panga sise-eeskirju vastutustundliku laenamise nõude täitmise metoodika kohta. Laenuandja ei tuvastanud kostja toimetulekuks vajalike kulude suurust. Tegelikult ei oleks kostjale tohtinud laenu väljastada.
11.Kostja nimel 16.12.2022 esitatud laenutaotluses puuduvad seadusega nõutud andmed, mh andmed intressimäära, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määra kohta.
12.Laenulepingu väidetaval ülesütlemise päeval 19.12.2023 ei olnud lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud, mistõttu ei ole hagejal sissenõutavaks muutunud nõuet. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6444,43 eurot ja intressi 384,83 eurot, kuid jättis viivisenõude rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 90,32% ulatuses kostja ja 9,68% ulatuses hageja kanda. Kostjale määratud riigi õigusabi arvestatud tasust jättis maakohus 9,68% hageja kanda ja 90,32% riigi kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist
14.Maakohus tuvastas, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli kehtiv tarbijakrediidileping nr 22-085549-VL ja krediit 7100 eurot on tarbija kasutusse antud. Lepingudokumendid olid kättesaadavad laenuandja internetipangas. Krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (48,90%).
15.Laenuandja täitis kostjaga laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Enne lepingu sõlmimist teostati laenusaaja finantsolukorra analüüs ja krediidivõimelisuse hindamine laenutaotluse, laenusaaja Swedbank kontoväljavõtte ja kliendikontakti alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtetelt ei nähtu asjaolusid, mis oleks pidanud tekitama laenuandjas kahtluse, et kostja ei suuda võetud kohustusi täita. Kostja ei toonud esile, et ta oleks olnud laenu võtmise ajal maksevõimetu. Kostja praegune majanduslik seis ei oma tähtsust. Samuti ei oma tähtsust laenuandja sise-eeskirjad.
16.Laenuandja digitaalselt allkirjastatud kinnituskirjaga on tõendatud, et kõnealusest laenulepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja on nõude loovutamise teate kätte saanud hiljemalt kohtumenetluses.
17.Laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja sai ülesütlemise tahteavalduse kätte kohtumenetluses hagiavalduse ja selle menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisega 28.08.2024. Hageja ei tõendanud avalduse varasemat kättetoimetamist 3
2-24-114384 kostjale. Ülesütlemisavalduse teates on viidatud võimalusele pidada läbirääkimisi ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks 26 päeva alates teate dateerimisele järgnevast päevast. Lepingu saab seega ülesöelduks lugeda 23.09.2024 ja kogu tagastamata laenusumma muutus sissenõutavaks 24.09.2024. Kostjal on seega hageja ees tagastamata põhivõlg ja intressivõlg.
18.Hageja nõudis viivist ajavahemiku eest 20.12.2023–21.08.2024. Kuna leping lõppes 23.09.2024, jääb viivisenõue rahuldamata. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus leidis õigesti, et kostja sai laenulepingu ülesütlemise teate kätte 28.08.2024. 08.02.2024 kui esialgne võlausaldaja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale ja 16.04.2024, kui hageja esitas hagiavalduse, ei olnud lepingust tulenevad kohustused sissenõutavaks muutunud. Hageja ei esitanud tulevase nõude täitmise hagi. Hageja nõue tuli seega jätta rahuldamata.
21.Ülesütlemisavaldus on tagajärjetu. Maakohus ei tuvastanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-s 1 sätesatud laenulepingu erakorralise ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete eelduste täidetust. Ülesütlemise avaldust ei saa lugeda kättetoimetatuks kohtumenetluses. 20.11.2023 teates antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks oli hagimaterjalide kostjale kättetoimetamise ajaks möödunud. Laenulepingut ei saa tagasiulatuvalt üles öelda. Tarbijakrediidilepingu lõppemise kuupäev peab olema üheselt selge.
22.Kohtu järeldus, et lepingu saab üles öelduks lugeda 23.09.2024 ja kohustus muutus sissenõutavaks alates 24.09.2024, on vastuolus hageja väitega, et laenulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 16.12.2023. Hageja ei väitnud ka seda, et ta oleks soovinud anda kostjale täiendava tähtaja kohtumenetluses. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks olnud ülesütlemisavalduse kättetoimetamise ajal viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
23.Maakohus leidis ebaõigesti, et laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei võtnud kostjaga enne laenulepingu sõlmimist ühendust. Seega ei hinnanud ta tegelikult kostja krediidivõimelisust enne laenulepingu sõlmimist. Kuna hageja ei esitanud Swedbank AS sise-eeskirju, ei ole krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemusi võimalik hinnata. Ei ole selge, kuidas tuvastas laenuandja kostja toimetulekuks vajalike kulude suuruse. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab hagi ka selles osas rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 4
2-24-114384
26.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja põhivõla 6444,43 eurot ja intressi 384,83 eurot. Osas, millega maakohus jättis hageja viivisenõude rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis materiaalõiguse normi kohaldamise vastu, kui tuvastas, et laenuandja on tarbijakrediidilepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
28.Ülesütlemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 esimese lause kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks peavad olema seega täidetud järgmised eeldused: 1) tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, 2) krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab võla tasumist, 3) tarbija on krediidiandja avalduse kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69).
