lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-398/26

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-398/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5299
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-398

Haldusasi

XX, YY ja CC kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 7. veebruari 2020. a otsuse nr 7001910199-1, 70019102001, 7001910201-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebajad – XX, YY ja CC, esindaja riigi õigusabi korras advokaat Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-398 muutmata.
2.Jätta kaebajate menetlusabiga seonduvad menetluskulud riigi kanda ja muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.11.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-20-398 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX lahkus 23.05.2019 koos oma kahe alaealise lapsega (YY ja CC) Venemaa Föderatsioonist Eestisse ja Rootsi kaudu Norrasse abikaasa juurde. XX koos lastega taotles 13.06.2019 Norras rahvusvahelist kaitset. Kuna Eesti saatkond Peterburis oli XX-le väljastanud mitmekordse C-liiki viisa kehtivusajaga 03.05.2020, edastas Norra 16.06.2019 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini määrus) art 12 lg 3 p b alusel palve XX vastuvõtmiseks, mille Eesti rahuldas 04.07.2019 vastuskirjaga.
2.XX esitas 08.08.2019 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse põhjenduste järgi ei saa kaebaja pöörduda tagasi Venemaale, kuna teda jälitavad õiguskaitseorganid. Jälitamise põhjuseks on asjaolu, et XX suhtles avalikult homoseksuaalsete naistega, mis ei meeldinud politseile. XX võeti koos sõbrannadega kinni, viidi teadmata suunas ning teda piinati. XX ise ei ole homoseksuaalsete kalduvustega. XX soov on elada abikaasaga Norras, kus tal ei õnnestunud elamist seadustada.
3.PPA luges 07.02.2020 otsusega nr 7001910199-1, 7001910200-1, 7001910201-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt XX, YY, CC rahvusvahelise kaitse taotlused põhjendamatuks ja lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel taotlused tagasi (p 1); tegi neile väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaale seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); ning jättis humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata (p 3). XX kirjeldatud subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud. Taotleja ütlused ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses tõesed, neis esineb nii sisemisi kui välimisi vastuolusid. Homoseksuaalsetel inimestel on võimalik toime tulla Venemaa suurlinnades. Ka ei ole tõenäoline, et suitsetamise tõttu võidakse kedagi sihilikult taga kiusata. Sama seisukoht on alkoholi tarvitamise suhtes Tšetšeenias. XX taotluse asjaolud ei ole põhjendatud ja tema ütlused usutavad. Taotleja ei ole homoseksuaalne, ei ole tarbinud avalikult alkoholi ega suitsetanud. Ta on abielus kahe lapse ema. Kui XX leiab, et tal ei ole võimalik Tšetšeenias politsei või sugulaste omaalgatusliku tegevuse tõttu elada, on tal võimalik asuda elama mõnda teise Venemaa piirkonda. XX-ga seotud asjaolud ei ole sellised, mille tõttu võidakse teda Venemaal, sh Tšetšeenias, taga kiusata. XX suhtes ei esine Venemaal ohtu tema karistamiseks surmanuhtlusega, tema väärkohtlemiseks, piinamiseks vms. Päritoluriigi informatsioonist ning taotleja esitatud materjalidest ei nähtu, et XX ähvardab oht täiendava kaitse mõistes. Venemaal ei ole käimas rahvusvahelist või siseriiklikku relvakonflikti, mis võiks XX ohustada. XXtja tema lapsi ei saa tunnustada VRKS § 4 lg 3 järgi täiendava kaitse saajatena ning seetõttu ei saa anda neile tähtajalist elamisluba. Laste parimates huvides on jääda kokku oma vanematega. Tšetšeenia traditsioonide kohaselt kuuluvad lapsed mehele ja mehe perele. XX ei ole lahutatud ning tema ütlustest ei nähtu, et temalt oleks soovitud tema lapsi ära võtta. XX ütluste kohaselt viskas ämm teda koos lastega 2(11)

3-20-398 kodust välja. Koduriiki naastes ei lahutata lapsi oma vanematest. XX lapsi ei ole võimalik käsitada kui saatjata alaealisi. Samuti on lastel olemas nende mõlemad vanemad, vaatamata sellele, et elatakse eri riikides. Lastel puuduvad isikulised ja eraldiseisvad asjaolud, et nad kvalifitseeruks rahvusvahelise kaitse saajateks. XX ütluste põhjal ei nähtu, et nende pere võiks koduriiki naastes olla ohustatud kas isiklike asjaolude või riigi üldise halva olukorra tõttu või esineks mingi muu oht laste elule, haridusele või arengule.

