XX ja YY kaebus vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2020 Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1051053885 ja 26.04.2020 Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1051053892 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitajad – XX ja YY, kaebuse esitamise ajal oli nende esindaja adv. Aldo Vassar; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 11.01.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX ja YY saabusid Schengeni viisaruumi 01.02.2020 Poola Vabariigi kaudu Eesti pikaajalise viisa alusel.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA) tegi kaebajate suhtes 25.04.2020 ja 26.04.2020 ettekirjutused Eestist lahkumiseks numbritega 1051053885 ja 1051053892, tuues välja asjaolu, et kaebajate pikaajalised viisad on kehtetuks tunnistatud ning viibimisaeg ennetähtaegselt lõpetatud, mistõttu viibivad nad Eestis ilma seadusliku aluseta. PPA leidis, et kaebajad rikkuvad VSS § 2 lg 1 ja nende suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 lg 1 loetletud asjaolusid. Vaidlustatud ettekirjutustega kohaldati kaebajate suhtes ka sissesõidukeeldu üheks aastaks.
3.XX ja YY esindaja advokaat Aldo Vassar esitas 05.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebajate ühise kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2020 ja 26.04.2020 lahkumisettekirjutuste nr 1051053885 ja nr 1051053892 tühistamise nõudes.
4.Tallinna Halduskohtu 12.05.2020 määrusega võeti kaebus menetluse. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 03.06.2020.
5.Tallinna Halduskohtu 16.11.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 15.12.2020 täiendavad tõendid.
7.Kaebajate esindaja Aldo Vassar teatas 17.12.2020 esindusõiguse lõppemisest.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebajad leiavad, et vastustaja ei ole põhjendanud, selgitanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks kahelda kaebajate tegelikus reisi eesmärgis. Kaebajad ei nõustu vastustaja väidetega, et nende reisi väidetav eesmärk ei vasta nende tegelikule eesmärgile, seega kaebajate viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine oli alusetu ja samuti on ka lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamine põhjendamatu. Sissesõidukeelu osas selgitavad kaebajad, et kuigi VSS § 7 lg 2 lubab vajaduse korral kohaldada väljasaadetava isiku suhtes ka sissesõidukeeldu, siis ei ole see antud olukorras põhjendatud, aga kui kohus peaks leidma, et kaebajad tõepoolest ei kasutanud enda viisavabadust sihipäraselt, siis praegusel hetkel puudub vajadus kaebajate suhtes sissesõidukeeldu kohaldada. Vastustaja ei ole ka seda põhjendanud miks sissesõidukeeldu üldse kohaldati. Kaebajad rõhutavad, et antud haldusaktidel on hoolimata osalise kehtivuse lõppemisest kaebajate suhtes püsiv negatiivne mõju, mis seisneb kaebajate liikumis ja viisavabaduse piiramises. Vaatamata asjaolule, et lahkumisettekirjutus on täidetud, kehtib sissesõidukeeld jätkuvalt edasi. Mõlemad sanktsioonid olid aga kaebajatele kohaldatud ühe haldusaktiga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Politsei- ja Piirivalveamet kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
10.Vastustaja selgitab, et uurimispõhimõtet on järgitud. Isikuid on haldusmenetluse raames küsitletud, neile on selgitatud asjaolusid ning antud võimalus esitada täiendavaid taotlusi ja vastuväiteid. Lisaks alustas PPA isikute tööandja osas väärteomenetlust, mille raames kuulati mõlemad isikud tunnistajatena üle. Tööinspektsioon teostas 24.04.2020 kontrolltoiminguid ehitusobjektil aadressil Taime 6, Tallinn. Tööinspektsioon tuvastas ehitusobjektil ehitustöid teostamas kolm Ukraina kodaniku, sh YY ja XX. Tööinspektsioon selgitas välja, et isikud on Estcrew Group OÜ töötajad ning isikutel puudus lühiajalise töötamise tööluba. Tööinspektsioon kutsus kohale politseipatrulli, kes tegeles edasi isikute töötamise õiguslike aluste väljaselgitamisega. PPA kuulas YY ja XX tunnistajatena üle. Isikud kinnitasid, et töötavad Estcrew Group OÜ-s. Juriidilise isiku osas alustas PPA väärteomenetlust, põhjusel, et isikutel võimaldati töötada Estcrew OÜ hüvanguks ilma lühiajalise Eestis töötamise loata. Väärteomenetlus päädis 02.06.2020 koostatud kiirmenetluse otsusega. Illegaalimenetluse käigus viidi isikutega muuhulgas läbi küsitus, mis protokolliti. Küsitluse raames isikud kinnitasid, et töötavad Estcrew Group OÜ-s.
