Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Menetluskulude jaotus

Tsiviilasi nr 2-16-4949 enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on erialaorganisatsioone koondav mittetulundusühing, mis arendab mööblitootmise tööstusharu ettevõtluskeskkonda ning esindab liikmete ühiseid huve. Hageja korraldab liikmetele erinevaid seminare, konverentse ja kontaktüritusi, vahendab müügi- ja ostukontakte, pakub konsultatsiooni- ja reklaamteenust, vahendab erialast informatsiooni, teeb statistikat ning analüüse ning tegeleb koolituse ja kutseomistamisega. Eesti Mööblitöötjate Liit MTÜ liikmeks olemine on mööblitootjatele vabatahtlik. Kostja esitas hagejale 12. detsembril 1997. a. avalduse, millega palus end mittetulundusühingu liikmeks võtta. Kostja võeti hageja liikmeks 26. veebruari 1998. a. otsusega, mille kohaselt loeti kostja Eesti Mööblitootjate Liit MTÜ liikmeks alates 01. jaanuarist 1998. a. Hageja põhikirja punkti 4.2.3 kohaselt on liidu liikmetel kohustus tasuda jooksvaks aastaks kinnitatud liikmemaksud üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtaegadeks. Põhikirja punkti 5.5.1 kohaselt juhul, kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Vastavalt hageja põhikirjale on hageja esitanud kostjale arved nr 2013029, 2013096, 2013144 ja 2013319 liikmemaksu tasumiseks 2013. aasta eest. Kostja ei ole liikmemaksu tasunud. Hageja on esitanud kostjale arved nr 2014009, 2014125, 2014182 ja 2014286 liikmemaksu tasumiseks 2014. aasta eest. Kostja ei ole liikmemaksu tasunud. Kostja arvati hageja liikmete seast välja 30. aprilli 2015. a. üldkoosoleku otsusega. Hageja on esitanud kostjale arved nr 2015017, 2015121, 2015215 ja 2015300 liikmemaksu tasumiseks 2015. aasta eest. Kostja ei ole liikmemaksu tasunud. Hageja esitas kostjale 08. märtsil 2016 nõudekirja, milles andis kostjale tähtaja maksmata liikmemaksu tasumiseks 20. märtsini 2016. a. Kostja ei ole liikmemaksu viidatud tähtajaks tasunud. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse §-s 12 lg 4 sätestatule määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Hageja põhikirja punkti 4.2.3 kohaselt on liidu liikmetel kohustus tasuda jooksvaks aastaks kinnitatud liikmemaksud üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtaegadeks. Mittetulundusühingute seadus § 17 lg 1 kohaselt peab juhul, kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja põhikirja punkti 5.5.1 kohaselt juhul, kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Hageja esitas kostjale arved liikmemaksu tasumiseks, kostja oma kohustust maksetähtaja jooksul ei täitnud. Seega on hagejal alates arvetel toodud maksetähtaegadest õigus VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Vastavalt arvetes toodule on viivise määraks 0,5% päevas. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivise põhisumma € 576 ulatuses välja mõistmist. Hageja taotleb VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 alusel viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kostjalt hageja kasuks väljamõistmist, määraga 0,5% päevas 2 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-4949 tasumata põhivõlgnevuselt summas € 576, kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 1131 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas € 40 juhul, kui võlausaldaja võib nõuda viivist. VÕS § 113.1 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab VÕS § 113.1 lg 1 sätestatud määra. Hageja on pöördunud võla sissenõudmiseks advokaadibüroo Magnusson poole ja esitanud kostjale nõudekirja. Advokaadibüroo Magnusson on hagejale esitanud arve summas € 222. Seega on hageja kandnud võla sissenõudmiseks kulusid kokku summas € 222 ja hagejale on tekkinud vastavas summas kahju, mis ületab VÕS § 113.1 lg 1 toodud määra. Hageja palub mõista OÜ-lt Akko Wood Eesti Mööblitootjate Liit MTÜ kasuks välja põhivõlg summas € 576; mõista OÜ-lt Akko Wood Eesti Mööblitootjate Liit MTÜ kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis tähtajaks tasumata põhisumma ulatuses, summas € 576 €; mõista OÜ-lt Akko Wood Eesti Mööblitootjate Liit MTÜ kasuks välja alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni kogunev viivis arvestusega 0,5% päevas tähtajaks tasumata põhivõla summalt € 576 iga tasumisega viivitatud päeva eest; mõista OÜ-lt Akko Wood Eesti Mööblitootjate Liit MTÜ kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitis summas € 222. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes hagile ei vaidlusta asjaolu, et vastavalt kostja 12.12.1997 avaldusele võeti kostja hageja 26.02.1998 juhatuse otsusega hageja liikmeks alates 01.01.1998. Mittetulundusühingute seaduse § 15 lõikest 1 tulenevalt on mittetulundusühingu liikmel õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. Sama paragrahvi 2. lõike alusel võib põhikirjaga ette näha, et liige võib mittetulundusühingust välja astuda ainult majandusaasta lõpul või pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis ei või olla pikem kui kaks aastat. Hageja põhikirja punkt 5.3.1 kohaselt on liidu liikmel õigus avalduse alusel liikmest välja astuda majandusaasta lõppedes. Põhikirja punkti 5.3.2. kohaselt teatatakse väljaastumise soovist juhatusele kirjalikult vähemalt kolm kuud enne majandusaasta lõppu (s.o hiljemalt 30. septembril). 10.03.2012 esitas kostja hagejale avalduse hageja liikmest väljaastumiseks. Lähtudes esitatud avaldusest ning hageja põhikirja punktist 5.3.1 on kostja 31.12.2012 seisuga hageja liikmest väljaastunud ega ole alates 01.01.2013 enam hageja liige. Seega puudub alates 01.01.2013 kostjal liikmemaksu tasumise kohustus ning alates 01.01.2013 ei ole kostja enam ka liikmemaksu tasunud (kuni 2012. aasta lõpuni on liikmemaks täies ulatuses ja kohaselt tasutud). Arvestades eeltoodut on hageja nõue täies ulatuses alusetu ning põhjendamatu. Vaatamata kostja poolt esitatud absoluutsele vastuväitele esitab kostja alljärgnevalt alternatiivsed vastuväited ka hageja poolt esitatud kõrvalnõuete osas. Hageja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt liikmemaksu jooksvaks majandusaastaks määrab üldkoosolek. Üldkoosolek määrab ka liikmemaksu tasumise tähtajad. Eeltoodust tulenevalt on iga jooksva majandusaasta liikmemaksu suuruse ja selle tasumise tähtaegade aluseks üldkoosoleku igakordne otsus. Hageja ei ole tõendanud 2013, 2014 ja 2015 aastaks liikmemaksu suurust ja tasumise tähtaegade kinnitamist hageja üldkoosoleku poolt. Seega on hageja põhinõue selle õiguspärase määramise tõendamatuse tõttu alusetu. Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja ei ole sõlminud lepingut ega muul viisil kokkulepet, mis näeks ette VÕS § 113 lõike 1 esimeses lauses sätestatust erineva viivise määra. Mittetulundusühingute seaduse § 7 lõike 1 punktist 6 tulenevalt peab liikmete

