XX kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv 609 eurot, mille tasumisest XX oli menetlusabi korras vabastatud, Eesti Vabariigi kanda. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Harju Maakohus mõistis 22.03.2019 otsusega asjas nr xxxxxx XX (kaebaja) süüdi ja karistas teda vangistusega. Asitõendite hulgas toodi välja kaebajalt 20.-21.09.2018 ära võetud mobiiltelefon LG, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti (PPA, vastustaja) asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. See tuli kaebajale tagastada.
3-20-626
2.Pärnu Maakohus mõistis 24.09.2019 otsusega asjas nr xxxxxx kaebaja süüdi ja karistas teda vangistusega, mis loeti kaetuks Harju Maakohtu 22.03.2019 otsusega asjas nr xxxxxxx mõistetud karistusega.
3.Harju Maakohus vabastas 07.01.2020 määrusega asjas nr xxxxxxx kaebaja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga, tema suhtes kohaldati elektroonilist valvet ja ta määrati kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kaebaja allutati käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima määruses toodud kontrollnõudeid (mh tuli tal elada MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Pärnu osakonnas). Samuti määrati talle täitmiseks kohustused (mh mitte tarvitada alkoholi, võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul, alluda elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul).
4.Pärnu Maakohus rahuldas 04.03.2020 määrusega asjas nr xxxxxx kriminaalhooldusametniku taotluse kaebajale kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks ning pööras täitmisele kaebajale Pärnu Maakohtu 24.09.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa. Määruse kohaselt rikkus kaebaja korduvalt katseaja ja elektroonilise valve tingimusi.
5.Kaebaja esitas 10.01.2020 Harju Maakohtule hagi Triinu Englase vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt koguti kriminaalasjas nr xxxxxx asitõendina kaebajalt mobiiltelefon LG, väärtusega 300 eurot. Telefon pidi olema PPA asitõendite hoidlas ja kuuluma Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse alusel kaebajale tagastamisele, kuid telefoni pole kaebajale tagastatud. Seetõttu taotles ta mobiiltelefoni maksumuse hüvitamist. Harju Maakohus keeldus 15.01.2020 määrusega asjas nr 2-20-477 kaebaja hagi menetlusse võtmisest. Kui telefon läks kaduma PPA asitõendite laost, saab nõude esitada PPA vastu ja halduskohtusse.
6.Kaebaja esitas 23.01.2020 Harju Maakohtule hagi kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt koguti kriminaalasjas nr xxxxxxx asitõendina kaebajalt mobiiltelefon LG, väärtusega 300 eurot. Telefon pidi olema PPA asitõendite hoidlas, kuid telefoni pole kaebajale tagastatud. Seetõttu taotles ta mobiiltelefoni maksumuse hüvitamist. Harju Maakohus keeldus 28.01.2020 määrusega asjas nr 2-20-1225 kaebaja hagi menetlusse võtmisest. Kui telefon läks kaduma PPA asitõendite laost, saab nõude esitada PPA vastu ja halduskohtusse.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA-lt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Põhjendused:
7.1.PPA võttis kaebajalt kriminaalasja nr xxxxxx raames hoiule mh tema nutitelefoni LG, väärtusega 300 eurot, mis läks Rahumäe teel hoiustamise käigus kaduma või varastati. Kuna kaebajale ei tagastatud pärast tema vabanemist telefoni, siis tekkisid tal raskused tema jaoks võõras Pärnu linnas navigeerimisel (hambaarsti, turvakodu, bussijaama leidmisel). Seetõttu esines tal palju rikkumisi elektroonilise valve tingimuste vastu (ei saanud püsida kriminaalhooldaja poolt ette nähtud ajagraafikus ja täita võetud kohustusi) ja tema ärakandmata jäänud karistus määrati täitmisele. Kaebaja ei saanud helistada kriminaalhooldajale, sest tal polnud kõneaega, vaadata nutitelefonist oma e-posti ning saata e-kirju kohtule ja kriminaalhooldusametnikule. Samuti täidab nutitelefon muid tähtsaid rolle igapäevaelus. Kuna pangakaardi väljastamine võtab aega, siis ei saanud kaebaja kasutada oma raha ja osta bussipiletit Tartusse perearsti vastuvõtule minekuks. Kaebajal puudus sularaha pileti ostmiseks ja interneti teel pileti ostmisel tekkis tõrge. Nutitelefoni olemasolu korral oleks saanud kasutada näotuvastust. Kuna kaebaja ei läinud perearsti vastuvõtule, tehti tema kohta ettekanne asjas
2(6)
3-20-626
nr xxxxxxx. Kaebajal puudusid vahendid uue nutitelefoni ostmiseks. Selle asemel oli tal vana lagunenud tavaline nuppudega telefon, mis ei toiminud korralikult, st üks kord töötas ja teine kord mitte, ja millel puudusid nutitelefoni funktsioonid. Turvakodus oli piiratud võimalus interneti kasutamiseks.