4.XX, YY ja CC esitasid 02.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 09.03.2020) PPA 07.02.2020 otsuse nr 7001910199-1, 7001910200-1, 7001910201-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. XX kvalifitseerub pagulaseks VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kaebaja viibib koos oma lastega väljaspool oma kodumaad ning on taotlust esitades väljendanud hirmu tagasipöördumise ees Venemaale. Kaebaja on varjupaigataotluse menetluse käigus andnud ütlusi ja selgitusi selle kohta, et teda piinati, pressiti mitmel korral raha välja ja pressitakse edasi, mistõttu on tema ja laste elu ning tervis ohus. Politsei pressis kaebajalt raha välja, ähvardas teda ning kinnipidamisel kaebajat kägistati, löödi jalgade ja kumminuiaga. Seega ei saa kaebaja kodumaal ametivõimudelt abi. Kaebaja tagakiusajaks on riik VRKS § 19 lg 5 p 1 mõistes. Kaebaja vaidleb vastu Norra poolt avaldatu osas. Kaebaja avaldas Norras soovi oma mehega koos elada just põhjusel, et ämmaga läbisaamine on halb ning elamine temaga on väljakannatamatu. Eelnevale lisandusid ka probleemid ametivõimudega, kes pressivad raha välja ning kasutavad vägivalda. Kaebaja on õigusteadmisteta isik, mistõttu ta ei tea, millised juriidilised tagajärjed võivad kaasneda teatud käitumise puhul või kuidas võivad ametiasutused tema poolt öeldut tõlgendada. Kaebaja tegutseb ainult enda ja laste huvidest lähtuvalt. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas asus PPA seisukohale, et kaebaja elu ega tervis ei ole ohus, kui päritoluriigi informatsioon seda kinnitab. Arvestades, et kaebajal on ämmaga halvad suhted, on eluliselt usutav, et ämm ja kaebaja onu on valmis perekonna au kaitsmise seisukohalt uskuma kohalikku politseid ja kaebaja mõrvama. Kaebaja enda sugulased on kõik surnud ning kaebajal puudub igasugune tugi. PPA on jätnud arvestamata asjaoluga, et mehe sugulastel on ka motiiv, milleks on kaebajast lahtisaamine ja laste täieliku hooldusõiguse omandamine. Kaebajal pole kodumaal tuge, ta elab ämma juures, kes on vägivaldne. Samuti on kaebajal onu, kes ei ole vaimselt stabiilne ja võib kaebaja tappa. Kaebajat on ühel korral pekstud ja korduvalt temalt raha välja pressitud. Samuti ähvardab politsei valeinfo levitamisega, mida kohalikud elanikud usuvad. Eeltoodut tuleb mõista kui ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemisviisi. Kaebaja tagasisaatmine Venemaale võib taas kaasa tuua tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemisviiside kasutamise või hullemal juhul tapmise. PPA on rohkelt analüüsinud suitsetamise ja alkoholi tarbimisega seonduvat, kaebaja varasemat elukäiku, kuid jätnud analüüsimata, miks kaebajal ei ole võimalik kodumaale naasta. PPA ei ole analüüsinud kaebaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, korduvat väljapressimist, samuti asjaolu, et kaebaja sõbranna peksti läbi, kuid kaebajal õnnestus põgeneda. Riigis puudub kord ning vägivald on laialt levinud. PPA järeldused on vastuolulised, arvestades PPA poolt päritoluriigi kohta kogutud informatsiooni. Kaebaja kardab enda ja oma pere elu pärast, mistõttu ta lahkus riigist eesmärgiga saada rahvusvahelist kaitset ja luba elada ükskõik millises ohutus riigis. Kaebaja ei ole inimene, kes otsib mugavat elu. Kaebaja lähtub eelkõige enda laste huvidest ja soovib elada turvalises Euroopa riigis, kus on normaalne elukeskkond. Kuna kaebaja tagakiusajaks on riik, siis on kaebajal võimatu pöörduda tagasi päritolumaale, sattumata tagakiusu ohvriks, ning riigis ümber

3(11)

3-20-398 paikneda. PPA ei ole analüüsinud kõiki kaebajaga seotud olulisi asjaolusid ning on teinud sellest tulenevaid meelevaldseid ja asjakohatuid järeldusi. Kui kaebaja ei vasta pagulase staatuse andmise kriteeriumitele, kvalifitseerub ta täiendava kaitse saajaks. PPA on leidnud piisavalt informatsiooni selle kohta, et Venemaal on levinud vägivald, ametivõimud rikuvad inimõigusi, esitavad valesüüdistusi. Kaebajale tekitati reaalselt kahju tervisele. Tõsisemaid tagajärgi õnnestus kaebajal vältida, kuid risk sattuda tõsisesse ohtu on tema puhul reaalne.

PPA palus 07.04.2020 ja 21.05 2020 vastustes jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja väitis Norras, et tema ämm on korraldanud enamiku asjaajamistest seoses abiellumisega. Eestis väidab ta, et suhted ämmaga ja onuga on väga halvad. Suhted ämma ega onuga ei puutu rahvusvahelise kaitse saamisel asjasse, kuna enda kaitseks oleks olnud kaebajal võimalus pöörduda õiguskaitseorganite poole, olmetülid ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Kaebajaga Eestis 04.09.2019 läbi viidud intervjuu p-s 28 selgitas kaebaja, et tutvus oma abikaasaga internetis. Samas Norras toimunud vestluses tõi ta välja, et kaebaja mehe ema tutvustas neid, näitas mehe pilti ja andis telefoninumbri ning kaebaja hakkas oma tulevase abikaasaga suhtlema ning nad abiellusid distantsilt. Eestis 04.09.2019 antud intervjuu p-s 29 väitis kaebaja, et mees sõitis kohale ja nad abiellusid. Norra vestluses selgitas kaebaja, et mehe vanemad korraldasid pulmad, samas Eestis vestluse p-s 30 selgitas ta, et abikaasa läks kaebajaga abielludes oma perekonnaga vastuollu. 09.03.2020 kaebuse täienduse p-s 2.5 märgitakse, et kaebaja on õigusalaste teadmisteta isik. 04.09.2019 intervjuu p-s 17 selgitas kaebaja, et on kolledžis saanud juriidilise hariduse. Antud selgitus ei ole usutav, kuna kaebaja läks Norra 2010. a-l, olles 18-aastane. Kaebaja ei oleks jõudnud lõpetada 18. eluaastaks õigusalast kolledžit, 18-aastane inimene on lõpetanud selleks eluaastaks üldjuhul gümnaasiumi. Kaebaja ütlused on vastuolulised ja ebausutavad. Kui kaebaja ütluste kohaselt nõuti kaebajalt (ja kahelt teisele naisterahvalt) välja raha, kuid mingeid protokolle/trahve avaliku korra rikkumiste (suitsetamine avalikus kohas) kohta ei olnud määratud ega vormistatud, siis oli tegemist mitteametliku raha nõudmisega, st väljapressimisega. Sellise väljapressimise lõpetamiseks oli kaebajal võimalus ametlikult pöörduda õiguskaitseorganite poole. Kui väidetav tagaotsimine toimub põhjusel, et kaebaja on kellegi kohta laadinud üles videoklipid ja selle tõttu on algatatud kriminaalmenetlus, siis pelgalt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmiseks rahvusvahelise kaitse küsimine on põhjendamatu. Puudub seos väidetava tagakiusamise ja tagaotsimise kuulutuse vahel. Kaebaja on minetanud oma vastuoluliste ja ebausutavate ütlustega täielikult usutavuse. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei ole kohane meede, et koos lastega olla abikaasa juures Norras. Selleks, et oleks võimalik elada pereelu Norras, on Norras teised seaduslikud alused.

