Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-8155
Tsiviilasi
Jägala Energy osaühingu hagi Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal (endise ärinimega UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal) vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind
27 836 eurot 16 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Jägala Energy osaühing (registrikood 10480970), seaduslik esindaja juhatuse liige MK, lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Kärt Saar Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal (registrikood 12378577), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Istungi toimumise aeg
31.10.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad Alar Urm ja Kärt Saar ning kostja esindaja Andrus Kattel
Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2016 otsus osas, millega hageja 20.06.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldati 3147,24 eurot ületavas ulatuses, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta 20.06.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3147,24 eurot ületavas ulatuses kostjalt välja mõistmata. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Lugeda Harju Maakohtu 20.06.2016 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Välja mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kaudu Jägala Energy OÜ kasuks kindlustushüvitist 24 753,4 eurot ja viivist 20.06.2016 seisuga 3147,24 eurot ja alates 21.06.16 viivist võlgnetavalt hüvitiselt kuni võlgnetava kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3) Jätta Jägala Energy OÜ menetluskulud 96% ulatuses Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kaudu kanda ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kaudu menetluskulud 4% ulatuses Jägala Energy OÜ kanda.
4.Rahuldada kostja 08.11.2016 taotlus ringkonnakohtu 31.10.2016 istungi protokolli parandamiseks ning teha protokollis vastav parandus.
5.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta 1% ulatuses hageja kanda ning 99% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Jägala Energy osaühing (hageja) esitas 29.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud kindlustuslepingu (poliis nr PZUEE1000260, edaspidi: kindlustusleping). Kindlustusleping kehtis perioodiks 08.01.2014-31.03.2014. Selle kohaselt oli kindlustatud hageja vara (hüdroelektrijaam, sh elektrijaama masinad ja seadmed) ning ettevõtte vara kahjust tulenev ärikatkestus.
3.18.02.2014 tekkis elektrijaama ühe seadme (turbiin) töös rike. Kahjukäsitlusega tegeles kostja esindajana käsitleja BICM Estonia OÜ (edaspidi: BICM või kahjukäsitleja). Turbiini osade remont toimus seadmete tootjatehases Global Hydro Energy GmbH (edaspidi: GHE) Austrias. Turbiini taastamiseks tekkisid kulud seoses turbiini demonteerimise, transpordi, remondi ja monteerimisega, mille on kostja hüvitanud.
4.Turbiini remondijärgse paigaldamise ja testkäivitamise käigus 14.06.2014 selgus, et seadmed ei tööta nõuetekohaselt ning generaatorist kostub ebaharilik heli. Testkäivitamise juures viibis lisaks GHE, BICM ja hageja esindajatele ka generaatori valmistaja DOLNOŚLĄSKA FABRYKA MASZYN ELEKTRYCZNYCH Sp. z o.o. (edaspidi: DFME) esindaja. DFME insener soovitas tungivalt saata generaator Poola ning teha detailne läbivaatus. DFME ei andnud luba testide jätkamiseks. Generaator viidi vastavalt tootjatehase esindaja nõudmisele ning BICM-ga kooskõlastatult DFME tehasesse kontrollimisele. Kontrolli käigus tuvastati generaatoril rikked, mille kõrvaldamiseks koostati remondikalkulatsioon (edaspidi: kalkulatsioon).
5.Kostja on jätnud hagejale osaliselt hüvitamata kahju, mis on hagejale tekkinud seoses generaatori remondiga. Generaatori remonttööde kuludest on hüvitamata 8380 eurot, remonditud generaatori transpordi ja kraanatööde kuludest 1210 eurot, GHE turbiini paigaldustööde kuludest 6225,50 eurot. Kokku on nendest kuludest hüvitamata 15 815,50 eurot.
