Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXX tasuda XXXXOÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
2-15-15631 menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.XXXX(hageja) esitas 19.10.2015 Harju Maakohtule hagi, milles palus, arvestades hagi hilisemat (26.11.2015) täpsustust, mõista XXXXOÜ-lt (kostja) enda kasuks välja tühise tehingu järgi saadud 15 000 eurot ja viivise alates 19.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt soovis hageja omandada kostjalt korterid nr 29 ja 30 rekonstrueeritavas hoones aadressil XXXX, Tallinn. Pooled leppisid kokku, et korterite müügihind on 804 520 eurot. Notariaalselt kinnitatud võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine oleks pidanud toimuma 20.07.2012, kuid korterite võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine lükkas edasi. 2012 septembri alguses võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise tagamiseks leppisid pooled kokku eellepingu sõlmimises ettemaksuna maksmisena. Selle kokkuleppega otsustasid pooled kindlustada, et hageja on seotud kavatsusega osta korterid ning kostjal lasub kohustus sõlmida hagejaga korterite võõrandamiseks võlaõiguslik müügileping. Vastavalt kokkulepitule saatis kostja hagejale 13.09.2012 arve nr 120017. Arves on kirjas, et kokkuleppe objektiks on korterite nr 29 ja 30 notariaalne võõrandamisleping, mis peab olema sõlmitud hiljemalt 21.09.2012. Samuti leppisid pooled maksekorralduse alusel kokku, et makstud tasu ei kuulu tagastamisele ning et korterite nr 29 ja 30 broneerimine kehtib notariaalse võõrandamislepingu sõlmimiseni, s.o 21.09.2012. Selliselt leppisid pooled kokku, et korterid nr 29 ja 30 müüakse hagejale vastavalt hageja projektile müügihinnaga 385 000 eurot ja 419 520 eurot ning võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine toimub hiljemalt 21.09.2012, juhul kui hageja kannab kostjale 15 000 eurot üle. Hageja kandis kostjale 15 000 eurot üle 13.09.2012, millega täitis enda kohustuse. Enda kohustuse täitmisega kinnitas hageja kavatsust soetada korterid hiljemalt 21.09.2012. Kokkulepitud võlaõiguslik müügileping jäi kostjast tulenevalt sõlmimata. Vaatamata sellele, et kokkulepe pealkirjastati arvena ja viitega broneerimisele, on pooled sisuliselt kokku leppinud korteriomandi võõrandamises hagejale hiljemalt 21.09.2012. Poolte kokkuleppe eesmärk ja tahe oli suunatud kinnistu võõrandamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega poolte vahel sõlmitud müügieelsete läbirääkimiste kokkulepped on tervikuna tühised tehingud ning nendest ei saanud tekkida pooltele siduvalt õigusi ega kohustusi. Koostoimes asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg-ga 2 on poolte vahel sõlmitud leping vorminõuete rikkumise tõttu tühine, seega õiguslikku alust raha maksmiseks ei olnud olemas, mistõttu peab kostja vastavalt VÕS §-le 1028 tagastama hagejale 15 000 eurot. Samuti on hagejal VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel õigus nõuda viivist 8,05% aastas põhisumma jäägilt alates hagi esitamise päevast. Juhul, kui kohus leiab, et pooled on sõlminud broneerimislepingu kavatsuseta sõlmida notariaalne võõrandamisleping, siis hageja soovib tugineda heade kommetega vastuolus oleva
2-15-15631 tehingu sättele (TsÜS § 86 lg 1). Broneerimisleping on sellistel tingimustel vastavalt TsÜS § 86 lg-le 1 tühine. Kostja katkestas lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt. VÕS § 14 lg-te 1 ja 3 kohaselt ei või pooled pidada lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt, ilma tegeliku lepingu sõlmimise tahteta, aga samuti ei või pooled lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt katkestada. VÕS § 14 lg 3 teises lauses reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Hageja nõue on kehtiv. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue (TsÜS § 151 lg 1). Hageja sai teada, et poolte vahel on tühine eelleping 18.10.2012, kui kostja teatas korterite kokku ehitamise lõpetamisest. Hagi on esitatud enne nõude aegumist.