7.2.Arvestades kõiki telefoni puudumisega tekkinud raskusi ja probleeme, on kaebajale tekitatud kahju. Materiaalseks kahjuks on 300 eurot, mis on nutitelefoni LG hind. Moraalse kahju nõudeks on 15 000 (20 000) eurot.
7.3.Kaebaja hakkas oma telefoni taga otsima alates 17.12.2019 (2020. a jaanuari alguses). Ta helistas PPA vanemuurijale Triinu Englasele, et küsida, miks tema telefon ei olnud jõudnud vanglasse. Triinu Englas vastas, et tema ei tea telefoni asukohta ja soovitas pöörduda kohtusse. Kuna Triinu Englas menetles kriminaalasja, siis oli ta teadlik kaebaja telefoni hoiulevõtmisest ja sellest, kus konfiskeeritud asju hoitakse. Kaebaja pöördus Harju Maakohtusse, kes leidis, et Triinu Englas ei ole kaebaja telefoni kadumises süüdi. Seega ei vasta tõele väide, et kaebaja ei ole oma telefoni otsinud. Telefon leiti alles pärast seda, kui kaebaja esitas kohtule teist korda kaebuse. Kaebaja ei ole telefoni veel ise näinud ega tea, kas tegemist on tema telefoniga. Kaebajalt võeti hoiule nutitelefon (smartfon), mitte lihtsalt telefon. Nutitelefon ühendab endast mitmeid mobiilseid funktsioone. Telefon on lihtsalt helistamiseks ja sõnumite saatmiseks.
Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
8.1.PPA on 29.04.2020 tagastanud kaebajale nutitelefoni LG, mis jäi inimliku eksimuse tõttu kaebajale 23.01.2020 vanglast vabanemisel tagastamata. Seega on varalise kahju hüvitamise nõue ära langenud.
8.2.Mittevaralise kahju hüvitamisel on riigi vastutus piiratud. Telefoni puudumisest tingitud ebamugavuste näol ei ole tegemist kaebaja väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teostamisega. Seega ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud või vähemalt ei ole kaebaja neid kaebuses välja toonud.
8.3.Kaebaja ei teavitanud vastustajat 3 kuu jooksul (arvates vanglast vabanemisest) asjaolust, et talle tagastatud asjade hulgast puudub telefon. Tallinna Vangla on PPA-le teada andnud, et kaebaja ei ole telefoni taga otsinud ka vanglast. Kaebusest ei nähtu, mis põhjusel ei ole kaebaja teatanud telefoni tagastamata jäämisest või nõudnud telefoni tagastamist, kuigi kaebusest nähtuvalt oli talle telefoni asukoht teada. Seega on kaebaja jätnud kasutamata võimaluse vältida kahju tekkimist ega andnud võimalust kahju tekkimise kõrvaldamiseks muu õiguskaitsevahendiga. Olukorras, kus kaebaja otsustab telefoni tagastamata jäämisest vanglat või PPA-d teadlikult mitte teavitada, ei saa vastustajale õigusvastast käitumist ette heita. Mõistlikult võiks eeldada, et kaebaja, avastades tema jaoks olulise tarbeeseme puudumise, oleks koheselt sellest teada andnud ja nõudnud talle kuuluva telefoni tagastamist. Kaebaja vastupidine käitumine annab alust väiteks, et tegelikkuses kaebaja oma telefonist puudust ei tundnud ega pidanud seda vältimatult vajalikuks oma igapäevaelus toimetulemiseks. Seega on ainetu kaebaja väide, et telefoni puudumine põhjustas talle ebamugavusi, mis tõi kaasa mittevaralise kahju. Tegemist on kasu saamise eesmärgil tagantjärele otsitud väitega. Igal juhul on hüvitise nõue ebaproportsionaalselt suur.
