Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2020 Haldusasja number
3-20-2323
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus loa saamiseks XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – XX
Asja läbivaatamine
24.11.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba Ukraina kodaniku XX (sünniaeg xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2020 (k.a).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 23.11.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse Ukraina kodaniku XX (sündinud xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Taotlusest nähtub järgnev:
1.1.23.11.2020 kontrolliti Tallinnas, D-terminalis laevalt Megastar saabunud reisijat. Isik esitas isiku tuvastamiseks XX (sündinud xx xx xxxx) nimele väljastatud Ukraina juhiloa nr xxxxxxxx, kehtiv kuni 09.01.2020-08.01.2022.
Isikul puudus reisidokument ja seega tal puudus välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni territooriumil viibimiseks. PPA koostas koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052236645 Eestist ja Schengeni territooriumilt lahkumiseks. Lahkumisettekirjutusega kohaldati isiku suhtes ka sissesõidukeeldu 5 aastaks Eestisse ja Schengeni viisaruumi.
1.3.XX peeti 23.11.2020 kell 00:40 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, 2 p 1, 2 ja 3 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Tallinna kordoni ametnike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse.
2.PPA taotleb Tallinna Halduskohtult luba XX sünd xx xx xxxx kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes
3-20-2323 esinevad VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. PPA põhjendab taotlust järgnevalt:
2.1.Isiku kinnipidamisel, 23.11.2020, vaatasid PPA Tallinna kordoni ametnikud läbi isiku kaasas olevad asjad, mille hulgast leiti soomekeelne isikutuvastusakt (nr 9186/s/1923/20); soomekeelne tööleping (Työsopimus) K. G. nimel; soomekeelne Soome Piirivalve otsus välismaalase väljasaatmise kohta (nr 0650/K/701/20); 19.11.2020 Ecolines broneering XX nimel (Varssavi-Riia ja Riia-Tallinn), Soome trahvinõue; Star Tallink-Helsinki pardakaart 22.11.2020 kell 16:30 nimele G. K.; Swedbank pangakaart nimele K. P. UUSNA SEPIKODA OÜ.
2.2.Esmase vestluse käigus selgitas isik, et saabus ta Ukrainast bussiga biomeetrilise passi alusel Poola, Varssavi umbes 6 päeva tagasi, samal päeval läks ta Varssavist bussiga Eestisse, Viljandisse. Seal viibis ta 3 päeva. Mobiilirakendusest BLABLACAR leidis telefoninumbri. Telefoniteel leppis kokku ühe isikuga, kelle nime ta ei osanud öelda, et teda toimetataks Soome. See oli maksnud 150 eurot. Soome tahtis ta tööle minna. Telefoninumbrit, millele oli helistanud, ta öelda ei osanud, samuti polnud seda kusagil telefoni kõnede ajaloos kirjas. Enne nende isikutega kokkusaamist, kellega ta pidi Soome minema, kadusid tal ära reisidokumendid. Isikud, kellega XX pidi Soome minema, pakkusid talle välja, et ta ostaks ära Eesti isikutunnistuse, millega ta saaks pääseda Soome. See maksis 150 eurot.
2.3.Tallinna kordoni ametnik tegi päringu reisijate andmebaasi ning selgus, et 22.11.2020 kell 16:30 väljunud Star-i laevale oli broneering ’’K. G.’’ nimele.
2.4.Samal päeval kell 11.05 viisid Põhja PMJVT ametnikud läbi küsitluse, mille käigus isik selgitas, et sisenes Euroopasse 18.11.2020 Ukraina-Poola piiri kaudu. Esialgu oli tal plaan hakata Poolas tööle. Kuna Poolas elavate sõpradega ühendust ei saanud, otsustas isik Eestisse tulla. 19.11.2020 sõitis ta bussiga Varssavi-Riia ja Riia- Tallinn. Eestisse tulles läks isik Pärnus maha ning sõitis taksoga Viljandisse, kus ta ööbis 4 päeva. Eestis viibides isik käis poodides ja mujal ringi ning ta kaotas oma passi või see varastati. Kuna isik on Soomes varasemalt töötanud, siis tal tuli mõte, et minna Soome ja seal tööd leida. Konkreetset tööd tal ei olnud. Mobiilirakenduse BLABLACAR leidis sõiduki, mis sõitis 22.11.2020 Viljandist Helsingisse. 22.11.2020 läksid nad autoga Tallinna. Autojuht korjas kõikide reisidokumendid ning ostis kassast piletid. Tema andis EV isikutunnistuse, mille ostis ligikaudu aasta või pool aastat tagasi, et Euroopas oleks lihtsam ringi reisida. Isikul on sularahas 350 eurot. Isik väitis, et tal on Viljandis väga hea sõber, kelle juures ta võiks elada, kuid tema nime ja numbrit ei avaldanud.
