XXXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. mai 2018. a käskkirja nr 1.3-3/47d tühistamiseks ning kaebaja teenistusse ennistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XXX, volitatud esindaja Reigo Kala Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agne Niido
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. mail (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 25. mai 2018. a käskkirjaga nr 1.3-3/47d määrati PPA Ida prefektuuri Jõhvi PJ patrullitalituse patrulligrupi IV patrullpolitseinik XXXile politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 86 punktis 3 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo ehk vääritu teo, s.o nii väljaspool teenistust kui teenistuses toime pandud süüline tegu, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ning diskrediteerib teda ametnikuna, eest distsiplinaarkaristuseks PPVS § 88 punkti 5 järgi teenistusest vabastamine ATS § 94 alusel alates 1. juunist 2018. Käskkirja kohaselt esitas XXX 28. juulil 2016 alates kl 9.22 teenistusvälisel ajal Facebook Messengeris Sergei Stutkini nime all alaealisele isikule (sünd 31. jaanuar 2001), olles tema alaealisusest teadlik, korduvalt palve tuua talle Ida-Virumaal Kohtla valda Peeri külla põllule sigarette. 13. septembril 2016 XXX, täites kl 08.00-20.00 välijuhi tööülesandeid, sõitis kl 17.00 ajal politseisõidukiga Škoda Octavia r/m 738BKF Kohtla-Järvel Käva linnaossa ja kl 17.14-17.27 ehk ajal, mil ta oli kohustatud täitma välijuhi tööülesandeid, kohtus sama isikuga ning oli temaga seksuaalvahekorras.
2.XXX (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 25. juunil 2018 kaebuse, milles palub tühistada PPA 25. mai 2018. a käskkiri nr 1.3-3/47d, millega määrati distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine (seoses alaealise isikuga seksuaalvahekorras olemisega) ja asendada see kergemaliigilise PPVS § 88 järgse karistusega. Kaebaja ei vaidlusta käskkirja osas, mis puudutas sigarettidega seotud distsiplinaarsüüteo toimepanemist.
3.Tartu Halduskohus võttis 3. juuli 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
4.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 24. juulil 2018. Vastustaja palub jätta kaebuse tervikuna rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda jätta. Lisaks palub vastustaja kuulutada käesoleva haldusasja menetlus kinniseks.
5.Tartu Halduskohus määras 24. septembri 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Sama määrusega jättis kohus kaebuse distsiplinaarkaristuse asendamise nõude osas läbi vaatamata ning kuulutas kohtuasja menetluse kinniseks.
6.Tartu Halduskohus uuendas 30. jaanuari 2019. a määrusega asja arutamise käesolevas haldusasjas ning tühistas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, kuna kohtu hinnangul oli enne asjas lahendi tegemist vajalik koguda ja uurida täiendavaid tõendeid ning arutada menetlusosalistega asjaolusid. Kohus palus vastustajal täpsustada, millal sai distsiplinaarsüüteost teada see isik, kellele kaebaja teenistusalaselt allus ning muu hulgas välja tuua, millal kriminaalasja nr 17240100073 menetlus algatati ja millise tulemusega see lõppes. Vastustaja esitas kohtu poolt nõutud täpsustused 6. veebruaril 2019.