3.Ekslik on kostja väide, et nõude aegumine algas makse teostamise päeval 13.09.2012. Broneerimislepingu järgi tuli notariaalne võõrandamisleping sõlmida 21.09.2012, kuid pooled pikendasid võõrandamislepingu sõlmimist. Alles 18.10.2012 teatas kostja, et kokkulepitud tehing jääb ära. Sellest hetkest muutus nõue sissenõutavaks, mistõttu on hagi esitatud tähtaegselt.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus kohaldada asjas aegumist. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja soovis, et omandatavad korterid (nr 29 ja 30) ehitataks omavahel kokku. Korterite kokku ehitamiseks pidi hageja esitama kostjale korterite eriosade projektid. Hageja projektide esitamisest sõltus ehitise valmimise tähtaeg, st alles projektide esitamisega oleks saanud kostja jätkata korterite nr 29 ja 30 ehitamisega. Juba 05.07.2012 andis hageja kostjale teada, et korterite ehitamisega ei saa rohkem oodata. See tähendab, et juba 2012 juulis pidi hageja esitama korterite kokku ehitamiseks vajalikud projektid. Alates 12.07.2012 peatas kostja korterite nr 29 ja 30 osas ehitustööd, sest hageja lubas esitada korterite kokku ehitamiseks vajalikud projektid lähipäevil. Hageja lubas 17.07.2012, et saadab lähipäevil ümberehitamiseks vajalikud eriosa joonised (projektid). Neid projekte hageja lubatud ajaks ei esitanud. 30.08.2012 saatis kostja esindaja Tarvo Teder kostjale kirja, milles märkis, et korterite ümberehituste projektid tuleb esitada hiljemalt 02.09.2012. Kostja andis mõista, et juhul, kui selleks ajaks kogu projekte ei ole esitatud, siis jätkatakse vanade projektidega ning korterite võõrandamine hagejale jääb sellisel kujul ära. Hageja ei esitanud projekte nimetatud kuupäevaks (02.09.2012) ning sellest tulenevalt alustas kostja uuesti korterite ehitamist vana projekti järgi, st ehitatakse kaks eraldi korterit. Kuivõrd hageja soovis endiselt omandada korterid nr 29 ja 30 ning lubas veelkord esitada projektid, siis leppisid pooled kokku, et hageja saab täiendavalt aega esitada projektid ning notariaalne leping korterite omandamiseks sõlmitakse 21.09.2012, kui hageja maksab tagastamatu broneerimistasu 15 000 eurot ja esitab kokkulepitud projektid. Seda kinnitab ka kortermaja ehitaja ja kostja vaheline 20.09.2015 toimunud nõupidamise protokoll, milles on märgitud, et kostja peatas uuesti korterite nr 29 ja 30 ehituse (st peatas ehitamise vana projekti järgi) ning et tulevane võimalik klient tegeleb projekteerimistöödega. Kuna hageja oli juba selleks hetkeks mitu kuud olnud viivituses lubatud projektide esitamisega, aga hagejal oli tugev soov korterid omandada, siis oli broneerimistasu selgelt mõeldud selleks, et kostja ei võõrandaks korterit kellelegi kolmandale.
2-15-15631 Broneerimise kokkuleppes ei võtnud pooled muid kohustusi peale selle, et kostja ei müü kortereid teatud aja jooksul ning et hageja tasub broneerimise eest 15 000 eurot. 13.09.2012 esitas kostja hagejale arve, milles oli täpsustatud, et tegemist on korterite nr 29 ja 30 broneerimistasuga ning et broneerimine kehtib kuni 21.09.2012. Broneerimistasu maksis hageja kolmanda isiku (XXXXOÜ, registrikood XXXX) kaudu samal päeval ehk 13.09.2012 raha ülekandega kostjale. Hageja ei esitanud enne kokkulepitud kuupäeva (21.09.2012) projekte, mistõttu võõrandamistehing jäi ära. 12.12.2012 üritas hageja XXXXOÜ kaudu saada tagasi makstud broneerimistasu, väites pahatahtlikult, et XXXXOÜ tegi ekslikult ülekande kostjale, vaatamata asjaolule, et XXXXOÜ tegi ülekande samal päeval, mil kostja esitas broneerimise eest arve hagejale ning et XXXXOÜ ülekanne oli täpselt sellises suuruses, mis oli hagejale saadetud arves kokkulepitud. Samuti oli hageja varasemalt kohtunud kostja esindajaga XXXXOÜ ruumides. Seda, et hageja kasutas broneerimistasu maksmiseks tema poolt kontrollitavat XXXXOÜ-d kinnitab ka asjaolu, et hageja soovib nüüd täielikult põhjendamatult sootuks teistel õiguslikel alustel kostjale makstud broneerimistasu tagasi. 19.10.2015 esitas hageja kohtusse hagi 15 000 euro tagasisaamiseks, tuginedes sellele, et väidetavalt on poolte vahel sõlmitud tühine eelleping. Kostja ei nõustu, et poolte vahel sõlmitud kokkuleppe puhul on tegemist eellepinguga. Kostja ei pea vajalikuks praegusel hetkel esitada põhjalikke seisukohti selle kohta, et kokkuleppe puhul oli tegemist broneerimislepinguga, mitte eellepinguga. Seda põhjusel, et isegi, kui asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping on vormipuuduse tõttu tühine, on tühisusest tulenevad hageja nõuded aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel. Hageja on esitanud tühisest tehingust tuleneva tagasitäitmise nõude TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS alusetu rikastumise sätete alusel. Sealjuures on hageja väitnud ebaõigesti, et tema nõue ei ole TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud. Tehingu tühisuse korral, tekib rikastumise väljaandmise nõue kohe pärast lepingu (alusetut) täitmist (nt alusetult makse tegemisest), mitte siis, kui kohus tuvastab lepingu tühisuse. Riigikohtu praktika järgi tuleb TsÜS § 151 lg 1 järgi lugeda nõude aegumise algusajaks aega, mil isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumist ja rikastumise põhjustaja isikut. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust. Seega ei sõltu alusetust rikastumisest tulenev nõude aegumine sellest, kas ja millal hageja sai teada lepingu tühisusest. Hageja sai rikastumise toimumisest teada 13.09.2012, mil ta tegi kolmanda isiku kaudu kostjale raha ülekande vahetult pärast seda, kui kostja oli hagejale saatnud broneerimiskokkuleppe arve (15 000 eurot). Seega algas aegumise tähtaeg alates hetkest, mil kostjale tehti raha ülekanne. Eeltoodust lähtuvalt algas TsÜS § 151 lg 1 alusel võimalik tühise tehingu alusel põhinev 15 000 euro tagastamise nõude aegumise tähtaeg 13.09.2012 ning lõppes 13.09.2015. Hageja esitas hagiavalduse 19.10.2015. Seetõttu, isegi kui asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud tühine eelleping (millega kostja ei nõustu), siis aegus hageja nõue 14.09.2015 (kostjal ilmselt ekslikult märgitud 14.09.2012).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