3.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid.
4.VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
4.1.PPA on seisukohal, et isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et XX saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudus luba siia saabumiseks ja siin viibimiseks. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik soovis Soome minna, et seal töötada ebaseaduslikult. Euroopas reisimiseks on isik juba aasta või pool aastat tagasi ostnud Eesti isikutunnistuse. Seekord kasutas isik seda laevapiletite ostmiseks, et reisida 2(5)
3-20-2323 ebaseaduslikult Eestist Soome. PPA on seisukohal, et isiku varasem käitumine on näidanud, et reisidokumendi puudumine ei ole takistanud reisimist ühest riigist teise. Teise Euroopa liikmesriiki reisimiseks on isik võimeline toimepanema süütegusid (ostab endale teisele isikule kuuluva isikutunnistuse ja kasutab seda reisimaks ühest EL liikmesriigist teise). PPA on hinnangul, et vabaduses viibides ja soodsamate tingimuste tekkimisel võib isik omavoliliselt lahkuda temale sobivasse riiki.
4.2.PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puuduvad tal isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Isikul on olemas Ukraina juhiluba, mis kiirendaks tema tuvastamist Ukraina suursaatkonna kaudu ning võimaldaks isiku Ukrainasse välja saata. 23.11.2020 esitas PPA Ukraina saatkonnale taotluse isikule reisidokumendi väljastamiseks (registreeritud dokumendihaldussüsteemis nr 15.7-16/471-1). Direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Pärast passi kaotamist või vargust oli isikul võimalus pöörduda Ukraina saatkonna poole, et taotleda endale tagasipöördumiseks ajutine reisidokument. Seda ta ei teinud. Selle asemel kasutas isik varasemalt ostetud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust ning kasutas seda ebaseaduslikuks reisiks Soome Vabariiki. Tuginedes varasemale käitumisele on PPA arvamusel, et vabaduses viibides ei hakkaks isik endale taotlema ajutist reisidokumenti või passi Ukrainasse tagasipöördumiseks, vaid võimaluse tekkimisel lahkuks ta endale sobivasse Euroopa liikmesriiki.
4.3.PPA hinnangul ei ole võimalik VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RK halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, perekonnaliikmed. Isikul on Eestis sotsiaalsed sidemed (Viljandis elav sõber, kelle juures saaks ta vajadusel elada) ja sularaha 350 eurot. Kuna PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki, siis ei saa PPA isikul võimaldada elada Viljandi linnas. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik on menetluse jooksul asjaolude kohta andud eluliselt mitteusutavaid ütlusi. Isikul oli võimalus iseseisvalt pöörduda Ukraina saatkonna poole dokumentide hankimiseks, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Seoses reisidokumendi puudumisega ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul.
4.4.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine eelnevat arvestades ebaproportsionaalne.
4.5.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel.
5.24.11.2020 toimunud kohtuistungil selgitas XX, et ta ei vaidle vastu PPA taotluses kirjeldatud faktilistele asjaoludele, kuid ta soovib kuni kehtiva reisidokumendi saamiseni elada Viljandis sõbra juures, kes on nõus, et sa seal elab. Sõbra nimi on K. P. ja tema täpne aadress on salvestatud telefoni. XX kinnitas, et tal on piisavalt vahendeid, et Eestis viibida, sularahas 120 eurot ja pangakaart, panga arvel on ligikaudu 1000 eurot. Teise isiku ID kaardi kasutamise 3(5)
3-20-2323 kohta selgitas ta, et varasemalt ei ole ta seda reisimiseks kasutanud, ostis selle varasemalt ööklubis viibides, mõeldes, et võib olla läheb vaja. Uut kehtivat reisidokumenti ta ei taotlenud, kuna polnud aega, sest enne uut aastatud tuleb teha käele operatsioon. Ta ei arvanud, et kogu see olukord tuleb nii kehvalt välja.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Leian, et PPA taotlus XX kinnipidamiseks tuleb rahuldada VSS § 15 lg 1 ja lg 2 punktide 1 ja 3 alusel.
