Triaad OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.01.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/044361-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Triaad OÜ, esindaja vandeadvokaat Indrek Nuut Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aleksandr Škirin
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Triaad OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Triaad OÜ esitas 01.08.2018 Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA) arved nr A-171220-1 , A171124-1, mille kohaselt Triaad OÜ soetas perioodil november–detsember 2017 Luverne OÜ-lt ehitustöid objektil Peterburi tee 47, Tallinn. Arvetel märgitud käibemaksu kajastas Triaad OÜ käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas: novembris 2017 summas 2240 eurot ning detsembris 2017 summas 3 575 eurot.
2.Triaad OÜ esitas 01.08.2018 MTA-le arved nr 1005 ja 283, kust nähtub, et Triaad OÜ on perioodil märts–aprill 2018 soetanud Artelli Ehitus OÜ-lt ehitustöid vastavalt aktile 1. Arvetel märgitud käibemaksu kajastas Triaad OÜ märtsi 2018 käibedeklaratsiooni sisendkäibemaksu hulgas summas 3112 eurot ning aprilli 2018 sisendkäibemaksu hulgas summas 6 088 eurot.
3.Triaad OÜ esitas 01.08.2018 MTA-le arved nr 227 ja 1003, kust nähtub, et Triaad OÜ soetas perioodil märts–aprill 2018 OÜ-lt ostupunkt ehitusteenuseid. Vastavalt arvetele on tehtud armeerimistöid ja saalungite ehitust 682 m2 objektil Tatari 13, Tallinn ja vastavalt akt nr 1 teostatud ehitustööde kohta veebruar–märts 2018. Arvetel märgitud käibemaksu kajastas Triaad OÜ 2018. a märtsi käibedeklaratsiooni sisendkäibemaksu hulgas kokku summas 2 595,20 eurot ning 2018. a aprilli sisendkäibemaksuhulgas kokku summas 4 359,76 eurot.
4.MTA kontrollis 24.05.2018 korralduse nr 12.2-3/044361-1 alusel Triaad OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november–detsember 2017 ja märts–aprill 2018.
5.MTA väljastas 01.07.2019 Triaad OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/044361-8, millega kohustas Triaad OÜ-d tasuma kokku 37 068,96 eurot. Triaad OÜ esitas 31.07.2019 maksuotsusele nr 12.23/044361-8 vaide, mille MTA rahuldas.
6.MTA jätkas 09.09.2019 kontrolli ning koostas 13.11.2019 kontrollakti nr 12.2-3/044361-9 (edaspidi: KA), mis on maksuotsuse lahutamatu osa. MTA põhjendas KA-d järgmiselt.
7.MTA tuvastas, et Triaad OÜ ei ole kontrollitaval perioodil teenust Luverne OÜ-lt soetanud järgmistel põhjustel: - Luverne OÜ arved ja nende aluseks olevad dokumendid ei ole usaldusväärsed ning ei vasta nõuetele; - Triaad OÜ juhatuse liikme selgitused ei ole usaldusväärsed; - Luverne OÜ-l puudus reaalne majandustegevus; - Triaad OÜ pidi olema teadlik, et ta Luverne OÜ-lt teenuseid ei soetanud.
8.MTA tuvastas, et Triaad OÜ ei ole kontrollitaval perioodil teenust Artelli Ehitus OÜ-lt soetanud järgmistel põhjustel: - Artelli Ehitus OÜ-l puudus tehingute tegemise hetkel reaalne majandustegevus; - Artelli Ehitus OÜ arved ei vasta nõuetele, kuna arvelt ei ole võimalik tuvastada tehingu sisu. Seega Artelli Ehitus OÜ arve ei vasta sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimustele; - Triaad OÜ juhatuse liikme selgitused tehingutest Artelli Ehitus OÜ-ga ei ole usaldusväärsed; - Artelli Ehitus OÜ juhatuse liige kinnitas, et tema töid teostanud ei ole, ega esitanud ka ühtegi deklaratsiooni; - Artelli Ehitus OÜ-l ei olnud võimalik osutada Triaad OÜ-le teenust; - Artelli Ehitus OÜ arvete eest tasumist ei ole toimunud; - Triaad OÜ pidi olema teadlik, et ta ei soetanud Artelli Ehitus OÜ-lt teenuseid.
9.MTA tuvastas, et Triaad OÜ ei ole kontrollitaval perioodil soetanud teenust OÜ-lt ostupunkt järgnevatel põhjustel: - ostupunkt OÜ arved ei vasta nõuetele, kuna arvelt ei ole võimalik tuvastada tehingu sisu. Seega OÜ ostupunkt arved ei vasta sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimustele; - OÜ-le ostupunkt tööde eest ei tasutud; - OÜ ostupunkt ei saanud olla Triaad OÜ-le teenuse müüjaks; - OÜ-l ostupunkt puudus reaalne majandustegevus; - Triaad OÜ pidi olema teadlik, et ta ei soetanud OÜ-lt ostupunkt teenuseid.
10.Triaad OÜ-l oli kohustus deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse detsembri 2017 väljamaksed summas kokku 46 956 eurot, millelt arvestatud tulumaks on summas 11 739 eurot, jaanuari 2018 väljamakset summas 13 440 eurot, millelt arvestatud tulumaks on summas 3360 eurot ja mai 2018 väljamakset summas 14 571,20 eurot, millelt arvestatud tulumaks on summas 3642,80 eurot.
11.MTA kohustas Triaad OÜ-d 13.01.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/044361-10 (edaspidi: MO) tasuma maksuvõlga 40 711,76 eurot.
12.MTA vastas ka Triaad OÜ 27.11.2019 eriarvamusele ning põhjendas oma seisukohti järgmiselt. Kauba või teenuse kirjeldus on kohtupraktika kohaselt piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse nende identifitseerimise võimalus ja nende saamise kontrollitavus. Kuigi Luverne OÜ, Artelli Ehitus OÜ ja OÜ ostupunkt arvetel on teenused, nende maht ja hind märgitud, siis sisuliselt need identifitseeritavuse ja kontrollitavuse nõudeid ei täida. Samuti ei kõrvalda neid arvete vajakajäämisi muud dokumendid, st tööde teostamise aktid, lepingud.
13.Ehituspäevik on õigusaktidele vastav kirjalik dokument, milles ehitaja dokumenteerib kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka kasutatud tooted, seadmed ja ehitusmasinad, samas ka ehitamist mõjutavad tingimused. Ehitusseaduses on fikseeritud terve rida dokumente, mis peavad tõendama ehitise kvaliteetsust, sh kaetud tööde akt. KA-s on välja toodud ebakõlasid, mida ei saa tekkida, kui dokumente koostatakse seadusega ettenähtud korras (jooksvalt ja iga päeva kohta eraldi) ning nende sisu vastaks tegelikkusele.
14.MTA nõustub, et äris on ettemaksu küsimine tavapärane, kuid antud olukorras ei olnud tegemist ettemaksuarve ega ettemaksu küsimisega. KA-s toodud järeldused on tehtud kõiki tõendeid kogumis hinnates. MTA-le esitatud arved ei olnud ettemaksuarved. Arved ei vasta nõuetele, kuna arvelt ei ole võimalik tuvastada tehingu sisu.
15.Triaad OÜ pidi olema teadlik arvete fiktiivsusest. Kõigis kolmes maksustamisepisoodis leidis MTA, et kuigi ehitustööde toimumises objektidel kahtlust ei ole, ei ole töid teinud arvetel näidatud isikud. Maksuhaldur loeb tehingud kolme äriühinguga näilikeks ja seega maksustamisel arvesse mittevõetavateks tehinguteks maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõistes. Triaad OÜ ei ole tehingute korrektset vormistust ja äriühingute tausta kontrollimist oluliseks pidanud, hoolimata küllalt suurest tehinguväärtusest ja nende kahtlasevõitu äriühingutega esmakordsete tehingute tegemisest. Luverne OÜ, Artelli Ehitus OÜ ja OÜ ostupunkt nimel on teistelegi äriühingutele pakutud sisuliselt n-ö arvevabriku teenuseid.