6.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.06.2020 otsusega kaebuse ning tühistas PPA 07.02.2020 otsuse nr 7001910199 1, 7001910200-1, 7001910201-1; kohustas vastustajat vaatama kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi ja tegema menetluses lõppotsus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 kuu möödudes halduskohtu otsuse jõustumisest. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised 4(11)

3-20-398 veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine (VRKS § 4 lg 1, direktiiv 2011/95/EL art 10 lg 1). VRKS § 19 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud tagakiusamisena muu hulgas füüsilist või vaimset vägivalda. Selleks, et rikkumine annaks välja tagakiusu mõõtme, peab see olema kas korduv või piisavalt tõsine. Tagakius on, kui isik jääb selle tagajärjel ilma peamisest inimõigusest. EIÕK art 3 kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Kaebaja 14.01.2020 PPA-le antud selgituste kohaselt teavad tema sugulased, et ta mees viibib Norras, mistõttu nad arvavad, et see on ainus võimalik koht, kus ka kaebaja viibib. Kaebaja on kindel, et onupoolne suguvõsa ei jäta kaebajat rahule, saades teada, et kaebaja võib olla homoseksuaalne. Tšetšeenias ei ole inimese tapmine välistatud, kui saadakse teada tema homoseksuaalsusest (protokolli p 5). Tapmata jätmine on rahvuslik häbi. Kaebaja ei ole küll ise homoseksuaal, kuid õiguskaitseorganid nägid kaebajat koos lesbilise naisega, mistõttu süüdistatakse selles ka kaebajat. Kaebajat süüstav info on levinud üle Tšetšeenia. Tšetšeeniasse naasmisel paigutatakse kaebaja kinnipidamisasutusse või sugulased tapaks ta (protokolli p 6). Kaebaja soov on taasühineda oma abikaasaga, kes elab Norras elamisloa alusel (protokolli p 11). Kaebaja läks Norrasse pere ühinemise eesmärgil, kuid Norra ametnikud liigitasid kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlejaks. Kaebaja sai Norras kaks keelduvat vastust, peale mida sõitis kaebaja kodumaale. Kaebaja elas abikaasaga Norras koos aastatel 2010–2015 (protokolli p 12). Kaebajale tuleneb oht tšetšeeni kogukonnast, kes hakkavad teda igalt poolt otsima. Kaebaja ei saa elada ohutult Venemaal ega Euroopas (protokolli p 13). Kaebaja ei soovi Eestist väljasaatmist, alternatiivselt palub saata ta tagasi Norrasse (protokolli p 14). Kaebaja kardab, et sugulased võtavad tema lapsed ära ning onu ja teised sugulased tapavad kaebaja (protokolli p 15). Kaebaja ütlusi arvesse võttes soovib kaebaja rahvusvahelist kaitset, kuna kardab mh kättemaksu oma perekonna ning sugulaste poolt. Täiendavalt selgitas kaebaja samal päeval, et tema sugulane edastas talle tema tagaotsimisteate, mis oli väidetavalt pandud üles Groznõi lennujaama Tšetšeenias. Kuulutuse järgi otsitakse kaebajat taga ametniku solvamise tõttu. Kaebaja hinnangul otsitakse teda tegelikult taga talle omistatud homoseksuaalse kuuluvuse, täpsemalt LGBT (seksuaalvähemusi ja soovähemusi tähistav lühend) gruppi kuulumise tõttu, kuna ta ei ole ühtegi ametnikku solvanud (protokolli p-d 16–17). Istungil kinnitas kaebaja, et ta isegi ei tea sellist ametnikku. Kaebaja edastas PPAle video, kus on näha inimesed, keda politsei piinas (neile anti paar korda elektrit, kuid põhiliselt väänati käsi). Seega on kaebajal hirm ka Tšetšeenia piirkonna politsei ees. Kaebaja on Tšetšeenias üksi lapsi kasvatava naisterahvana suhelnud homoseksuaalse naisega, keda on nähtud avalikus kohas suitsetamas. Vaadeldavas piirkonnas ei ole homoseksuaalsus aktsepteeritud ning politsei on vääralt arvanud, et ka kaebaja on homoseksuaalne. Eelnevate asjaolude tõttu kuulub kaebaja sotsiaalsesse ühiskondlikku gruppi. Kaebaja ütlustes esinevad teatavad ebakõlad. Samas ei saa kaebaja väidete tõesust üheselt välistada, arvestades Tšetšeenia kohalikku olustikku. Päritoluriigi info kohaselt on Tšetšeenias naistevastane vägivald väga laialt levinud ning naiste olukord on keeruline. Ohvriks sattunud naine ei teata rikkumistest, isegi kui selleks on õigus. Juhul, kui naine pöördubki rikkumise korral politsei poole, siis politsei ei reageeri. PPA on vaidlustatud otsuses kinnitanud, et Tšetšeenias on homoseksuaalsetel inimestel ohtlik elada. PPA on nõustunud, et Kaukaasias sunnitakse homoseksuaalseid inimesi „ravi eesmärgil“ abielluma, neid pekstakse, vägistatakse ning välistatud ei ole ka mõrvad. Tapmisest on võimalik pääseda üksnes sundabieluga nõustumise korral. Aumõrva küsimust on kajastatud ka erinevates rahvusvahelistes raportites, kus on välja toodud, et naiste aumõrvad perekondades on endiselt aktuaalsed. Erinevate allikate andmetel ei toimu Tšetšeenias aumõrva toime pannud isiku suhtes kohtumenetlust.

