4.Apellatsiooniastmes kantud MT menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata apellatsiooniastmes kantud MT menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 480 eurot.
5.Välja mõista AJ-lt MT kasuks menetluskulud 480 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks
1(8)
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Apellatsiooniastmes kantud MT menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 106,65 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.09.11.2015 esitas AJ (hageja) maakohtule MT (kostja) vastu hagi, milles palus mõista välja kostjalt hageja kasuks 8600 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt VÕS § 113 lõikele 1.
2.Kostja kohustus valmistama köögimööbli, köögi töötasapinna ja köögisaarekese kogumaksumusega 10 340 eurot. Hageja tasus kostjale töö eest sularahas 5500 eurot, 1350 eurot ja 1750 eurot. Kostja pidi alustama tööd 2015. aasta 21. nädalal (18.05.2015-24.05.2015), kuid ei ole siiani tööd nõuetekohaselt täitnud ega hagejale üle andnud. Lisaks on hageja avastanud hulgaliselt puudusi. Köögitehnika niššide kõrgus on nõutavast ~25 mm võrra väiksem ja köögitehnika ei mahu niššidesse; puudub ahju ja mikrolaineahju ventilatsioon; vahemaa köögi töötasapinna ja ülemise kapi põhja vahel ei ole piisav, milletõttu köögisegistit ei ole võimalik paigaldada jne.
3.Töövõtulepingu eesmärgi ja nõuetekohase tulemuse saavutamiseks on köögitehnika ja materjalide tootjate nõuete ja juhendite järgmine tavaline ja mõistlik ning need on oluline osa poolte lepingust. Kostja oli kohustatud töö tegemisel neid järgima. Kostja töö ei vasta tootjapoolsetele kirjeldustele, paigaldusnõuetele ja kasutusjuhenditele. Töö ei vasta ka hageja ootustele ja vajadustele ning kostja lubadustele. Hageja on juhtinud kostja tähelepanu puudustele, kuid tulemuseta. Hageja on taganenud lepingust lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu. Hagejal on õigus nõuda tasutud ettemaksu tagastamist.
4.Kui kohus leiab, et taganemine on tühine, siis kostja tasu ei ole muutunud sissenõutavaks ja kostjal ei ole õigust tasu saada. Kui kohus leiab, et pooled ei ole lepingut sõlminud, võib poolte õigussuhet kvalifitseerida alusetu rikastumisena. Alternatiivselt juhul, kui kostja lõpetas paigalduse, on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja paigaldas köögimööbli, köögi tasapinna ja köögisaarekese mittenõuetekohaselt ja rikkus neid. Kahju seisneb kasutuskõlbmatus ja inetus köögimööblis, köögi tasapinnas ja köögisaarekeses.
2(8)
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Hagiavalduse lisana 1 esitatud dokument on võltsitud. Originaalis ei olnud märgitud Linvort OÜ, XXX.
7.Kostja tuli hageja kutsel 08.05.2015 lõpetamata remondiga korterisse aadressil XXX, kus hageja palus teda konsulteerida seoses korterisse paigaldatud köögimööbliga. Hageja sõnul oli see mööbel lõpetamata töö. Hageja pakkus kostjale viia monteerimine lõpuni ja teha ümber mõned toote elemendid: teha ümber sahtlid kõrges viiest sahtlist koosnevas sambas, muuta sahtlite kinnitust ja samba esipaneeli, vahetada välja kummist matid nende sahtlite põhjas uute vastu, kontrollida kõikide sahtlite kandevõimet (peale kolme ülemise kitsa sahtli), puurida ventilatsiooniavad ahju ja mikrolaineahju jaoks, teha ümber ja paigaldada riiul prügiämbri jaoks ettenähtud koha kohale, reguleerida kõik uksed ja sahtlite paneelid, valmistada ette sahtlite ja ülemiste uste mehhanismid nendele servo-drive süsteemi paigaldamiseks, millised puudusid. Hageja tahtis saada tulemust lühikese aja jooksul ja pooled leppisid kokku tasuks töö eest 1750 eurot. Hageja pakkus tasumist skeemi järgi 50% avansina ja 50% valmimisel, millega kostja nõustus. Järgmisel päeval hageja tasus pool summast, s.o 875 eurot.