16.Olukorras, kui tehingute tegelik teostamine on kahtluse alla seatud, on Triaad OÜ-l oluline tuua välja maksukohustust vähendavad asjaolud. MTA ei saa hinnata, kes objektil töid teostas, kuna esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Üheltki dokumendilt ei ole võimalik tuvastada, kes isikuliselt töid teostasid. Kuigi ehitustööde päevikul on märge, et töid teostasid vaadeldavad kolm äriühingut, puudus neil töötajaskond, kes oleks saanud neid töid teostada. Pelgalt väide, et tööde teostamisel võidi kasutada registreerimata või illegaalset tööjõudu, ei ole piisav.
17.Triaad OÜ on ostnud samaaegselt (arved kuupäevadega 07.03.2018, 12.03.2018 ja 15.03.2018) tõstuki renti sisse Fentser Alumiinium AS-lt. Arvel on viide objektile Peterburi tee 47 ning rendisumma on oluliselt väiksemas summas (ühiku hind 107–110 eurot), kui Triaad OÜ aktis kajastatud alltöövõtjad seda rendivad (1150 eurot, 1160 eurot). Kuigi Triaad OÜ ostis märtsis 2018 Artelli Ehitus OÜ-lt tõstuki renti sisse summades 1150 eurot ja 1160 eurot (Triaad OÜ ja Artelli Ehitus OÜ vaheline akt nr 1 teostatud ehitustööde kohta, 2018. a märts), Triaad OÜ seda oma kliendile, Fenster Alumiinium AS-ile, edasi ei müü (Triaad ja Fenster Alumiinium AS vaheline akt nr 2 teostatud ehitustööde kohta, 2018. a märts). Samas aktil (nr 2) on see rida ja leppehind olemas. Seega Triaad OÜ oletus, et tegemist võis olla kasutusega läbisegi erinevate isikute poolt, ei ole usutav.
18.Triaad OÜ saatis MTA-le 01.04.2018 kinnituskirja nr 01032018L, kus Triaad OÜ juhatuse liige kinnitab, et suulistel läbirääkimistel on eelnevalt kokku lepitud, et Artelli Ehitus OÜ teostab ehitusobjektil Pärnu mnt 235, Tallinn töid vastavalt pakkumisele, kuid sellel on vaid Triaad OÜ juhatuse liikme allkiri. Kui kirjalikult vormistatakse eelnevalt tehtud kokkulepped, on tavapäraselt mõlemad osapooled seda oma allkirjaga kinnitanud. Lepingute puudumine või suuliste kokkulepete
tegemine ei ole ehitusektoris tegutsevate äriühingute puhul üldse tavapärane. Lepinguga fikseeritakse poolte õigused, kohustused ja muud olulised tingimused. Ehitusteenuste soetamine ligi 50 000 euro ulatuses lepingut sõlmimata on äris väga ebatavaline.
19.MTA hindab kõiki tõendeid ja registritest saadud informatsiooni kogumis ning sellega on tõendatud, et x ei viibinud Eestis.
20.Kõigil kolmel äriühingul puudus reaalne majandustegevus ning töötajaskond ning isikud, kellega Triaad OÜ väidetavalt suhtles, tehingute tegemist ei kinnita. Lisaks kinnitavad muud kogutud tõendid kogumina, et Luverne OÜ, Artelli Ehitus OÜ ja OÜ ostupunkt ei saanud töid teha. Triaad OÜ ei ole kontrollitaval perioodil teenust OÜ-delt Luverne, Artelli Ehitus ja ostupunkt soetanud ning Triaad OÜ pidi olema sellest teadlik. Renditööjõu kasutamist kontrollide käigus tuvastatud ei ole.
21.KA punktis 1.2.2.3 on välja toodud Luverne OÜ juhatuse liikme selgitused ja vastused, mida ta oma juhitud äriühingu kohta andis. Olukorda, kus juhatuse liikmel ei ole aimu, kuidas ta äriühing töötab ja kellelt ta midagi soetab või mitte, ei saa tavapäraseks pidada. Luverne OÜ-s oleks pidanud olema rohkem töötajaid kui üks. Triaad OÜ-l puudus teadmine, et Luverne OÜ tegeles tööjõurendi vahendamisega. Pelgalt kaebaja väide, et võidi kasutada illegaalset tööjõudu, ei ole piisav. Tehingute toimumise kontrollitavus ei ole sellega tagatud.
22.MTA ei kahtle selles, et Y võis Triaad OÜ juhatuse liikme silme ees ja kellegi korraldusel volikirja allkirjastada, kuid Y ei ole ühtegi äriühingut suuteline juhtima ning äriühingu juhatuse liikmeks sai ta kolmanda isiku huvides. Y enda väitel ei ole tema ühtegi tehingut teinud ning ei oma ka ühtegi töötajat. Asjaolu, et dokumentidel on tema allkirjad, ei tähenda, et isik need dokumendid oleks ise koostanud ning olnud teadlik, millele ta allkirja annab. Y väitel ei ole ta kedagi volitanud Artelli Ehitus OÜ nimel tehinguid tegema. Y käes ei ole ühtegi äriühingu dokumenti. Talle oli küll mingisuguseid dokumente näidatud ja antud lugeda, kuid kolmandad isikud võtsid need kohe enda kätte tagasi (sh pangakaart). MTA ei pea vajalikuks Y allkirja autentsuse ekspertiisi tegemist, kuna see ei muuda asjaolu, et Triaad OÜ ei soetanud Artelli Ehitus OÜ-lt ehitusteenust ning Y teadmata on allkirjastatud dokumente.
23.Teostatud tööde akti kohaselt teostas OÜ ostupunkt töid veebruaris–märtsis 2018, kuid Anton Kozevnikov sai nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks 01.03.2018. Triaad OÜ juhatuse liige selgitas, et ei kontrollinud tema volitusi ning ei tea, kas töötajad olid OÜ ostupunkt töötajad. Samas mainib ta, et töötajad olid ukrainlased ja eesti-vene keelt kõnelevad isikud, teadmata täpselt, kes millise äriühingu töötaja oli.
24.MTA-le antud selgitustes ütleb Z, et lõpetas OÜ ostupunkt tegevuse alates jaanuarist 2018 ja siis ka äriühingu tegevus lõppes. Tehingute kohta on koostatud küll arveid ja erinevaid dokumente, esitatud ka juhatuse liikme passikoopiad, kuid neid dokumente ei saa pidada usaldusväärseteks ning nende põhjal ei ole võimalik tuvastada tehingute majanduslikku sisu ja teostatud tööde mahte. OÜ ostupunkt juhatuse liige Z väitis, et teda ei olnud äriühingu üleandmise juures. Tema eest tegi seda keegi Keit, kelle perekonnanime nimetada ta ei oska. Samuti oli Keiti nimelise isiku käes OÜ ostupunkt juhatuse liikme ID-kaart koos paroolidega. Z selgitab, et enne ettevõtte müümist (tema teada jaanuaris 2018) tegi ta OÜ-s ostupunkt tavalisi ehitustöid. Juhatuse liikmeks sai ta nii, et andis oma ID-kaardi koos paroolidega Keiti kätte. Ehitustööde leping oli talle võõras, samuti selle juures olevad lisad. Lisaks selgitas ta, et arveid nr 1003 ja nr 227 tema ei ole koostanud ning OÜ ostupunkt e-posti aadressi kasutab Keit. Ajal, kui OÜ ostupunkt tegi väidetavalt hinnapakkumise (19.02.2018), ei olnud OÜ esindajaks veel Q. Q sai OÜ ostupunkt juhatuse liikmeks alles 01.03.2018. Seega kui arvestada esitatud dokumentide kuupäevi, oleks pidanud ka Z olema tehingutest teadlik.