7.Kohus teatas 5. märtsi 2019. a määrusega, et teeb kohtuotsuse asjas avalikult teatavaks 26. aprillil 2019.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja arvates on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas jäänud tähelepanuta seksuaalvahekorra toimumise fakti tuvastamine. Puuduvad tõendid, mille alusel saaks üheselt väita, et seksuaalvahekord toimus. Facebook Messengeri väljavõtetest on üheselt aru saada, et seksuaalvahekorras olemise provotseerivaks pooleks oli
3-18-1256 vestluse teine pool ja kaebaja läks nn „mänguga kaasa,“ püüdes leida pidevalt võimalusi kokkusaamiste edasi lükkamiseks. Kogumis võib väita, et vestluse teiseks pooleks olnud isikul tekkis isiklikul motiivil (neid asjaolusid võib ainult spekuleerivalt oletada, kuid ei saa välistada solvumist seksuaalvahekorra mittetoimumise pärast) soov/tahtmine tekitada kaebajale ebameeldivusi, rikkudes tema mainet. Vestluse teiseks pooleks olnud isiku poolt kunstlikult loodud süüdistuste esitamist kaebaja suhtes on toimunud ka varasemalt, mis jäeti karistuse määramisel täiesti tähelepanuta. Kaebaja on distsiplinaarmenetluses selgitanud, et kahetseb väga sellist suhtlust. Kaebaja tegevuses puudub tahtlus teenistuskohustuste rikkumiseks. Vastustaja ei ole piisavalt arvestanud kaebaja eelnevat laitmatut teenistust. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et ettepanek suitsu toomiseks oli esitatud töövälisel ajal. Samuti seda, et antud sündmuste toimumise ajal oli kaebaja veel suhteliselt noor ja elukogemusteta, ilma ühegi distsiplinaarkaristuseta, laitmatu eelneva teenistusalase käitumisega (ATS § 75 lg 2 p-d 3, 4). ATS § 74 lg 6 alusel oleks karistuse määramisel kindlasti tulnud arvesse võtta ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Samuti ei tohiks karistuse määramisel täielikult tähelepanuta jätta kaebaja perekondlikku seisu. Kaebaja süüd saab käsitleda üksnes hooletuse vormis, mis omakorda seab kahtluse alla, kas karistuse eesmärk on täidetud. Karistuse määramisel ei ole ka õigesti kohaldatud ATS § 75 lg 1, 2, 5, 6 p 1. Politseiameti peadirektori käskkirjast ei selgu, miks ta arvab, et kaebaja ei suuda edaspidi tagada teenistuskohustuste täitmist. Distsiplinaarmenetluse käigus ei võimaldatud menetlusalusel isikul ega tema lepingulisel kaitsjal tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega, millega rikuti menetlusosalise seadusest tulenevat õigust enda kaitsele. Seda ei võimaldatud teha isegi vaatamata asjaolule, et kaitsja esitas vastava kirjaliku taotluse.
9.Vastustaja arvates on käskkiri nr 1.3-3/47d seaduslik ja ammendavalt põhjendatud ning alus selle tühistamiseks puudub. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud põhjalikult ja korrektselt, kooskõlas seaduses sätestatud korraga ja kaebaja õigusi sealjuures riivamata. Kaebajale määratud karistus on sobiv, mõõdukas ja proportsionaalne. Vaidlustatud käskkirja põhjendused on kaalukad, haldusakti andmise aluseks olevas distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on kontrollitavate andmete analüüs ja kaalutluskäik väga põhjalikult esile toodud. Lähtudes käskkirjast ning selle aluseks olevast distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtub, et karistusettepaneku tegemisel on lisaks toimepandud rikkumisele võetud arvesse nii kaebaja varasemat laitmatut teenistuskäiku kui ka vahetu juhi positiivset iseloomustust. Vaidlusaluses käskkirjas on olemas põhjendused selle kohta, missugusel alusel jõudis karistuse määraja järeldustele, et kaebaja rikkumised on olulised, miks ei ole enam võimalik ametnikku usaldada ja miks ei saa positiivne iseloomustus, eeskujulik teenistus ega muud asjaolud seda seisukohta muuta. Kaebaja tutvus patrullpolitseiniku ametijuhendiga 3. veebruaril 2014, seega oli ta oma kohustustest teadlik. Isegi, kui asuda seisukohale, et seksuaalvahekorras olemise provotseerijaks oli vestluse teiseks pooleks olnud isik, siis ka alaealise tütarlapsega flirtimine ei ole eetiline käitumine politseiametniku poolt. Politseiametnik, kes allub sellistele provokatsioonidele, ei ole ametnikuna usaldusväärne ning temaga teenistussuhte jätkumine ei saa olla võimalik. PPVS § 86 punktis 3 sätestatud teokoosseis on realiseerunud, kui politseiametnik on pannud toime mistahes vääritu teo, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Kaebaja kohtumine töö ajal alaealise tütarlapsega oli planeeritud ja varasemalt kokku lepitud, samuti oli selge ka kohtumise eesmärk. Seda kinnitab Facebook Messengeri vestlus. Seega on kaebaja teenistuses vääritu teo toime pannud tahtlikult. Puudub alus kahelda vestluse teiseks pooleks olnud isiku poolt kriminaalmenetluse käigus antud ütlustes, kuna isikut oli hoiatatud teadvalt valeütluste andmise ja sellele järgneva vastutuse eest. Kaebaja on teinud oma käitumisotsustused sõltumata teiste isikute eesmärkidest. Kaebaja on teinud ka alaealisele