3 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-4949 kohustused või korra, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada, sätestama MTÜ põhikirjas. Hageja põhikirjas ei ole liikmemaksu mittekohase täitmise korral nõutava viivise määra kehtestatud. Seega oleks põhinõude põhjendatuse korral hagejal õigus nõuda viivist üksnes seaduses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga 78.91 eurot. Põhinõude põhjendatuse korral ja viivisemäära põhjendatuse korral taotleb kostja viivise vähendamist VÕS § 113 lg.8 alusel. Viivisemäär 0,5% on ebamõistlikult suur. Kostja ei ole väidetava liikmemaksu kohustuse arvel ühtegi hüve eba mingil muul moel kasu saanud, samas ei ole hageja tõendanud , et väidetavalt tasumata liikmemaksu arvel oleks hagejale kahju tekkinud. Hageja nõue ei ole ka põhjendatud lisanduva viivise nõudes, kuivõrd hagis esitatud kujul ületab vastavas osas viivis hageja väidetavat põhivõlga. Kostjale on arusaamatu hageja nõue sissenõudekulude osas. Hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada kas nõue on sissenõudekulude nõue v. kahju hüvitamise nõue. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta , et ta oleks kostjale arved tasumiseks saatnud. Lisaks ei ole hageja tõendanud 08.03.2016.a. nõudekirja edastamist kostjale. Esmakordselt pöördus hageja kostja poole seoses väidetava liikmemaksu võlgnevusega 2015.a. augusti lõpus inkassofirma vahendusel. Varasemalt ei ole hageja mingil moel kostjale seoses väidetava võlgnevusega pretensioone esitanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil 26.10.2016.a. hageja loobus osaliselt hagist s.o. viivise hagi esitamise seisuga summas 491.81 eurot nõudes ja edasise viivise palus välja mõista seadusjärgses määras. Ülejäänud osas jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil 26.10.2016.a. kostja hagist osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja palus algselt hagis kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise seisuga summas 576 eurot ja edasise viivise 0,5% tasumata summalt päevas. Kohtuistungil hageja loobus hagist osaliselt s.o. viivise hagi esitamise seisuga summas 491.81 eurot nõudes ja palus edasise viivise välja mõista seadusjärgses määras. Kostja hagist osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Seega võtab kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab menetluse selles osas vastavalt TsMS § 429 lg.1. Kohus kuulanud ära hageja ja kostja seaduslikud esindajad vande all, tunnistaja ütlused ja tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. MTÜS § 1 lg.1 järgi mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks v. põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜS § 2 lg.1 järgi mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.

