X i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 27.04.2021 käskkirja nr 1.3-3/20d õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja X , esindaja Juri Tolmatšov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulu jätta poolte endi kanda. Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 25.05.2022 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 27.04.2021 käskkirjaga nr 1.3.-3/20d määrati PPA Ida-Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrulltalituse arestimajagrupi politseinik X ile politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 86 punktis 3 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 94 alusel alates 1.05.2021. Kaebaja sai nimetatud käskkirja kätte 30.04.2021.
2.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 27.05.2021 kaebaja volitatud esindaja poolt esitatud kaebus PPA 27.04.2021 peadirektori käskkirja nr 1.3.-3/20d tühistamiseks ja kergemaliigilise karistusega asendamiseks. Kaebuse kohaselt on teenistusest vabastamine äärmuslik meede, mida
3-21-1144 tuleb kohaldada raskemate rikkumiste toimepanemise korral. Kaebaja ei pea tema suhtes kohaldatud meedet õiglaseks põhjusel, et ta on pannud vääritu teo toime raskest hooletusest, aga samuti põhjusel, et arvesse ei ole võetud tema pikaajalist teenistusstaaži, teenistuskohustuste nõuetekohast täitmist ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et vaidlusaluse käskkirjaga talle määratud distsiplinaarkaristus ei ole proportsionaalne. Teenistusest vabastamine võttis kaebajalt võimaluse saada väljateenitud aastate pensioni.
3.Tartu Halduskohus jättis 13.07.2021 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kohus selgitas teenistusvaidluste lahendamiseks halduskohtule esitavate nõuete loetelu (ATS § 105.1 ) Seega, tuginedes kaebusele lisatud dokumentidele, ei pidanud kohus kaebust esitatud nõuete osas lubatavaks ja tegi kaebajale ettepaneku kaebuse nõuete muutmiseks.
4.Kaebaja edastas 27.07.2021 kohtule kaebuse täienduse, milles taotles PPA peadirektori 27.04.2021 käskkirja nr 1.3-3/20d õigusvastasuse tuvastamist. Ühtlasi teatas kaebaja, et ta on nõus haldusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
5.Tartu Halduskohtu 25.08.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele 17.09.2021.
6.Tartu Halduskohtu 21.09.2021 määrusega määrati: Vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses; Kaebuse vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt; Menetlusosalised võivad kuni 30.11.2021 esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja senises menetluses veel esitamata tõendeid, sealhulgas menetluskulusid ja nende tasumist tõendavaid dokumente, ning vastata teise menetlusosalise täiendavalt esitatule kuni 1.03.2022; Kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 25.04.2022 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja leiab, et haldusakt (PPA peadirektori 27.04.2021 käskkiri nr 1.3-3/20d) on ebaproportsionaalne ja seetõttu õigusvastane. Karistus ei ole proportsionaalne. Karistuse valikul jäeti tähelepanuta, et oluliselt rohkem oli päevi, mil kaebaja täitis oma töökohustusi nõuetekohaselt. Kaebajat pole kunagi varem distsiplinaarkorras karistatud. Tema teenistuskäik on alates 1992 aastast laitmatu. Kaebajat on korduvalt ergutatud. Kui isik ei sobi kõrgele ametikohale, ei tähenda see, et ta ei võiks töötada madalamal ametikohal. Patrullitalituse juht iseloomustab kaebaja üldiselt positiivselt. Ta on pikaajaline kriminaalpolitsei töötaja, tunneb hästi õigusakte, füüsiline vorm on küllaltki hea. Vahetu juht on viimasel (09.12.19) arenguvestlusel fikseerinud, et kaebaja saab väga hästi hakkama tööülesannete täitmisega. Oskab meeskonnas töötada, korrektselt täidab juhi antud ülesandeid. Kinnipeetavatega suhtlemisel käitub väga korrektselt ja järgib turvataktikareegleid. On väga pädev ametnik, kes oskab täita nii konvoipolitseiniku kui arestimaja spetsialisti ülesandeid, samuti teeb ettepanekuid töökvaliteedi tõstmiseks. Politseiteenistusest vabastamine võttis kaebajalt võimaluse saada väljateenitud aastate pensioni (PPVS § 117 lg 1). Kaebaja ei soovi teenistusest lahkuda omal soovil. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ja menetluskulu 480 eurot välja mõistmist.
8.Vastustaja leiab, et kaevatavast käskkirjast (lk 4 ülevalt 3.lõik) nähtub, et X pikaajaline teenistus ja positiivne iseloomustus on eraldi välja toodud ning neid on arvestatud positiivsete asjaoludena.
RKHKo 3-3-1-74-10, p 12.