3-18-1256 sigarettide toomise ettepaneku teadlikult. Seda palvet ei saa esitada hooletusest ega (elu)kogenematusest. Kaebaja on organisatsioonis töötanud üle viie aasta, mis on piisav aeg saamaks kogemusi ja mõistmaks asutuse ülesandeid ning väärtusi. Ametniku eraelulised rollid ei tohi sattuda konflikti ametnikutööga ja ametnik ei tohi ka väljaspool teenistust käituda viisil, mis on vastuolus tema kutse-eetikaga ning sellele omaste väärtuste ja ülesannetega. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetluse käigus ei võimaldatud menetlusalusel isikul ega tema esindajal tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega, millega väidetavaöt rikuti menetlusosalise seadusest tulenevat õigust enda kaitsele. Distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumise võimaldamine menetleja määratud ajal ja viisil ei ole vastuolus ATS § 73 lõikes 9 sätestatud õigusega tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega ega piira võimalust esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi. Kaebaja ja tema esindaja on saanud kasutada oma seaduses sätestatud õigusi igas menetlusetapis, s.h nii õigust tutvuda kogutud materjalidega kui ka õigust esitada vastuväiteid. On põhjendamatu eeldada, et menetlusalune isik võiks nõuda tutvumist materjalidega või kogutud andmetega, mida ei ole menetleja ise saanud veel uurida ega nende kohta seisukohta võtta, kas tegemist on asjasse puutuvate materjalidega või mitte.
KOHTU SEISUKOHT
10.Asjas on vaidlus kaebaja distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. Kaebaja taotleb teenistusest vabastamise käskkirja nr 1.3-3/47d tühistamist ning enda teenistusse ennistamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale käskkirjas ette heidetud rikkumise, milleks on töö ajal alaealise isikuga seksuaalvahekorras olemine, toimepanemine on tõendatud või mitte. Muude käskkirjas välja toodud rikkumiste toimepanemist kaebaja ei eita. Pooled on eri meelt ka määratud karistuse proportsionaalsuses ning selles, kas karistuse määramisel viidi läbi õiguspärane kaalumine. Samuti viitab kaebaja ärakuulamisõiguse tagamata jätmisele.
11.Esmalt märgib kohus, et ATS § 105 lg 4 järgi on ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, õigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja puhul esinevad asjaolud, mis võimaldavad õigusvastase teenistusest vabastamise korral nõudeõiguse ATS § 105 lg 4 alusel, kuivõrd kaebaja kasvatab kahte alla seitsmeaastast last.
12.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 tugineb kohus otsuse tegemisel käskkirja põhjendustele kõiki neid kordamata. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgnevat.
13.Käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses, mis peab vastama haldusmenetluse seaduses kui üldseaduses sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele (HMS § 54) ning sisaldama ka vähemalt PPVS § 98 lg-s 1 loetletud andmed. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Õiguspärane haldusakt peab sisaldama põhjendusi (HMS § 56) ning kaalutlusõigusel põhineva haldusaktina peab distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise käskkiri sisaldama ka asjakohaseid kaalutlusi (HMS § 56 lg 3). Haldusmenetluse läbiviija üks põhikohustusi on ka proportsionaalsuse tagamine (HMS § 3 lg 2, ATS § 75 lg 1). Kohtupraktika kohaselt on haldusorganil teenistusest
3-18-1256 vabastamise kui rangeima distsiplinaarkaristuse määramisel kõrgendatud põhjendamiskohustus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-35-02, p 13; 24. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-96-10, p 12; 18. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-13-11, p 10).
14.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on formaalselt õiguspärane. Käskkiri sisaldab PPVS § 98 lg-s 1 ette nähtud andmeid ning selle andmisel on järgitud vormi-, pädevus- ja menetlusnõudeid.