25.Triaad OÜ juhatuse liikmega on 04.10.2017 ja 30.11.2017 viidud läbi tehingupartnerite valiku nõustamine. Nõustamise käigus andis MTA selged juhised, kuidas oma tehingupartnereid valida ning mida nende valikul jälgida. Vaatamata sellele tuvastas MTA nõustamise järel mittetegutsevate
äriühingute kasutamist (Luverne OÜ, Artelli Ehitus OÜ ja OÜ ostupunkt). Tegemist on teatava käitumismustriga.
26.Erinevatest andmebaasidest on võimalik tuvastada, millal äriühing on loodud, kes ja mis ajast on juhatuse liige, mis aadressil äriühing asub ja mis on äriühingu tegevusala, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega, samuti saab näha maksuvõlgade seisu ja tasutud maksude infot. Lisaks on võimalik tehingupartneri ja teda esindava isiku nimega teostada otsinguid interneti otsingumootorites, kust võib samuti avalduda olulist infot tehingupartneri kohta või siis näha, et igasugune info äriühingu kohta puudub. Triaad OÜ pole oma heausksust millegagi tõendanud.
27.Kontrolli käigus asus MTA järeldusele tulumaksu osas, et tehinguid äriühingutega Luverne OÜ (KA punkt 1.2), Artelli Ehitus OÜ (KA punkt 1.3) ja OÜ ostupunkt (KA punkt 1.4) ei ole toimunud. Seega nimetatud äriühingute nimel väljastatud arved ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele. Kuna teenuste saamise fakt ega tehingute teine pool ei olnud usaldusväärselt tuvastatavad, tuleb kõik väljamaksed, mis on tehtud Luverne OÜ, OÜ Artelli Ehitus ja ostupunkt OÜ arvete eest, lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning maksustada see tulumaksuga. MTA on kontrolli läbiviimisel lähtunud hea haldustava põhimõtetest ning toonud välja kõik põhjendused, millele seisukohad tuginevad. MTA nõustub, et kontrollimenetlus oleks võinud olla lühem, kuid heast haldustavast tulenevalt ei arvestata intressi seisakute osas.
28.Triaad OÜ esitas nimetatud maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 21.02.2020 vaideotsusega 61/4440-3 rahuldamata (edaspidi: VO).
29.Tallinna Halduskohtule saabus 23.03.2020 Triaad OÜ kaebus MTA 13.01.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/044361-10 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
30.Maksuhaldur ei ole kõrvaldanud varasema maksuotsuse puuduseid, mille esmase vaide lahendamisel tuvastas, millega on rikutud hea halduse tava. Maksuhaldur on muudetud sõnastuses toonud esile samu asjaolusid mis vaide rahuldamisel. Kaebaja argumentide ja põhjenduste korduva tähelepanuta jätmise ja neile sisuliselt vastamata jätmisega rikutakse ärakuulamispõhimõtet ja maksuotsuse põhjendamise nõuet. Kaebajale ei ole sisuliselt ärakuulamist tagatud. Maksuhaldur tugineb järjekindlalt nn pidi-teadma-kontseptsioonile. Samas nähtub kõiki asjaolusid ja tõendeid objektiivselt hinnates vastupidine. Kaebaja ei ole soovinud endast jätta muljet, et on väga hooletu äriühing, vaid välja toodud puudused tulenevad osaliselt hooletusest. Hooletusega ei saaks põhjendada kaebaja maksuotsust, kuna ei esine tõsiseid ebakõlasid või lünkasid tõendites. Üksnes kahtluse alusel ei saa määrata maksu tasumise kohustust. Seega ei ole MO õiguspärane ja seaduslik.
31.Ebaselge on, millest lähtuvalt või millise hoolsusstandardiga maksuhaldur kaebajat võrdleb. Pigem nõuab maksuhaldur dokumentides sellist detailsust, mida seal tavapäraselt ei esine. MO-st ei nähtu, kuidas on kujunenud maksuhalduri siseveendumus. Eelmise maksuotsuse vaide lahendaja on viidanud selgelt võimalusele, kus arvevabriku kahtlusega äriühingute nimel toimetasid nende majandustegevust ja käivet varjates tundmatud kolmandad isikud, millest kaebaja ei pruukinud teada. Seda olukorda ei ole MO-s käsitletud ja kaebaja sellekohaseid argumente ümber lükatud.
32.MO punktis 4 on maksuhaldur oma seisukohad esitanud liiga üldsõnaliselt, seostamata neid asjaolude ja tõenditega. Juhul, kui arvete sisulises osas esinevad mõned puudused, siis need ei anna alust tuletada sellest maksukohustust. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla, et tööd on teostatud.
33.MTA poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-76-14 ei ole asjakohane. Esitatud arvetel on märgitud nii tehingu kirjeldus kui ka nimetus ja viited dokumendile, kus sisalduvad arvnäitajad. Kaebaja arved ei ole abstraktsed või umbmäärased, nagu on märgitud viidatud Riigikohtu lahendis. Teenuse osutamine on seotud lisaks ehitusobjektile ka tööde teostamise aktiga. Ehituspäevikute ebakõlad ei anna alust maksuotsuse koostamiseks, kuna ehituspäevikud ei ole raamatupidamislikud
alusdokumendid ega oma ka mingil muul viisil õiguslikku ega tõenduslikku tähendust seoses tööde teostamisega. Eluliselt ei ole välistatud ega etteheidetav olukord, kus ehituspäevikut täidetakse teatud perioodi kohta tagantjärele ning võib esineda ebakõlasid.
34.MO-st ei selgu arusaadavalt, kuidas ja millised kaudsed tõendid kogumis viivad järelduseni mittetegeliku teenuse osutaja kohta. Sellega on rikutud haldusakti põhjendamiskohustust.
35.Kaebaja ei ole näidanud üles hoolimatust korrektse vormistuse osas. Kaebaja on teostanud äripartnerite taustakontrolli niivõrd, kui see on võimalik. Tulenevalt maksusaladusest ei avalda MTA ise mingeid andmeid ja avalikud registrid ei näita kõnealuseid äriühinguid probleemsetena ka tänasel päeval. Internetis on nähtavad mitmed õigusvaidlused tellijatega, mida ei saaks olla, kui puuduks reaalne majandustegevus. Isegi kui nõustuda, et kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolas, ei anna see alust maksu määramiseks. Isegi kui nimetatud ettevõtted võisid kas pärast oma põhitegevuse lõpetamist või sellega paralleelselt tegutseda ka nn arvevabrikutena, ei olnud kaebaja sellest teadlik.
36.Kirjaliku lepingu koostamata jätmine on ehitussektoris tavaline. Samuti puudub Eesti õiguses lepingu sõlmimise nõue kirjalikus vormis. Seega ei saa seda arvestada etteheitena. Arusaamatuks jääb, miks eitatakse kogu kaebaja esitatud dokumentatsiooni – ehitustööde akte jms, et kõnealused ettevõtted teostasid töid kasutades registreerimata või illegaalset tööjõudu. Menetluses ei saa isikule panna tõendamiskoormist asjaolude osas, mille tõendamine on temale võimatu või ebamõistlik.
37.Ei ole selge, kuidas saavad kaebajal olla olemas andmed selle kohta, kes isikuliselt töid teostasid. Ehituspäevikutes oli märgitud alltöövõtja (ettevõtte) nimi ja kaebaja ei pidanud sinna juurde kirjutama kõikide tööliste andmeid. Maksuhalduri poolt etteheidetud puudus, et kusagilt ei ole võimalik tuvastada, kes konkreetselt töid teostas, ei ole seadusega kooskõlas, kuna üheski vaidlusalusel perioodil kehtinud õigusaktis pole nõutud, et kõik alltöövõtjate töölised tuleb ehitusdokumentides nimepidi nimetada.