Isikud olid nõus vabatahtlikult Schengenist lahkuma. Lisaks selgitas PPA ametnik isikutele, et nad töötasid Eesti Vabariigis ebaseaduslikult, rikkudes sellega välismaalaste seadust. PPA ametnik teavitas isikuid, et nende suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu Schengeni liikmesriikidesse 1 aastaks. Isikutel ei olnud sissesõidukeelu kohaldamise osas taotlusi ega vastuväiteid. Mõlemad isikud taotlesid pikaajalist D viisat töötamiseks äriühingus Marjanex OÜ. Mõlemad isikud pidid teadma, et töösuhte lõppemisel võib PPA viisad kehtetuks tunnistada, kuna alus on ära langenud.
11.Täiendavas 15.12.2020 seisukohas selgitas vastustaja, et kaebajad viibisid Eestis pikaajalise viisa (D-viisa) alusel ja nende lühiajaline töötamine Eestis oli registreeritud. Viisa taotlusest nähtub, et reisi eesmärk oli lühiajaline töötamine ja külastatav juriidiline isik oli Marjanex OÜ. See tähendab, et kaebajatele oli viisa antud Eestis töötamiseks ja kaebajad pidid Eestisse tööle tulema. Marjanex OÜ juhatuse liige teavitas PPA-le 23.03.2020, et kaebajad ei tööta selles ettevõttes juba alates detsembrist 2019. Seega väärkasutasid kaebajad neile väljastatud LTR-i vähemalt alates 2019. aasta detsembrist, kuna ei töötanud ettevõttes, kelle juures töötamiseks oli neil lühiajaline töötamine registreeritud. Marjanex OÜ juhatuse liikme avalduse alusel tunnistati kaebajate LTR-id alates 24.03.2020 kehtetuks. Tööinspektsioon kontrollis 23.04.2020 Tallinnas Taime 6 asuvat ehitusobjekti, kus olid tööl ka kaebajad. Tööinspektsiooni järelkontrolli protokollist nähtub, et kolmel Ukrainast pärit töötajal ei olnud esitada isikut tõendavaid dokumente, nende seas olid ka kaebajad. Kõik kontrollitud töötajad olid tööl Estcrew Group OÜ-s. PPA kontrolli käigus selgus, et kaebajatel oli sel hetkel veel kehtiv D-viisa ja nende LTR-id olid väljastatud töötamiseks Marjanex OÜ-s, kaebajad töötasid reaalselt aga Estcrew Group OÜ-s, järelikult ei olnud kaebajad tööl selles ettevõttes, kuhu oli registreeritud nende lühiajaline töötamine. Vastustaja selgitab, et kui isikule on vormistatud LTR ja isik vahetab tööandjat, tuleb uuel tööandjal taotleda uus LTR. Ilma lühiajalise töötamise registreerimiseta on tegemist ebaseadusliku töötamisega. Kaebajate LTR-id olid kehtetuks tunnistatud juba 24.03.2020 seisuga. Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et kaebajate töölepingud Marjanex OÜ-s lõppesid 31.10.2019. Seega töötasid kaebajad Eestis peaaegu pool aastat ebaseaduslikult. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et PPA on haldusaktide andmisel teinud kaalutlusvigu ja haldusaktide andmiseks puudus õiguslik alus. Käesolevas kohtumenetluses ei saa vaidluse all olla viisa kehtetuks tunnistamise otsused, kuna viisa kehtetuks tunnistamise otsust ei saa vaidlustada halduskohtus. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et PPA ei selgitanud menetluses olulist tähtsust omavaid asjaolusid välja piisava põhjalikkusega. Vastustaja hinnangul oli sissesõidukeelu kohaldamine proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2020 ja 26.04.2020 ettekirjutusi, millega kohustati kaebajaid 10 päeva jooksul riigist lahkuma.