6.Generaatori remondiga seotud kulude hüvitamisest osalist keeldumist (s.o summas 8380 eurot) põhjendas kostja 29.08.2014 otsuses sellega, et generaatori hoolduskulud ei kuulu vastavalt kindlustuslepingule kohalduvatele tüüptingimuste „Ettevõtte vara kindlustamise tingimuste nr 759“ (edaspidi: tingimused nr 759) p-le 12.2 hüvitamisele (kalkulatsioonis p-d nr 2-6 ja 11). Generaatori remonttööd koosnesid mh generaatori osade puhastamisest, generaatori osade kontrollimisest, katkiste laagrite asendamisest ja generaatori remondijärgsest testimisest. Praegusel juhul pole tegemist korralise hoolduse kuludega. Generaatori kontrollimiseks tuli see viia kontrollimistingimustele (sh puhastada ja kuivatada) ja seda testida. Katkiste laagrite vahetamise kulu on kostja hagejale hüvitanud.
7.DFME-s läbi viidud diagnostika tuvastas, et generaatori laagrid olid deformeerunud. Kuigi rike ei saanud alguse generaatorist (rikke põhjuseks oli turbiini takerdunud metallriba), siis rikke tekkimisel sai viga ka generaator.
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155
8.Kostja pole hagejale hüvitanud kõiki kulusid, mis tekkisid seoses generaatori ja turbiini paigaldustöödega. 13.10.2014 otsusega keeldus kostja hüvitamast generaatori paigaldamistöödele (tõstmistööd) tehtud kulusid summas 1210 eurot. See kulu pole ebamõistlik, sest ilma kraanatöödeta ei ole võimalik generaatorit paigaldada.
9.Kostja ei hüvitanud hagejale ka GHE turbiini paigaldamise kulusid 6225,50 euro ulatuses. Turbiini töörattaga seotud tööd tehti esimest korda 11-18.06.2014 ja teist korda 02-05.09.2014. Generaatori hooldustööde vajaduse tõttu Poolas pärast turbiini vahetust teostati samad tööd septembris 2014 teistkordselt. Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et tegemist on ebamõistlike kuludega. Kostja keeldus GHE turbiini paigaldustöö kulude hüvitamisest, sest kostja hinnangul oleks võinud generaatori saata kontrolli ja paigaldada juba varem. Sellist keeldumise alust tingimustes ei sisaldu. Soovitused ja juhised tuleb vastavalt kindlustuslepingule kohalduvatele tüüptingimustele „Kindlustuslepingute üldtingimused“ (edaspidi: üldtingimused) p-le 12.3 anda kirjalikus vormis. Hagejale pole antud ühtegi juhist ega soovitust generaatori remondiks teistsugusel viisil kui see teostati. Kui kostja väidab, et ta on andnud juhise kahjude teistsuguseks kõrvaldamiseks ning hageja on selle juhise täitmisest keeldunud, peab see olema tõendatud.
10.Kostja on hagejale jätnud osaliselt hüvitamata ka ärikatkestuse tõttu saamata jäänud tulu. Ärikatkestuse kahju tuleb hüvitada perioodide 26.02.2014-30.06.2014 ja 01.07.2014-05.09.2014 eest. Kokku on esitatud nõuete alusel hüvitamata 9967,90 eurot. Kostja on keeldumist põhjendanud lähtudes eeldusest, et ärikatkestus kestis kuni 15.06.2014. See on päev, millal paigaldati turbiin. Aga siis selgus, et ka generaator on kahjustunud ning vajab remonti. Generaator paigaldati remondijärgselt alles 05.09.2014. Saamata jäänud tulu tuleb hagejale hüvitada vastavalt kindlustuslepingule kohalduvatele tüüptingimuste „Ärikatkestuse kindlustuse tingimused nr 763“ (edaspidi: tingimused nr 763) p-de 3, 6.2 ja 6.3 alusel.