38.Luverne OÜ juhatuse liikme pädevus ei puutu kaebajasse. Arvevabrikuna tegutsemises kahtlustatavad ettevõtjad ei anna maksuhaldurile selgeid ja arusaadavaid selgitusi oma tegevuse osas ja püüavad maksuhaldurit eksitada kõiges. Sellest tulenevalt võivadki olla kaebaja koostööpartnerite juhatuse liikmete selgitused ebausaldusväärsed. Lisaks on maksuasjas piisavalt viiteid, et väidetavate arvevabrikute tegevust juhtisid teadmata isikud variisikute kaudu. Maksuhaldur ei ole põhjendanud ega viidanud ühelegi asjaolule või tõendile, kuidas see asjaolu oleks saanud kaebajale teada olla. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes ja kuidas on maksuhaldur jõudnud seisukohani, et kaebajal puudus teadmine, et Luverne OÜ tegeles tööjõurendi vahendamisega (MO lk 11). Samuti ei nähtu, miks maksuhaldur ei keskendu sellele, et töid teostas kaebaja, kasutamata alltöövõtjaid.
39.Maksuhaldur ei ole ümber lükanud, et Artelli Ehitus OÜ pangakontode analüüsimisel MTA tuvastas, et ettevõte on teostanud teatud väljamakseid, mis viitavad, et tegemist võis olla tegutseva ettevõttega. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et Artelli Ehitus OÜ oli reaalselt tegutsev ettevõte. Maksuhaldur ei ole KA-s ega MO-s selgitanud, millistest allikatest pärineb informatsioon, et Artelli Ehitus OÜ esindaja X ei viibinud Eestis tööde tegemise ajal. KA-s on viidatud andmebaasidele, täpsemalt nimetamata andmebaase. Teisalt jääb arusaamatuks, miks isik pidi olema tööde teostamise ajal isiklikult Eestis.
40.Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja oleks pidanud olema teadlik, et Y ei olnud juhatuse liikmena pädev või tegutses kellegi kolmanda juhiste põhjal ning kuidas see asjaolu puudutab tööde teostamist. Üldjuhul juhatuse liikmed ei suhtlegi kliendiga põhjalikult, vaid juhivad äriühingut ja allkirjastavad õiguslikke dokumente. MO-s puudub selgitus, millistel asjaoludel oleks kaebajal pidanud tekkima kahtlused Y isiku ja tegevuse osas.
41.Seoses OÜ ostupunkt ja Q juhatuse liikme volituste alguskuupäevaga märgib kaebaja, et hinnapakkumise võib teha ettevõttes ka muu isik. Hinnapakkumise tegemise ajal ja töödega
alustamise hetkel ei pidanudki Q olema äriregistri kannete järgi juhatuse liige. Ettevõtte sisesuhted ei puutu kaebajasse. Teise juhatuse liikme Z kaebaja kokku ei puutunud.
42.Maksuhaldur on toonud välja KA-s nii Luverne OÜ-d, Artelli Ehitus OÜ-d kui ka OÜ-d ostupunkt käsitlevas osas, et lisade hulgast puudub lisa 2 „tööde teostamise graafik“. Etteheite sisu ja eesmärk on arusaamatu, ehitustööde teostamise ajakava lepitakse tavapäraselt kokku pärast ehituslepingu allkirjastamist, mitte sellega koos. Ehituslepingus lepitakse kokku ehitustööde lõpptähtaeg ning väga tihti teostamise ajakava eraldi kokku ei lepitagi. Ajakava omab tähtsust juhul, kui vahetähtajad on seotud leppetrahvidega.
43.Maksuhalduri väitel on Luverne OÜ, Artelli Ehitus OÜ ja OÜ ostupunkt ehitustööde lepingud samasugused ja lisana märgitud mahud sarnased. Toodul ei ole iseseisvat tõenduslikku ega põhistuslikku tähendust. Triaad OÜ kasutab pidevalt sama lepingu põhja. Tööde maht on sarnane Luverne OÜ ja Artelli Ehitus OÜ puhul, kuna mõlema ettevõttega sõlmiti leping samade tööde osas, kuid erinevas mahus. OÜ ostupunkt osas tööde mahu sarnasus on juhuslik.
44.Dokumentide usaldusväärsus ei ole põhjuslikus seoses sellega, mis toimus ehitusobjektil. Tõendite puudumisel peab haldusaktist selguma, mida on tehtud, et tõendeid koguda. Menetlusest on näha, et maksuhaldur uuris asja, mistõttu ei lasunud kaebajal tõendamiskoormust nende asjaolude suhtes, milles maksuhaldur ise menetlust läbi viis. Ehituspäevik ja ehitustööde akt ei pea langema kokku, sest tihti esitatakse praktikas akt, kuid tellija seda ei allkirjasta ja nõuab puuduste kõrvaldamist. Sellisel juhul kajastub päevikus ka akti kuupäevale järgnev tööde tegemine (ümbertegemine jms). Akt allkirjastatakse alles siis, kui tellija leiab võimaliku olevat objekti vastu võtta. Samas esineb ka vastupidist olukorda, akt allkirjastatakse ja suulise kokkuleppe alusel kõrvaldatakse veel pärast seda puuduseid.
45.Maksuhalduri esile toodud väidetavad ebakõlad seoses tõstuki rendiga ei saa olla kaebaja maksurikkumised. Objektil Peterburi tee 47 oli olemas tõstuk. Kaebaja ei tea, kellele see kuulus ja kes olid kasutajad ja mis võiks seletada kasutusperioodide kattuvust, kui kattuvus eksisteeris.
46.Artelli Ehitus OÜ tegevust käsitlevas punktis seoses töödega objektil Pärnu mnt 235 heidetakse kaebajale ette, et puudub kirjalik leping. Samas on Triaad OÜ esitanud maksuhaldurile kinnituskirja, mille ta on esitanud Artelli Ehitus OÜ-le, kus on kirjas pooltevaheliste läbirääkimiste olulisemad punktid. Sama kinnituskiri ja tööde teostamise akt olid aluseks arve esitamisel. Eesti õiguses ei kehti nõuet, et töövõtuleping peab olemas sõlmitud kirjalikult ja selle lepingu suulisest vormist ei saa tuleneda mingeid sanktsioone.
47.Tellimuste ahel algabki n-ö tagurpidi. Kõigepealt saadakse lõpptellimus. Tavapärane on ettemaksu küsimine. Sellisel juhul müüakse teenus edasi enne selle sisseostmist. Sellistel asjaoludel, kus on olemas muu tehingut kinnitav kirjalik dokument, ei ole kirjaliku lepingu puudumine ebatavaline.
48.Artelli Ehitus OÜ arvete tasumine peatati seoses maksukontrolliga. Kontrolli alustati 24.05.2018, kuid ühe arve maksetähtaeg oli 30.04.2018 ja teisel 21.05.2018. Viivitused seoses esimese arvega on loomulikud, kuna töödes esines puudusi ja oli kahtlus, kas tööd viiakse lõpuni kvaliteetselt ja tähtaegselt.
49.OÜ ostupunkt puhul on maksuhaldur toonud välja väiksed ebakõlad ehitustööde päevikus ja aktis märgitud perioodi ja kirjelduse osas, mis ei anna alust eelduseks, et tehinguid ei ole toimunud. Dokumentides sisalduvad vead näitavad vaid seda, et dokumente ei ole koostatud piisavalt hoolikalt, kuid töid ja töötajate objektil viibimist need kahtluse alla ei sea. Sama kehtib eksimuste osas hinna ja kaubaühikute suhtes.