5(11)

3-20-398 PPA ei eita, et Tšetšeenia võimud on hakanud ulatuslikult vahistama inimesi, keda nad peavad homoseksuaalideks. Alates 2018. a detsembrist on vahistatud umbes 40 inimest, kellest vähemalt kaks on piinamise tõttu surnud. Välistatud ei ole ka olukorrad, kus politsei on nõudnud homoseksuaalide perekondadelt, et nad sooritaks aumõrva, mille kohta tuleb hiljem esitada tõendid. Ka ajakirjandus on kajastanud Tšetšeenias toimunut, tuginedes rahvusvahelisele informatsioonile. Välja on toodud, et Tšetšeenia liider QQ ei näe aumõrvades suuremat probleemi. Tema hinnangul vastutab naise perekond selle eest, kui naine ei käitu õigesti. LGBTinimeste rünnakuid dokumenteerivad inimesed riskivad nende tuvastamise korral arreteerimise, piinamise, väärkohtlemise ja isegi surmaga. Laia kõlapinda maailma uudistes leidis Tšetšeenias toimunud homoseksuaalsuses kahtlustatavate elanike hulgaline kinnipidamine. Tegemist oli Tšetšeenia võimude toetatud suurkampaaniaga. Eeltoodud seisukohti arvesse võttes ei ole kaebaja ohtu sattumine välistatud. Kuigi kaebaja on korduvalt väitnud, et ta ei ole homoseksuaal, ei vaidle PPA vastu, et kaebaja on suhelnud homoseksuaalse inimesega. Kuna oma seksuaalset sättumust on väga raske tõendada, ei ole välistatud, et Tšetšeenia võimuorganid võivad kaebaja vastu huvi tunda. Piisab üksnes sellest, et inimest on koos nähtud vastavate inimestega. Asjaolu, et kaebaja on abielus ning tal on lapsed, ei saa välistada seda, et kohalik politsei võib kaebaja vastu huvi tunda. Eelnevalt käsitletud info põhjal saab järeldada, et tagakiusamise ohvriks sattumiseks ei pea inimene reaalselt olema homoseksuaalsete kalduvustega. PPA on vaidlustatud otsuses tuginenud eelkõige vastuoludele vastavalt kaebaja Norras 2010. al ja Eestis 2020. a-l antud ütlustes. PPA välja toodud vastuolud ei ole määrava tähtsusega. Kaebaja on 2010. a-l öelnud, et tema ema suri mürsuga pihta saamise tagajärjel ning isa suri vähki. Eestis ütles kaebaja, et ema suri südameataki ning isa vähi tõttu. Kaebaja täpsustas kohtumenetluses, et ema sai mürsust südameataki. On tõenäoline, et ehmatuse tagajärjel võib saada südameataki. Kohus ei nõustu PPA-ga, et asjaolud, mis puudutavad kaebaja mehe vanemate, eriti ämma suhtumist, ei saa olla ajas sisuliselt erinevad. Kuna 2010. a-st on möödunud praeguseks hetkeks 10 aastat, võivadki paljud asjaolud ning suhtumine perekonnas muutuda. Välistatud ei ole, et hilisemal ajaperioodil on kaebaja ämm kaebajale väljendanud rahulolematust temaga, sh seda, et ei soovinud kaebajat oma miniaks. Lisaks ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Norra rahvusvahelise kaitse menetluses väiteid selle kohta, et tal on suhted ämmaga head. Õige on vastustaja tähelepanek, et 18-aastasel inimesel ei saa olla õigusalast kõrgharidust või sellele vastavat kraadi. Samas ei saa 10 aastat tagasi 18-aastaselt kergemeelselt valetatu pinnalt teha automaatselt järeldust, et ka isiku praegu esitatavad väited on kõik tingimata valed. Kaebuses toob kaebaja välja, et ta kardab enda ja oma laste elu pärast, mistõttu põgenes koduriigist. PPA ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja teab mehe sugulaste ning oma onu kavatsust minna Euroopasse kaebajat otsima ja selleks on algatatud viisa saamise menetlus. Kohus siin vastuolu ei näe. Kaebaja ei osanud PPA-le selgitada vastava info saamise allikat, kuid välistatud ei ole võimalus, et info kaebajani jõudis, sh ei ole PPA välistanud võimalust, et Venemaal, eriti Tšetšeenia piirkonnas, on võimalus saada konfidentsiaalset infot mitteametlike kanalite kaudu. Arvestades eelnevalt kirjeldatud ametlikke andmeid selle kohta, et perekonnal võib olla kohustus sooritada aumõrv, ei saa välistada võimalust, et kaebaja onu või kaebaja mehe perekond soovivad kaebajaga kohtuda. Kohus nõustub PPA-ga, et suitsetamise piirangut Tšetšeenias võib pidada diskrimineerivaks, kuid suitsetamise keeld ei saa olla aluseks rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamiseks. Samas ei ole PPA andnud hinnangut kaebaja väidetele seoses kaebaja ja tema kaaslaste kinnipidamisega ja piinamisega Tšetšeenia politsei poolt. Vastustaja on andnud hinnangu 6(11)