8.Hiljem pakkus hageja kostjale allkirjastada koosoleku protokolli ja pani kostja ette ettevalmistatud lehe sellele kirja pandud ümbertegemistega. Hageja selgitas, et hageja märkis ära toote maksumused teadmiseks. Kostja märkis ära enda andmed ja andis allkirja. 28.05.2015 võttis hageja objekti vastu ja tasus kostjale jäägi 50%, s.o kokkulepitud 875 eurot. See fikseeriti 08.05.2015 protokollis. Servo-drive mehhanisme hageja tolleks hetkeks toonud ei olnud ja neid vastavalt ei paigaldatud. Suve jooksul käis kostja korduvalt objektil konsultatsioonideks. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus 08.04.2016 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 447 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Vaidlus puudub selles, et pooled on allkirjastanud 08.05.2015 protokolli (tl 6-7, 35) ning hageja on tasunud kostjale 1750 eurot.
11.Pooltevaheline õigussuhe vastab töövõtusuhte tunnustele (VÕS § 635 lg 1). Poolte vahel kokkulepitu piirdub sellega, mida kajastab 08.05.2015 protokoll, seega mööbli osalise paigaldamisega. Kuigi protokolli pealkiri viitab ka köögimööbli valmistamisele, tuleb lähtuda siiski dokumendi sisust, mitte pealkirjast. Varasema suulise lepingu olemasolu ei ole tõendatud, poolte võimalikud vestlused või konsultatsioonid ei tähenda lepingu sõlmimist.
12.08.05.2015 protokolli punktis 6 on märgitud, et „köögi hind on 10 340 eurot /../ Sularahas on tasutud 5500,00 EUR ja 1350,00 EUR“. Punkt 8.2 kohaselt „28.05.2015 on tasutud 1750,00 eurot“. Protokollist ei nähtu, kes kellele ja millal on summad tasunud, samuti ei ole selgesõnalist kinnitust summade kättesaamise kohta. Tunnistaja RS andis ütlusi, et raha on üle antud 2014. aasta detsembri alguses, 2014. aasta
3(8)
detsembri lõpus ja 2015. aasta mais. Ütlustest ei nähtu, millised summad üle anti. Ka praktikale toetudes on ebausutav, et isik annaks üle sellises suurusjärgus summasid sularahas ning lisaks veel ilma ühtegi kviitungit või muud taolist kinnitust nõudmata. Arvestades eeltoodut, saab nõude rahuldamist kaaluda vaid 1750 euro väljamõistmise osas, s.o summas, mille andmist kostjale saab pidada tuvastatuks.
13.Lepingust taganemine ei ole tõendatud. Antud juhul ei ole kontrollitav, kas avaldus on üldse tehtud, kas kostja on selle kätte saanud, millist olulist lepingurikkumist on kostjale ette heidetud ning kas talle on antud enne taganemist tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks.
14.Hageja väited, millised puudused mööblil esinesid, on paljasõnalised. Hageja ei ole esitanud kostjale pretensioone tööde kohta, vähemalt mitte kirjalikus vormis, samuti ei ole ka muid tõendeid, mis viitaksid puuduste olemasolule. Selles situatsioonis tuleb eeldada, et töö oli tehtud puudusteta ja üle antud. Seetõttu oli tasu muutunud sissenõutavaks.
15.Ka kahju hüvitamise sätete alusel puudub võimalus nõuet rahuldada, sest kahju on tõendamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista välja kostjalt hageja kasuks 8600 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt VÕS § 113 lõikele 1.