50.Maksuhaldur analüüsib jätkuvalt põhjalikult seda, kas ja kuidas keegi sai või võis lepinguid täita oma tööjõuga, samal ajal on protokollinud ka tunnistajate ütlused, et kasutati renditööjõudu. Kogu ehitussektor kasutab renditööjõudu, millest osa on ka illegaalne.
51.Asjaolu, et teised äriühingud, kellele on Artelli Ehitus OÜ või OÜ ostupunkt arveid esitanud, on eemaldanud need arved deklaratsioonide hulgast, ei tõenda kaebajaga tehtud tehinguid. See näitab, et osa äriühinguid on läinud kergema vastupanu teed ja ei ole asunud seisma oma õiguste eest. Juhul kui esineb asjaolu, et töid polegi tehtud, on tegu hoopis teistel asjaoludel toimunud kaasustega.
52.Ei saa välistada, et kõik kolm osaühingut väljastasid osaliselt arveid ka nn arvevabriku teenusena. Kõik asjaolud viitavad sellele, et kaebaja objektidel viibisid reaalselt töölised, kes tegid töid. Isegi juhul, kui töötajad on jäänud deklareerimata, ei tähenda see, et neid polnud olemas. Kaebaja ei olnud kohustatud kontrollima, kas objektil viibinud töölised olid seotud tööjõurendiga, legaalse või illegaalse tööjõuga. Tööde teostamise puhul on tellijale oluline lõpptulemus, tehingupooled on võrdsed ja lepingusuhtes puudub ühel poolel õigus ja võimalus teist invasiivselt kontrollida.
53.Asjakohane ei ole maksuhalduri viide, et Luverne OÜ-d käsitlevas alapunktis on maksuhaldur toonud välja, et pärast käibemaksukohustuslase registrist (KMKR) kustutamist vahetus juhatus mitmel korral. Juhatus vahetus alles pärast seda, kui Luverne OÜ ja Triaad OÜ vaheline koostöö lõppes. Kui Triaad OÜ ja Luverne OÜ tegid koostööd, oli juhatuse liige C, kellega toimus kogu asjaajamine ja infovahetus. Mistahes järgnevad kahtlased või mittekahtlased juhatuse liikmed ei puuduta vaidlust.
54.Maksuhaldur on viidanud, et juhatuse liikme C ütlused on vastuolulised, kuid neis sisalduvad vastuolud on KA-s välja toomata. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et C puudusid teadmised ettevõtte toimimisest, kuid ei ole selgitatud, milliseid teadmisi oleks ta pidanud omama. Kui ettevõte tegeles tööjõu vahendamisega, siis on asjakohatu etteheide, et selle juhatuse liige ei ole kunagi ehitusvaldkonnas tegutsev olnud. Tööjõu vahendamine ei nõua eriteadmisi. Kuigi Luverne OÜ juhatuse liige C ei pruukinud olla pädev ettevõtja, siis ei kujuta see fakt endast midagi ebatavalist ja kahtlast ja ei ole maksuvaidluses oluline.
56.Väitega, et Triaad OÜ-l oli ka endal töötajaskond, ei saa tõendada ega usutavaks muuta väidet, et tööd objektil Peterburi tee 47 tegid Triaad OÜ enda töötajad ja OÜ Luverne arve oli fiktiivne. Arvestades objektide mahtu, puudus võimalus kogu töö enda tööjõuga ära teha. Peatöövõtja saab kinnitada Triaad OÜ alltöövõtjate kasutamist. Sellised olukorrad ei ole kunstlikult tekitatavad.
57.Maksuhalduri väide, et Artelli Ehitus OÜ töötajatega olid kanded lõpetatud, ei tõenda, et ettevõte ei kasutanud renditööjõudu. Samuti ei pääse kaebaja ligi teise ettevõtte töötajate andmetele töötajate registris. Maksuhaldur teeb järeldusi erinevate ettevõtjate töötajaskonna kohta, lähtudes töötajate registrist. See on statistiline ja menetluses mittetõenduslik allikas. Illegaalset tööjõudu seal ei registreerita, millest järeldub, et väide, nagu ei saanuks teatud äriühingute käsutuses tegelikult olla töötajaid, kes tegid reaalselt objektil tööd, on vale.
58.Kaebaja juhatuse liige W kohtus Artelli Ehitus OÜ juhatuse liikme Y. Arvestades asjaolu, et Y allkirjastas volituse X tema juuresolekul, ei olnud ega saanudki olla kahtlust, et teenuse osutajaks on Artelli Ehitus OÜ. Y 21.05.2018 maksuhaldurile antud suulised seletused on valed. Ettevõtte all tegutsesid kolmandad isikud, kes sooritasid maksupettusi ja Y oli variisikuks. Samas ei selgu MTA käsitlusest, kuidas sai kaebaja sellest teadlik olla. Kaebaja ei ole isikusamasust tuvastanud või teinud variisikust juhatuse liikmete teadmiste kontrolli tema pädevuse väljaselgitamiseks ja leiab, et kuigi esitatud asjaolud võivad viidata mingitele probleemidele alltöövõtja sisesuhetes, on selgitamata, kuidas kaebaja oleks võinud nendest teadlik olla ja mida ta oleks pidanud ette võtma.
59.2017. a teises ja kolmandas kvartalis oli OÜ-s ostupunkt ettevõttes tööl 7 töötajat ja viimases kvartalis 6 töötajat „teatmik.ee“ andmeil, mis on kohaseks allikaks maksuhalduri enda seisukoha järgi. Seega oli OÜ-l ostupunkt olemas vajalik töötajaskond ja vastupidine väide on väär. Kaebaja
suhtles Q, kelle dokumendi koopia on kaebajal olemas. Asjaolu, et äriühingu teine juhatuse liige ei olnud kursis nimetatud juhatuse liikme tegevustega, ei muuda äriühingu majandustegevust olematuks ja ei puuduta menetlust.
60.Kaebaja käitumises puudub MTA viidatud käitumismuster – korduvus. Maksuhaldur ei ole tõendanud ega osutanud võimalusele, et Triaad OÜ oli pahauskne. Maksuhaldur on võtnud omale sihiks rünnata teenuse ja kauba ostjat.
61.Ettevõtluskulude katteks tehtud väljamaksed ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Maksuhaldur on määranud tasumiseks tulumaksu, kuna tema hinnangul ei vasta Luverne OÜ ja OÜ ostupunkt arved nõuetele. Sealjuures ei ole toodud välja selliseid puudusi, mis annaksid seadusliku ja kohtupraktikale vastava aluse tulumaksu määramiseks. Kuna kaup on saadud ja sisendkäibemaks kuulub mahaarvamisele, puudub alus väljamaksete tulumaksuga maksustamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
62.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. MO on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja jääb KA-s ja MO-s toodud seisukohtade ja järelduste juurde.
63.Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustest lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline ka see, et tehingud oleksid ka reaalselt toimunud. Luverne OÜ, Artelli Ehitus OÜ ja OÜ ostupunkt rekvisiitidega arved on kaebajale väljastatud ning Luverne OÜ arved on kaebaja poolt ka tasutud. Samuti on kaebaja ja osaühingute vahel sõlmitud lepingud ja koostatud teostatud tööde aktid, kuid maksumenetluse käigus ei ole kinnitust leidnud, et osaühingud olid teenuste tegelikeks osutajateks. Maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et osaühingute ja kaebaja vahel ei ole tehinguid toimunud ning dokumendid olid koostatud tehingute toimumise kohta mulje jätmiseks. Tehingute osas vormistatavate dokumentide eesmärgiks on küll kajastada tegelikkuses toimuvaid tehinguid, kuid dokumente on võimalik vormistada ka tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta. Maksumenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et osaühingutel ei olnud reaalset majandustegevust. Neid kasutati fiktiivsete arvete väljastamiseks ning Luverne OÜ puhul ka ettevõtlusest maksuvabalt raha välja viimiseks.