3-20-398 üksnes väidetavale väljapressimisele, pidades seda võimatuks, kuna Tšetšeenia politsei ei koostanud protokolle ega trahve. Kohus ei ole vastustajaga samal arvamusel. Ametkondliku väljapressimise olukorras ei koostata selle kohta mingeid ametlikke dokumente ning väljapressimist tõendada on ohvril väga raske. Arvestades päritoluriigi infot ning seda, kuidas Tšetšeenia õigusorganid käituvad elanikega, sh naiste ning homoseksuaalsete inimestega, ei ole välistatud, et kaebajale sai osaks tema kirjeldatud juhtum. Kui selline väljapressimine aset leidis, ei saa PPA kaebajalt eeldada selles osas õiguskaitseorganite poole pöördumist või pöördumisel selle edukust. Seetõttu on põhjendatud kaebaja hirm, et tagasipöördumisel Tšetšeeniasse võib sarnane olukord (vägivaldne suhtumine) korduda ning teda peetakse kinni üksnes seetõttu, et teda peetakse homoseksuaaliks. Kaebaja esitas PPA-le tõendi, mille kohaselt on ta kuulutatud Tšetšeenias tagaotsitavaks. PPA seab kahtluse alla asjaolu, et kaebajat otsitakse Tšetšeenias ja Venemaal taga, kuna PPA tegi päringu INTERPOL-i, kus ei olnud kaebaja tagaotsimise kohta mingit teadet. Samas ei saa PPA väljendatud asjaolust teha järeldust, et kaebajat ei otsita taga siseriiklikult. Arvestades, et kuulutus oli väidetavalt üles pandud lennujaama, kust lähevad eelkõige siseriiklikud lennud, võib eeldada, et kaebajat võidakse taga otsida Venemaal. Kohus ei sea kuulutuse ehtsust kahtluse alla, kuna kohtule ei nähtu tunnuseid, millest saaks järeldada, et kuulutus oleks fabritseeritud. PPA ei ole tagaotsimiskuulutuse osas esitanud võltsimisväidet. Mõistetav on kaebaja suutmatus anda selgitusi enda tagaotsimise kohta. Kohus ei kahtle selles, et ebasoovitava isiku kinnipidamiseks on Tšetšeenias alusetu süüdistuse esitamine võimalik. Ka PPA ei välista, et kaebaja võib olla Tšetšeenias tagaotsitav. Seega ei saa kaebajale rahvusvahelise kaitse andmisest keelduda põhjusel, et tema ütlused on olnud ajas muutuvad ning vastuolulised. Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et kaebaja ning tema laste tagasipöördumine Tšetšeeniasse on ohutu. Arvestades, et kaebaja on sattunud võimuorganite huviorbiiti üksnes seetõttu, et teda nähti koos homoseksuaalse inimesega ning homoseksuaale kiusatakse taga julmal moel, ei ole kaebaja tagasisaatmine Tšetšeeniasse ohutu. Päritoluriigi info tõttu on piisavalt alust kahelda, et Tšetšeenia võimuorganid tegutseks õiguspäraselt. Kaebaja vägivaldne kohtlemine kohaliku politsei poolt teeb põhjendatuks kaebaja kartuse, et talle saab uuesti osaks sama kohtlemine. Juhul kui eeldada, et kaebajat ei väärkohtle kohalik politsei, ei ole välistatud olukord, et võimuorganid annavad kaebaja üle tema perekonnale, millisel juhul ei ole välistatud aumõrva toimepanemine. Selline hinnang on prognoosotsus ja riik ei saa sellise kartuse kinnituseks nõuda, et kaebaja tõendaks seda kartust vaieldamatute tõenditega. Kaebaja on andnud usaldusväärseid ütlusi. Kohus on nõus PPA seisukohaga, et laste parimates huvides on jääda kokku oma vanematega. Kuna Tšetšeeniasse naasmisel varitseb kaebajat oht, satub ohtu ka kaebaja laste huvi jääda kokku oma vanematega. Šariaadiseaduste kohaselt peaksid väikesed lapsed elama oma ema juures kuni seitsmenda eluaastani. Peale seda on laste kasvatajaks ning laste eest vastutavateks inimesteks kas isa või tema pere. President QQ nõudis, et ka tänapäeval tuleb nimetatud seadust järgida. Ka PPA on otsuses välja toonud, et Tšetšeenia traditsioonide kohaselt kuuluvad lapsed mehele ja mehe perele. Lahutuse korral lastakse väikelapsi kasvatada naistel, kuid hiljem asuvad nad elama mehe pere juurde. Õige on, et kaebaja ei ole lahutatud ning on avaldanud korduvalt soovi asuda elama oma abikaasa juurde Norrasse. Eelnev aga ei viita sellele, et kaebaja lapsed ei oleks Tšetšeeniasse naasmisel ohus. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et tema ämm soovib lapsi ära võtta. Juhul, kui kaebaja peetakse Tšetšeenia võimuorganite poolt kinni, ei ole välistatud laste sattumine mehe pere meelevalda. Arvestades Tšetšeenia kulutuuriruumi, ei saa tõsikindlalt välistada, et kaebajat ning tema lapsi ei lahutata.