8.4.PPA hoiukoha spetsialisti selgituste kohaselt jäi kaebaja mobiiltelefon LG kaebaja teiste isiklike asjade hulgas vanglasse saatmata inimliku eksituse tõttu, sest märkamata jäi kohtu otsustus, mille kohaselt tuli kaebajale mobiiltelefon tagastada. Inimlik eksimus võis tuleneda asjaolust, et kohtuotsuse osa, mis puudutab otsustust asitõendite tagastamise osa, võib visuaalselt jätta mulje, et mobiiltelefon LG ei olnud kaebajalt äravõetud esemete hulgas ega asu 3(6)
3-20-626
asitõendite hoidlas, kuna mobiiltelefon LG ei ole lisatud tagastamisele kuuluvate esemete loetellu, vaid on märgitud eraldiseisvana.
8.5.Kaebajale oli juba 15.04.2019 teada, et temalt kriminaalasja raames äravõetud isiklikud esemed on antud asitõendite hoidlasse, aadressil Rahumäe tee 6/1. Vanemuurija Triinu Englas kordas sama teavet kaebajale jaanuaris 2020 telefonivestluses, selgitades, et andis menetluse raames kõik kaebaja isiklikud esemed, sh ka telefoni asitõendite hoidlasse, kuhu kaebaja saab vanglast vabanemisel järgi minna. Üksnes asjaolu, et mobiiltelefon ei olnud kaebaja teiste isiklike asjadega vanglasse saadetud, ei anna veel alust eeldada, et telefon on kadunud. Kaebajale oli teada tema telefoni asukoht. Kaebaja ei ole tõendanud ega väitnud, et ta oleks pöördunud telefoni tagasisaamiseks asitõendite hoidlasse. Juhul, kui kaebaja oleks kohe pärast vanglast vabanemist telefonile järgi läinud, ei oleks väidetavat kahju kaebajale tekkida saanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on esitanud kaebuses nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Varaliseks kahjuks on kaduma läinud/varastatud mobiiltelefoni väärtus. Mittevaraliseks kahjuks on nutitelefoni kasutamise võimaluse puudumisega põhjustatud üleelamised.
10.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
11.Viidatud normist järeldub, et kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks peaksid olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
12.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajalt võeti kriminaalmenetluse nr xxxxxxxxx käigus asitõendina hoiule mobiiltelefon LG. Seda on kajastatud Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse nr xxxxxxx resolutsioonis („Asitõendid“, p 3). Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et seda telefoni ei saadetud koos teiste kaebajale kuuluvate esemetega Tallinna Vanglasse kaebaja isiklike asjade hulka lisamiseks. PPA 02.07.2019 saatekirjas nr 1.12-2/1764-21, millega edastati kaebajalt äravõetud esemed Tallinna Vanglasse, on nimetatud hulk teisi kaebajalt kriminaalmenetluse käigus ära võetud esemeid, kuid mitte mobiiltelefoni. Mobiiltelefon LG edastati Tallinna Vanglasse kaebaja isiklike asjade hulka lisamiseks alles PPA 29.04.2020 saatekirjaga nr 1.12-2/1158-12.
13.Kaebaja seadis kahtluse alla, et vanglasse tema asjade hulka saadetud telefon on sama, mis temalt kriminaalmenetluse käigus asitõendina ära võeti. Kohtu hinnangul puudub sellisel kahtlusel põhjendatud alus.