11.Hageja palus mõista kostjalt välja 25 783,40 eurot, s.o generaatori remonttööde kulude katteks 8380 eurot, remonditud generaatori transpordi ja kraanatööde kulude katteks 1210 eurot, GHE turbiini paigaldustööde kulude katteks 6225,50 eurot ja ärikatkestuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks 9967,90 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
13.Kostja hinnangul pole generaatori seisundi kindlakstegemisel tehtud toimingud kindlustusjuhtumiks, sest turbiini tõttu generaatorile kahju ei tekkinud. Hageja jättis generaatori tehnoseisundi õigeaegselt kontrollimata, mis on tema risk, selle kulusid ei pea kostja kandma. Nimelt soovitas 06.03.2014 BICM esindaja SL suuliselt hagejale kohapeal HEJ-s kontrollida generaatorit tootjatehases samal ajal turbiini parandamisega. Turbiinide remondiga tegelev Infoteh OÜ spetsialist AK andis sama soovituse 07.03.2014. Turbiinide tootja GHE andis pärast turbiini ülevaatamist
4(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155 11.03.2014 kirjaliku soovituse võtta tootjalt ekspertarvamus generaatori kohta. Hageja ei saa tugineda sellele, et juhiseid pole antud kirjalikult, sest kohtueelselt väitas ta, et neid pole üldse antud. Hageja eiras juhiseid.
14.Generaator ei saanud väljaspool teda asuva turbiini tiiviku kahjustamise tõttu viga. Kontrollimise kulud kostja hüvitas, kuid hoolduse kulud hüvitamisele ei kuulu. Generaatori laagrid olid töökorras, kuid kulunud. Tegemist oli hooldamata generaatoriga, mida kinnitab IMCS Eesti OÜ 19.08.14 aruanne koos lisadega, sh õiend 22.09.14 ja 11-12-06.14 raport.
15.Kalkulatsiooni p 2-6 ja 11 nimetatud tööde kulud ei ole juhtumieelse olukorra taastamise kulud VÕS § 476 lg 1 järgi, kuna pole turbiini purunemisega seotud. Hoolduskulu pole hüvitatav tingimuste nr 759 p-de 12.2, 12.3.7, 12.6 ja tingimuste nr 759 klausli 010 p 5.3 kohaselt, sest tegemist pole kahjustuste parandamisega, vaid tavalise hoolsuskohustusega tingimuste nr 759 p-de 16.6.2, 16.7.2 järgi. Topelttööde tegemise eest vastutab hageja ise.
16.Hagejale ei tuleks hüvitada ärikatkestuse tõttu saamata jäänud tulu perioodi 01.07.2014-05.09.2014 eest. Parandatud turbiin paigaldati 14.06.2014 ja hageja pidi võtma kasutusele meetmed, et koos sellega saanuks paigaldada ka töökorras generaatori.
17.Kulude ja kahjude minimaliseerimine on kindlustusvõtja kohustus VÕS § 488 lg 3 järgi. Selle kohustuse rikkumise korral saab kindlustusandja hüvitist vähendada. Maakohtu otsus
18.Harju Maakohus rahuldas 20.06.2016 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks kindlustushüvitise 24 753,40 eurot, viivise maakohtu otsuse tegemise seisuga 3194,54 eurot ja edasiulatuva viivise. Menetluskulud jättis maakohus 96% ulatuses kostja ja 4 % ulatuses hageja kanda.
19.Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue generaatori remonttööde kulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt.
20.Vaidlustamata asjaolude kohaselt töötavad generaator ja turbiin koos, st generaatori töötamine eeldab turbiini töötamist. Maakohtu hinnangul leidis asjas tõendust, et seoses turbiini kahjustusega 18.02.2014 said kahjustada ka generaatori laagrid, olles otseselt turbiini kahjustumise tagajärjeks. Maakohtu hinnangul lükkasid tsiviilasjas esitatud tõendid ümber kostja väited, et generaator oli hooldamata, generaatori laagrid kulunud ja et vigastustel puudub seos 18.02.2014 aset leidnud turbiini vigastustega. Tehase esindaja kinnitas, et generaatori laagrite vigastused olid olemas. Kohtul puudub alus kahelda tehase teadmistes ja oskustes hinnata enda toodetud toote seisundit ja toote vigastusi, mistõttu puudub kohtul igasugune alus kahelda selles, et tehas tuvastas laagrite vigastuse.