14.1.Distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastavalt ATS § 77 lg-le 1 ja 2. Distsiplinaarkaristuse võib ATS § 77 lg 1 kohaselt määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. ATS § 77 lg 2 järgi peatub tähtaja kulgemine ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli ATS § 83 alusel peatunud. Kaebajat puudutavad asjaolud, mille alusel tema suhtes vaidlusalune distsiplinaarmenetlus algatati, selgusid kriminaalasja nr 17240100073 menetluse käigus. Nimetatud kriminaalasi algatati 24. augustil 2017 ning lõpetati 5. juulil 2018 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes algatati PPA peadirektori 20. novembri 2017. a käskkirjaga nr 61d (tl 45-47), mis tehti samal päeval elektroonselt teatavaks Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse juhile, kellele kaebaja teenistuslikult allus. 30. novembri 2017. a käskkirjaga nr 73d (tl 48-49) alates kõrvaldati kaebaja 2. detsembrist 2017 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest, mis on ATS § 77 lg-s 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemise peatumise aluseks. Distsiplinaarkaristus on seega määratud tähtaegselt.
14.2.Seonduvalt kaebaja etteheidetega, et tal ei võimaldatud koheselt tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega ja seeläbi rikuti tema õigust enda kaitsele nõustub kohus vastustajaga, et antud juhul ei olnud vastustaja tegevus vastuolus ATS § 73 lg-st 9 tulenevate õigustega ning kaebajale oli HMS § 40 lg-s 1 ja 2 sätestatud ärakuulamisõigus tagatud. ATS § 73 lg 9 kohaselt on ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi. HMS § 40 lg-st 1 ja 2 tulenevalt peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks enne haldusakti andmist või sellise toimingu sooritamist, mis menetlusosalise õigusi võib kahjustada. Vastavalt HMS § 40 lg-le 3 aga ei ole ärakuulamisõigus absoluutne ning näeb ette rea olukordi, mil haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust või vastuväiteid ära kuulamata. Muuhulgas võib seda teha juhul, kui arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki (HMS § 40 lg 3 p 4).
14.2.1.Kaebaja esitas 21. novembril 2017 vastustajale taotluse tutvuda tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse materjalidega (tl 53). Vastustaja keeldus 21. novembri 2017. a vastusega nr 1.3-2/87-2 (tl 14) materjalidega tutvumisest enne kaebaja poolsete selgituste andmist põhjusel, et menetlusalune võib hakata nt tunnistajaid mõjutama või endale soodsaid ütlusi andma, kuna saab teada, mis on käesolevaks ajaks juba tuvastatud. Tõendite või nende allikate mõjutamisega kaasneb distsiplinaarmenetluse läbiviijal võimetus tugineda objektiivsetele tõenditele, mistõttu kahjustatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimise eesmärki – distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude täielik väljaselgitamine. Seega on enne distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamist kaebajale materjalidega tutvumise võimaldamine vastustaja hinnangul distsiplinaarmenetluse läbiviimist raskendav, kuna omab olulist mõju
3-18-1256 distsiplinaarmenetluses tõendite kogumisele. Vastustaja teatas kaebajale, et kogutud tõenditega võimaldatakse tutvuda pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamist. Taotluse distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumiseks esitas vastustajale 22. novembril 2017 ka kaebaja esindaja. Vastustaja teatas 30. novembri 2017. a vastuses kaebaja esindajale (tl 54), et peadirektori 30. novembri 2017. a käskkirjaga nr 73d on kaebaja alates 2. detsembrist 2017 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud ning nii kaebaja esindaja kui ka kaebaja esitatud taotluste hindamine on toimunud kõrvaldamise käskkirjas, mille põhjenduste juurde vastustaja jääb. Nimetatud käskkirja põhjendustes on vastustaja veelkord selgitanud, miks kaebaja distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumise taotluse osas keelduv otsus tehti. Samad põhjendused sisalduvad ka 21. novembri 2017. a vastuses nr 1.3-2/87-2.