7.Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud hagis esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamist. Vastavalt TsMS § 449 lg-le 3 võib kohus teha vaheotsuse ka
2-15-15631 aegumise kohaldamise taotluse kohta, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
8.Hageja nõuab kostjalt korterite eest tühise müügilepingu eellepingu (AÕS § 119 lg 1, VÕS § 33 lg 2 ja TsÜS § 83 lg 1) alusel tasutud 15 000 euro tagastamist. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt korterite eest tühise müügilepingu broneerimislepingu (TsÜS § 86 lg 1) alusel tasutud 15 000 euro tagastamist. Hageja on hagis mh viidanud ka võimalusele nõuda kahju hüvitamist, kuna kostja katkestas väidetavalt lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt, kuid sellist kahju hüvitamise nõuet ei ole hageja kohtule esitanud. Seega on hageja nõue kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lg 1 esimeses lauses sätestatu kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega algab viidatud sätte järgi aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 43; 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12; 17.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10). Hageja sai rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust (kostja) teada hetkel, kui ta tegi kostjale raha ülekande 13.09.2012. Seega algas hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 13.09.2012.
9.TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg-st 2 tulenevalt saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus (vt ka Riigikohtu 23.05.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7). Praegusel juhul oli tähtaja alguseks 13.09.2012. Tähtaja möödumist täpsustatakse TsÜS § 137 lg-s 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg reeglina vastaval päeval kell 24.00. Erandina võib seadus ette näha, et tähtaeg ei möödu mitte tähtpäeval kell 24.00, vaid muul ajal. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna seadus ei sätesta teisiti ning arvestades TsÜS § 136 lg 8, möödub 13.09.2012 alanud hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 kohaselt 14.09.2015 kell 24.00, kuna 13.09.2015 on pühapäev (vt ka Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 32-1-162-13, p 31; 24.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-13, p 12). Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud 19.10.2015, seega pärast aegumistähtaja lõppu. Vastavalt TsÜS §-le 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.
10.Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hagi nõuded aegumise tõttu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
2-15-15631 TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda.
12.Järgnevalt hindab kohus, millised kostja menetluskulud tuleb hagejalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas kostja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
14.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
15.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendava kuludokumendi koos sellele lisatud tööaruandega (vt tl 147-151), mille järgi on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 1630,50 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on kostjale osutatud õigustoiminguid 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta) ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 145 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et avalduses toodud kulud on kantud seoses selle kohtuasjaga. Samuti kinnitab kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud.
16.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise
2-15-15631 lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
17.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et käesolevat tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses, kohtuasja materjalide maht ei ole suur ning menetlus on ajaliselt kestnud veidi üle aasta.
18.Kohus on seisukohal, et esindaja toimingud olid kostja esindamiseks vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud 10 tunni ja 45 minuti ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
19.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga) ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1115-14 tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 125 eurot (10 tunni ulatuses) ja 145 eurot (45 minuti ulatuses), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kostja esindajaks on vandeadvokaat, peab kohus selliseid õigusabiteenuse tunnihindasid mõistlikuks ja põhjendatuks.
20.Lähtudes eelnevast on kostja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1358,75 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 1630,50 eurot.
21.Kokkuvõttes mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1630,50 eurot (koos käibemaksuga).
22.Menetluskulude hüvitamisel soovis kostja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab hageja kostjale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
2-15-15631
23.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.