64.MO-ga on varasema maksuotsuse puudused kõrvaldatud. MO on põhistatud ning otsuses on välja toodud kõik asjaolud, mida maksuhaldur on tuvastanud, ja nende pinnalt tehtud järeldused. Samuti on MO-s viidatud KA-le, kus on üksikasjalikumalt kajastatud tõendeid, mille pinnalt on maksuhaldur asjaolud tuvastanud. MO-st on üheselt arusaadav, millistele asjaoludele tuginedes on maksuhaldur oma järeldused teinud ning see võimaldab maksukohustuslasel maksuotsusele vastu vaielda. MO ja KA ei ole tuvastatud asjaolude ega tehtud järelduste osas omavahel vastuolus. MO sisaldab maksuhalduri vastuseid kaebaja vastuväidetele ning maksuhalduri seisukohad on põhjendatud.
65.Kaebajalt on maksumenetluse käigus võetud suulisi selgitusi maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude kohta, samuti on kaebajale võimaldatud esitada vastuväiteid nii algsele kontrollaktile kui ka KA-le, mida kaebaja on ka teinud ning maksuhaldur on kaebaja esitatud vastuväidetele põhjalikult vastanud. Kaebaja väide ärakuulamisõiguse mittetagamise kohta on paljasõnaline ning kaebaja ärakuulamisõigus on piisaval määral tagatud. Kaebaja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid ja/või tõendeid, mis lükkasid maksuhalduri poolt tuvastatu ümber.
KOHTU PÕHJENDUSED
66.MTA on MO-s ning selle aluseks olevas KA-s piisavalt põhjendanud, miks kaebajal sisendkäibemaksu maha arvata ei lubatud ja miks talle käibemaks tasumiseks määrati. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama MO põhjendusi, kuna nii KA-s kui ka MO-s tehtud järeldused on seotud tõenditega, MO on hästi struktureeritud ja loetav.
HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
67.MTA otsustas 27.08.2019 vaideotsusega nr 6-1/4440-3 kaebaja vaide rahuldada ning tunnistada kaebajale määratud maksuotsuse nr 12.2-3/044361-8 täielikult kehtetuks ning panna MTA maksuauditi osakonnale ülesanne asi uuesti otsustada. Nimetatud vaideotsuses leiti, et kaebaja raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastatud Luverne OÜ, Artelli Ehitus OÜ ja OÜ ostupunkt arved ei pruugi olla sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (Luverne OÜ episoodis ka väljamaksete ettevõtlusega seotuse tõendamiseks) nõuetekohased algdokumendid. Tuvastatud asjaolud tekitavad kahtluse, et arvetel näidatud isikud ei ole kaebajale töid teinud ja kaebaja pidi sellest teadlik olema (käitus pahauskselt). Samas tõi MTA välja, et KA-s ja MO-s ei ole vähemalt äriühingute menetlusi ning nende tulemusel tehtud järeldusi põhjalikult ja süsteemselt kajastatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA ei ole MO-ga varasemaid puudusi kõrvaldanud ning hindab järgnevalt MO õiguspärasust.
68.Kaebaja ei nõustu, et Luverne OÜ, Artelli Ehitus OÜ ja OÜ ostupunkt poolt väljastatud arved ei vasta nõuetele. KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS § 37 nõuete kohase arve alusel. Kohtupraktikas on leitud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene pahausksele isikule, kes osales maksupettuses ja/või teadis/pidi teadma, et arvel näidatud isik tegelikult kauba/teenuse müüjaks ei ole (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-32-09, p 12). Luverne OÜ
69.Arvelt A-171124-1 (dtl 285) nähtub, et Luverne OÜ esitas 24.11.2017 arve „Vastavalt aktile nr. 1 november“. Arve koostas C. Vastavat akti esitatud ei ole.
70.Arve nr A-171220-1 (dtl 536 ) järgi esitas Luverne OÜ 20.12.2017 arve Triaad OÜ-le summas 21 450 eurot. Teenusena on märgitud „Ehitustöövõtuleping Nr.19-19122017 Objekt: Peterburi tee 47, Tallinn.“ Ehitustöövõtulepingu nr 19-19122017 (dtl 185) kohaselt sõlmisid kaebaja ja Luverne OÜ lepingu objektil Peterburi tee 47, Tallinn asuva hoone alumiiniumseinte soojustamiseks vastavalt lepingu dokumentidele (lisad 1-6) ja kokkulepitud tingimustele. Lepingu 10. punkt loetleb lepingu lisad, kuid vastavad lisad lepingu juures puuduvad. Digitaalselt allkirjastatud leping koos lisadega ja arve nr A-171220-1 on sama kuupäevaga, s.o 20.12.2020. Ehituspäeviku järgi teostati töid ajavahemikus 18.12–22.12.2017. Kaebaja eelnevate kuupäevade ebakõla ei eita ning toob välja, et akt allkirjastatakse alles peale objekti vastuvõtmist. Aktist nr 1 nähtuvad teostatud ehitustööd 2017. a detsembris. Teostatud tööde maksumusena on märgitud 21 450 eurot. Välja on toodud lepingu nr 19-1912017. Aktil puudub kuupäev (dtl 298). Samuti ei ole vaidlust selles, et Triaad OÜ tegi Luverne OÜ-le panga kaudu ülekande.
71.Põhjendatud on MTA seisukoht, et kaebaja ja Luverne OÜ vahel tehingut ei toimunud. MTA on maksumenetluses tuvastanud, et Luverne OÜ ei olnud reaalselt tegutsev äriühing, kes oleks saanud kaebajale teenuseid müüa. Triaad OÜ juhatuse liige W selgitas 01.06.2018 maksuhaldurile tehinguid seoses Luverne OÜ-ga järgmiselt. Luverne OÜ-st tulid inimesed kohale ning tegid tööd (protokolli p 10). W suhtles ainult C, kes helistas W ning pakkus, et teeb tööd ära. W kontrollis C tausta teatmik.ee-st. Luverne OÜ-ga oli esmakordne tehing. W märkis, et tal endal on 7-10 töötajat ning lisaks rendib juurde töötajaid (protokolli p 12). W ei osanud öelda, kes novembris, detsembris 2017 nimeliselt töid teostas. Jaanuaris 2018 tekkisid probleemid ning tööd jäid objektil lõpetamata (protokolli p 16-17). Tööde teostamise kohta koostati arved ja aktid (protokolli p 18). Tasumine toimus ülekandega (protokolli p 20). Luverne OÜ juhatuse liige C selgitas 18.05.2018 maksuhaldurile, et koostas Luverne OÜ nimel arveid, kuid tegevuse eest tasu ei saanud (protokolli p 1.3.18). C ei oma vastuargumente maksuhalduri väitele, et Luverne OÜ ei ole kunagi omanud
reaalset majandustegevust, vaid on kasutusel kuritegelikus ühenduses maksupettuse läbiviimisel ühe lülina ning C oli Luverne OÜ-s variisikust juhatuse liige (protokolli p 4). W ja C ütlused on vastuolulised. Isegi kui pidada tavapäraseks, et ehitussektoris sõlmitakse lepingud hiljem, peale tööde alustamist ning samuti tasutakse arved enne tööde teostamist, siis ei viita teised asjas kogutud tõendid sellele, et Luverne OÜ oleks töid teostanud. Üheltki dokumendilt ei ole võimalik tuvastada, kes isikuliselt käis Luverne OÜ-st töid tegemas. Seda ei osanud öelda kaebaja esindaja ega ka Luverne OÜ esindaja. Kuigi ehitustööde päevikul on märge, et töid teostas Luverne OÜ, puudub Luverne OÜ-l töötajaskond, kes oleks saanud neid töid teostada. Alltöövõtjate lahter on tühi. Kaebaja väide, et Luverne OÜ oli üksnes vahendaja ning ei pidanudki teadma, kes vaadeldavatel objektidel töid tegi, on vastuoluline, kuna Luverne OÜ esindaja ei kinnita mh ka tööjõu vahendamist. Isegi kui kasutati illegaalset tööjõudu, puudub seos Luverne OÜ-ga. Artelli Ehitus OÜ
72.Artelli Ehitus OÜ 31.03.2018 esitatud arvelt nr 1005 (dtl 272) nähtub, et Triaad OÜ on kohustatud tasuma 18 672 eurot “Vastavalt AKT nr 1 - ehitustööd veebruar-märts 2018“. Arvelt ei ole võimalik tuvastada töö sisu. Arvel ei ole märgitud arve koostajat. Akt nr 1 on koostatud teostatud tööde kohta 2018. märtsis, objektil Peterburi tee 47 Tallinn. Akti nr 1 on tellija allkirjastanud 14.04.2018 (dtl 289). OÜ Triaad ja Artelli Ehitus OÜ (esindaja Ago Kass) on sõlminud ehitustöövõtulepingu nr 10-10022018, kus on kirjas: „Lepingu objektiks on Tallinna Peterburi tee 47 asuva hoone alumiiniumi seinte soojustamine teostamine (edaspidi Objekt) teostamine vastavalt Lepingu dokumentidele (LISA NR 1, LISA NR 2, LISA NR 3, LISA NR 4, LISA NR 5, LISA NR 6) ja Lepingus kokkulepitud tingimustele (edaspidi nimetatud kui Töö)“. Leping on küll allkirjastatud, aga ei nähtu lepingu sõlmimise kuupäeva (dtl 436). Ehituspäevikust 13.03–30.03.2018 kohta (dtl 321) nähtub, et osalenud on ehitustöölised ja abitöölised (paigaldajad). Ka ehituspäevik on allkirjastamata. Seega esitatud on küll tehingu kohta tõendeid, kuid dokumendid ei ole usaldusväärsed nendes esinevate vastuolude tõttu.