17.Maakohtu otsusest ei nähtu, millised tõendid tõendavad poolte tahteavaldusi (VÕS § 9 lg 1), nende ühist tegelikku tahet (§ 29 lg 1), lepingu olulisi tingimusi ja lepingu kehtivust (§ 27 lg 1) ning millistel kaalutlustel peab maakohus kokkulepet köögimööbli osalise paigalduse kohta tõendatuks. Maakohtu põhjendus ei ole jälgitav. Protokolli pealkiri on dokumentaalse tõendi osa ja seda tõlgendatakse koos teiste osadega, eelistades selle kehtivust (VÕS § 29 lg 6 ja 8). Ka lepingu sõlmimise asjaolud ja lepingueelsed läbirääkimised omavad tähtsust lepingu tõlgendamisel (VÕS § 29 lg 5 p 1, § 14 lg 3). Maakohus on jätnud need asjaolud põhjendamatult arvestamata.
18.Tunnistaja ütluste kohaselt on pooled arutanud 2014. aasta detsembris köögimööbli valmistamist ja hageja tellis köögimööbli kostjalt, 2015. aasta mais sai kostja hagejalt töö eest raha. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole arvesta tunnistaja ütlusi. Köögimööbli osaline paigaldamine ei välista poolte kokkulepet köögimööbli valmistamise kohta. Hageja selgitas maakohtule, et tasutud summad oli ettemaks köögimööbli valmistamise eest (11.01.2016 dokumendi p 5 ja 6). Ettemaksu tuleb käsitleda käsirahana, mis tõendab lepingu sõlmimist (VÕS § 156 lg 1). Maakohus ei ole hageja väidetele vastanud.
19.Kostja ei ole 6850 euro saamise kohta seisukohta esitanud. Maakohus pidi eeldama omaksvõttu, seda tegemata rikkus maakohus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ja tegi üllatusliku otsuse, hinnates asjaolusid pooltest erinevalt (TsMS § 436 lg 4 teise lause rikkumine).
4(8)
20.On ebaselge, millisele praktikale maakohus tugines, põhjendades, et tasumine sularahas on ebausutav. Maakohus on protokolli valesti hinnanud. Tegemist on täitmise kviitungiga (VÕS § 95 lg 1). Maakohus pidi protokolli tõlgendamisel arvestama töövõtulepingu olemust, mille puhul hageja on tellija ja kostja on töövõtja. Seega on väär maakohtu järeldus, et ei ole selge, kes kellele on raha tasunud. Protokollis on kostja kinnitanud, et raha on tasutud. Olukorras, kus kostja kinnitas raha saamist, lasus kostjal kohustus tõendada, et ta pole raha saanud. Maakohus jagas tõendamiskoormise valesti. Ka tunnistaja on osutanud kostjale kui raha saajale. Maakohus ei selgitanud hagejale, et hageja peab raha üleandmise kohta täiendavaid tõendeid esitama.
21.Ekslik on maakohtu seisukoht, et lepingust taganemine pole tõendatud. Hageja taganes lepingust konkludentselt, nõudes raha tagastamist. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 647 lg 3, millest tulenevalt hageja ei pidanud andma kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega.
22.Väär on maakohtu seisukoht, et hageja väited puuduste ja kahju kohta on tõendamata. Pooled ei ole puuduste üle vaielnud ja maakohus pidi eeldama omaksvõttu. Maakohus ei ole märkinud, millisest sättest lähtub eeldus, et töö oli tehtud puudusteta. Tasu sissenõutavaks muutumist ei saa eeldada (VÕS § 637 lg 3 või 4). Töö valmimist ja nõuetekohasust peab tõendama kostja. Vastustaja seisukoht
23.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta. Otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige.
25.Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtuleping, kuid pooled vaidlesid lepingu sisu üle. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja esile tooma tema nõude aluseks olevad asjaolud ja TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega pidi hageja esmalt esile tooma poolte poolt kokkulepitud töövõtulepingu olulised tingimused ja neid tõendama.