4 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-4949 MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit , reg kood 80096126 on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 07.05.1999.a. (II toimik tl.71). Põhikirja p.1.1. kohaselt MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit on mööbli- ja puidutööstuse sektoris tegutsevate tööandjate vabatahtliku liikmelisuse alusel tegutsev mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik oma vara ja pangaarvega. Põhikirja p.2.1 järgi liidu eesmärk on puidu- ja mööblitööstuse sektori ettevõtluse ja kaubanduse arendamine ning liikmete huvide esindamine ja kaitse. Asjas ei ole vaidlust , et kostja OÜ Akko Wood esitas 12.12.1997.a. avalduse, millega palus end võtta MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu liikmeks (I toimik tl. 6). Kostja võeti liikmeks 26.02.1998.a. juhatuse otsusega alates 01.jaanuarist 1998.a. (I toimik tl.8). MTÜS § 12 lg.4 järgi liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud ulatuses. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu põhikirja p.4.2.3 kohaselt liidu liikmetel on kohustus tasuda jooksvaks aastaks kinnitatud liikmemaksud üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtaegadeks. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu 18.05.2012.a. üldkoosolekul otsustati kinnitada 2012 majandusaasta liikmemaksu määraks 0,05% eelneva majandusaasta netokäibest , kuid minimaalseks maksumääraks aastas 192 eurot ja maksimaalseks maksumääraks aastas 1917 eurot. Liikmemaks tasutakse kord kvartalis liidu raamatupidamise poolt esitatud arvete alusel (I toimik tl. 120). MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu 10.05.2013.a. üldkoosolekul otsustati kinnitada 2013 majandusaasta liikmemaksu määraks 0,05% eelneva majandusaasta netokäibest , kuid minimaalseks maksumääraks aastas 192 eurot ja maksimaalseks maksumääraks aastas 1917 eurot. Liikmemaks tasutakse kord kvartalis liidu raamatupidamise poolt esitatud arvete alusel (I toimik tl. 139). Kostja väitel nimetatud protokoll pole tõendina käsitletav , kuna protokollil puuduvad allkirjad. Mittetulundusühingute seaduse § 21 lg. 6 järgi üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu 10.05.2013.a. üldkoosoleku protokolli ei ole allkirjastanud koosoleku juhataja ja protokollija (I toimik tl.136-139). Eelistungil hageja esindaja avaldas, et esitab kohtule allkirjastatud protokolli, aga kohtuistungil selgitas, et allkirjastatud protokolli ei ole esitada (I toimik tl. 192, II toimik tl. 85). Protokolli allkirjastamata jätmine ei muuda üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks vastavalt MTÜS § 24.1 lg.1 ja antud otsust ei ole vastavalt MTÜS § 24 lg.1 vaidlustatud. Seega on üldkoosolekul vastuvõetud otsus kehtiv. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu 22.05.2014.a. üldkoosolekul otsustati kinnitada 2014 majandusaasta liikmemaksu määraks 0,05% eelneva majandusaasta netokäibest , kuid minimaalseks maksumääraks aastas 192 eurot ja maksimaalseks maksumääraks aastas 1917 eurot. Liikmemaks tasutakse kord kvartalis liidu raamatupidamise poolt esitatud arvete alusel (I toimik tl. 144). MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu 30.04.2015.a. üldkoosolekul otsustati kinnitada