7(11)

3-20-398 PPA kinnitas kohtule, et elamisloa taotluse esitamiseks abikaasa juurde elama asumiseks ei pea pöörduma kodukoha riiki. Kaebajal tuleb pöörduda perekonna ühinemise osas teabe saamiseks Eestis asuva Norra saatkonna poole või tema abikaasa Norras vastavate ametnike või juristi poole. Vaatamata eelnevale ei ole välistatud võimalus, et kaebajale elamisluba Norras ei anta ning kaebajal tuleb naasta Tšetšeeniasse. Non-refoulement põhimõte tuleneb mh ÜRO 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni artst 33, EIÕK art-st 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 19 lg-st 2 koosmõjus art-ga 4. Viidatud põhimõte keelab isiku väljasaatmise riiki, kus on reaalne võimalus, et teda kiusatakse taga, piinatakse või koheldakse muul moel ebainimlikult või alandavalt. Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt on ohu tõendamisstandardiks „piisavalt põhjendatud“ ning põhimõte on kohaldatav igasuguse väljasaatmise, tagasisaatmise, deporteerimise ning väljaandmise puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja võiks asetada ohtu Eesti riigi julgeoleku, ta oleks toime pannud kuriteo või ta oleks muul moel ühiskonnaohtlik (Genfi konventsiooni art 33 lg 2). Tehtud uuringute kohaselt on paljud venelased pöördunud muretult tagasi Venemaale. Samas on uuringute kohaselt kõige rohkem probleeme tšetšeenidest tagasipöördujatel. Esineb juhtumeid, kus tagasipöördujad arreteeritakse alusetult ning mh koos valesüüdistusega esitamisega heidetakse neile ette Tšetšeeniast lahkumist. On esinenud ka piinamis- ning mõrvajuhtumeid. Asjas esitatud tõenditele tuginedes on kaebaja piisavalt põhjendanud oma tagakiusukartust ning teda ei saa praegu Venemaale tagasi saata. Ka Venemaal ümberpaiknemine ei täida oma eesmärki, kuna kui kaebaja on üleriigiliselt tagaotsitav, ei ole välistatud tema kinnipidamine politsei poolt juhul, kui kaebaja naaseb Venemaale. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.PPA palub 07.07.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2020 otsus, jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. PPA luges õigesti vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotlused vastavalt VRKS § 20 lg-le 1 põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluste tagasilükkamise kohta. PPA arvestas otsuse tegemisel kaebaja seletusi, päritolumaa infot ja asjas kogutud tõendeid ning jõudis õigele järeldusele, et otsus tagasilükkamise kohta on õiguspärane. PPA on teadlik Tšetšeenia kohalikust olustikust, kuid antud menetlust see ei puuduta. Kaebaja taotles viisat juba 12.04.2019, s.t 7 päeva varem, kui toimus väidetav 18.04.2019 intsident kohvikus ning väidetav esimene raha väljapressimine ja peksmine (04.09.2019 vestluse protokoll lk 3). Seetõttu ei ole usutav, et kaebaja põgenes politsei omavoli ja tagakiusu eest põhjusel, mille kaebaja tõi välja rahvusvahelise kaitse menetluse ankeedis (ei saa tagasi pöörduda Venemaale, kuna õiguskaitseorganid jälitavad teda lesbidega kohvikus suhtlemise pärast). Seega ei ole põhjust uskuda kaebaja seletusi tagakiusu ja tagakiusajate osas. Kaebaja on täiskasvanud abielus naine, kellel on abikaasa ja kaks last ning kes on kinnitanud, et tal ei ole homoseksuaalseid kalduvusi. Kaebaja abikaasal on kohustus oma perekonda kaitsta. Kohus on andnud eri aegadel antud lahknevatele ütlustele soosiva hinnangu, justkui varasemalt antud ütlusi ei peaks uskuma ja valetamine 18-aastaselt on mõistetav ja vabandatav. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et 18-aastaselt võib kergemeelselt valetada. Ajavahemik ütluste andmise vahel ei ole nii pikk, et võiks unustada või eksida faktiliste väidetega või antud ütlustega. PPA tõi otsuses ja vastuses kaebusele välja kõik, ka vähem olulised vastuolud just seetõttu, et rõhutada kaebaja ebausaldusväärsust, kuna see näitab kogumis, et kaebaja ütlusi, selgitusi ega põhjendusi ei saa tõeselt arvestada. Kohus on otsuse tegemisel jätnud enamuse vastuolusid arvestamata või lugenud neid kaebaja kasuks. 8(11)