5(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155
21.Maakohtu hinnangul tuleb tingimuste nr 759 p 12.2 ja tingimuste nr 759 klausli 010 p 5.3 tõlgendada mõistliku kindlustusvõtja arusaama kohaselt selliselt, et kui on tegemist kindlustusjuhtumiga, siis hüvitatakse p-s 5.3 nimetatud kulud tingimusel, et tegemist on selliste kulude ja töödega, mis on seotud vara taastamisega pärast juhtumit. Seega kuulub kindlustatud vara taastamise käigus taastamistööde hulka ka nö standardne töö, ilma milleta sellist taastamistööd ei tehta. Tingimuste nr 759 p 12.2 ja tingimuste nr 759 klausli 010 p 5.3 sisu on selge ja üheselt arusaadav ning seega lepingu osa VÕS § 37 lg 1 järgi.
22.Kohtu hinnangul on tehase esindaja oma e-kirjades selgitanud taastamisetööde sisu. Tegemist oli standardsete ning vajalike töödega selleks, et selgitada välja, kas generaatoril oli vigu. Tööde käigus tehti kindlaks laagrite vigastumine. Kohtul puudub alus kahelda selles, et tehas hakkas generaatorit hooldama ilma, et selleks tegelikku vajadust oleks. Tehase e-kirjadega on kohtu hinnangul tõendatud, et tööd, mida tehas tegi ja mis on nimetatud kalkulatsiooni p-des 2-6, on tingimuste nr 759 klausli 010 p-s 5.3 nimetatud tööd, mis sama sätte lõpuosa järgi kuuluvad erandjuhul hüvitamisele.
23.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja generaatoriga seotud remondikulu 7350 eurot. Maakohus vähendas generaatori remontimisega seotud kahjuhüvitist 1030 euro võrra. See on summa, mille hageja tasus generaatori värvimise eest (kalkulatsiooni p 11). VÕS § 127 lg-st 1, § 132 lg-st 3 ning VÕS §140 lg-st 1 tulenevalt oleks maakohtu arvates ebaõiglane, kui kostja peaks hüvitama generaatori värvimise kulu, sest ühtegi asjaolu, mis viitaks vajadusele generaator tervikuna üle värvida, pole tsiviilasjas tuvastatud.
24.Vaidlus puudus, et kostja ega BICM pole andnud kirjalikult juhist kontrollida ja remontida generaatorit vahetult pärast juhtumit samal ajal turbiini parandamisega, et need koos tööle rakendada 14.06.2014. Üldtingimuste p-s 12.3 on sätestatud kindlustusandja kohustus edastada kõik teated kirjalikult. Kui selline vorm on ette nähtud, tuleb maakohtu hinnangul seda järgida ja vastupidine seisukoht pole kooskõlas üldtingimuste p 12.3 sisuga, VÕS § 488 lg-tega 1 ja 2, VÕS § 6 lg-ga 1 ega VÕS §-ga
7.Kindlustusandja hoolsuskohustuseks on anda kõik juhised kindlustusvõtjale selliselt ja sellises vormis, et see oleks kindlustusvõtjale üheselt arusaadav. Kuna kostja ei ole kirjalikke juhised hagejale andnud, kannab sellest tulenevate riskide negatiivseid tagajärgi kostja. Kostjal tuleb seetõttu hüvitada generaatori transpordi, kraanatööde, generaatori ja turbiini paigaldamise ning ärikatkestusega tekkinud kulud ja hageja kahju. Kulude suuruse üle puudus tsiviilasjas vaidlus.
25.Kohtul puudub alus kahelda, et mõistliku ettevõtjast kindlustusvõtjana oleks hageja jätnud generaatori pärast 18.02.2014 kindlustusjuhtumit DFME-s viivitamata kontrollimata, remontimata samal ajal kui parandati Austrias turbiini ja et need koos 14.06.2014 Eestis tööle rakendada. Hageja pole käitunud VÕS § 488 lg-tes 1-2 sätestatu vastaselt ega rikkunud kindlustusandja juhiseid.