majandusaasta liikmemaksu määraks 0,05% eelneva majandusaasta netokäibest , kuid minimaalseks maksumääraks aastas 192 eurot ja maksimaalseks maksumääraks aastas 1920 eurot. Maksetähtajad 14 päeva peale arve esitamist EMTL raamatupidaja poolt. ( II toimik tl.22). Hageja ei ole esitanud kohtule MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu üldkoosoleku otsust, millega on kinnitatud 2015 majandusaasta liikmemaksu suurus vastavalt põhikirja p.-le 4.2.3, mille

5 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-4949 järgi liidu liikmetel on kohustus tasuda jooksvaks üldkoosoleku poolt määratud suurustes tähtaegadeks.

aastaks kinnitatud liikmemaksud

MTÜS § 15 lg.1 kohaselt mittetulundusühingu liikmel on õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. MTÜS § 16 lg.1 järgi liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha , et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit põhikirja p. 5.3.1 kohaselt liidu liikmel on õigus avalduse alusel liikmest välja astuda majandusaasta lõppedes. P.5.3.2 kohaselt väljaastumise soovist teatatakse juhatusele kirjalikult vähemalt kolm kuud enne majandusaasta lõppu. P.5.4.1 järgi liikme väljaarvamise otsustab juhatus (II toimik tl.72-74). Kostja juhatuse liikme Jaak Kõrts`i väitel esitas OÜ Akko Wood MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidule 10.03.2012.a. avalduse liikmest väljaastumiseks (I toimik tl. 104). Kostja juhatuse liige Jaak Kõrts vande all ärakuulamisel avaldas , et viis nimetatud kirjaliku avalduse A.T.i kätte aadressil Tallinn, Kiriku tn.6 (II toimik tl.83). A.T. oli MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor. Hageja juhatuse liige Robert Pajusaar vande all ärakuulamisel kinnitas, et tema ei ole näinud ühtegi OÜ Akko Wood avaldust liikmelisusest väljaastumiseks . Tema ei tea millal OÜ Akko Wood on avaldanud soovi liikmelisusest välja astuda (II toimik tl. 81). Tunnistaja A.T. kohtuistungil antud ütluste kohaselt esitas tema kõik liikmeks astumise ja väljaastumise avaldused juhatusele. OÜ Akko Wood ei ole tema töötamise ajal esitanud liikmest väljaastumise avaldust. Kirjalikku avaldust , mis on kohtutoimikus (kohus näitas tunnistajale kohtutoimiku I kd lehel 104 olevat avaldust) OÜ Akko Wood juhatuse liige Jaak Kõrts ei ole talle esitanud ega tema kätte toonud. Ta ei tea , et Jaak Kõrts oleks käinud Tallinnas, Kiriku 6 tema juures. Konkreetset avaldust ka suuliselt ei ole OÜ Akko Wood liikmest väljaastumiseks esitanud. Jutt oli telefoni teel, kus OÜ Akko Wood esindaja rääkis, et peaks liikmest olemisest välja astuma (II toimik tl. 84). Eelistungil kostja taotles tunnistajana üle kuulata Akko Furniture juhi M.T.`u , kes oli detsembris 2014.a. Akko Furniture kontoris toimunud kokkusaamise juures ja kokkusaamise käigus hageja esindajad Pajusaar ja K. kinnitasid seda, et OÜ Akko Wood ei ole enam hageja liige ( I toimik tl.192). Hageja juhatuse liige Robert Pajusaar vande all antud ütlustes kinnitas , et kokkusaamine toimus , kuid liikmelisusest juttu ei olnud ( II toimik tl.81). Kostja OÜ Akko Wood teine juhatuse liige on M.T., kes vande all ärakuulamisel kinnitas, et 2014.a kohtumine toimus, kuid kohtumisel OÜ-st Akko Wood juttu ei olnud ja OÜ Akko Wood väljaastumisest Mööblitootjate Liidust samuti juttu ei olnud. Temale ütles Jaak Kõrts , et OÜ Akko Wood on esitanud mööblitootjate liidust väljaastumise avalduse , tema ise avaldust näinud ei ole (II toimik tl.82). Seega ei vasta tõele OÜ Akko Wood juhatuse liikme Jaak Kõrts`i väited selle kohta, et hageja esindajad on kokkusaamisel Pärnus 2014.a. kinnitanud, et OÜ Akko Wood ei ole enam MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu liige. Kohus leiab, et kostja juhatuse liikme Jaak Kõrts`i vande all antud ütlused selle kohta, et ta on viinud avalduse liikmest väljaastumiseks Tallinna , Kiriku 6 A.T.`i kätte, ei ole usutavad, kuna on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja A.T. nimetatut ei kinnitanud vaid vastupidi ütles, et OÜ Akko Wood`i ei ole tema töötamise ajal vastavat avaldust esitanud ja Jaak Kõrts ei ole nimetatud avaldust ka tema kätte toonud. Hageja juhatuse liige Robert Pajusaar vande all ärakuulamisel kinnitas, et vastavat avaldust pole ta näinud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on 10.03.2012.a. esitanud hagejale avalduse MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidust väljaastumiseks. Seega OÜ Akko Wood on kohustatud liikmemaksu MTÜ-le Eesti Mööblitootjate Liit tasuma liikmest väljaarvamiseni. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu üldkoosolekul 30.04.2015.a. arutati, et OÜ Akko Wood on avaldanud soovi liikmest väljaastumiseks , kuid ei ole esitanud liikmeskonnast väljaastumise avaldust ning samuti pole tasunud alates 2013 aastast liikmemaksu ja otsustati

