Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 8 600 eurot ja viivised seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja kohustus valmistama köögimööbli, köögi töötasapinna ja köögisaarekese kogumaksumusega 10 340 eurot. Hageja tasus kostjale töö eest sularahas 5 500 eurot, 1 350 eurot ja 1 750 eurot. Kostja pidi alustama tööd 2015 aasta 21. nädalal (18.05.2015-24.05.2015), kuid ei ole siiani tööd nõuetekohaselt täitnud ega hagejale üle andnud. Lisaks on hageja avastanud hulgaliselt puudusi. Näiteks on köögitehnika niššide kõrgus nõutavast ~25mm võrra väiksem ja köögitehnika ei mahu niššidesse; puudub ahju ja mikrolaineahju ventilatsioon; vahemaa köögi töötasapinna ja ülemise kapi põhja vahel ei ole piisav, milletõttu köögisegistit ei ole võimalik paigaldada jne. Töövõtulepingu eesmärgi ja nõuetekohase tulemuse saavutamiseks on köögitehnika ja materjalide tootjate nõuete ja juhendite järgmine tavaline ja mõistlik ning need on oluline osa poolte lepingust. Kostja oli kohustatud töö tegemisel neid järgima. Kostja töö ei vasta tootjapoolsetele kirjeldustele, paigaldusnõuetele ja kasutusjuhenditele. Töö ei vasta ka hageja ootustele ja vajadustele ning kostja lubadustele. Hageja on juhtinud kostja tähelepanu ülalkirjeldatud puudustele, kuid tulemuseta. Hageja on taganenud lepingust lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu. Hageja nõuab tasutud ettemaksu tagastamist. Kui kohus leiab, et pooled ei ole lepingut sõlminud, siis võib poolte õigussuhet kvalifitseerida alusetu rikastumisena. Kostja vastus hagile Kostja hagiga ei nõustu. Hageja esitatud dokument on võltsitud. Originaalis kõige all ei olnud kirjas XXXX OÜ, XXXX. Kostja tuli hageja kutsel 08.05.2015 lõpetamata remondiga korterisse aadressil XXXX, kus hageja palus teda konsulteerida seoses korteris paigutatud köögimööbliga. Hageja sõnul see mööbel oli lõpetamata töö. Hageja pakkus kostjale viia monteerimine lõpuni ja teha ümber mõned toote elemendid - teha ümber sahtlid kõrges 5 sahtlist koosnevas sambas, muuta sahtlite kinnistust ja samba esipaneeli, vahetada välja kummist matid nende sahtlite põhjas uute vastu, kontrollida kõikide sahtlite kandevõimet (peale 3 ülemise kitsa sahtli), puurida ventilatsiooniavad ahju ja mikrolaineahju jaoks, teha ümber ja paigaldada riiul prügiämbri jaoks ettenähtud koha kohale, reguleerida kõik uksed ja sahtlite paneelid, valmistada ette sahtlite ja ülemiste uste mehhanismid nendele Servo-drive süsteemi paigaldamiseks, millised puudusid. Hageja tahtis saada tulemust lühikese aja jooksul ja pooled leppisid kokku tasuks töö eest 1 750 eurot. Hageja pakkus tasumist skeemi järgi 50% avansina ja 50% valmimisel, millega kostja nõustus. Järgmisel päeval hageja tasus pool summat 875 eurot. Hiljem hageja pakkus kostjale allkirjastada koosoleku protokolli ja pani kostja ette ettevalmistatud lehe sellele kirja pandud ümbertegemistega. Kostja tundis huvi, mis summad on toodud antud protokolli punktides 6 ja 7, hageja vastas, et ta märkis ära toote maksumused teadmiseks. Kostja märkis ära enda andmed ja pani allkirja. 28.05.2015 hageja võttis objekti vastu ja tasus kostjale jäägi 50%, s.o kokkulepitud 875 eurot. See fikseeriti 08.05.2015 protokollis.