26.Hagiavalduses tõi hageja esile, et poolte vahel oli kokkulepe köögimööbli valmistamise ja paigaldamise kohta ja töö kogumaksumus oli 10 340 eurot, millest hageja on tasunud kostjale kokku 8600 eurot. Kostja pidi alustama tööd 2015 aasta 21. nädalal (18.05.2015-24.05.2015). Hageja ei toonud maakohtus esile, millal täpselt pooled kokkuleppe sõlmisid. Ringkonnakohtu istungil hageja selgitas, et leping sõlmiti poolte vahel suuliselt detsembris 2014. Hageja leidis, et tema väited on tõendatud 08.05.2015 protokolliga ja tunnistaja RS ütlustega. Kostja väitis, et kokkulepe sõlmiti 08.05.2015 ja kokku lepiti üksnes köögimööbli paigaldamise lõpetamises ning eelnevalt paigaldatu ümbertegemisest ja parandamises, mille eest lepiti kokku tasu 1750 eurot, hageja tasus enne töö tegemist 09.05.2015 875 eurot ja 875 eurot pärast töö üleandmist 28.05.2015. Kostja selgitas, et sellise kokkuleppe sõlmimist tõendab 08.05.2015 protokoll. Maakohtu otsuse kohaselt hageja väiteid olid
5(8)
tõendamata ja kohus luges tuvastatuks lepingu sõlmimise osas, milles kostja hageja väidetega nõustus, s.t töövõtulepingu esemeks oli köögimööbli paigaldamine mahus, milles oli kokku lepitud 08.05.2015 protokollis. Kolleegium maakohtu eeltoodud järeldusega ei nõustu. Maakohus on poolte kokkuleppe tuvastamisel tõendeid hinnanud ebaõigesti ja sellest tulenes ebaõige järeldus.
27.08.05.2015 protokolli (tl 6, tõlge tl 7), millele on alla kirjutanud pooled, p-s 6 on esile toodud, et köögi hind on 10 340 eurot ning sularahas on tasutud 5500 eurot ja 1350 eurot. Protokolli p 7 järgi on jääk 3490 eurot (10 340-5500-1350). Trükitud protokollile on käsikirjas lisatud p 8.1, mille järgi on köögi paigaldamise aeg 2015.a 21 nädal ja 50% jäägist enne paigaldust ja 50% jäägist pärast paigaldust. Kolleegium järeldab, et lepingu p-s 8.1 käsitletakse tasumist mööbli paigaldamise eest. Punkti 8.2 kohaselt on tasutud 28.05.2015 1750 eurot. Tunnistaja RS ütluste (tl 84) kohaselt viibis ta detsembris 2014 poolte kokkusaamiste juures, kus arutati köögimööbli valmistamist. Samuti viibis ta raha üleandmise juures detsembri alguses ja lõpus 2014 ning mais 2015. Tunnistaja selgitas, et ta viibis ka 08.05.2015 protokolli koostamise juures. Tunnistaja ütlusi ja 08.05.2015 protokolli punkti 6 hinnates leiab kolleegium, et usutav on poolte vahel kokkuleppe sõlmimine detsembris 2014 köögimööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks ning hageja poolt tehtava töö eest kostjale sularaha maksmine. Eeltoodule viitab ennekõike 08.05.2015 protokolli punkti 6 sõnastus, mille kohaselt sularahas on tasutud 5500 eurot ja 1350 eurot, see on tasu köögimööbli paigaldamiseks vajalike materjalide ja detailide eest, ja ülejäänud 3490 eurot on tasu mööbli paigaldamise eest. Paigaldamise tasust tuli 50% tasuda enne paigaldamist ja seda on ka protokolli p 8.2 järgi 28.05.2015 tehtud. Kostja vastuväide, mille kohaselt oli protokollis köögimööbli maksumus näidatud ainult seetõttu, et kostja teaks, kui kalli asja parandamist temalt soovitakse, ei ole kolleegiumi arvates usutav. Köögi väärtuse esiletõstmiseks oleks piisanud protokollis ainult köögi hinna esiletoomisest ja poleks olnud vajadust märkida, et tasutud on sularahas. Tehtava töö eest sularahas kostjale tasumist 2014 detsembris on kinnitanud tunnistaja RS oma ütlustes. Kostja väited, et 1750 eurot oli tasutud kahes osas - 09.05.2015 tasus hageja 875 eurot ja 28.05.2015 875 eurot - on tõendamata ja vastuolus 08.05.2015 protokolli p-s 8.2 oleva kinnitusega.
28.Vaatamata sellele, et eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et poolte vahel oli olemas kokkulepe köögimööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks, ei piisa sellest hageja nõude rahuldamiseks. Lisaks üldsõnalise kokkuleppe olemasolu tõendamisele peab hageja esile tooma selle, milles täpselt kokku lepiti. Ebapiisav on hageja poolt väita, et tegemist oli eksklusiivse ja kalli köögiga. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milline pidi köögimööbel olema, millistest detailidest see koosnes, milliseid mehhanisme oli kokku lepitud kasutada ega muid olulisi väidetavalt kokkuleppeid valmistava mööbli kohta. Ka ringkonnakohtu istungil ei toonud hageja esile, milline pidi valmistatav köök täpselt olema. Pooled on 10.02.2016 eelistungil kinnitanud, et neil ei ole rohkem dokumente, mis oleks lepinguga seotud (tl 65). Samas ringkonnakohtu istungil hageja selgitas, et mööbli kohta tehti joonised, aga need on kostja käes. Maakohtu menetluses hageja sellist väidet esitanud ei ole. Seega on hageja enda väited olnud menetluse kestel vastuolulised. Kolleegium möönab, et kalli ja keerulise köögimööbli valmistamine ilma vastava projektdokumentatsiooni või jooniste või näidisteta ei ole tavapärane. Millise köögimööbli valmistamises ja paigaldamises kokku lepiti, on vajalik tuvastada eelkõige selleks, et hinnata, kas valmistatud köök vastas poolte kokkuleppele või mitte. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi
6(8)
eeltoodud asjaolusid tõendama hageja. Hageja selgituse kohaselt oli kokkulepe valmistatava asja kohta kajastud 08.05.2015 protokollis. Kolleegiumi arvates 08.05.2015 protokolli järgi ei ole võimalik eeltoodut piisavas mahus tuvastada. Protokolli p-s 6 on esile toodud ainult materjalide ja värvimistöö maksumus ja sealt ei tulene poolte kokkulepe valmistatava asja kohta. Protokolli p-des 1-5 on kirjeldatud ainult mõningaid nõudeid köögimööbli üksikutele sõlmedele ja detailidele, mida kolleegiumi arvates saab valmistatava ja paigaldatava asja omaduste osas kokkuleppena käsitleda, kuid mis ei ole piisavad, et tuvastada kokkuleppe sisu tervikuna.
29.Kostja väidete kohaselt on ta 08.05.2015 protokollis kokkulepitud tööd teinud ja valmis töö jäi 2015 maikuu lõpus korterisse Pae 68-14. VÕS § 636 lg 1 järgi on töövõtja kohustatud asja tellijale üle andma ja VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et pooled olid kokku leppinud töö üleandmiseks teatud toimingute tegemises. Kolleegiumi arvates on hageja korterisse köögimööbli valmistamisel ja paigaldamisel üleandmiseks piisav mööbli asumine kostja valduses olevas korteris, kus kostja saab kontrollida töö vastavust kokkuleppele. Hageja väide, et kostja jättis töö lõpetamata muus osas, kui servo-drive mehhanismide paigaldamata jätmine, millega kostja nõustus, on tõendamata. Seega on valmistud asi kostja poolt hagejale üle antud.