7.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemisoht (p 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust.
8.Nõustun PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad isiku suhtes VSS § 15 lg 2 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolud.
8.1.VSS § 15 lg 2 p 1 viitab isiku kinnipidamise alusena põgenemisohule. VSS § 68 p8tuleneb, et põgenemisohuna käsitatakse muuhulgas seda, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Direktiivi 2008/115/EÜ nõuete ühetaoliseks rakendamiseks koostatud tagasisaatmise käsiraamatu1 punkt 1.6 kohaselt võivad välismaalase põgenemise ohule viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja rahaliste vahendite puudumine.
8.1.1.XX saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudus luba siia saabumiseks ja siin viibimiseks. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik soovis Soome minna, et seal töötada ebaseaduslikult, kasutades seejuures teise isiku identiteeti. Euroopas reisimiseks on isik juba aasta või pool aastat tagasi ostnud Eesti isikutunnistuse. Seekord kasutas isik seda laevapiletite ostmiseks, et reisida ebaseaduslikult Eestist Soome. Seega viitab XX käitumine ohule, et ka reisidokumendi puudumise korral ei ole garanteeritud tema Eestis viibimine. Teise Euroopa liikmesriiki reisimiseks on isik võimeline toime panema süütegusid (kasutab teise isiku identiteeti reisimaks ühest EL liikmesriigist teise). Ka on XX kinnipidamise järgselt andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kuidas ta teise isiku reisidokumendi sai. Seega on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides ja soodsate tingimuste tekkimisel võib isik omavoliliselt lahkuda temale sobivasse riiki.
8.1.2.Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et isiku suhtes tuvastatud konkreetsed asjaolud kogumis aluse jaatada PPA põhjendatud kahtlust, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ja täidetud on VSS § 15 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus.
8.2.Nõustun PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alused, kuna käesoleval hetkel puudub isikul kehtiv reisidokument, mis võimaldaks teda Eesti Vabariigist välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Asja materjalidest ei nähtu, et isik oleks peale dokumentide väidetavat kaotamist astunud mistahes samme endale dokumentide saamiseks, ka ei ole isik pöördunud abi saamiseks Ukraina saatkonna või PPA poole, põhjendades seda sellega, et ei olnud aega. Kehtiva reisidokumendi hankimise asemel kasutas isik teise isiku identiteeti teise riiki reisimiseks ja tööle asumiseks. Seega on täidetud ka VSS § 15 lg 2 p-s 2 nimetatud kinnipidamise alus.
9.Asja materjalide põhjal on ilmne, et isiku väljasaatmise täideviimine ei ole saavutatav ka VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega kuivõrd XX puudub Eestis viibimiskoht, samuti on tema rahalised vahendid piiratud. Isikul on küll väidetavalt sõber Viljandis, kelle juurest ta saaks viibida, kuid seda versiooni ei ole PPA-l olnud võimalik käesoleva taotluse lahendamise ajaks kontrollida. Nõustun PPA-ga ka selles, et Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud sellisel määral usaldust, et oleks võimalik leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
10.XX väljasaatmine Eesti Vabariigist ei saa pidada perspektiivituks, kuna isiku puhul on tuvastatud tema kuulumine Ukraina kodakondsusesse ning isikut on võimalik välja saata. Tegemist riigis ebaseaduslikult viibiva isikuga, kelle suhtes tehtud lahkumisettekirjutus on kehtiv. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine eelnevat arvestades ebaproportsionaalne.
11.Arvestan PPA taotluse rahuldamisel, et kinnipidamiskeskusesse esmase paigutamise taotluse lahendamine on kiireloomuline ja toimub piiratud informatsiooni tingimustes, samuti seda, et PPA on taotlenud isiku kinnipidamist ühekuuliseks tähtajaks.
12.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
13.Seega tuleb PPA taotlus VSS § 23 lg 1 alusel rahuldada ja anda luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.08.2020, kuna on täidetud VSS § 15 lg 1 ning VSS § 15 lg 2 punktides 1-3 sätestatud alus. XX tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus on ära langenud või selgub, et väljasaatmine on perspektiivitu (VSS § 24 lg 11).
(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.