6 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-4949 arvata liikmeskonnast välja OÜ Akko Wood, kui maksmata arved. (I toimik tl. 31-32).

ettevõttel

jääb kohustus tasuda kõik

OÜ Akko Wood on tasumata järgnevad liikmemaksu arved: arve 2013029/21.02.2013.a. I kvartal 2013.a. summas 48 eurot; arve 2013096/23.04.2013.a. II kvartal 2013.a. summas 48 eurot; arve 2013144/ 14.07. 2013.a. III kvartal 2013.a. summas 48 eurot; arve2013319/14.10.2013.a. IV kvartal 2013.a. summas 48 eurot; arve 2014009/ 02.02.2014.a. I kvartal 2014.a. summas 48 eurot; arve 2014125/ 10.05.2014.a. II kvartal 2014.a. summas 48 eurot; arve 2014182/ 01.07.2014.a. III kvartal 2014.a. summas 48 eurot; arve n2014286/01.10.2014.a. IV kvartal 2014.a. 48 eurot (I toimik tl. 16-23). Seega on põhjendatud tasumata liikmemaksud kogusummas 384 eurot. Arve 2015017/28.01.2015.a. I kvartal 2015.a. summas 48 eurot; arve 2015121/ 20.04.2015.a. II kvartal 2015.a. summas 48 eurot; arve 2015215/01.07.2015.a. III kvartal 2015.a. summas 48 eurot, arve 2015300/12.08.2015.a. IV kvartal 2015.a. summas 48 eurot (I toimik tl. 37- 40). 2015 aastaks ei ole liikmemaksu suurust üldkoosoleku poolt kinnitatud ja üldkoosoleku poolt kinnitamata liikmemaksude tasumise kohustus kostjal puudub ning 2015.a. liikmemaksude tasu nõue summas 192 eurot tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja loobus osaliselt viivisest ja nõuab edasist viivist seadusjärgses määras. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 04.03.2013.a. s.o. arve 2013029/21.02.2013.a. tasumise kuupäev arvel (I toimik tl.16). Hageja esindaja kohtuistungil selgitas, et viivisenõue muutus sissenõutavaks 23.12.2014.a. s.o. kostjale arvete saatmise kuupäev ( II toimik tl. 85). Eelpoolnimetatud üldkoosoleku protokollide kohaselt liikmemaks tasutakse kord kvartalis raamatupidaja poolt esitatud arvete alusel. Seega hageja saab viivist nõuda alles pärast arve esitamist. Viivist saab nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest arvates. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-110-05 p.20. TsMS § 230 lg.1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid , millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited , kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väitel on ta kostjale arved saatnud e-posti teel. Kostja väitel ei ole hageja talle ühtegi arvet liikmemaksude tasumiseks saatnud ja arved sai ta esmakordselt kätte koos hagiga. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale on arved saadetud 2013 aastal. Hageja on esitanud kohtule e-posti teate selle kohta, et ta on kostjale saatnud arved 2013 ja 2014 liikmemaksude kohta e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected] 23.12.2014.a. (II toimik tl.5). Hageja on kohtule esitanud e-posti teate , et meeldetuletus arvete tasumata jätmise kohta saadetud kostjale 28.10.2014.a. (II toimik tl. 6). Hageja on kohtule esitanud e-posti teated selle kohta, et ta on saatnud kostjale 29.01.2015.a. arve 2015.a. I kvartali liikmemaksu tasumise kohta , 21.04.2015.a. arve 2015.a. II kvartali liikmemaksu kohta , 01.07.2015.a. arve 2015.a. III kvartali liikmemaksu kohta ja 12.08.2015.a. arve 2015.a. IV kvartali liikmemaksu kohta (II toimik tl. 8-11). Samuti on hageja esitanud kohtule e-posti teated , et kostjale saadetud teated 2015.a.arvete mittetasumise kohta 29.01.2015.a., 23.03.2015.a., 31.03.2015.a. (I toimik tl. 185, 186).