14.Esiteks on põhjendamatu kaebaja arutlus selle üle, et temalt võeti ära nutitelefon, kuid tagastati mobiiltelefon. Ka nutitelefon on mobiiltelefon, seega ei ole vale nutitelefoni mobiiltelefoniks nimetada. Sellist kaebaja väidetavat selget eristust tavakõnekeeles nende vahel ei tehta.
15.Teiseks nähtub kriminaalmenetluses koostatud dokumentidest, et kaebajalt võeti asitõendina ära mobiiltelefon LG. Sellisena on see kirjas nii 05.12.2018 asitõendi üleandmise1
Vastustaja esitatud dokument „200710_PPA_vastus_kohtunõudele_lisa 1_saatekiri“. Vastustaja esitatud dokument „200429_PPA_vastus _lisa_1 (mobiil)“.
4(6)
3-20-626
vastuvõtmise aktis nr 2018-17713 (lk 3, jrk nr 63), PPA 29.10.2018 asitõendi vaatlusprotokollis4 (p 4 alapunkt 1) ja Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuses asjas nr xxxxxxx. Ükski neist dokumentidest ei nimeta kaebajalt ära võetud telefoni nutitelefoniks.
16.Kolmandaks nähtub vastustaja esitatud tõenditest ja Tallinna Vangla poolt kohtunõudele 10.06.2020 esitatud vastusest, et kaebajalt ära võetud telefon ja talle tagastatud telefon on üks ja see sama. Kokku langevad nii telefoni kohta esitatud kirjeldused kui ka telefonist tehtud fotod, sh klapivad telefoni IMEI ja s/n numbrid.
17.Eeltoodust nähtuvalt on kaebajale temalt kriminaalmenetluse käigus ära võetud telefon tagastatud. Kuna kaebaja viibib hetkel vanglas, siis on see lisatud vanglas tema isiklike asjade hulka. Seega ei ole kaebaja kandnud varalist kahju ja tema kaebus tuleb varalise kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata.
18.Mittevaralise kahju hüvitamiseks seab RVastS § 9 lg 1 täiendavad tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
19.Kaebusest ei nähtu, millise õiguse rikkumisele kaebaja tugineb. Ilmselgelt ei saa praegusel juhul olla tegemist tervise kahjustamisega, kodu või eraelu puutumatuse rikkumisega, sõnumi saladuse rikkumisega, au või hea nime teotamisega.
20.Samuti ei ole telefoni õigel ajal tagastamata jätmine võtnud kaebajalt vabadust. Kaebaja karistus pöörati täitmisele põhjusel, et ta ei allunud käitumiskontrollile ega elektroonilisele järelevalvele. Pärnu Maakohtu 04.03.2020 määrusest asjas nr xxxxxx nähtub, et kaebaja rikkus tahtlikult korduvalt ja süstemaatiliselt elektroonilise valve ja käitumiskontrolli nõudeid, sh eemaldas omavoliliselt elektroonilise valve jalavõru, tarvitas alkoholi ja hoidis kõrvale kriminaalhooldaja juures registreerimisest. Kuigi maakohus andis 19.02.2020 kaebajale võimaluse end parandada ega pööranud karistust kohe täitmisele, ei parandanud kaebaja oma käitumist ka edaspidi. Seega oli karistuse täitmisele pööramises ja kaebajalt vabaduse võtmises süüdi ainult kaebaja ise, mitte asjaolu, et tal puudus võimalus oma telefoni kasutada. Telefoni puudumine ei saanud kuidagi põhjustada seda, et kaebaja tarvitas alkoholi, eemaldas omavoliliselt elektroonilise valve jalavõru ega ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Määrusest nähtub ka, et kaebaja ei soovinud teadlikult katseaja tingimusi täita (otsustas jääda omavoliliselt Tallinnasse, kuigi pidi elama kohtumääruse järgi Pärnus; ei järginud teadlikult talle ettenähtud ajakava (Töötukassas töötuna arvele võtmise asemel läks muid asju ajama, hambaarsti juurde mineku asemel käis poes ja raamatukogus, lahkus omavoliliselt turvakodust keelutunni ajal); valetas oma asukoha kohta kriminaalhooldusametnikule (väitis, et on Tartus perearsti juures, tegelikult oli Pärnus)). Samuti oli ta politseinike vastu agressiivne, ähvardas neid ja lubas riigist põgeneda. Sellist käitumist ei saa kuidagi põhjendada telefoni puudumisega.