73.30.04.2018 arve nr 283 (dtl) alusel tuleb tasuda 36 528 eurot ning arvel on kirjas: „Ehitustööd vastavalt aktile 1 Leping 01032018L Objekt: Pärnu mnt 235“. Lepingut asja juurde lisatud ei ole. Lisaks ei nähtu arve koostajat, kuigi vastav koht on arvel märgitud. Aprillis 2018 on Triaad OÜ juhatuse liige kinnituskirjaga nr 0132018L 01.04.2018 kinnitanud suuliselt läbirääkimisel kokkulepitut, et Artelli Ehitus OÜ teostab Pärnu mnt 235, Tallinn ehitusobjektil tööd vastavalt lisale
1.Kinnituskirja kohaselt tasub Triaad OÜ töövõtjale 41 474 eurot vastavalt arvele ja töö vastuvõtmise aktile, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus (dtl 298). Asja juurde on lisatud ka „Pakkumine vastavalt tellija kokkulepe“.
74.W selgitas 01.06.2018 maksuhaldurile (dtl 249) tehinguid seoses Artelli Ehitus OÜ-ga järgmiselt. W tegi Artelli Ehitus OÜ-le hinnapäringu, sai esindajaga (X) kokku ning vestles temaga. Enne tehingu tegemist kontrollis ta äriühingu tausta (protokolli p 22). Artelli Ehitus OÜ aitas Peterburi mnt 47 töid lõpetada (protokolli p 26). Tööde teostamise kohta koostati arved, aktid, kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, tööohutuspaber, objekti reeglid (protokolli p 29). Hind kujunes vastavalt hinnatabelile ja päringule. Hind on fikseeritud lepingu lisas. Tasumine toimus ülekandega (protokolli p d 30-31). Alates 12.03.2018 Artelli Ehitus OÜ juhatuse liige Y selgitas 21.05.2018 maksuhaldurile, et ta ei ole volitanud kedagi esindama Artelli Ehitus OÜ-d (protokolli p 3). Y ei tea, kellel on Artelli Ehitus OÜ e-maksuameti kasutamise õigus. Inimesed käisid Y kodus ning võtsid tema käest IDkaardi ära (protokolli p 4). Y käes ei ole ühtegi Artelli Ehitus OÜ dokumenti, sh arveid või lepinguid, pangakaarti (protokolli p 6). Artelli Ehitus OÜ ei ole mingeid töid ega teenuseid teinud. Samuti puuduvad töötajad (protokolli p 7). Y ei oska öelda, millega tegeles Artelli Ehitus OÜ novembris 2017 ja märtsis 2018 (protokolli p 8). Kaebaja esitas asja juurde volituse, millega Y volitas 12.03.2018 X esindama Artelli Ehitus OÜ-d kõigis tehingutes. Volitus kehtib 12.03–31.31.12.2018. Kohus nõustub maksuhalduriga, et Y volituse andmine X ei tõenda tehingu toimumist. Y eitab volituse andmist ning Y antud selgitused kogumis viitavad sellele, et ta ei ole äriühingu tegevusega
olnud seotud. Õige on kaebaja seisukoht, et juhatuse liikmed ei pruugi kliendiga suhelda, vaid juhivad äriühingut ning allkirjastavad õiguslikke dokumente. Praegusel juhul ei olnud Artelli Ehitus OÜ juhatuse liige pädev äriühingut juhtima, mh ID-kaardi puudumise tõttu ning seetõttu, et ta ei omanud äriühingu tegevusest ülevaadet. Seega esitatud on küll tehingu kohta tõendeid, kuid dokumendid ei ole usaldusväärsed, kuna Artelli Ehitus OÜ juhatuse liige eitab tehingute toimumist. Isegi juhul, kui Y andis asjas ebaõigeid ütlusi, puuduvad muud tõendid selle kohta, et Artelli Ehitus OÜ töötajad või tema alltöövõtjad oleksid arvetel märgitud töö teinud. Asjakohane ei ole kaebaja viide, et asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas X viibis tööde teostamise ajal Eestis või mitte. Ehituspäeviku koostajaks on märgitud X, mistõttu pidi X olema kursis ehitusel toimuvaga, mida ta aga teha ei saanud. Lisaks ei nähtu materjalidest ning kaebaja ka ise ei kinnita, et Triaad OÜ oleks Artelli Ehitus OÜ-le arvete eest tasunud. OÜ ostupunkt
75.OÜ ostupunkt 28.04.2018 esitatud arvelt nr 227 (dtl 332) nähtub, et Triaad OÜ on kohustatud tasuma järgmiste teenuste eest: armeerimistööd summas 14 526 eurot, saalungite ehitus 682 m2 objektil Tatari 13 Tallinn. Kokku tuleb tasuda 26 158, 54 eurot. Arve koostajat märgitud ei ole. 30.03.2018 arve nr 1003 (dtl) on koostatud Triaad OÜ-le summas 15 571, 20 eurot. Arve kirjeldusena on märgitud „Akt nr.1 teostatud ehitustööde kohta veebruar-märts 2018“. Samuti on koostatud akt nr 1 lepingu nr 10-18022108 alusel teostatud tööde kohta 2018. a veebruaris-märtsis objektil Peterburi tee 47, Tallinn. Äriregistri andmetest nähtuvalt oli äriühingu juhatuse liige ajavahemikul 17.03.2017–16.05.2018 Z, ajavahemikul 01.03.2018–16.05.2018 Q, ajavahemikul 16.05.2018– 05.09.2019 O. Lisaks arvele on kinnituskiri nr 04/18 aprill 2018 (kuupäev puudub), kus Triaad OÜ juhatuse liige kinnitab, et suulistel läbirääkimistel on eelnevalt kokku lepitud, et OÜ ostupunkt teostab ehitusobjektil Tatari 13 Tallinn armeerimistöid, vineeri ja puidust saalungite ehitustöid ning transporti. Kinnituskirjal puuduvad nii mahud kui ühiku hind. Summa on kokku 40 110 eurot (lisandub käibemaks), tööde üleandmise aeg mai 2018. Kinnituskirjas on märgitud ka transport 1920 eurot, mida arvel mainitud ei ole. Kinnituskirja on allkirjastanud vaid kaebaja juhatuse liige. OÜ-le ostupunkt ei ole tööde eest tasutud.