7 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-4949 Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on tema poolt esitatud arved kätte saanud. E-kirja saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga , siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab valida kindlama viisi teate edastamiseks s.h. nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt. kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Selline on ka kohtupraktikaRKL 3-2-1-123-07 p.14. Arvete mitte kättesaamine ei anna alust jätta kohustus täitmata s.t. põhjendatud liikmemaksud hagejale tasumata. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-5-08 p.14. Liikmemaks tuli tasuda kord kvartalis ja liikmemaksu suurus oli teada, kuna see oli kinnitatud üldkoosoleku poolt. Arve kättesaamine on oluline viivise arvestamise aja alguse määramisel. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on 23.12.2014.a. saadetud arved kätte saanud siis saab viivist arvestama hakata ajast, mil kostja on arvete tasumise nõude kätte saanud. Kostja on ise kinnitanud ja esitanud tõendid selle kohta, et liikmemaksude tasumise nõude sai ta Intrum Iustitia AS-lt 19.08.2015.a. (II toimik tl. 35-38). Nõudes on märgitud tasumata arved, maksetähtajad ja summa suurused ning nõue tasuda 7 päeva jooksul. Seega kohus leiab, et nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 27.08.2015.a. ja viivist saab nõuda alates sellest ajast. TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt , et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult mitte kindla summana , vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni . eelkõige võib viivist nõuda selliselt , et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut on põhjendatud viivisenõue alates 27.08.2015.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o. 08.12.2016.a. summas 39.64 eurot (perioodil 27.08.2015- 31.12.2015 viivis 8,05 % aastas, 0,022055 % päevas, 0,08469 eurot päevas, 127 päeva; perioodil 01.01.201630.06.2016 , viivis 8,05% aastas, 0,021995 % päevas, 0,084459 eurot päevas , 182 päeva ja perioodil 01.07.2016- +8.12.2016 viivis 8% aastas, 0,021858 % päevas, 0,083934 eurot päevas, 161 päeva ) ja alates 09.12.2016.a. VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113.1 lg.1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Lg.2 järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra , võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist , kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Lõikes 1 on sätestatud minimaalne sissenõudekulude hüvitise suurus 40 eurot, mida on õigus nõuda alati, kui on õigus nõuda viivist. Hagejal on õigus nõuda viivist. Antud summa puhul ei ole oluline kahju tekkimine ja võlausaldaja ei pea tõendama , et kahju tekkis s.t. et ta neid kulutusi kandis. Lõike 2 järgi sissenõudmiskulude hüvitis ei ole piiratud 40 euroga , kuid kui sissenõudmiseks tehtud kulutused ületavad 40 eurot , tuleb 40 eurot ületav osa nõuda sisse üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja on esitanud kostja vastu nõude võla sissenõudekulu väljamõistmiseks summas 222 eurot. Hageja on pöördunud võla kohtueelseks sissenõudmiseks Advokaadibüroo Magnusson poole, kes on koostanud kostjale nõudekirja koos lisadega (I toimik tl.42-45,49-57).