21.Mobiiltelefoni puudumine ei saa alandada inimväärikust. Paljudel inimestel maailmas ei ole mobiiltelefoni, mis ei tähenda, et nendel puuduks inimväärikus. Pealegi on kaebaja kinnitanud, et tal oli vanglast vabanedes mobiiltelefon olemas. Pärnu Maakohtu 04.03.2020 määrusest nähtub, et kriminaalhooldaja on korduvalt kaebajale helistanud ja ka kaebaja on korduvalt saanud kriminaalhooldajale helistada. Järelikult ei ole põhjendatud kaebaja väide, et temale telefoni tagastamata jätmise tõttu ei saanud ta kohtu ja kriminaalhooldajaga suhelda.
Vastustaja esitatud dokument „üleandmise akt“. Vastustaja esitatud dokument „200611_asitõendite vaatlusprotokoll fotod“.
5(6)
3-20-626
22.Nutitelefon ei ole eluks vajalik ese. Ka ilma selleta on võimalik edukalt mh võõras linnas hakkama saada. Kaebaja on ise kinnitanud, et turvakodus oli olemas interneti kasutamise võimalus, seega oli tal vajadusel võimalik turvakodus arvutit kasutades vajalikud sihtkohad üles otsida, marsruut kindlaks määrata ja bussiaegu vaadata. Sihtkoha üles leidmiseks saab kasutada teiste inimeste abi. Vajadusel saab kasutada turismipunktides olevaid kaarte. Internetimakseid on võimalik teha ka arvutis. Samuti on võimalik võtta vajadusel sularaha pangakontoris välja. E-kirju saab sama hästi või pareminigi lugeda ja saata arvutis. Arvutit saab vajadusel kasutada ka raamatukogus.
23.Kaebaja väitis, et ta ei saanud sõita peerarsti visiidile, sest tal ei olnud nutitelefoni ega pangakaarti, millega bussipiletit osta. Kaebaja vabanes Harju Maakohtu 07.01.2020 määrusega vanglast jaanuari alguses. Pärnu Maakohtu 04.03.2020 määrusest nähtuvalt anti kaebajale aeg perearsti vastuvõtule minekuks 20.02.2020 ja 02.03.2020, seega enam kui kuu aega pärast vanglast vabanemist. Swedbank AS-i veebilehe5 andmetel saab uue pangakaardi kätte 5-10 tööpäeva jooksul. Järelikult on põhjendamatu ja otsitud kaebaja väide, et tal esines objektiivne takistus perearsti visiidi ajaks pangakaarti hankida.
24.Seega ei saanud vaidlusaluse telefoni puudumine kuidagi takistada kaebajal talle kohtumäärusega pandud kohustusi täita. Ka Pärnu Maakohtu 04.03.2020 määrusest ei nähtu, et kaebaja oleks põhjendanud oma kohustuste täitmata jätmist sellega, et tal puudus nutitelefoni kasutamise võimalus ning selle tõttu esinesid tal orienteerumisraskused või raskused maksete tegemisel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väited on tagantjärele otsitud ja ebausutavad. Kuigi nutitelefoni puudumine võib sellega harjunud isiku jaoks olla harjumatu ja ebamugav, ei tekita see ületamatuid takistusi ega tekita mittevaralist kahju, mida peaks hakkama rahaliselt hüvitama. Seetõttu jääb kaebus ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
25.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse § 60 lg 2 alusel tuli kaebajal 20 300 euro suuruse kahju hüvitise taotlemisel tasuda riigilõivu 609 eurot. Kohus vabastas 22.04.2020 määrusega kaebaja kaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest, mistõttu jääb riigilõiv riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).