3-20-398 Kaebaja ei viibi alates 23.05.2019 Venemaal ning kuni praeguse ajani ei ole kaebaja onu ega kaebaja mehe perekond teda otsinud. Soov perekonnaliikmetega kohtuda ei tähenda, et hakatakse sooritama aumõrva. Kaebaja abikaasa usaldab ja kaitseb oma naist, kellega tal on kaks last, seega on kaebaja abikaasal võimalus perekonnale selgitada oma abikaasa orientatsiooni. Kohus tegi järelduse aumõrva sooritamise kohta pelgalt kaebaja selgituse põhjal ennatlikult. Kaebaja oli Norras oma abikaasa juures üle kahe kuu ja kui kaebaja onu või kaebaja mehe perekond oleksid teda otsinud, siis oleksid nad ta abikaasa juurest leidnud. Kohus ei ole arvestanud, et tagaotsimise toimik on avatud 15.07.2018, kuid tagaotsitavaks kuulutati kaebaja alles 05.12.2019, s.t pea poolteist aastat hiljem. Kuna kaebaja viibis 15.07.2018–25.05.2019 päritoluriigis ja tema asukoht oli õiguskaitseorganitele teada, ei ole usutav, et kaebajat peeti justkui teadmata kadunuks. Kohus leidis, et kuulutuses ei ole tunnuseid, millest saaks järeldada, et see oleks fabritseeritud ja tagaotsimise toimik oleks avatud justkui tegelikku põhjust varjates. Vastustaja rõhutab, et tagaotsimise toimik (avatud 15.07.2018) avati pea aasta aega varem, kui toimus väidetav intsident kohvikus (18.04.2019). Seega on ebaõige kohtu järeldus, et fabritseerimise tunnused puuduvad. Väidetava tagakiusamise ja tagaotsimise kuulutuse vahel puudub otsene seos. Valdav enamus kaebaja väidetest ei ole usutavad. Ebausutav on eelkõige rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud põhjus ja tagaotsimise kuulutuse kohta antud selgitused ning Norras ja Eestis antud ütluste erinevused. Kui kaebaja on oma rahvusvahelise kaitse ankeedil märkinud reisi eesmärgiks ja tegelikuks sihtkohaks, et soovib elada koos abikaasaga Norras, siis peab kaebaja püüdma seda taotleda. Kaebajale selgitati juba kohtumenetluses, et isik peaks pöörduma Eestis Norra saatkonna poole. Kaebaja ei ole seda kuni praeguseni teinud. See näitab jätkuvalt, et kaebaja ei ole usaldusväärne ja tema ütlused ei ole tõesed. Kaebajal on toetusvõrgustik Venemaal olemas, tal on Venemaa kodakondsus ning kui ta ei soovi elada koos oma abikaasa vanematega, siis on tal võimalik Venemaal ümber paikneda.

8.XX, YY ja CC paluvad 06.08.2020 apellatsioonkaebuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on piisavalt põhjendanud tagakiusu kartust ja seda, et teda ei saa praegu Venemaale (Tšetšeeniasse) tagasi saata. Kaebaja on taotlust esitades väljendanud hirmu tagasipöördumise ees Venemaale, kus teda on politseivõimude poolt piinatud ja raha välja pressitud ning kus ta on alusetul põhjusel tagaotsitav. Kuivõrd kaebaja suhtles kodumaal homoseksuaalse naisterahvaga, süüdistatakse ka kaebajat homoseksuaalsuses. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja kuulub sotsiaalsesse ühiskondlikku gruppi, kuigi ta tegelikult ei ole homoseksuaal. Halduskohus on ka välja toonud, et tapmisest on võimalik pääseda sundabieluga nõustumise korral. Sellest järeldub, et kohaliku politsei jaoks ei saa olla kaebaja abielu ning lapsed tema võimalikku homoseksuaalsust välistav asjaolu. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas puutub asja kaebaja abikaasa kohustus enda perekonda kaitsta. Kaebaja abikaasa elab Norras ega saa kaitsta enda perekonda Tšetšeenias. PPA väide, et Tšetšeenia kohalik olustik antud menetlust ei puuduta, on absurdne. Kogu menetluse keskmes ongi kaebaja hirm enda päritolumaale tagasi pöördumise ees, kuivõrd tema kohta levitatakse süüstavat informatsiooni, mis on kohaliku olustiku tõttu kaebaja elule ohtlik. Kaebaja kardab Tšetšeenia piirkonna politseid ega saa usaldada ka enda abikaasa perekonda, kuna kohalike kommete järgi on naiste aumõrvad perekondades endiselt aktuaalsed. Homoseksuaali perekonnalt võib aumõrva nõuda ka politsei ise. Asjaolu, et kaebaja on Eestis PPA-ga vesteldes kuupäevaga eksinud, ei tee kaebajaga juhtunut olematuks. Kaebaja on esitanud täiendava tõendina PPA-le ka video, kust nähtub Tšetšeenia politsei poolne piinamine. Mõningased ebakõlad kaebaja ütlustes ei muuda tema väiteid väärateks. Asjaolu, et kaebaja 9(11)