14.2.2.Vaidlust ei ole selles, et pärast kaebaja poolsete selgituste andmist (tl 57-60) ning distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte valmimist (tl 16-30) võimaldati kaebajal kõikide kogutud materjalidega tutvuda ning nende osas vastuväiteid esitada. Kõnealuste tõendite näol oli tegemist kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega ning asja materjalidest nähtuvalt ei olnud vastustaja materjalidega tutvumise taotluse esitamise ajaks veel jõudnud teatud tõendeid uurida ega seisukohta võtta, kas tegemist on asjasse puutuvate materjalidega või mitte. Kohus nõustub vastustajaga, et sellises olukorras, kus uuritavad tõendid ei ole veel asja juurde võetud, on põhjendamatu eeldada, et menetlusalune isik võiks nõuda tõenditega tutvumist eesmärgiga nende osas enda kaitseks võimalikke vastuväiteid esitada. See raskendaks oluliselt distsiplinaarmenetluse läbiviimist, kuna menetlusalusel isikul oleks sel juhul võimalik tõendite kogumist talle soodsamas suunas mõjutada. Pealegi on vastustaja 30. novembri 2017. a käskkirjas nr 73d selgitanud, et tõendite osas kehtib juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1 alusel ja nendest saanuks avaldada ainult selle osa, mis kaebajale esitatud kahtlustusi puudutab (mis juba ongi distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas kajastatud ja millega kaebaja on ka tutvunud). Seega tegelikkuses oli kaebaja vastava taotluse esitamise ajal seni asjas kogutud tõenditest juba teadlik. Samuti sai ta esmased selgitused anda, kui esitas 27. novembril 2017 taotluse seletuste andmise pikendamiseks, milles avaldas, et tema suhtes süüks pandavad teod on tema silmis väga tõsised ning kuna talle süüks pandavatest tegudest on möödas väga palju aega, võivad mõned olulised teda kui distsiplinaarasjas kahtlustatavaks määratud isikut kaitsvad asjaolud olla ununenud. Eelnevat arvestades ei ole vastustaja kohtu hinnangul distsiplinaarkaristuse määramisel menetlusnõudeid rikkunud ning on läbi viinud nõuetekohase distsiplinaarmenetluse.
15.Järgnevalt võtab kohus seisukoha vaidlusaluse käskkirja põhjenduste ja kaalutluste sisulise õiguspärasuse osas.
15.1.Kaebajale süüks arvatavad rikkumised on käskkirjas nr 1.3-3/47d kvalifitseeritud PPVS § 86 p-s 3 märgitud distsiplinaarsüüteo, s.o vääritu teona ehk süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Vastavalt PPVS § 87 lg-le 1 kannab politseiametnik toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele. PPVS § 87 lg-st 2 tulenevalt võib politseiametnikule distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes PPVS-s sätestatud distsiplinaarkaristuse ning PPVS § 87 lg 3 kohaselt võib iga distsiplinaarsüüteo eest määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. PPVS § 86 p 3 järgi on vääritu tegu süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. ATS § 51 lg 4 kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii
3-18-1256 teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. ATS § 51 lg 6 kohaselt peab ametnik teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele. PPVS § 88 p 5 kohaselt on politseiametnikule määratavaks distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel. Vastavalt ATS § 94 lg-le 1 võib ametniku teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena (s.o teenistusest vabastamine) ATS § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel. ATS § 75 lg 4 sätestab, et distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. ATS § 75 lg 5 kohaselt on teenistuskohustuste rikkumine oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. Vastavalt ATS § 75 lg 6 p-le 1 ja 4 eeldatakse ATS § 74 lõikes 4 nimetatud rikkumise olulisust muuhulgas ka juhul, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult ning see on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet. ATS § 75 lg 1 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. ATS § 75 lg 2 sätestab asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: süü vorm (p 1); süüteo tagajärgede raskus (p 2); ametnikul kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu (p 3); ametniku eelnev teenistusalane käitumine (p 4); rikutud teenistuskohustuse eesmärk, sh kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel (p 5).
15.2.Kohus märgib, et vastustajal oli kaebajale määratava distsiplinaarkaristuse valikul ulatuslik kaalumisruum ja kohus saab seda hinnata vaid piiratud ulatuses. Kohtu arvates põhineb vastustaja otsustus asjakohastel kaalutlustel ning karistuse valikul on arvestatud ATS § 75 lg-s 2 sätestatut ja karistus on süütegude raskusastet arvestades proportsionaalne.