30.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja valmistatud ja paigaldatud köögimööbel oli puudustega ja ei vastanud poolte kokkuleppele. Hageja väidete kohaselt olid köögitehnika nišid vajalikust väiksemad ja sinna ei mahtunud köögitehnika, ahju ja mikrolaineahju ventilatsioon puudus, köögisegistit ei olnud võimalik paigaldada, kunstkivi liimimine oli teostatud robustselt, avad olid sisse lõigatud ebaõigesti, pliidiava oli tugevdamata ja sinna oli paigaldamata alumiiniumriba, lõikekohtade servad olid lihvimata, kunstkivi pind oli lihvitud ebaühtlaselt, köögisaare jalgadel olid näha painded, paigaldamata olid servodrive mehhanismid ning põrandakappide fassaadid olid reguleerimata. Töö ei vastanud tootjapoolsetele kirjeldustele, paigaldusnõuetele ja kasutusjuhenditele ega hageja ootustele. Hageja väidete kohaselt on kostja telefonivestluses keeldunud vigade parandamisest ja hageja on pöördunud teiste köögimööbli tootjate poole, kuid need ei ole nõustunud mööblit parandama. Kolleegiumi arvates ei ole esiteks hageja poolt kirjeldatud puudusi, välja arvatud servo-drive mehhanismide paigaldamine, mille paigaldamata jätmise kostja omaks võttis, võimalik seostada poolte 08.05.2015 protokolli p-des 1-5 toodud töödega ja teiseks ei ole hageja ka puuduste olemasolu tõendanud. Servo-drive mehhanismide osas vaidlesid pooled selle üle, kelle kohustuseks oli need osta. RS tunnistajana antud ütlustest tuleneb, et mehhanismid pidi ostma kostja. Samas 08.05.2015 protokollist, mille sõlmimise ajaks olid väidetavalt tegemata ainult paigaldustööd, sellist kokkulepet ei tulene. Protokolli p-s 8.2 on määratletud ainult tasu mööbli paigaldamise eest ja p-s 3 nõuded servo-drive mehhanismide paigaldamisele (mitte ostmisele). Samuti ei ole hageja esile toonud, milline oli servo-drive mehhanismide maksumus.
31.Kuna ei ole tõendatud kostja poolt töövõtulepingu oluline rikkumine (VÕS § 647), siis ei olnud hageja õigustatud töövõtulepingust taganema (VÕS § 116 lg 1) ja nõudma kostjalt VÕS § 189 lg 1 järgi lepingu alusel üleantu tagastamist.
7(8)
32.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse hageja nõude rahuldamiseks kahju hüvitamist reguleerivate normide järgi (VÕS § 115). Samuti ei ole võimalik tuvastatud asjaolude põhjal hageja nõuet rahuldada alusetut rikastumist ja käsiraha tagastamist reguleerivate normide järgi.
33.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt väljamõistetud kostja menetluskulude suurust.
34.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda.
35.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastustajat (kostjat) esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja Janika Drobot. Esitatud taotluse järgi kulutas kostja esindaja apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsile ja nõustamisele 1,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 1,5 tundi, apellandi 10.05.2016 seisukohaga tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 35 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 45 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 1 tunni. Kokku 5 tundi ja 20 minutit. Vastustaja esindaja teenuse tunnihind on 110 eurot ilma käibemaksuta ja kulu kokku 586,65 eurot. Apellant vaidles vastustaja taotlusele osaliselt vastu ja väitis, et seda, kas tunnitasu on ilma käibemaksuta pole võimalik kontrollida ja tunnitasu on liiga kõrge vastustaja esindaja kvalifikatsiooni arvestades. Kolleegium leiab, et hageja (vastustaja) ajakulu on vaidluse asjaolusid ja esitatud menetlusdokumente arvestades vajalik ja põhjendatud. Vastustaja esindaja tunnitasu osas nõustub ringkonnakohus osaliselt apellandi vastuväidetega. Tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on tavapärane advokaadi poolt osutatud õigusabi korral, kuid vastustaja esindaja ei ole advokaat. Maakohtu menetluses oli kostja esindaja tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta ja kolleegiumi arvates on põhjendatud ka ringkonnakohtu menetluses lähtuda samast tasumäärast. Kostja kinnituse kohaselt on kõik kulud seotud käesoleva menetlusega. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 480 eurot. Kostja taotluse alusel tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.