29.Siinses asjas ei ole enam vaidlust selles, et kostja ei saanud laenuandja 20.11.2023 lepingu ülesütlemise hoiatust kätte. Kuigi iseenesest on õige maakohtu järeldus, et laenulepingu, sh tarbijakrediidilepingu ülesütlemise teate saab kätte toimetada ka kohtumenetluses, peavad ka sellisel juhul täidetud olema kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus olema üheselt arusaadav, mh täitmise täiendava tähtaja ja ülesütlemise kuupäeva osas. Kui tarbijale antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu lõppemise kuupäev kohustuse täitmata jätmise korral ei ole üheselt selge, on VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgne tarbijakrediidilepingu ülesütlemine toimetu. Sellisel juhul peab krediidiandja määrama täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja märkima, mis kuupäevast alates on leping lõppenud (RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 25.6 ja RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 14).
30.Siinsel juhul tuvastas maakohus, et kostja sai esialgse võlausaldaja 20.11.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse kätte koos hagimaterjaliga 28.08.2024. Selle teate kohaselt olid kostjal seisuga 20.11.2023 lepingust tulenevad kohustused täitmata 521,77 euro ulatuses (sh põhiosa 240,46 eurot, viivis 2,53 eurot ja intress 278,78 eurot). Samas kirjas andis laenuandja kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 16.12.2023 ning hoiatas, et käsitleb teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu kohustuste määratud tähtajaks täitmata jätmise korral loeb laenuandja lepingu üles öelduks ja kõik lepingust tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks (dtl 74). Maakohus asus iseenesest õigesti kindlaks tegema, millal laenuleping üles öeldi. Laenulepingu lõppemise aja tuvastamine on hageja esile toodud asjaoludele õigusliku hinnangu andmine. Seetõttu ei ole õige kostja etteheide, et maakohus tuvastas lepingu lõppemise aja hageja esile toodust erinevalt. Kohus ei ole hagi alusena esile toodud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmisel seotud poolte antud õigusliku hinnanguga (vt ka RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 25). Küll aga eksis maakohus, kui leidis, et lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud ja leping lõppes 23.09.2024. 5
2-24-114384
31.Nimelt oli selleks ajaks, kui laenuandja tahteavaldus muutus kehtivaks (TsÜS § 69), möödunud nii kostjale kohustuse täitmiseks kui ka lepingu ülesöelduks lugemise tähtaeg. Võlausaldaja avaldus ei vastanud seega VÕS § 416 lg-st 1 tulenevatele nõuetele, kuna kostjale ei olnud antud vähemalt kahenädalast tähtaega võla tasumiseks. Kirjas märgitud tähtaeg oli selle kostjani jõudmise hetkeks juba möödunud ja talle ei saanud olla üheselt arusaadav, millise aja jooksul on tal seega võimalik kohustus täita ja millisel kuupäeval leping lõpeb. Maakohtu seisukoht, nagu oleks teates viidatud võimalusele pidada läbirääkimisi ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks teate dateerimisele järgnevast kuupäevast arvates 26 päeva, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Teates sellist tähtaega määratud ei ole. Samuti rõhutab hageja ise oma vastuses apellatsioonkaebusele, et täiendav tähtaeg ja lepingu lõpetamise kuupäev oli teates konkreetselt määratud. Maakohtu käsitlus on ka vastuoluline, kuna 26 päeva teate dateerimisele järgnevast päevast möödus 16.12.2023, mitte 23.09.2024.
32.Seega, kuigi maakohus tuvastas, et laenuandja 20.11.2023 tahteavaldus jõudis kostjani ja ülesütlemise avalduse formaalsed eeldused said kohtumenetluses täidetud, on avaldus siiski toimetu, kuna laenulepingu ülesütlemise VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad materiaalsed eeldused on täitmata. Kui hageja soovis kohtumenetluses tugineda kätte toimetamata ülesütlemisavaldusele, tulnuks tal määrata kostjale uuesti ka lepingu täiendav täitmise ning sellest tulenev lepingu lõppemise tähtaeg. Seda ei ole tehtud (vt ka RKTKo 14.06.2016, 3-21-53-16, p 14). Hageja viide sellele, et VÕS § 416 lg 1 ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist, on iseenesest õige, kuid ei ole siinsetel asjaoludel asjakohane.
33.Kuna lepingu ülesütlemisavaldus on toimetu, siis leping kehtib ja hagejal ei ole kostja vastu lepingu ülesütlemisest tulenevaid nõudeid. Lepingu täitmise nõuet hageja kostja vastu ei esitanud, sh ei toonud hageja esile, milliste osamaksete ja millises ulatuses tasumist ta nõuab olukorras, kus laenuleping kehtib (vt ka RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 15–16). TsMS § 4 ja § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus aga üksnes sellist nõuet, mis on kohtule esitatud, võttes aluseks poolte esile toodud asjaolud.
34.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi rahuldamine selles esile toodud asjaoludel võimalik. Maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise kohta tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kuna hagi jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata, ei käsitle ringkonnakohus poolte väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või järgimise kohta esialgse laenuandja poolt. Need väited ei mõjuta siinse asja lahendust. Menetluskulude jaotus
35.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb vastavalt muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna hagi jääb käesoleva otsusega rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Maakohus andis kostjale 06.09.2024 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt jäävad seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda ka kostjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.