6(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155
26.Kohtu hinnangul tuleb kostjal hüvitada VÕS § 76 lg 1 ja 2, § 127 lg 1, § 128 lg 3, tingimuste nr 759 p 12.3 ja VÕS 422 lg 1, § 423, § 476 lg 1 järgi hagejale remonditud generaatori kraanatööde ja GHE turbiini paigaldustööde kulud täies ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks nende kulude katteks välja 1210 eurot ja 6225,50 eurot.
27.Kuivõrd turbiin ja generaator paigaldati lõplikult 05.09.2014, siis asus maakohus seisukohale, et kooskõlas tingimuste nr 763 p-dega 3, 6.2 ja 6.3.3 algas kindlustusandja vastutusperiood 18.02.2014 (kui tekkis kindlustusjuhtum) ja lõppes 05.09.2014 (kui koostöötavad turbiin ja generaator lõplikult paigaldati). Seega rahuldas maakohus hageja nõude täielikult ka osas, milles hageja taotles hüvitamata ärikatkestuse kahju hüvitamist ja mõistis kostjalt hageja kasuks 9967,90 eurot.
28.Maakohus rahuldas hageja viivisenõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks viivise alates 11.11.2014 võlgnetavalt hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
29.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 19.07.2016 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul pole hüvitise tasumise eeldused täidetud.
30.Hageja pole tõendanud, et vaidlusaluse generaatoriga oleks 18.02.2014 toimunud kindlustusjuhtum. Väidetav kahju on tingitud hagejast tulenevatest asjaoludest. Maakohus pole ka tuvastanud, milles kindlustusjuhtum seisneb ning miks ja millised hagis nõutavad summad on selle kindlustusjuhtumi vahetu tagajärg. Maakohus tugines põhjendustes hagejale hooldusteenuste müügist huvitatud isiku faksile ja tehase ekirjadele, milles on üldsõnaliselt kasutatud sõna „vigastatud“ või „kahjustus“. Milles konkreetne vigastus avaldus ja kuidas see generaatori funktsioneerimist või kasutamist halvendas võrreldes 18.02.2014 eelse seisundiga, pole aga faktiliselt ega tehniliselt tehase poolt selgitatud.
31.Maakohus kohaldas valesti VÕS § 488 lg 1 teist lauset, sest kindlustusandjal ei ole kahju vähendamiseks eraldi juhiste andmise kohustust. Ohu korral ei ole kindlustusvõtjal VÕS § 488 lg 1 järgi õigust jääda tegevusetuks. Kostja poolt kirjalikus vormis juhiste andmata jätmine ei takista mõistlikult võttes ühegi isiku majandus- ja kutsetegevust, sh hagejal kui elektritootjal ja tootmisseadmete valdajal oma tootmisseadmete majandamist ning õigeaegset hooldamist. Maakohtu otsusest puudub arutluskäik selle kohta, miks polnud hagejal võimalik generaatorit märtsisaprillis 2014 kontrollida ja just sel põhjusel, et kostja 06.-07.03.2014 juhised ei olnud kirjalikud.
32.Kui kindlustusvõtja on saanud juhised, siis tuleb juhiseid täita sõltumata sellest, kas nõuanne antakse suuliselt või kirjalikult ja sõltumata sellest, kes on soovitaja. Hagejale soovitati 06-07.03.2014 ja 11.03.2014 vähemalt neljal korral kontrollida ka turbiini
7(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155 kohal asunud vaidlusalust generaatorit nii, et selle saaks töösse rakendada koos parandatud turbiiniga 14.06.2014.
33.Otsusest puuduvad tõenditele rajatud põhjendused ka selle kohta, miks polnud hagejal võimalik kostjalt juhiseid küsida. Generaatori all asunud turbiini parandamiseks vajaliku korraldas hageja juba 24. veebruariks 2014 ilma kostja juhisteta.