Servo-drive mehhanisme hageja tolleks hetkeks toonud ei olnud ja neid vastavalt ei paigaldatud. Suve jooksul käis kostja korduvalt objektil konsultatsioonideks. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Arusaamatu on kostja väide, et protokoll on võltsitud. Kostja töökoha OÜ XXXX meeldejätmiseks märkis hageja enda eksemplarile kostja tööandja nime ja kostja tööalase elektroonilise postiaadressi. Oletuslikud on kostja väited, et hageja tellis köögimööbli kolmandalt isikult, kes väidetavalt jättis köögimööbli paigaldamata, et enne kostja tööle asumist oli köögimööbel korteris juba olemas ning hageja kohustus oli soetada tõstemehhanismid enne paigaldust. Need väited ei vasta tõele. Vaatamata sellele ei oma ülalnimetatud asjaolud vaidluse lahendamisel tähtsust, sest iseenesest ei välista need hageja ja kostja kokkulepet köögimööbli valmistamise ja paigalduse kohta. 08.05.2015 protokollis on fikseeritud poolte kokkuleppe olulisemad tingimused, millega mõlemad pooled on nõustunud, sh lepingu eesmärk köögimööbli, köögi töötasapinna ja köögisaarekese valmistamine ja paigaldus (protokolli preambula), täiendavad nõudmised köögimööblile (protokolli punktid 1-6), töö tegemise tähtaeg (punkt 8.1), töö kogumaksumus ja tasustamine (punktid 6-8.2). Vaidlusalune protokoll on koostatud kostjale arusaadavas vene keeles. Protokolli koostamise algatajaks oli hageja, sest kostja on eelistanud ajada asju suuliselt jälgi jätmata. Vastuolulised on kostja väited, et ta oli palgatud hageja nõustamiseks ja köögimööbli paigaldamise lõpetamiseks ning hageja ülesanne oli soetada servo-drive mehhanismid. Sisuliselt ei vaidlusta kostja seda, et tema ülesannete hulka kuulusid tööd, mis on märgitud 08.05.2015 protokolli punktides 1-5. Ent protokolli järgi, millele kostja alla kirjutas, on töö hõlmanud köögimööbli valmistamist ja selle paigaldust ning on sisaldanud servo-drive mehhanisme. XXXX OÜ, kes on mehhanismide tootja ametlik ja ainuesindaja Eestis, ei müü servo-drive mehhanisme eraisikutele ning edasimüüjad ei müü neid köögimööblist eraldi. Seega pidi kostja valmistama ja paigaldama köögimööbli koos avamis- ja tõstemehhanismidega. Kostja vastupidised väited ei põhine poolte kokkuleppel ja on tõendamata. Hageja esitab alternatiivselt kahju hüvitamise nõude. Kostja paigaldas köögimööbli, köögi töötasapinna ja köögisaarekese mittenõuetekohaselt ning rikkus neid. Kostja töö tulemus ja hageja kahju on kasutuskõlbmatu ja inetu köögimööbel. Mittenõuetekohase paigalduse ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja vastutab lepingurikkumise eest. Hageja ei pea kostjale täiendavat tähtaega määrama, sest ta on taganenud lepingust olulise lepingurikkumise tõttu ja ilmselt ei annaks see tulemust. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et pooled on allkirjastanud 08.05.2015 protokolli (t lk 6-7, 35) ning hageja on tasunud kostjale 1 750 eurot. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel olev õigussuhe vastab töövõtusuhte tunnustele. Töövõtulepingust tulenevad peamised kohustused sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Kohtu hinnangul piirdub poolte vahel kokkulepitu sellega, mida kajastab 08.05.2015 protokoll, seega mööbli osalise paigaldamisega. Kuigi protokolli pealkiri viitab ka köögimööbli valmistamisele, tuleb lähtuda siiski dokumendi sisust, mitte pealkirjast. Varasema suulise lepingu olemasolu ei ole tõendatud, poolte võimalikud vestlused või konsultatsioonid ei tähenda lepingu sõlmimist. Seega käsitleb kohus 08.05.2015 protokolli töövõtulepinguna. Hageja nõuab tagasi kostjale makstud tasu 8 600 eurot, kostja kinnitab, et ta on hagejalt saanud 1 750 eurot. Hageja hinnangul kinnitab tasutud summasid 08.05.2015 protokoll, kuid kohus sellega ei nõustu. Protokolli punktis 6 on märgitud, et „köögi hind on 10 340 eurot /../ Sularahas on tasutud 5500,00 EUR ja 1350,00 EUR“. Punkt 8.2 kohaselt „28.05.2015 on tasutud 1750,00 eurot“. Protokollist ei nähtu, kes kellele ja millal on summad tasunud, samuti ei ole selgesõnalist kinnitust summade kättesaamise kohta. Tunnistaja XXXX andis ütlusi, et raha on üle antud 2014.a detsembri alguses, 2014.a detsembri lõpus ja 2015.a mais. Kohus ei pea ütlusi raha üleandmise väite korrektseks tõendiks, sest ütlustest ei nähtu, millised summad üle anti. Kostja ei tunnista nõutavast summast 6 850 euro saamist. Kohtu hinnangul on ka praktikale toetudes ebausutav, et isik annaks üle sellises suurusjärgus summasid sularahas ning lisaks veel ilma ühtegi kviitungit või muud taolist kinnitust nõudmata. Arvestades eeltoodut saab nõude rahuldamist kaaluda vaid 1 750 euro väljamõistmise osas, s.o summas, mille andmist kostjale saab pidada tuvastatuks. Hageja on tuginenud nõuet esitades erinevatele alustele, mis võimaldaksid nõuet rahuldada. Esiteks väidab hageja et ta on lepingust taganenud ning nõuab sellest tulenevalt ettemaksu tagastamist. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemine ei ole tõendatud. Kuigi taganemisavaldust võib teha ka suuliselt, peab vaidluse korral olema siiski võimalik kohtul kontrollida, kas taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul ei saa kontrollitav, kas avaldus on üldse tehtud, kas kostja on selle kätte saanud, millist olulist lepingurikkumist on kostjale ette heidetud ning kas talle on antud enne taganemist tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Teiseks on hageja hinnangul võimalik esitada nõue alusetu rikastumise sätete alusel, kui kohus leiab, et lepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Praegusel juhul on kohtu arvates poolte vahel sõlmitud töövõtuleping 08.05.2015 protokolli näol ning alusetu rikastumise normid kohaldamisele ei kuulu. Kolmandaks tugineb hageja sellele, et töö ei ole valmis ja kostja tasu ei ole muutunud sissenõutavaks. Kuigi hageja on välja toonud hagis, millised puudused mööblil esinesid, on kõik need väited paljasõnalised. Hageja ei ole esitanud kostjale pretensioone tööde kohta, vähemalt mitte kirjalikus vormis, samuti ei ole ka muid tõendeid, mis viitaksid puuduste olemasolule. Selles situatsioonis tuleb eeldada, et töö oli tehtud puudusteta ja üle antud. Seetõttu leiab kohus, et tasu oli muutunud sissenõutavaks. Neljandaks tugineb hageja kahju hüvitamise sätetele, kuid ka sellel alusel puudub võimalus nõuet rahuldada, sest kahju on tõendamata. Eelnevast tulenevalt ei kuulu hageja nõue rahuldamisele. Hagi jääb rahuldamata.

Kohus jagab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel selliselt, et menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud 429,50 eurot, lisandub 15.03.2016 istungi osalemise kulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt. Hageja hinnangul on kostja põhjendatud menetluskulud 340 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi seisneb hagidokumentidega tutvumises (1,5 tundi), hagile vastuse koostamine (50 minutit), hageja arvamuse analüüs (20 minutit), tutvumine hageja taotlusega tunnistaja ülekuulamiseks (5 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (30 minutit), osalemine 10.02.2016 kohtuistungil, tutvumine hagi tagamise taotlusega (23 minutit), tutvumine kohtu 16.02.2016 kohtumäärusega (5 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (30 minutit). Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot. Hageja peab põhjendatuks 10.02.2016 kohtuistungil osalemise ajaks 17 minutit (kulu 25 eurot), teiseks istungiks ettevalmistamise põhjendatud aega 15 minutit (kulu 22,50 eurot). Hagi tagamise avaldusega ning hagi tagamise lahendamise määrusega tutvumisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kohus nõustub osaliselt hageja seisukohaga, kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. 10.02.2016 istung kestis 17 minutit ning sellise ajakuluga ning tunnitasu määraga on istungil osalemise kuluks 25,50 eurot. Teiseks istungiks ettevalmistamise aja vähendamine poole võrra 15 minutini on samuti põhjendatud. Hagi tagamise avaldusega tutvumise aja eest tekkinud kulusid ei mõista kohus hagejalt välja, kuna kohus ei kohustanud kostjat esitama tagamise avalduse osas seisukohta. Seetõttu ei ole ka põhjendatud mõista neid kulusid välja vastaspoolelt. Seevastu 16.02.2016 kohtumäärusega tutvumise aega peab kohus põhjendatuks, kuivõrd kohus toimetas määruse kostja esindajale kätte ning määruse tegemise ja seega ka selle tutvumise põhjuseks oli hageja tegevus. 15.03.2016 istungil palus kostja välja mõista ka kulud 15.03.2015 istungi eest. Nimetatud istung kestis 66 minutit ning seega kujuneb nimetatud istungil osalemise kuluks 99 eurot. Kokku kujuneb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 447 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 447 eurot ja mõistab selle hagejalt välja. Kohus mõistab välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.