15.2.1.Vaidlus puudub kaebaja poolt alaealisele isikule suitsu toomise ettepaneku toimepanemise üle. Kaebaja seda süütegu ei eita ning selles osas käskkirja ei vaidlusta.
15.2.2.Vaidlust ei ole ka selles, et 13. septembril 2016 kella 17.00 ajal sõitis kaebaja politseisõidukiga Kohtla-Järvel Kävale ning kl 17.14-17-27 ajal kohtus alaealise isikuga. Seejuures oli kaebaja kõnealusel kuupäeval kl 08.00-20.00 kohustatud täitma välijuhi tööülesandeid. Kaebaja ei eita kokkusaamist alaealise tütarlapsega Käval, mida tõendavad ka patrullsõiduki seiremooduli autojaama ja käsijaama väljavõtted (tl 76-96). Kaebaja arvates aga ei ole tõendatud seksuaalvahekorra toimumise fakt ning sellest tulenevalt ei saa teda karistada distsiplinaarmenetluse korras antud tegevuses. Kaebaja leiab ka, et karistuse määramisel on jäetud arvestamata tema eelnev positiivne tegevus politseiametnikuna, perekondlik seis ning see, et sündmuste toimumise ajal oli ta veel suhteliselt noor ja elukogemusteta. Samuti tuli kaebaja hinnangul arvestada seda, et suitsu toomise ettepanek tehti töövälisel ajal.
15.2.2.1.Kohus möönab, et seksuaalvahekorra reaalne toimumine ei ole küll otseste tõenditega tõendatud, ent Facebook Messengeri vestluse väljavõte (tl 23-25) kui ka muud tõendid kogumis võimaldavad kohtu hinnangul järeldada, et see suure tõenäosusega siiski aset leidis. Toimunud asjaolude kohta on kriminaalmenetluse käigus võetud ütlused vestluse teiseks pooleks olnud isikult ja teiselt tunnistajalt, kes kokkusaamist ja seksuaalvahekorra toimumist kinnitasid. Ka Facebook Messengeri vestluse väljavõttest nähtub selgelt mõlema osapoole kavatsus kohtuda seksuaalvahekorda astumise eesmärgil. Kohtu arvates saab igal juhul lugeda väärituks teoks teenistuskohustuste täitmise ajal alaealise isikuga seksuaalsuhte eesmärgil kohtumist. Kohtule esitatud Messengeri väljavõtetest (tl-d 23-25 ja 100-137) nähtub, et kohtumine töö ajal selleks mitteettenähtud kohas alaealisega oli kaebaja teadlik ja planeeritud tegevus ning kokkusaamise eesmärgiks oli seksuaalvahekorda astumine. Sellele viitab kaebaja kirjutatud tekst, milles esitab
3-18-1256 kutse kohtumiseks ning teavitab kohtumiskohast, samuti vestluse teema – seksuaalvahekorda astumine (tl 25). Samuti nähtub väljavõttes, et isikud olid varasemalt tuttavad ning seksuaalvahekorda astumist arutanud. Isegi kui möönda, et kaebaja ei olnud sellel ajal seksuaalvahekorras ei saanud ta metsateel erakohtumisel olles ikkagi täita välijuhi tööülesandeid nõuetekohaselt.
15.2.2.2.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist oli kolmanda isiku poolse isiklikul motiivil kaebajale ebameeldivuste tekitamise eesmärgil toimunud suhtlemisega. Facebook Messengeri väljavõttest nähtub selgelt kaebaja poolne tahe seksuaalvahekorda astuda (tl 2425). Vestluse tekstist ei ole võimalik järeldada ühepoolset provotseerimist, sellest on selgelt nähtav ka kaebaja poolne huvi. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist oli lihtsalt naljatava toonis vestlusega, milles puudus tegelik tahe isikuga seksuaalvahekorda asuda. Kaebaja poolne tekst on konkreetne ning selge suunitlusega ega ole esitatud naljatavas vormis. Sellest on selgelt tajutav kaebaja poolne tahe isikuga kohtuda, samuti on kaebaja ja teise isiku vaheline vestlus selgelt seksuaalse alatooniga ning suunitlusega kohtuda seksuaalvahekorda asumise eesmärgil. Kohtumine tööajal selleks mitteettenähtud kohas alaealisega oli kaebaja teadlik ja planeeritud tegevus. Selline tegevus vastab tahtlikule tegevusele ega ole käsitatav hooletusena. Kohus nõustub ka vastustajaga, et vestluse teiseks pooleks olnud isikuga seotud hilisemad sündmused (tl 51-52) ei muuda kaebaja teole antud hinnangut. Vastustaja on tuginenud rikkumise tuvastamisel asjakohastele materjalidele.