3-20-398 väitis 10 aastat tagasi, et tal on õigusalane kõrgharidus, ei tähenda, et kõik muud kaebaja praegu esitatud väited oleksid valed. Kaebajal ei ole Venemaal toetusvõrgustikku – lähemad sugulased on surnud. Kaebaja suhtleb aeg-ajalt oma kaugemate sugulastega, kuid see ei tähenda, et tal oleks võimalik kahe väikese lapsega nende juurde elama minna. Kaebaja abikaasa, kes teda toetaks, asub Norras ning kaebaja soovib sinna minna. Samuti ei ole tal võimalik Venemaal ümber paikneda, kuivõrd kaebaja tagakiusajaks on riik. Kaebaja on fabritseeritud põhjusel tagaotsitav ning mistahes Venemaa osast saadetaks ta koheselt tagasi Tšetšeeniasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastuolud XX ütlustes ei ole sellised, millest saaks automaatselt järeldada isiku ütluste ebausaldusväärsust. Halduskohus ei ole õigustanud 18-aastase inimese kergemeelset valetamist. Tähele tuleb panna konteksti, milles Norras 16.12.2010 ütlused on antud – kaebaja proovis saada elamisluba perekonna ühinemiseks ega pruukinud mõistagi, et tema taotlust menetletakse kui varjupaiga saamise taotlust. Samuti on jäetud kaebajalt üle täpsustamata, kas ta tol ajal mõistis üldse vaheteo olulisust Norra ametnike küsimuses sellest, kas abielu on sõlmitud traditsiooniliselt või ametlikult. Fakt, et kaebaja abielu oli sõlmitud ametlikult 16.07.2010, nähtub esitatud tõenditest (abielutunnistus – vastus kaebusele, lisa 8; tempel passis perekonnaseisu kohta – vastus kaebusele, lisa 10). Ka on kaebaja selgitanud, et suhted mehe ema ja perekonnaga on halvenenud 10 aasta jooksul ning alguses ta arvas, et temasse suhtutakse hästi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja ütlusi oma hariduse kohta käsitada üldse valetamisena. Norras 16.12.2010 antud ütlustes väitis kaebaja oma hariduse kohta: „Üheksa klassi põhiharidust, seejärel hakkasin õppima õiguskolledžis, käisin seal kolm aastat.“ 04.09.2019 vestlusel Eestis ütles kaebaja: „Mul on keskeriharidus ja sain kolledžis juriidilise hariduse“. Nendest ütlustest nähtub üheselt, et kaebajal on keskeriharidus ja ta on omandanud juristi kutse. Kaebaja ei ole kuskil väitnud, et ta oleks 18aastasena omandanud kõrghariduse (selle kohta ei ole esitatud täpsustavaid küsimusi ka 14.01.2020 ärakuulamisel) ning asjas ei ole esitatud tõendeid ega väiteid sellest, et Tšetšeenias ei nimetata keskeriharidust andvaid õppeasutusi kolledžiteks. PPA väide, et kaebaja taotles viisat 12.04.2019, s.o 7 päeva varem, kui toimus intsident kohvikus (18.04.2019), on tõendamata, sellele ei ole tuginetud PPA otsuses ega esimese astme kohtumenetluses ja väide on esitatud esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Isegi kui PPA väidet arvestada, on kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et sellisel juhul on ta ilmselt eksinud intsidendi kuupäeva märkimisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja eksimust välistada, sest nn kohviku intsidendist oli vestluse toimumise ajaks (04.09.2019) möödunud ca 5 kuud ning kaebajal puudus vajadus sündmusi oma elus kuupäevalise täpsusega dokumenteerida. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kui arvestada Norras antud ütluste puhul kaebaja vanust ja seda, et ta oli üksi esimest korda elus täiesti võõras riigis ega tundud kedagi (isegi oma meest eriti mitte), võimalikku ebaselget konteksti ja tõlgist möödarääkimisi, ei saa vastuolusid kaebaja ütlustes tõlgendada tema kahjuks ega järeldada neist kaebaja üldist ebausaldusväärsust.
11.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millele tuginedes PPA väidab, et kuni käesoleva ajani ei ole kaebaja onu ega kaebaja mehe perekond kaebajat otsinud. Kaebaja on väitnud, et talle teadaolevalt on isikud üritanud taotleda viisat, et talle järele tulla. Samamoodi on arusaamatud PPA väited kaebaja abikaasa kohustusest oma naist ja lapsi kaitsta ja oma 10(11)

3-20-398 perekonnale selgitusi jagada. Arusaadavalt ei ole kaebaja abikaasal võimalik oma naist ja lapsi tõhusalt kaitsta, kui ta ise elab Norras.

12.Ringkonnakohus ei nõustu PPA-ga, et kaebaja tagakiusamise ja tagaotsimiskuulutuse vahel puudub seos. Kaebaja tagaotsimiskuulutusest nähtuvalt (kuulutus – vastus kaebusele, lisad 25 ja 26) on kaebaja kuulutatud tagaotsitavaks 05.12.2019 seisuga ning halduskohtu 21.05.2020 istungil tuvastati kaebaja telefonist, et vastav teade edastati kaebajale 21.12.2019. Kui lugeda usaldusväärseks kaebaja ütlused tema tagakiusamisest Tšetšeenia kohaliku politsei poolt seoses kaebajale omistatava seksuaalse orientatsiooniga, on usutav, et seda süüdistust ei kajastataks ametlikus tagaotsimiskuulutuses, vaid kuulutuses kajastatud süüdistus on fabritseeritud. Järelikult ei saa usaldada ka kuulutuses avaldatud infot selle kohta, millal on tagaotsimistoimik avatud ning millal on toime pandud kaebajale süükspandav tegu.
13.Asjaolu, et kaebajal on võimalik taotleda elamisluba Norras, võimaldamaks pere taasühinemist, ei välista isikule varjupaiga andmist, kui selleks on alused olemas. Kaebaja võimatust Venemaal ümber paikneda on halduskohus piisavalt põhjendanud otsuse p-s 44. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4). PPA väide, et kaebajal on toetusvõrgustik Venemaal olemas, ei tugine asjas kogutud materjalidele – mõni tuttav ja kauge sugulane ei ole toetusvõrgustik.
14.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on kokkuvõtvalt hinnanud tõendeid õigesti, pidanud kaebaja ütlusi tagakiusukartusest usaldusväärseteks ning päritolumaa infole tuginedes tuvastanud põhjendatult kaebajal tagakiusukartuse olemasolu. PPA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebajatele menetlusabi andmisega seotud kulud jäävad HKMS § 118 lg 2 alusel riigi kanda ning menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja