Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1975
Määruse kuupäev
11. oktoober 2020
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus „X“ kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 11. oktoobril 2020
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eero Mango Puudutatud isik – „X“ Kohtuistungisekretär – Heli Meier Tõlk – Indrek Koff
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja puudutatud isikule. Puudutatud isikule toimetatakse kätte ka määruse tõlge prantsuse keelde.
et isikul puudus välismaalaste seaduse (VMS) §-st 43 tulenev seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja siin viibimiseks. Isikule koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub kohe sundtäitmisele, ning kohaldati viieaastast sissesõidukeeldu Schengeni alale. Menetluse käigus selgitas isik, et saabus Guineast lennukiga läbi Maroko Venemaa Föderatsiooni 19. juulil 2019. Isiku algne plaan oli leida seal head elu, õppida ja töötada. Isiku sõnul on ta vallaline. Isik soovib minna Saksamaale, et leida parem töö. Isikul ei ole Saksamaal sõpru ega tuttavaid, kuid Suurbritannias elab õde. Isiku suhtes esineb põgenemise oht (VSS § 15 lõike 2 punkt 1). VSS § 68 punkti 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik ületas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi välispiiri ja pole saanud luba Eestis viibimiseks. Isikul ei ole ühegi Schengeni liikmesriigi poolt väljastatud elamisluba või viisat, mis annaks talle seadusliku aluse Eestis viibimiseks. Lisaks sätestab VSS § 68 punkt 6, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik on PPA-le menetluse käigus selgitanud, et ei soovi Eesti Vabariiki jääda, vaid lahkuda Saksamaale, on PPA-l alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik täita talle pandud lahkumiskohustust päritoluriiki Guineasse, vaid võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist ning liikuda endale sobivasse Schengeni liikmesriiki. Arvestades Schengeni liikmesriikide vahelist liikumisvabadust, on isikul selline tegevus lihtne ning tema võimalik ebaseaduslik edasiliikumine takistamatu. Põgenemise oht hõlmab ka võimalust, et isik võib end riigisiseselt hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. Isiku suhtes esineb ka VSS § 15 lõike 2 punktis 3 sätestatud kinnipidamise alus. Kuigi isikul on olemas kehtiv reisidokument, ei ole võimalik isiku väljasaatmist korraldada 48 tunniga. Väljasaatmise korraldamiseks peab PPA hankima transiidiload ka teistest riikidest. Tavapärase praktika kohaselt on transiidiriigil transiiditaotlusele vastamiseks aega viis päeva. Samuti raskendavad väljasaatmise korraldamist lennupiirangud ning võimalike lahenduste leidmine võib võtta aega rohkem kui 48 tundi. Kuigi lennupiirangud võivad raskendada väljasaatmist, ei ole isiku väljasaatmine perspektiivitu. Praeguseks ei ole selgunud, kas Venemaa Föderatsioon tunnistab kahepoolsel kohtumisel ebaseaduslikku piiriületust, mistõttu ei ole veel selge, kas isikut oleks võimalik saata tagasi riiki, kust ta saabus Eestisse ehk Venemaa Föderatsiooni. Selle võimaluse äralangemise korral alustab PPA kohe isiku lahkumise korraldamist päritoluriiki Guineasse. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isikul puuduvad PPA-le teadaolevalt Eestis tuttavad, kelle juures isik saaks viibida kuni väljasaatmiseni. PPA saaks küll isiku majutada kodutute varjupaika, kuid seal ei ole tema liikumisvabadus piiratud ehk isikul on võimalik igal ajal sealt PPA loata lahkuda. Iseenesest oleks PPA-l võimalik ühe järelevalvemeetmena rakendada isiku dokumendi hoiule võtmist. Arvestada tuleb siiski seda, et isik ei proovinud kehtiva reisidokumendiga seaduslikult Euroopasse siseneda. Sellest tuleb järeldada, et reisidokumendi hoiule võtmine ei pruugi takistada isikul jätkata seaduse rikkumist, milleks on ebaseaduslik ränne mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
vaesus on väga suur, samuti ei ole tal seal kedagi, kes saaks teda toetada õppimisel. Isik soovib minna Saksamaale, et seal jätkata oma õpinguid. Eestis ei tunne ta kedagi.
Puudub vaidlus selles osas, et puudutatud isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning tal ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Puudutatud isik väljendas kohtuistungil selgelt, ei soovi mingil juhul tagasi minna Venemaale ega Guineasse. Isik selgitas, et tema soov on minna Saksamaale. Isik ütles, et Eestis ta kedagi ei tunne. Olukorras, kus isik ei soovi Venemaale ega Guineasse tagasi minna, võib pidada eluliselt usutavaks, et ta hakkab enda väljasaatmisest kõrvale hoidma, kui ta saab aru, et Saksamaale edasi liikumiseks tal legaalsed võimalused puuduvad. Kui isikut kinnipidamiskeskusesse mitte paigutada, võib ta Eestist põgeneda mõnda muusse Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Asjaolu, et isik sisenes Eestisse ebaseaduslikult, kinnitab, et isik võib kasutada ebaseaduslikke meetodeid, et jõuda välja sihtriiki ehk praegusel juhul Saksamaale. Eestist põgenemise ohtu suurendab ka asjaolu, et isikut ei seo Eestiga miski ‒ tal ei ole siin elukohta, töökohta ega tuttavaid. Eeltoodut kogumis arvestades võib puudutatud isiku põgenemist väljasaatmise eest pidada piisavalt tõenäoliseks. Seega esineb põgenemise oht.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.