15.2.2.3.Kaebajale heidetakse ette vääritu teo toimepanemist. Kohtupraktikas on selgitatud, et järeldus maine kahjustumise kohta peab olema piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli sobimatu ning laiduväärne. Eeldada saab, et rikkumisel on olulised tagajärjed kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel (Riigikohtu halduskolleegiumi
16.novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-29-16, p 13). Politseiametnikul lasub kohustus olla teistele eeskujuks ning ta peab täitma teenistuskohustusi nõuetekohaselt ning mitte panema toime tegusid, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega ja ametnikule esitatud eetiliste nõuetega. Kaebaja on neid nõudeid mõlema etteheidetud teoga rikkunud. Kohus nõustub vastustajaga, et juhtumi avalikuks tuleku korral kahjustaks see paratamatult politsei mainet, kui politseiametnik töö ajal talle ettenähtud tööülesandeid ei täida ning sõidab politseisõidukiga mittetööalasel eesmärgil eraeluliseks tegevuseks alaealise isikuga kohtuma. Samuti on taunitav töövälisel ajal alaealisele isikule sigarettide toomise ettepaneku tegemine. Mõlemal rikkumise korral esineb oluline tagajärg ka kaebaja mainele. Kohus on seisukohal, et ka avalikkus hindaks kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel ehk politseiametnikule mittekohase käitumisena, mis kahjustab rikkuja ja ka vastustaja mainet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja distsiplinaarsüüteod on tõendatud. Etteheidetud tegudega kahjustas kaebaja oluliselt enda mainet ametiasutuse silmis ja ka ametiasutuse mainet ning selle tagajärjel on vastustaja põhjendatult kaotanud usalduse kaebaja suhtes.
15.2.3.Vastustaja on määranud karistuse mõlema teo eest kogumis. Sellele viitab vaidlustatud käskkirja lk 4 tekst (tl 11) ja käskkirja resolutsiooni sõnastus. Vastustaja on määranud distsiplinaarkaristuse lähtudes mõlema rikkumise olemusest, ulatusest, raskusastmest, olulisusest ning tagajärgedest. Käskkirjas on vastustaja arvestanud kaebaja senist laitmatut teenistust ja talle antud positiivset iseloomustust, ent käskkirjas kogumina tuvastatud asjaolude ja tehtud järelduste taustal ning rikkumise olemust, ulatust, süütegude raskusastet, olulisust ja tagajärgi arvestades ei ole see saanud määravaks, et vastustaja veendumust rangeima karistuse põhjendatusest kummutada. Vastustaja hinnangul peab politseiametnik üheselt aru saama oma
3-18-1256 teo laadist, tähendusest ning võimalikest tagajärgedest ja selle eest vastutust kandma. Kohus nõustub vastustaja sellekohase seisukohaga ning leiab, et politseiametnik ei tohi ATS § 51 lgst 4 ja PPVS § 86 p-st 3 tulenevalt käituda ka väljaspool teenistust viisil, mis on vastuolus tema elukutsele omaste väärtuste ja ülesannetega. Kaebaja töötas politseiametis üle 5 aasta, mis on piisav aeg mõistmaks politsei ülesandeid ja väärtusi ning ta pidi aru saama sellest, et tema poolt toimepandud tegude näol on tegemist vääritu käitumisega. Ka kaebaja perekondlik seis ei saa antud juhul tema vastutusest vabastamist tingida. Kaebaja rikkumisi saab kogumis lugeda sedavõrd oluliseks, et pidada põhjendatuks tema karistamist PPVS § 88 p 5 kohaselt teenistusest vabastamisega. Rikkumiste laadi ja raskust arvestades on kaebajale kohaldatud karistus, teenistusest vabastamine, proportsionaalne ning vaidlustatud käskkiri selles osas õiguspärane.
16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.