34.Kostjale etteheidetava vormipuudusega juhiste andmise ja hageja tegevusetuse vahel puudub VÕS § 127 lg 4 ja § 422 lg 1 ning § 476 lg 1 järgi ka nõutav põhjuslik seos. Kui hageja oleks vaidlusaluse generaatori kontrollimisega tegelenud alates 18.02.2014 (nagu ta korraldas kõik turbiini parandamiseks vajaliku) või 06.03.2014 (nagu soovitas kostja) või 11.03.2014 (nagu soovitas turbiini tootja GHE), ei oleks hagejal lisakahju tekkinud. VÕS § 488 lg 1 rikkumise tagajärgi kannab kindlustusvõtja. Kostja taotleb VÕS § 139 lg 1-2 ja § 488 lg 3 alusel hagis nõutava hüvitise vähendamist nullini.
35.VÕS § 101 lg 3, 139 lg 2 ja § 488 kitsendav tõlgendamine põhjustas vale otsuse tegemise, sest selle tõttu määras kohus ebaõigesti ka asja lahendamiseks oluliste asjaolude ringi ning jättis hindamata tõendid. Maakohus jättis hindamata kõik need kindlustuslepingu tingimused, mis näevad ette hageja kahju piiramise kohustuse. Kindlustusvõtja peab kahju piiramiseks asuma tegutsema viivituseta ja ilma sellekohaste (kirjalike) lisanõueteta. Maakohus eelistas põhjendamatult võimalikult suurest teenuste müügist huvitatud DFME tehase müügitöötajate väiteid tunnistajate ütlustele.
36.Maakohus määras valesti kindlustuslepingu sisu. Maakohus on kahju piiramise kohustuse olemasolu rajanud kindlustuslepingute üldtingimuste üldosa p-le 12.3, mis ei reguleeri kindlustusvõtja tegutsemiskohustust kahju või selle ohu ilmnemisel. See säte käsitleb teateid, mille esitamise kohustuse paneb seltsile seadus või leping.
37.Maakohus pole hinnanud hageja tegevusetuse mõju ärikatkestuse kestusele ja põhjuslikku seost. Hageja ärikatkestuse periood algas 18.02.2014 ja lõppes 15.06.2014, sest sellest hetkest pidanuks 14.06.2014 paigaldatud turbiin ja generaator taas hakkama elektrit tootma.
38.Maakohus mõistis välja viivise aja eest, mil kostjale ei olnud esitatud nõuet. Hageja ja maakohus arvestasid kostja viivitust alates 11.11.2014. See pole õige, sest turbiini teistkordsete demonteerimise ja paigaldustööde arve kuupäev on 14.11.2014 ja hageja esitas arve koos selle hüvitamise nõudega kostjale 24.11.2014. Vastustaja seisukoht
39.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
8(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155 Ringkonnakohtu seisukoht
40.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 20.06.2016 otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega hageja põhinõue ja viivisenõue jäeti rahuldamata. Vastavas osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel jõustunud. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse alusel tühistada osas, milles hageja 20.06.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldati 3147,24 eurot ületavas ulatuses. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väiteid kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
41.Kolleegiumi hinnangul on osaliselt põhjendatud kostja etteheited seoses viivisenõude ebaõige rahuldamisega. Maakohus on iseenesest õigesti tuginenud nõude rahuldamisel VÕS § 450 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1. Samas on maakohus eksinud nõude rahuldamist puudutavate asjaolude tuvastamisel. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kostja ärikatkestuse osas hüvitamisest keeldumise otsuse tõepoolest 11.11.2014, kuid viivist on hageja nõudnud kogu põhivõla summalt (mis ei moodustu ainult ärikatkestusega seotud saamata hüvitisest). Hageja nõuab muu hulgas turbiini teistkordse demonteerimise ja paigaldustööde hüvitamist (vastavalt Global Hydro Energy arvele nr 2000130, kuupäev 14.11.2014). Selle kulu osas on hageja esitanud kostjale hüvitamise nõude alles 24.11.2014, kostja on teinud kahju hüvitamise kohta otsuse 18.12.2014 ning hüvitanud arvest 13 274,35 eurot (I kd, tl-d 106-111 ja 112). Kostja jättis ülalviidatud arvest hüvitamata 6225,50 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei saanud kostja olla VÕS § 450 lg-st 1 ja § 82 lg-st 3 lähtuvalt selle täiendava hüvitamisnõude täitmisega viivituses enne 19.12.2014.