13.Vaidlustatud ettekirjutuste koostamisel on vastustaja lähtunud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1, mille kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Olukorras, kus isikute pikaajalised viisad olid 24.04.2020 ehk eelnevalt kehtetuks tunnistatud, seaduslikku alust vaidlustatud haldusaktide andmise ajal neil riigis viibimiseks enam ei olnud. Vastavalt välismaalaste seaduse § 1001 lõigetele 1 ja 11 ning § 1004 lg 3 võib avalduse viisa kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsuse uuesti läbivaatamiseks esitada vastava otsuse teinud haldusorganile 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, kuid lähtuvalt sama seaduse paragrahvist 1002 ei ole avalduse esitamine selleks aluseks, et välismaalane saaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil jätkuvalt viibida ega lükka ka välismaalase lahkumise kohustuse täitmist edasi. Nähtuvalt vastavasisulistest 25.04.2020 ja 26.04.2020 küsitluste protokollidest on kaebajad ühtlasi
ka nõustunud ise vabatahtlikult Schengeni alalt lahkuma. Seega taandub põhiküsimus peamiselt sellele kas sissesõidukeeldu on õiguspäraselt kohaldatud ja kas vastustaja on vaidlustatud ettekirjutustes õigustatult asunud seisukohale, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 9 lõikes 1 loetletud asjaolusid eelnimetatud paragrahviga võimaldatava seadustamisettekirjutuse tegemiseks antud juhul ei esinenud.
14.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 9 lg 1 võimaldab teha viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutuse kohustusega taotleda kehtestatud korras Eestis viibimise seadustamiseks elamisluba kui välismaalane on eesti rahvusest või on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. Haldusasja materjalist ei nähtu, et eelnimetatud tingimused oleksid võinud antud juhul täidetud olla ning seetõttu on vastustaja asunud põhjendatult seisukohale, et VSS § 9 lg 1 nimetatud asjaolusid ei esinenud.
15.Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vastustaja viidanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 3 kohaldades sissesõidukeeldu üheks aastaks. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes üldjuhul sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, kusjuures sama seaduse ja paragrahvi kolmas lõige, millele tugines ka vastustaja, võimaldab kolme aastase tähtaja ebaproportsionaalseks osutumise korral kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Antud juhul ongi vastustaja taoliselt toiminud ning selles mõttes ei saa nõustuda kaebaja etteheitega sissesõidukeelu pikkuse kaalumata jätmise kohta. Sissesõidukeelu kohaldamine otsustatakse ilma põhjendamatu viivituseta (VSS § 31 lg 1). Samas ei tähenda see seda, et vastustaja ei peaks küsimust kaaluma ning lahkumisettekirjutust vajalikus ulatuses põhjendama. Antud juhul ei saa aga asuda sellisele seisukohale, et küsimust ei oleks sisuliselt kaalutud ja seda ka enne lahkumisettekirjutuste koostamist. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu aluseks olnud põhjenduste esitamisele kõrgendatud nõudeid küll ei esita (VSS § 71), kuid vastustaja on seda täiendavalt põhjendanud menetluse käigus kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses.
16.Vastustaja on tuvastanud, et kaebajad ei kasutanud viisavabadust sihipäraselt. Haldusasja materjalide juurde on vastustaja esitanud 23.09.2019 viisataotlused, millest nähtub, et reisi eesmärgiks oli lühiajaline töötamine Marjanex OÜ-s, kuid Tööinspektsiooni kontrolli käigus oli 24.04.2020 selgunud, et selle asemel töötati osaühingus Estcrew Group. Töötamise registrisse esitatud päringutest nähtub, et sihipärane töötamine osaühingus Marjanex leidis aset ajavahemikul 01.08.2019 kuni 31.10.2019. Seega ei saa olla sisulist vaidlust asjaolus, et kontrollimise ajahetkel ei töötanud kaebajad selles ettevõttes, mille osas oli neil lühiajaline töötamine varasemalt registreeritud ning millest saab järeldada, et vastustajal oli alus viisad kehtetuks tunnistada. Sellest tulenevalt oli alus ka lahkumisettekirjutuste tegemiseks. Kaebajad heidavad Politsei- ja Piirivalveametile küll ette asjaolude ebapiisavat väljaselgitamist seonduvalt reisi eesmärgiga, kuid see jääb vastustaja väidete ning vastustaja esitatud materjali taustal suhteliselt paljasõnaliseks. Kohtu roll taoliste vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud ning kontrollida saab üksnes seda kas vastava haldusakti või vastavate haldusaktide andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Antud juhul ilmselgeid vigu ei nähtu. Olukorras, kus ettekirjutuse tegemise alus oli olemas, võis vastustaja kohaldada ka sissesõidukeeldu. Arvestades asjaolu, et vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1 kohaldatakse üldjuhul välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveamet oleks jätnud nimetatud küsimuses diskretsiooni vajalikus ulatuses teostamata kui ta pidas võimalikuks rakendada erandit ning kohaldas kaebajate suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks. See jääb vastustaja kaalutlusruumi piiridesse ning seonduvalt eelnimetatuga ei nähtu, et
oleks tehtud ilmselge viga. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks ega vaidlusaluste ettekirjutuste tühistamiseks alust.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitajate kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.