Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Madis Ernits 30.09.2020, Tartu 3-18-1256 Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.05.2018. a käskkirja nr 1.3-3/47d tühistamiseks ning kaebaja teenistusse ennistamiseks Tartu Halduskohtu 26.04.2019. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant X Vastustaja PPA Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.04.2019. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.10.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PPA peadirektor algatas 20.11.2017. a käskkirjaga nr 1.3-3/61d (tl 45-47) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi IV patrullpolitseiniku (kaebaja) suhtes distsiplinaarmenetluse politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 86 p-s 3 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo osas.
Kaebaja esitas 21.11.2017 PPA-le taotluse tutvuda tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse materjalidega. Vastustaja keeldus 21.11.2017. a vastusega nr 1.3-2/87-2
materjalidega tutvumisest enne kaebaja poolsete selgituste andmist põhjusel, et menetlusalune võib hakata nt tunnistajaid mõjutama või endale soodsaid ütlusi andma, kuna saab teada, mis on käesolevaks ajaks juba tuvastatud. PPA teatas kaebajale, et kogutud tõenditega võimaldatakse tutvuda pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamist.
3.22.11.2017 esitas kaebaja esindaja PPA-le uue taotluse distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumiseks.
4.PPA peadirektor kõrvaldas 30.11.2017. a käskkirjaga nr 1.3-3/73d (tl 48-49) kaebaja alates 02.12.2017 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest. PPA selgitas, et tõendite osas kehtib juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1 alusel ja nendest saanuks avaldada ainult selle osa, mis kaebajale esitatud kahtlustusi puudutas. Need olid distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas juba kajastatud ja kaebaja oli nendega ka tutvunud.
5.30.11.2017 vastas PPA kaebaja esindaja taotlusele, teavitas teda 30.11.2017. a käskkirjast nr 1.3-3/73d ning märkis, et nii kaebaja esindaja kui ka kaebaja esitatud taotluste hindamine on toimunud kõrvaldamise käskkirjas, mille põhjenduste juurde PPA jääb.
6.02.05.2018 koostas PPA sisekontrollibüroo distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte (tl 16-30).
7.PPA peadirektor määras 25.05.2018. a käskkirjaga nr 1.3-3/47d (tl 9-11p) kaebajale PPVS § 86 p 3 alusel toime pandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarkaristuseks PPVS § 88 p 5 järgi teenistusest vabastamise avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 94 alusel alates 01.06.2018. Käskkirja kohaselt esitas kaebaja 28.07.2016 alates kl 9:22 teenistusvälisel ajal Facebook messengeris Yi nime all 31.01.2001 sündinud, s.t alaealisele isikule (A), olles tema alaealisusest teadlik, korduvalt palve tuua talle Ida-Virumaal Kohtla valda Peeri külla põllule sigarette. Sellega rikkus ta ATS § 50 ning § 51 lg-eid 4 ja 6. Täiendavalt on viidatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte p-le 2.1.4. 13.09.2016 sõitis kaebaja, täites kl 08:00–20:00 välijuhi tööülesandeid, kl 17:00 ajal politseisõidukiga Škoda Octavia riikliku numbrimärgiga xxx Kohtla-Järvel Käva linnaossa ja kl 17:14–17:27 ehk ajal, mil ta oli kohustatud täitma välijuhi tööülesandeid, kohtus sama isikuga ning oli temaga seksuaalvahekorras. Sellega rikkus kaebaja PPA peadirektori 15.02.2015. a käskkirjaga nr 73 kinnitatud PPA töökorra punkti 2.2. ja ATS § 51 lg-t 4. Täiendavalt on viidatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte p-le 2.3.6. Samuti sisaldub käskkirjas üldine viide distsiplinaarmenetluse kokkvõttele. Kaebus
8.Kaebaja esitas 25.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 25.05.2018. a käskkirja nr 1.3-3/47d osas, millega määrati distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, ja asendada see kergemaliigilise PPVS § 88 järgse karistusega.
9.Kaebaja ei vaidlustanud käskkirja distsiplinaarsüüteo toimepanemist.
osas,
mis
puudutas
sigarettidega
seotud
10.Kaebaja arvates on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas jäänud tähelepanuta seksuaalvahekorra toimumise fakti mittetuvastamine. Puuduvad tõendid, mille alusel saaks üheselt väita, et seksuaalvahekord toimus. Facebook messengeri väljavõtetest on üheselt aru saada, et seksuaalvahekorras olemise provotseerivaks pooleks oli vestluse teine pool ja kaebaja läks vaid „mänguga kaasa“, püüdes leida võimalusi
kokkusaamiste edasi lükkamiseks. Kogumis võib väita, et A-l tekkis isiklikul motiivil (neid asjaolusid võib ainult spekuleerivalt oletada, kuid ei saa välistada solvumist seksuaalvahekorra mittetoimumise pärast) soov/tahtmine tekitada kaebajale ebameeldivusi, rikkudes tema mainet. A poolt kunstlikult loodud süüdistuste esitamist kaebaja suhtes on toimunud ka varasemalt, mis jäeti karistuse määramisel täiesti tähelepanuta.