42.Eelmärgitust lähtuvalt on maakohus arvestanud ajavahemiku 11.11.-18.12.2014 eest ebaõigesti viivist 24 753,40 euro suuruselt põhinõudelt. Viivist tulnuks arvestada 18 527,90 euro (24 753,40 – 6225,50) suuruselt põhinõudelt. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 18 527,90 eurolt arvestatud viivis ajavahemiku 11.11.18.12.2014 eest on 157,21 eurot ning samas määras 24 753,40 eurolt arvestatud viivis ajaperioodi 19.12.2014-31.12.2014 eest on 71,85 eurot. Seega moodustab ajavahemiku 11.11.-31.12.2014 viivis kokku 229,06 eurot (157,21+71,85), mitte 276,36 eurot. 20.06.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub järelikult rahuldamisele 47,30 euro võrra väiksemas ulatuses, kokku summas 3147,24 eurot. Muus osas on hageja viivisenõue kolleegiumi hinnangul õigesti rahuldatud.
43.Kolleegium lisab, et kostja on ülalnimetatud põhjustel hageja viivisenõudele maakohtu menetluses ka vastu vaielnud (nt 25.09.2015 esitatud vastuse p-s 52), seetõttu on osaliselt ebaõige maakohtu järeldus, et vaidlus põhinõude sissenõutavaks muutumise hetke üle puudus. 9(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155
44.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb osaliselt muuta ka maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Maakohus on otsuses mh analüüsinud ka hüvitisnõude vähendamise võimalusi VÕS § 140 alusel. Hageja nõue kostjalt kindlustushüvitise saamiseks on samas rahalise kohustuse täitmise nõue (VÕS § 108 lg 1), mitte nõue kahju hüvitamiseks. Kohustuse täimise nõude puhul VÕS § 140 kohaldamisele ei kuulu ning maakohtu otsuse kontrollitavast osast tuleb vastavad põhjendused seetõttu välja jätta. See praegusel juhul ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu otsuse lõppjäreldusi.
45.Maakohus on otsuse põhjenduste p-des 52 jj käsitlenud kostja ja kahju käsitleja poolt hagejale seoses kindlustusjuhtumiga antud juhiseid. Maakohus on jõudnud järeldusele (p-s 57), et kostja ei ole andnud kooskõlas VÕS § 488 lg 1 teise lause ja üldtingimuste p-ga 12.3 hagejale kirjalikke juhiseid lasta generaatorit kontrollida ja remontida vahetult pärast juhtumit nii, et parandatud turbiini ja generaatori saaks ühe korraga ühendada ja 14.06.2014 tööle panna. Seetõttu kannab kostja maakohtu järelduste kohaselt sellest tulenevate riskide negatiivseid tagajärgi. Kolleegium iseenesest nõustub maakohtu osundatud põhjendustega, kuid juhiste andmise vormil on poolte menetluses esitatud väidete põhjal siiski teisene tähtsus.
46.Hageja on menetluses tuginenud eelkõige sellele, et kostja ei ole generaatori kontrolli ja remondi kohta üldse mingeid juhiseid andnud. Kostja omakorda on mh leidnud, et sõltumata juhiste saamisest (või mittesaamisest) on hageja rikkunud kahju ärahoidmise ja vähendamise kohustust (VÕS § 488 lg 1 esimene lause) ning kostjal on vaidlusaluses osas õigus vähendada hüvitist nullini (VÕS § 488 lg 3). Nendele poolte seisukohtadele ei ole maakohus kolleegiumi arvates piisavat tähelepanu pööranud, mistõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi VÕS § 488 lg-te 1 ja 3 kohaldamise osas täiendada. Muuhulgas tuleb hinnata tunnistajate VP ja AL ütlusi osas, mis puudutab väidetavate suuliste juhiste andmist hagejale. Maakohtu järeldustest tulenevalt ei olnud vaja nendele tõenditele hinnangut anda (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 58).
