Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Saue linn Saue Linnavalitsuse kaudu (hageja) esitas 20.07.2016. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub K.M.’lt (kostja) välja mõista põhivõlg 520,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 65,50 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku 616,10 eurot, ning viivise põhinõudelt alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga. Nõude aluseks on poolte vahel 18.07.2014. a sõlmitud leping, mille alusel Saue linn võimalda kostjale lasteaia koha Saue Lasteaias Midrimaa alates 11.08.2014. a ning kostja kohustus tasuma igakuised koolitus- ja toidukulud, ning arved nr 24269, 24714, 25160, 20350, 20743, 21134.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus loeb hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 11.11.2016. a kätte toimetatuks vastavalt TsMS § 322 lõikele 1. Dokumendid on üle antud kostja isale Ü.M.’le aadressil XXX, Tartu, mis on rahvastikuregistri järgi nii kostja kui tema isa elukoht. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 ja § 173 lõikeid 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 80 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud esindaja kulu 20 eurot ning hageja esindaja tasu hagimenetluses 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning hageja lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses kokku 170 eurot on arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda teinud. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 295 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.