11.Kaebaja selgitas distsiplinaarmenetluses, et kahetseb väga sellist suhtlust. Kaebaja tegevuses puudus tahtlus teenistuskohustuste rikkumiseks.
12.Vastustaja ei ole piisavalt arvestanud kaebaja eelnevat laitmatut teenistust. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et ettepanek suitsu toomiseks oli esitatud töövälisel ajal. Samuti seda, et antud sündmuste toimumise ajal oli kaebaja veel suhteliselt noor ja elukogemusteta, ilma ühegi distsiplinaarkaristuseta, laitmatu eelneva teenistusalase käitumisega (ATS § 75 lg 2 p-d 3, 4). ATS § 74 lg 6 alusel oleks karistuse määramisel kindlasti tulnud arvesse võtta ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Samuti ei tohiks karistuse määramisel täielikult tähelepanuta jätta kaebaja perekondlikku seisu.
13.Kaebaja süüd saab käsitleda üksnes hooletusena, mis omakorda seab kahtluse alla, kas karistuse eesmärk on täidetud. Karistuse määramisel ei ole ka õigesti kohaldatud ATS § 75 lg-eid 1, 2 ja 5 ning lg 6 p 1. Politseiameti peadirektori käskkirjast ei selgu, miks ta arvab, et kaebaja ei suuda edaspidi tagada teenistuskohustuste täitmist. Distsiplinaarmenetluse käigus ei võimaldatud menetlusalusel isikul ega tema lepingulisel kaitsjal tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega, millega rikuti menetlusosalise seadusest tulenevat õigust enda kaitsele. Seda ei võimaldatud teha isegi vaatamata asjaolule, et kaitsja esitas vastava kirjaliku taotluse. Vastus kaebusele
14.PPA palus vastuses kaebusele jätta see tervikuna rahuldamata.
15.Kaebaja tutvus patrullpolitseiniku ametijuhendiga 03.02.2014, seega oli ta oma kohustustest teadlik. Isegi, kui asuda seisukohale, et seksuaalvahekorras olemise provotseerijaks oli vestluse teiseks pooleks olnud isik, siis ka alaealise tütarlapsega flirtimine ei ole eetiline käitumine politseiametniku poolt. Politseiametnik, kes allub sellistele provokatsioonidele, ei ole ametnikuna usaldusväärne ning temaga teenistussuhte jätkumine ei saa olla võimalik. Kaebaja kohtumine töö ajal alaealise tütarlapsega oli planeeritud ja varasemalt kokku lepitud, samuti oli selge ka kohtumise eesmärk. Seda kinnitab Facebook messengeri vestlus. Seega on kaebaja teenistuses vääritu teo toime pannud tahtlikult. Puudub alus kahelda vestluse teiseks pooleks olnud isiku poolt kriminaalmenetluse käigus antud ütlustes, kuna isikut oli hoiatatud teadvalt valeütluste andmise ja sellele järgneva vastutuse eest. Kaebaja on teinud oma käitumisotsustused sõltumata teiste isikute eesmärkidest. Kaebaja tegi ka alaealisele sigarettide toomise ettepaneku teadlikult. Seda palvet ei saa esitada hooletusest ega (elu)kogenematusest.
16.Kaebaja oli PPA-s töötanud üle viie aasta, mis on piisav aeg saamaks kogemusi ja mõistmaks asutuse ülesandeid ning väärtusi. Ametniku eraelulised rollid ei tohi sattuda konflikti ametnikutööga ja ametnik ei tohi ka väljaspool teenistust käituda viisil, mis on vastuolus tema kutse-eetikaga ning sellele omaste väärtuste ja ülesannetega.
17.Vastustaja ei nõustunud ka kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetluse käigus ei võimaldatud menetlusalusel isikul ega tema esindajal tutvuda distsiplinaarmenetluse
materjalidega, millega väidetavalt rikuti menetlusosalise seadusest tulenevat õigust enda kaitsele. Distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumise võimaldamine menetleja määratud ajal ja viisil ei ole vastuolus ATS § 73 lg-s 9 sätestatud õigusega tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega ega piira võimalust esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi. Kaebaja ja tema esindaja on saanud kasutada oma seaduses sätestatud õigusi igas menetlusetapis, s.h nii õigust tutvuda kogutud materjalidega kui ka õigust esitada vastuväiteid. Halduskohtu otsus
18.Tartu Halduskohus jättis 26.04.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata.
19.Kaebaja puhul esinevad asjaolud, mis võimaldavad õigusvastase teenistusest vabastamise korral nõudeõiguse ATS § 105 lg 4 alusel, kuivõrd kaebaja kasvatab kahte alla seitsmeaastast last.
20.Vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 tugines halduskohus otsuse tegemisel käskkirja põhjendustele kõiki neid kordamata.
21.Halduskohtu seisukoha järgi oli vaidlustatud käskkiri formaalselt õiguspärane. Käskkiri sisaldab PPVS § 98 lg-s 1 ette nähtud andmeid ning selle andmisel on järgitud vormi-, pädevusja menetlusnõudeid.
22.Kaebajat puudutavad asjaolud, mille alusel tema suhtes vaidlusalune distsiplinaarmenetlus algatati, selgusid kriminaalasja nr 17240100073 menetluse käigus. Nimetatud kriminaalasi algatati 24.08.2017 ning lõpetati 05.07.2018 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes algatati PPA peadirektori 20.11.2017. a käskkirjaga nr 61d (tl 45-47). 30.11.2017. a käskkirjaga nr 73d (tl 48-49) kõrvaldati kaebaja alates 02.12.2017 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest, mis on ATS § 77 lg-s 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemise peatumise aluseks. Distsiplinaarkaristus on seega määratud tähtaegselt.
23.Vastustaja tegevus ei olnud vastuolus ATS § 73 lg-st 9 tulenevate õigustega ning kaebajale oli HMS § 40 lg-s 1 ja 2 sätestatud ärakuulamisõigus tagatud. Vastavalt HMS § 40 lg-le 3 ei ole ärakuulamisõigus absoluutne. Halduskohus nõustus vastustajaga, et sellises olukorras, kus uuritavad tõendid ei ole veel asja juurde võetud, on põhjendamatu eeldada, et menetlusalune isik võiks nõuda tõenditega tutvumist eesmärgiga nende osas enda kaitseks võimalikke vastuväiteid esitada. See raskendaks oluliselt distsiplinaarmenetluse läbiviimist, kuna menetlusalusel isikul oleks sel juhul võimalik tõendite kogumist talle soodsamas suunas mõjutada.
24.PPA-l oli kaebajale määratava distsiplinaarkaristuse valikul ulatuslik kaalumisruum ja kohus saab seda hinnata vaid piiratud ulatuses. Halduskohtu arvates põhines vastustaja otsustus asjakohastel kaalutlustel ning karistuse valikul oli arvestatud ATS § 75 lg-s 2 sätestatut ja karistus oli süütegude raskusastet arvestades proportsionaalne.
25.Vaidlust ei ole selles, et 13.09.2016 kella 17:00 ajal sõitis kaebaja politseisõidukiga KohtlaJärvel Kävale ning kl 17:14–17:27 ajal kohtus alaealise isikuga. Seejuures oli kaebaja kõnealusel kuupäeval kl 08:00–20:00 kohustatud täitma välijuhi tööülesandeid. Kaebaja ei eita kokkusaamist alaealise tütarlapsega Käval, mida tõendavad ka patrullsõiduki seiremooduli autojaama ja käsijaama väljavõtted (tl 76-96).
26.Halduskohus möönis, et seksuaalvahekorra reaalne toimumine ei olnud otseste tõenditega tõendatud, ent Facebook messengeri vestluse väljavõte (tl 23-25) kui ka muud tõendid kogumis võimaldasid kohtu hinnangul järeldada, et see suure tõenäosusega siiski aset leidis. Toimunud asjaolude kohta on kriminaalmenetluse käigus võetud ütlused vestluse teiseks pooleks olnud isikult ja teiselt tunnistajalt, kes kokkusaamist ja seksuaalvahekorra toimumist kinnitasid. Ka Facebook messengeri vestluse väljavõttest nähtub selgelt mõlema osapoole kavatsus kohtuda seksuaalvahekorda astumise eesmärgil. Halduskohtu arvates saab igal juhul lugeda väärituks teoks teenistuskohustuste täitmise ajal alaealise isikuga seksuaalsuhte eesmärgil kohtumist. Kohtule esitatud messengeri väljavõtetest (tl-d 23-25 ja 100-137) nähtub, et kohtumine töö ajal selleks mitteettenähtud kohas alaealisega oli kaebaja teadlik ja planeeritud tegevus ning kokkusaamise eesmärgiks oli seksuaalvahekorda astumine. Sellele viitab kaebaja kirjutatud tekst, milles esitab kutse kohtumiseks ning teavitab kohtumiskohast, samuti vestluse teema – seksuaalvahekorda astumine (tl 25). Samuti nähtus väljavõttest, et isikud olid varasemalt tuttavad ning seksuaalvahekorda astumist arutanud. Isegi kui möönda, et kaebaja ei olnud sellel ajal seksuaalvahekorras ei saanud ta metsateel erakohtumisel olles ikkagi täita välijuhi tööülesandeid nõuetekohaselt.
27.Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et tegemist oli kolmanda isiku poolse isiklikul motiivil kaebajale ebameeldivuste tekitamise eesmärgil toimunud suhtlemisega. Facebook messengeri väljavõttest nähtub selgelt kaebaja poolne tahe seksuaalvahekorda astuda (tl 24-25). Vestluse tekstist ei ole võimalik järeldada ühepoolset provotseerimist, sellest on selgelt nähtav ka kaebaja poolne huvi. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et tegemist oli lihtsalt naljatavas toonis vestlusega, milles puudus tegelik tahe isikuga seksuaalvahekorda asuda. Kaebaja poolne tekst on konkreetne ning selge suunitlusega ega olnud esitatud naljatavas vormis. Sellest on selgelt tajutav kaebaja poolne tahe isikuga kohtuda, samuti on kaebaja ja teise isiku vaheline vestlus selgelt seksuaalse alatooniga ning suunitlusega kohtuda seksuaalvahekorda asumise eesmärgil. Kohtumine tööajal selleks mitteettenähtud kohas alaealisega oli kaebaja teadlik ja planeeritud tegevus. Selline tegevus vastab tahtlikule tegevusele ega ole käsitatav hooletusena. Halduskohus nõustus PPA-ga, et vestluse teiseks pooleks olnud isikuga seotud hilisemad sündmused (tl 51-52) ei muuda kaebaja teole antud hinnangut. PPA tugines rikkumise tuvastamisel asjakohastele materjalidele.
28.Kaebajale heideti ette vääritu teo toimepanemist. Kohtupraktikas on selgitatud, et järeldus maine kahjustumise kohta peab olema piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli sobimatu ning laiduväärne. Eeldada saab, et rikkumisel on olulised tagajärjed kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel (RKHKo 16.11.2016, 3-3-1-29-16, p 13). Politseiametnikul lasub kohustus olla teistele eeskujuks ning ta peab täitma teenistuskohustusi nõuetekohaselt ning mitte panema toime tegusid, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega ja ametnikule esitatud eetiliste nõuetega. Kaebaja on neid nõudeid mõlema etteheidetud teoga rikkunud. Halduskohus nõustus PPA-ga, et juhtumi avalikuks tuleku korral kahjustaks see paratamatult politsei mainet, kui politseiametnik töö ajal talle ettenähtud tööülesandeid ei täida ning sõidab politseisõidukiga mittetööalasel eesmärgil eraeluliseks tegevuseks alaealise isikuga kohtuma. Samuti on taunitav töövälisel ajal alaealisele isikule sigarettide toomise ettepaneku tegemine. Mõlemal rikkumise korral esineb oluline tagajärg ka kaebaja mainele. Halduskohus leidis, et ka avalikkus hindaks kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel ehk politseiametnikule mittekohase käitumisena, mis kahjustab rikkuja ja ka vastustaja mainet. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebaja distsiplinaarsüüteod on tõendatud. Etteheidetud tegudega kahjustas kaebaja oluliselt enda
mainet ametiasutuse silmis ja ka ametiasutuse mainet ning selle tagajärjel on vastustaja põhjendatult kaotanud usalduse kaebaja suhtes.
29.PPA määras karistuse mõlema teo eest kogumis. Sellele viitab vaidlustatud käskkirja lk 4 tekst (tl 11) ja käskkirja resolutsiooni sõnastus. Vastustaja määras distsiplinaarkaristuse lähtudes mõlema rikkumise olemusest, ulatusest, raskusastmest, olulisusest ning tagajärgedest. Käskkirjas arvestas PPA kaebaja senist laitmatut teenistust ja talle antud positiivset iseloomustust, ent käskkirjas kogumina tuvastatud asjaolude ja tehtud järelduste taustal ning rikkumise olemust, ulatust, süütegude raskusastet, olulisust ja tagajärgi arvestades ei saanud see määravaks, et PPA veendumust rangeima karistuse põhjendatusest kummutada.
30.Halduskohus nõustus PPA seisukohaga ning leidis, et politseiametnik ei tohi ATS § 51 lg-st 4 ja PPVS § 86 p-st 3 tulenevalt käituda ka väljaspool teenistust viisil, mis on vastuolus tema elukutsele omaste väärtuste ja ülesannetega. Kaebaja töötas politseiametis üle 5 aasta, mis oli piisav aeg mõistmaks politsei ülesandeid ja väärtusi ning ta pidi aru saama sellest, et tema poolt toimepandud tegude näol on tegemist vääritu käitumisega. Ka kaebaja perekondlik seis ei saa antud juhul tema vastutusest vabastamist tingida. Kaebaja rikkumisi saab kogumis lugeda sedavõrd oluliseks, et pidada põhjendatuks tema karistamist PPVS § 88 p 5 kohaselt teenistusest vabastamisega. Rikkumiste laadi ja raskust arvestades on kaebajale kohaldatud karistus, teenistusest vabastamine, proportsionaalne ning vaidlustatud käskkiri selles osas õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Apellatsioonkaebus
31.Kaebaja esitas 19.05.2019 Tartu Ringkonnkohtule hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus, tühistada PPA 25.05.2018. a käskkiri nr 1.3-3/47d ning ennistada kaebaja teenistusse.
32.Kaebaja väitel puuduvad tõendid seksuaalvahekorra toimumise kohta. Kaebaja leiab, et kahtlused tuleb lugeda kaebaja kasuks.
33.Kaebaja väitel on tõendiks vaid A poolt 15.09.2017 antud ütlus: „Siis tuldi autost välja ja mingi põõsa juures astusid vahekorda.“ Kaudseks tõendiks olevat menetleja pidanud A sõbranna B 17.10.2017 antud ütlust: „Nii palju kui [A] on rääkinud, oli neil ühel korral olnud ka intiimvahekord.“ Ütlused on antud uurijale üle aasta hiljem sündmuste toimumise hetkest ega ole usutavad.
34.Kaebaja seab kahtluse alla B antud ütluste seaduslikkuse, väites, et ülekuulamise protokollid olid tõenäoliselt kogutud tõendina ebaseaduslikult, kuna ütlused olid antud 15.09.2017 kell 11:00. Kaebaja väitel toimetas samal kuupäeval umbes kella 2-3 ajal patrullekipaaž A ja B, kes olid raskes alkohoolses joobes, kainenemisele. Kaebaja väitel on vähe usutav, et tüdrukud nii lühikese aja jooksul adekvaatsete ütluste andmiseks valmis olid. Kaebaja oletab, et A ülekuulamise protokoll koostati Jõhvi arestimajas aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi.
35.Kaebaja väitel ei lisanud menetleja distsiplinaarmenetluse materjalide juurde kaebaja esitatud ettekannet vahetule juhile vahejuhtumi kohta, mis arestimajja viimisele eelnes. Nimelt andis kaebaja, olles välijuhi ülesannetes, patrullekipaažile korralduse toimetada A arestimajja. Selle korralduse juures oli ka A, kes hakkas kaebajat ähvardama ja lubas kaebaja vallandada,
kui ta toimetatakse arestimajja. Seoses väidetavalt A-ga seotud juhtumitega on teenistusest vabastatud mitu politseiametnikku ja abipolitseinikku. Kaebaja palus selles ettekandes A suhtes menetluse alustamist, kuna A ähvardas valekaebusega eesmärgiga saada hüvesid.
36.Kaebaja kordab, et Facebook messengeri väljavõtted kinnitavad vaid, et kahe noore inimese vahel käis tihe nn flirt, mille käigus puudutati ka pidevalt sekstemaatikat. Väljavõtetest on kaebaja hinnangul üheselt aru saada, et seksuaalvahekorras olemise provotseerivaks pooleks oli A ning kaebaja läks vaid „mänguga kaasa“, püüdes leida pidevalt võimalusi kokkusaamiste edasi lükkamiseks.
37.Kaebaja väljendas ennast väga halvasti vene keeles ning kasutas vestluse ajal tõlkeprogramme. Kaebaja väitel on vestluse eestikeelne tõlge meelevaldne.
38.Kaebaja arvatavasti tegi suitsutoomise ettepaneku A-le, mis õnneks ei päädinud suitsu toomisega, vaid pigem jäi fiktiivseks suhtluse põhjuseks.
39.Kaebaja kahetseb suhtlust A-ga. Kaebaja kohtus distsiplinaarmenetluse käigus PPA peadirektoriga, mis toimus Tallinnas ning helisalvestati. Vestluse käigus oli kaebajal emotsionaalselt raske rääkida, ta võitles pisaratega ning väljendas sõnas kui miimikas siirast kahetsust. Antud vestluse helisalvestust menetleja ei lisanud distsiplinaarmenetluse materjalidele. Samuti on PPA peadirektor jätnud arvestamata kergendava asjaoluna kaebaja positiivset iseloomustust.
40.Kaebaja ei esinenud vestluses oma nime all. Seetõttu on kolmandal inimesel võimatu aru saada, kes omavahel vestlesid ning seda, et ühe vestluse osapoole näol oli tegemist politseinikuga. Seetõttu ei ole politsei mainele kahju tekitatud. Vastus apellatsioonkaebusele
41.PPA vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.
42.PPA väitel tugineb apellatsioonkaebus uutele väidetele tõendite ja asjaolude kohta, mille üle esimese astme kohtu menetluses vaidlust ei olnud. Distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendite tähelepanuta jätmine ei anna alust väita, et kaebajale etteheidetavad teod ei ole tõendatud või haldusakt ei ole piisavalt põhjendatud. Samuti ei anna asjaolu, et kaebaja kohtu põhjendustega ei soovi leppida, alust väita, et halduskohus ei ole oma otsust ammendavalt põhjendanud.
43.Vaidlust ei saa olla, et 13.09.2016 ajavahemikus 08:00–20:00, täites välijuhi tööülesandeid, sõitis kaebaja kella 17:00 ajal politseisõidukiga Škoda Octavia riikliku numbrimärgiga xxx Kohtla-Järvel Käva linnaossa ja kella 17:14–17:27 ajal, mil ta oli kohustatud täitma välijuhi tööülesandeid, kohtus alaealise A-ga. Vaidlus puudub ka kaebaja poolt alaealisele isikule suitsu toomise ettepaneku tegemise üle. Kaebaja ei ole varasemas menetluses seda süütegu eitanud ja selles osas ei ole käskkirja esimese astme kohtus vaidlustatud. Vastustaja hinnangul on oluline, et kaebaja esialgne taotlus oli kergemaliigilise karistuse määramine, mis kinnitab, et tegelikku vaidlust distsiplinaarsüütegude toime panemise fakti üle ei ole.
44.PPA nõustub halduskohtuga, et teenistuskohustuste täitmise ajal alaealise isikuga seksuaalsuhte eesmärgil kohtumist saab igal juhul lugeda väärituks teoks. PPA juhib tähelepanu asjaolule, et seksuaalvahekord ei käsitle teatavasti endas vaid kulminatsiooni anatoomilises
tähenduses. Tõendamaks kaebaja ja alaealise isiku vahelist pikemaajalist seksuaalse alatooniga suhet, piisab distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest.
45.Kaebaja väited tõendite valikulise kajastamise kohta on paljasõnalised ja meelevaldsed. Kaebaja 14.09.2017. a ettekanne on distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte 3. peatükis kajastatud.
46.Kaebaja on olnud seletuste andmisel manipuleeriv, muutes oma põhjendusi oma tegevuse ja käitumise kohta vastavalt sellele, millised kaebaja väiteid ümber lükkavad tõendid on menetluses esile kerkinud. Nagu kaebaja on ise enda kohta iseloomustavalt öelnud, läks ta „mänguga kaasa“ ja (võib-olla) püüdis leida võimalusi kokkusaamise edasilükkamiseks (kuid mitte ära jätmiseks ega keeldumiseks).
47.Haldusakti andmise aluseks olevas distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on kontrollitavate andmete analüüs ja kaalutluskäik väga põhjalikult kajastatud. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest ning käskkirjast nähtub otsustuspädeva isiku otsuse kujunemine ning kõigi asjaolude ammendav kaalumine. Distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel on lisaks toimepandud rikkumisele võetud arvesse nii kaebaja varasemat laitmatut teenistuskäiku kui ka vahetu juhi positiivset iseloomustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
48.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjalike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on hinnanud piisavalt kõiki tõendeid ja käsitlenud ammendavalt kõiki kaebaja tõstatud etteheiteid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
49.Kaebaja väitel puuduvad tõendid seksuaalvahekorra toimumise kohta ja seda tuleks tõlgendada tema kasuks. Kaebaja väitel oli initsiatiiv A käes ning kaebaja läks vaid mänguga kaasa. Samuti väidab kaebaja, et ta oskab vene keelt väga halvasti, et kasutas vestluseks tõlkeprogramme ning et vestluse tõlge on meelevaldne. Sisuliselt väidab kaebaja, et ta ei mõelnudki seda nii, nagu sellest on aru saanud PPA ja halduskohus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevas PPVS § 86 p-s 3 sätestatud teokoosseisu täidab politseiametnik, kes paneb toime mistahes vääritu teo, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pannakse toime teenistuses või väljaspool teenistust. Nii halduskohus kui PPA on selgitanud, et kaebaja poolt toime pandud vääritu tegu seisnes juba selles, et sõitis ajal, mil ta oli kohustatud täitma teenistusülesandeid, riigile kuuluva teenistussõidukiga alaealisega seksuaalvahekorda astumise eesmärgil viimasega metsa vahele kohtuma. Ringkonnakohus lisab, et kaebaja ja A vaheline Facebook messengeri suhtlus ei leidnud sugugi aset ainult A initsiatiivil, nagu väidab kaebaja. Suhtlus algas kaebaja initsiatiivil ning kestis toimiku materjalide põhjal vähemalt alates 22.07.2016 kuni 13.09.2016. Selle aja jooksul väljendas kaebaja korduvalt nii tööajal kui ka väljaspool tööaega nii otseselt kui ka kaudselt soovi astuda alaealise A-ga seksuaalvahekorda. Samuti tuleb silmas pidada, et kaebaja suhtluspartner oli nimetatud suhtluse ajal vaid 15-aastane, samal ajal kui kaebaja oli 25-aastane, s.t täisealine ning töötanud politseinikuna üle viie aasta. Kui täisealine politseiametnik läheb alaealise seksuaalse alatooniga „mänguga kaasa“, nagu kaebaja väidab, tehes seda tööajal, siis seab see kahtluse alla tema sobivuse sellesse ametisse. Samuti seisnes vääritu tegu selles, et kaebaja töövälisel ajal kallutas alaealist isikut endale põllule sigarette tooma. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes
viitas PPA põhjendatult sellele, et tubakaseaduse § 28 lg 1 järgi on alaealisel keelatud omandada, omada ja vallata tubakatoodet, ning et sellest pidi kaebaja politseiametnikuna olema teadlik. Järelikult kujutas A õhutamine kaebajale sigarette tooma endast alaealise kallutamist panema toime seaduserikkumist. Ringkonnakohus märgib, et seejuures ei ole määravaks, kas A tegelikult viis 28.07.2016 kaebajale suitsu või mitte. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud asjaolude valguses ei ole kahtlust, et PPA peadirektor 25.05.2018. a käskkiri nr 1.3-3/47d on põhjendatud.
50.Kaebaja väitel on tõendiks vaid A poolt 15.09.2017 antud ütlus: „Siis tuldi autost välja ja mingi põõsa juures astusid vahekorda.“ Kaudseks tõendiks olevat menetleja pidanud A sõbranna B 17.10.2017 antud ütlust: „Nii palju kui [A] on rääkinud, oli neil ühel korral olnud ka intiimvahekord.“ Ütlused on antud uurijale üle aasta hiljem sündmuste toimumise hetkest ega ole usutavad. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud asjaoludel nende väidetega. PPA hindas asjaolusid nende kogumis, mitte ainult kahte ütlust eralduvõetult.
51.Kaebaja seab kahtluse alla B antud ütluste seaduslikkuse, väites, et ülekuulamise protokollid olid tõenäoliselt kogutud tõendina ebaseaduslikult, kuna ütlused olid antud 15.09.2017 kell 11:00. Kaebaja väitel toimetas samal kuupäeval umbes kella 2-3 ajal patrullekipaaž A ja B, kes olid raskes alkohoolses joobes, kainenemisele. Kaebaja väitel on vähe usutav, et tüdrukud nii lühikese aja jooksul adekvaatsete ütluste andmiseks valmis olid. Samuti ei lisanud menetleja kaebaja väitel distsiplinaarmenetluse materjalide juurde kaebaja esitatud ettekannet vahetule juhile vahejuhtumi kohta, mis arestimajja viimisele eelnes. Nimelt andis kaebaja, olles välijuhi ülesannetes, patrullekipaažile korralduse toimetada A arestimajja. Selle korralduse juures oli ka A, kes hakkas kaebajat ähvardama ja lubas kaebaja vallandada, kui ta toimetatakse arestimajja. Seoses väidetavalt A-ga seotud juhtumitega on teenistusest vabastatud mitu politseiametnikku ja abipolitseinikku. Kaebaja palus selles ettekandes A suhtes menetluse alustamist, kuna A ähvardas valekaebusega eesmärgiga saada hüvesid. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud väited ei mängi käesoleva menetluse lõpptulemuse seaduslikkuse seisukohalt rolli. Tõenditeks, mille alusel PPA kaebajale distsiplinaarkaristuse määras, on toodud välja distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte p-s 6 ja nendeks on: kaebaja 06.01. ja 25.02.2018 antud seletused, A 15.09.2017. a kannatanu ülekuulamise protokoll, B 17.10.2017. a tunnistaja ülekuulamise protokoll, 13.09.2016. a patrullileht, kaebaja ja A Facebook messengeri vestlus ajavahemikus 22.07.–13.09.2016, patrullsõiduki Škoda Octavia riikliku numbrimärgiga xxx seiremooduli väljavõtted, sama patrullsõiduki liikumine kellaegadega käsijaama ja autojaama järgi, Maa-ameti kaart sama patrullsõiduki asukoha kohta 13.09.2016 kl 15:37 ajal ja 17:14–17:27. Isegi, kui peaks selguma, et B tunnistajana ülekuulamisel on rikutud menetlusreegleid, ei muudaks see üldhinnangut tõenditele nende kogumis. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarmenetluses ei pruugi kehtida samavõrd ranged nõuded tõendi lubatavusele kui kriminaalmenetluses. Kuid isegi kui lähtuda kriminaalmenetluse kriteeriumitest, tuleb arvestada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta, mille kohaselt: „Tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust (seega KrMS §-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tõendi lubatavuse üle otsustamisel tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuni 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-09, p 11.1). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 2006. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-97-06 on aga tuletatav arusaam, et tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on
aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised. Sellist eraldivõetult mitteoluliste rikkumiste kogumit on põhjust käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes siis, kui menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult“ (RKKKo 28.04.2011, 3-1-1-31-11, p 15). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva distsiplinaarasja menetlusest ei nähtu korduvat ega tahtlikku menetlusõiguste rikkumist. Isegi kui lugeda B ülekuulamise protokoll mittelubatavaks, tuleks ülejäänud tõenditele tuginedes jõuda samale tulemusele. Mis puudutab kaebaja väidetavalt mittearvestatud ettekannet, siis nõustub ringkonnakohus PPA-ga, et seda on distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte punktis 3 kajastatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et A versiooni ei kinnita ainult tema väited, vaid ka ülejäänud tõendid, iseäranis Facebook messengeri suhtlus ja kaebaja kasutuses olnud patrullsõiduki positsioneeringu andmed.
52.Kaebaja kahetseb apellatsioonkaebuse väidete kohaselt suhtlust A-ga. Kaebaja kohtus distsiplinaarmenetluse käigus PPA peadirektoriga, mis toimus Tallinnas ning helisalvestati. Vestluse käigus oli kaebajal emotsionaalselt raske rääkida, ta võitles pisaratega ning väljendas sõnas kui miimikas siirast kahetsust. Antud vestluse helisalvestust menetleja ei lisanud distsiplinaarmenetluse materjalidele. Samuti on PPA peadirektor jätnud arvestamata kergendava asjaoluna kaebaja positiivset iseloomustust. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kaebaja eitused kahandavad oluliselt usku tema kahetsust puudutavate väidete siirusesse. Väidetav võitlus pisaratega ja kurva näo tegemine ei tähenda veel seda, et isik tegelikult eksimust kahetseb. Kahetsus väljendaks näiteks puhtsüdamlik ülestunnistus, mida kaebaja esitanud ei ole.
53.Kaebaja väidab veel, et ei esinenud vestluses oma nime all. Seetõttu on kolmandal inimesel võimatu aru saada, kes omavahel vestlesid ning seda, et ühe vestluse osapoole näol oli tegemist politseinikuga. Seetõttu ei ole politsei mainele kahju tekitatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et see väide seab lisaks eeltoodud argumentidele sisuliselt kahtluse alla kaebaja kahetsuse siiruse, ning leiab, et isik, kelle väitel ei ole politsei maine kahjustatud siis, kui politseinik ahvatleb alaealist seadust rikkuma ning kutsub alaealise ajal, kui ta peaks täitma teenistuskohustusi, kohtamisele eesmärgiga astuda temaga seksuaalvahekorda, vaid alles siis, kui ta seda avalikult ja kõigi teades teeb, ei sobi politseiteenistusse. Inimese tegeliku palge kohta annab kõige rohkem teavet tema käitumine siis, kui ta arvab, et teda tegemisi ei näe keegi pealt. Seega kinnitab nimetatud väide ringkonnakohtu veendumust, et PPA peadirektori 25.05.2018. a käskkiri nr 1.3-3/47d on õiguspärane.
54.Kokkuvõttes on niisiis distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes viidud läbi seaduslikult. Kaebajale määratud karistus on sobiv, vajalik ja mõõdukas. PPA peadirektori 25.05.2018. a käskkiri nr 1.3-3/47d on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne.
55.Eelnevast tulenevalt jätab halduskohtu otsuse muutmata.
ringkonnakohus
apellatsioonkaebuse
rahuldamata
ja
56.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
57.Kaebaja ja alaealise eraelu kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.