3-21-1144 Vastustaja leiab, et on X suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud - piisavalt arvesse võtnud X iseloomustavaid asjaolusid ning nende hindamisel andnud neile õiglase kaalu. X positiivselt iseloomustava teabe kõrval on arvestatud ka asjaoluga, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, mis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, seades reaalsesse ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. X ühes liitris väljahingatavas õhus fikseeritud alkoholisisalduse määr oli selline, mille puhul ta pidi elukogemuse ja enesetunde pinnalt aru saama, et ta ei tohi asuda mootorsõidukit juhtima. PPA peadirektori 31.05.2019 käskkirjaga nr 55 kinnitatud „PPA töökorra“ punkti 76 kohaselt usalduse kaotuse võib põhjustada lisaks punktis 75 loetletud rikkumistele ka teenistus- või töökohustuste süüline rikkumine, millega on teenistuja kahjustanud usku enda või PPA tegevuse aususesse ja usaldusväärsusesse (diskrediteerimine) või mis tõi kaasa PPA või PPA vastutusel oleva vara hävimise riknemise, kaotsimineku või muul viisil PPAle varalise kahju tekkimise, samuti varalise kahju tekkimise ohu süüline põhjustamine. Punktis 77 on sätestatud, et teenistuja peab käituma väärikalt nii teenistuses või tööl olles kui ka väljaspool seda, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda teenistujana või kahjustaks politsei mainet. Punkti 78 järgi on vääritu tegu teenistuses või väljaspool seda toime pandud süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või politseid. 02.06.19 edastati „PPA töökord“ dokumendihaldusprogrammi „Delta“ vahendusel teadmiseks kogu PPA isikkoosseisule. Seega oli X le teada, millist laadi rikkumisi käsitleb PPA olulise rikkumisena, millega võib kaasneda usalduse kaotus ja teenistusest vabastamine. Tagant järele ennast õigustavate põhjenduste esitamisega on X näidanud, et ei mõista rikkumise tähendust ja tagajärge enda kui ametniku ja kogu politsei mainele. See omakorda sai anda piisavalt kindla aluse järelduseks, et tema puhul ei saa ka edaspidi eeldada teenistuskohustuste nõuetekohast täitmist. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud X pikka teenistusstaaži, iseloomustust, kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumist, samas ka tema poolt toime pandud rikkumise olulisust ja raskust lähtuvalt politsei erilisest rollist ühiskonnas ning sellest tulenevast politseiametnikule esitatavatest kõrgendatud nõuetest. Seega on toimunud kaalumine. See, et kaebaja ei nõustu vastustaja kaalutluste tulemuse ehk tema ametist vabastamisega, ei tähenda veel seda, et vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Eeltoodu alusel vastustaja leiab, et kaevatav käskkiri on õiguspärane, kaalutletud, proportsionaalne, piisavalt põhjendatud, selle andmisel on arvestatud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulu jätta kaebaja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu põhjendustel:
10.Käesolevas teenistusvaidluses pooled vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitajale raskeima seaduses ettenähtud distsiplinaarkaristuse määramine, s.o teenistusest vabastamine, oli põhjendatud või mitte. Vastustaja on oma seisukohti kohtule põhjendanud, millega on tutvunud ka kaebaja pool, seega kohus ei hakka neid siinkohal üle kordama.
11.Kohus leiab, et vastustaja on distsiplinaarmenetlust läbi viies ja karistust määrates lähtunud seaduse nõuetest. Käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses, mis peab vastama haldusmenetluse seaduses kui üldseaduses sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele (HMS § 54) ning sisaldama ka vähemalt PPVS § 98 lg-s 1 loetletud andmed. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise
3-21-1144 hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Õiguspärane haldusakt peab sisaldama põhjendusi (HMS § 56) ning kaalutlusõigusel põhineva haldusaktina peab distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise käskkiri sisaldama ka asjakohaseid kaalutlusi (HMS § 56 lg 3). Haldusmenetluse läbiviija üks põhikohustusi on ka proportsionaalsuse tagamine (HMS § 3 lg 2, ATS § 75 lg 1). Kohtupraktika kohaselt on haldusorganil teenistusest vabastamise kui rangeima distsiplinaarkaristuse määramisel kõrgendatud põhjendamiskohustus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-3502, p 13; 24. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-96-10, p 12; 18. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-1311, p 10). 14. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on formaalselt õiguspärane. Käskkiri sisaldab PPVS § 98 lg-s 1 ette nähtud andmeid ning selle andmisel on järgitud vormi-, pädevus- ja menetlusnõudeid.