76.W selgitas 01.06.2018 maksuhaldurile tehinguid seoses OÜ-ga ostupunkt (dtl 250) järgmiselt. OÜ ostupunkt tegi Peterburi mnt 47 ja Pärnu mnt 235 objektil üldehitustöid: haljastus, sillutis, fassaad, kipsitööd, vahelaed ja seinad, küte, elekter, välistööd veebruari lõpus, märtsis, aprillis 2018 (protokolli p 32, p 39). OÜ-st ostupunkt suhtles W Q, kellega tutvus objektil. Tööde kohta koostati leping, akt, arve, hinnapäring (protokolli p 36, p 40). Z selgitas 16.10.2018, et tema jaoks on Triaad OÜ võõras nimi. Z ei ole nendega tehinguid teinud ega tasu saanud. Jaanuaris 2018 firma ei tegutsenud. Z pandi tema sõnul firmat juhtima, kuid tegelikkuses tegi ehitustöid. Juhatuse liikmeks sai ta sedasi, et andis oma ID-kaardi paroolidega Keiti nimelise inimese kätte. Aprillis 2018 oli Z Soomes (protokolli p 1). Z ei tea Q nimelist inimest (protokolli p 3). Leping nr 10-18022108 ei ole Z tuttav ning ta ei valda eesti keelt määral, et sellest aru saada (protokolli p 5). Q ei ole ka näinud 30.03.2018 arvet nr 1003 ning 28.04.2018 arvet nr 227 (protokolli p 9). E-posti aadressi [email protected] kasutab Keiti-nimeline inimene (protokolli p 10). Eelneva põhjal peab kohus usutavaks maksuhalduri kahtlust, et OÜ ostupunkt kaudu liigutatakse üksnes arveid ning reaalset majandustegevust äriühingus ei toimu. MTA on kontrollaktis välja toonud, et OÜ ostupunkt arvete kasutajaid on mitmeid (vt KA 1.4.2.5).
77.OÜ-ga ostupunkt sõlmitud lepingu kohaselt oli OÜ ostupunkt esindajaks juhatuse liige Q. OÜ ostupunkt hinnapakkumise kuupäevaks on 19.02.2018, kuid Q sai OÜ ostupunkt juhatuse liikmeks alles 01.03.2018. Vastuoluline on kaebaja arvamus, et hinnapakkumise tegemise ajal ja töödega alustamise hetkel ei pidanud Q olema äriregistri kannete kohaselt juhatuse liige. Olukorras, kus inimene ei ole seotud konkreetse äriühinguga, mh volituse kaudu, ei saa tehingu teine pool heauskselt eeldada tehingu õiguspärasust.
78.Maksuhaldur ei ole tõepoolest kahtluse alla seadnud seda, et arvetel märgitud tööd on teostatud. KA-s ja MO-s on käsitletud olukorda, et äriühingute nimel toimetasid nende majandustegevust ja käivet varjates tundmatud kolmandad isikud, millest võib järeldada, et kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas ning ei kontrollinud tehingupartnerit (vt KA p 1.2.2.3, p 1.4.2.5). Seega kaebaja väited MO puuduste osas ei ole põhjendatud. Kaebaja on tuginenud Riigikohtu lahenditele, kus tuuakse välja, et ostja heauskse käitumise korral puudub alus piirata ostja õigust arvata maha sisendkäibemaks. Kohtu hinnangul käsitletud lahendid kaebaja puhul ei kohaldu. Kaebaja kinnitas, et kontrollis tehingupartnerite usaldusväärsust, mh keskkonnast „teatmik.ee“. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja saada nimetatud keskkonnast kinnitust, et tehingu teine pool on usaldusväärne isik. Teatmik.ee keskkonnast nähtub, et Luverne OÜ ei esitanud alates 04.04.2017 majandusaasta aruandeid. Äriühingus oli 2017. a 4. kvartalis 1 töötaja ning maksustatav käive oli 52 161.20 eurot. Muul ajal äriühingus äritegevus puudus. Artelli Ehitus OÜ-s oli 2018. a 1. kvartalis 1 töötaja. 2018. majandusaasta aruandeid ei esitatud. OÜ ostupunkt tegevusvaldkonnaks on märgitud majutus ja toitlustus. Äriühing ei ole alates 03.10.2014 esitanud majandusaasta aruandeid. Samuti ei nähtu muudest tõenditest ning kaebaja esindaja ei ole selgitanud veenvalt, et kaebaja käitus heauskselt.
79.Kaebaja toob välja, et nn arvevabrik võib tegutseda ka selliselt, et üheaegselt väljastatakse fiktiivseid arveid, kuid tehakse ka tegelikult töid ehitusobjektidel, kas illegaalse või legaalse tööjõuga. Kohus ei eita, et selline võimalus on olemas, kuid praegusel juhul puuduvad andmed ning tõendid selle kohta, kes vaadeldavatel objektidel töid tegid, kuna arvetel märgitud äriühingud ei saanud olla tööde teostajateks töötajate puudumise tõttu. Samuti ei nähtu, et objektidel oleks toimunud alltöövõttu. Õige on kaebaja väide, et ehituspäevikus ega teistes ehitusdokumentides ei pea olema andmeid konkreetsete inimeste kohta, kes objektil töid teevad. Samas seavad nii puudused ehitusdokumentides kogumis kui ka asjaolu, et arvetel märgitud äriühingute juhatuse liikmed eitavad tehinguid, kahtluse alla arvetel märgitud tehingute toimumise. MKS § 150 lg 1 järgi lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole veenvalt ümber lükanud ega esitanud täiendavaid tõendeid, et maksusumma määramine on vale. Eelneva tõttu ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud.
80.Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Ettevõtlusega mitteseotud kulu on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (TuMS § 51 lg 2 p 3). Riigikohtu halduskolleegium on 09.01.2009 otsuse nr 3-3-1-6908 p-s 15 selgitanud, et tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.02.2012 otsuses nr 3-3-160-11, p 33). Arvestades eelnevaid seisukohti, ei ole tehingute teised pooled usaldusväärselt tuvastatavad. Samuti ei ole selge, mille eest Luverne OÜ-le tasuti, mistõttu tuleb väljamaksed Luverne OÜ-le tulumaksuga maksustada. OÜ Artelli Ehitus ja OÜ ostupunkt arved tuleb lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning maksustada see tulumaksuga.
81.KMS § 31 lg 1 sätestatud nõuete eesmärk on, et arve võimaldaks tuvastada kauba või teenuse soetamist käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse tekkimiseks ei piisa maksukohustuslasel KMS §-s 37 nõutud rekvisiite sisaldava arve olemasolust, kui arvel näidatud andmed tehingu kohta ei vasta tegelikkusele (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-915, p 10). Kuivõrd maksumenetluses tuvastati, et Luverne OÜ, OÜ Artelli Ehitus ja OÜ ostupunkt kaebajale kontrolliperioodil tegelikult teenust ei osutanud, ei ole vaidlusaluste arvete
alusel maksustatavat käivet tekkinud (KMS § 4 lg 1 p 1) ja vaidlusalune arve ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikke majandustehinguid). Seega puudub kaebajal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada Luverne OÜ arveid nr A-171220-1, A-171124-1, Artelli Ehitus OÜ arveid nr 1005 ja 283 ning OÜ ostupunkt arveid nr 227 ja 1003 oma sisendkäibemaksuarvestuses.
82.Kohus jätab eeltoodud põhjustel Triaad OÜ kaebuse rahuldamata.
85.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.