8 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-4949 Advokaadibüroo on esitanud hagejale arve 09.03.2016.a. summas 222 eurot, mis koosneb nõudekirja koostamise tasust 1 tund 125 eurot ja nõudekirja teksti muutmine ja täiendamine , lisade komplekteerimine, e-kiri kliendile 24 minutit 60 eurot , kokku 185 eurot + käibemaks 20% = 222 eurot (I toimik tl.26-47). Kostja väitel ei ole tema vastavat nõudekirja saanud. VÕS § 128 lg.1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline v. mittevaraline. Lg.3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud v. hävinud vara väärtuse v. vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud v. tulevikus kantavad mõistlikud kulud , sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks v. vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et enne hagiavalduse kohtusse esitamist ja asja lahendamiseks kohtueelselt pöördus hageja põhjendatult advokaadibüroo poole vaidluse kohtueelseks lahendamiseks. Advokaadibüroo on koostanud nõudekirja kostjale koos lisadega s.h. viivisearvestus. Nõudekirjas on märgitud, et põhivõla 576 eurot tasumisel hiljemalt 20.03.2016.a. ei nõua hageja kostjalt viivist. Nõudekirja peale on kirja koostaja märkinud, et nõudekiri on edastatud e-posti aadressile [email protected], mis on kostja e-posti aadress. Advokaadibüroo on hagejale arve esitanud ja hagejal on arve tasumise kohustus. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et sissenõudekulu on suurem kui 40 eurot ja sissenõudekulu summas 222 eurot väljamõistmine kostjalt vastavalt VÕS § 113.1 lg.1 ja lg.2 ja § 128 lg.3 on põhjendatud. Arvestades eeltoodut on hagi osaliselt põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele 2013.a. ja 2014.a.tasumata liikmemaksud kokku summas 384 eurot, sissenõudekulu summas 222 eurot ja viivis 08.12.2016.a. seisuga 39.64 eurot. Menetluskulud TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi v. muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 133 lg.1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Lg.2 kohaselt sama seadustiku §-is 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega hagihind antud asjas on põhivõlg 576 eurot + viivis hagi esitamise seisuga 576 eurot+ võla sissenõudekulu 222 eurot + 1 aasta viivis arvestusega 0,5% põhivõlalt s.o. summas 1054.08 eurot (summa päevas 2,88 eurot x 366 päeva) = 2428.08 eurot. TsMS § 405 lg.1 järgi tegemist on lihtmenetluse asjaga, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS §168 lg.2 järgi hageja kannab menetluskulud , kui hagi jäetakse läbi vaatamata v. kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja loobus hagist viivise nõudes hagi esitamise seisuga 491.81 eurot ja selles osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda.

9 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-4949 Kohus leiab, et antud asjas on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja loobus hagist osaliselt (Hagi esitamise seisuga nõue kokku summas 576+ 576 + 222 = 1374 eurot, millest hageja loobus summas 491.81 eurot s.o. 35,79%) ; hagi kuulub rahuldamisele osaliselt (esialgse hagi esitamise seisuga nõue 1374 eurot, millest kuulub hagi esitamise seisuga rahuldamisele 384+ 222+ viivis hagiesitamise seisuga 18,19 = 624.19 eurot s.o. 45,42%) ; edasine viivis kuulub rahuldamisele seadusjärgses määras (esialgselt esitatud määras 0.5% tasumata nõudelt). Hageja on taotlenud seoses hagist osalise loobumisega riigilõivu osalist tagastamist. Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem. Hagilt hinnaga 2428.08 eurot oleks tulnud tasuda riigilõiv summas 275 eurot. Peale osaliselt hagist loobumist hagihind põhivõlg 576+ võla sissenõudekulu 222 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 84.19 eurot + aasta viivis 43,92 eurot (viivis aastas 8% ja 8.05%, päevas 0,021%, viivis päevas 0,12 eurotx 366) = 926.11 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Hagist osalisel loobumisel kuulub analoogia alusel ja vastavalt TsMS § 150 lg.2 p.2 tagastamisele 1⁄2 riigilõivu. Seega hagejal ei ole õigus riigilõivu tagasi saada ja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.