12.Järgnevalt võtab kohus seisukoha vaidlusaluse käskkirja põhjenduste ja kaalutluste sisulise õiguspärasuse osas. Kaebajale süüks arvatavad rikkumised on 27.04.2021 käskkirjas nr 1.3.-3/20d kvalifitseeritud PPVS § 86 p-s 3 märgitud distsiplinaarsüüteo, s.o vääritu teona ehk süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Vastavalt PPVS § 87 lg-le 1 kannab politseiametnik toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele. PPVS § 87 lg-st 2 tulenevalt võib politseiametnikule distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes PPVS-s sätestatud distsiplinaarkaristuse ning PPVS § 87 lg 3 kohaselt võib iga distsiplinaarsüüteo eest määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. PPVS § 86 p 3 järgi on vääritu tegu süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. ATS § 51 lg 4 kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii 3-18-1256 7 teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. ATS § 51 lg 6 kohaselt peab ametnik teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele. PPVS § 88 p 5 kohaselt on politseiametnikule määratavaks distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel. Vastavalt ATS § 94 lg-le 1 võib ametniku teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena (s.o teenistusest vabastamine) ATS § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel. ATS § 75 lg 4 sätestab, et distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. ATS § 75 lg 5 kohaselt on teenistuskohustuste rikkumine oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. Vastavalt ATS § 75 lg 6 p-le 1 ja 4 eeldatakse ATS § 74 lõikes 4 nimetatud rikkumise olulisust muuhulgas ka juhul, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult ning see on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet. ATS § 75 lg 1 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. ATS § 75 lg 2 sätestab asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: süü vorm (p 1); süüteo tagajärgede raskus (p 2); ametnikul kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu (p 3); ametniku eelnev teenistusalane käitumine (p 4); rikutud teenistuskohustuse eesmärk, sh kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel (p 5).
13.Kohus märgib, et vastustajal oli kaebajale määratava distsiplinaarkaristuse valikul ulatuslik kaalumisruum ja kohus saab seda hinnata vaid piiratud ulatuses. Kohtu arvates põhineb vastustaja otsustus asjakohastel kaalutlustel ning karistuse valikul on arvestatud ATS § 75 lg-s 2 sätestatut ja karistus on süütegude raskusastet arvestades proportsionaalne.
3-21-1144
14.Haldusasja materjalide järgi PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse arestimajagrupi arestimaja politseinik X juhtis teenistusvälisel ajal 28.12.2020 kell 07.40 Narvas, Kangelaste prospekt 3 mootorsõidukit Toyota Avensis r/m 949 TKZ juhile keelatud seisundis. 28.12.2020 kell 08.01 tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest nr 7110 EST nr ARDM0073 X väljahingatavas õhus 0,34 mg/l alkoholi. 28.12.2020 alustati X suhtes väärteomenetlus liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 tunnustel, kuna ta juhtis 28.12.2020 kell 07.40 mootorsõidukit seisundis, mis ületas mootorsõidukijuhile lubatud alkoholi piirmäära. PPA peadirektori 16.02.2021 käskkirjaga nr 1.3-3/9d algatati distsiplinaarmenetlus X suhtes ning ta kõrvaldati alates 09.03.2021 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest ning PPA peadirektori 27.04.2021 käskkirjaga nr 1.3-3/20d vabastati X politseiteenistusest PPVS § 86 punkti 3 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo toimepanemise, s.o vääritu teo – väljaspool teenistust toime pandud süüline tegu, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega, eest. juhtis kaebaja mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, mis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, seades reaalsesse ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara.
15.X ühes liitris väljahingatavas õhus fikseeritud alkoholisisalduse määr oli selline, mille puhul ta pidi elukogemuse ja enesetunde pinnalt aru saama, et ta ei tohi asuda mootorsõidukit juhtima. Ilmselgelt peab politseiametnik teadma, et peale alkoholi tarbimist sõiduki juhtimine on välistatud. Küsimus ei ole politseiametniku töövälisel ajal pidutsemises ja alkoholi tarbimises jms, vaid asjaolus, et sõidukit juhtis politseiametnik, kes enne rooli taha istumist oli tarbinud alkohoolseid jooke ning kelle väljahingatavas õhus oli 0,34 mg/l alkoholi. Sellisel juhul tuleb otsida kaine juht või kasutada taksoteenust. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kogenud politseiametnik ei olnud teadlik, et peale alkoholi tarbimist ei tohi sõidukit juhtida ning kohtu hinnangul peab politseiametnik adekvaatselt hindama oma seisundit ja sellest tulenevalt mõistlikult käituma.
16.Kehtiva Avaliku teenistuse seaduse § 51 lg 4 ütleb, et ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Politseiametnike suhtes kohalduvad kõrgendatud moraali- ja eetikanormid. Vastustaja on koostanud põhjaliku distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, mille sisu ei hakka kohus üle kordama. Selle menetlusdokumendiga on tutvunud ka kaebaja pool. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest on näha kõik läbi viidud distsiplinaarmenetlustoimingud ja distsiplinaarsüütegudele antud hinnangud, samuti tõendid, mida menetluse käigus hinnati, ning millistest õigusnormidest lähtuti.
17.Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et diskretsiooniotsust tehes ei ole vastustaja võtnud arvesse kõiki ATS § 75 sätestatud asjaolusid, mis on kaasa toonud väära otsuse. Kohus leiab, et kaevatav teenistusest vabastamise käskkiri on piisavalt põhjendatud, sh distsiplinaarkaristuse valiku osas, ning selles toodud asjaolud on leidnud tõendamist kaebuse esitaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluses ning kinnitust leidnud käesolevas kohtumenetluses.
18.Kohus nõustub nii distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes kui ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas toodud põhjenduste ja järeldustega, samuti distsiplinaarkaristuse valikuga, mille kohta vastustaja esitas oma kaalutlused kaevatavas käskkirjas ning millega nõustub ka kohus.
19.Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3-21-1144 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.