47.Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et hageja on VÕS § 488 lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud ning et hüvitis kuulub VÕS § 488 lg 3 alusel vähendamisele. Ringkonnakohtu arvates ei ole tuvastatav, et kostja või kostja kahjukäsitleja oleks andnud hagejale juhiseid (sh suulisi), kus, millal ja millisel viisil generaatorit kontrollida ja (vajadusel) remontida. Seetõttu ei saa rääkida ka kostja (või kahjukäsitleja) juhiste eiramisest hageja poolt.
48.Kostja väitel soovitati hagejale ajavahemikus 06.-11.03.2014 vähemalt neli korda (sh kirjalikult) kontrollida generaatorit selle valmistajatehases (DFME). Kostja tugineb VP ja SL, ütlustele, kahjukäsitleja (BICM) lisaselgitustele ning turbiini tootjatehase (GHE) ja hageja vahelisele e-kirjavahetusele. Ringkonnakohus märgib esmalt, et hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et generaatorit soovitati seoses õnnetusjuhtumiga kontrollida. Vaidlus on selles, kas hagejale on antud juhiseid,
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155 kuidas, kus ja millal sellist kontrolli teostada. Kolleegiumi hinnangul ei saa hageja viidatud tõenditest järeldada, et hagejale oleks antud ajavahemikus 06.03-11.03.2014 või hiljem kahjukäsitleja või kostja poolt juhiseid generaatori kontrollimise koha, viisi või aja kohta.
49.Turbiini tootja GHE hagejale saadetud e-kirjadest (I kd, tl 127, tõlge tl 195; II kd, I kd, tl 35, tõlge II kd, tl 117) nähtuvalt on hagejal soovitatud võtta generaatori kohta ekspertarvamus, eelistatult generaatori tootjalt. Kirjadest ei järeldu, et GHE oleks soovitanud generaatori kohe tootjatehasesse kontrolli viia. SL ja VP on maakohtule antud ütlustes küll kinnitanud, et nemad andsid hageja juhatuse liikmele kohe 2014. a märtsi alguses (suulised) soovitused kontrollida generaatorit firmas, kes sellega tegeleb, ABB AS, Infoteh OÜ (II kd, tl 157/pöördel; II kd, tl 155 ja 155/pöördel). Viidatud ütlusi muud tõendid, v.a BICM-i lisaselgitused, kolleegiumi hinnangul siiski ei toeta ning kohus kahtleb, kas tunnistajad suutsid 2014. a märtsis toimunut õigesti meenutada. Õnnetuse uurimise esialgses raportis (II kd, tl 22-34, tõlge 104-121), mille on koostanud SL ise ja mis on valminud 2014. a aprilli lõpus, on küll soovitatud kontrollida generaatori rootori tasakaalu ning vajaduse korral see remontida. Samas puuduvad raportis märkused, kuidas kontrolli ja võimalikku remonti teostada. Samuti on hageja asja materjalidest nähtuvalt küsinud 15.05.2014 kahjukäsitlejalt kooskõlastust DFME ettepanekule generaatori kontrolliks 12.-13.06.2014, millele BICM on 22.05.2014 vastanud jaatavalt (I kd, tl 124-127). Kolleegiumi hinnangul ei ole usutav, et BICM andnuks 22.05.2014 viidatud kooskõlastuse toimingutele, mis olid vastuolus BICM enda töötajate väidetavate varasemate soovitusega (mida kostja loeb juhisteks) generaatori kontrolli viisi ja aja kohta. BICM 22.05.2014 vastuskirjas hagejale ei ole kahjukäsitleja varasemaid väidetavaid soovitusi isegi mainitud. Tuleb ka lisada, et SL ja VP ütluste järgi ei andnud nemad hagejale juhiseid, vaid soovitusi (II kd, tl-d tl 157/ pöördel, 158 ja 155). SL ütluste kohaselt ei andnud juhiseid ka kindlustusandaja (kostja) ise.
50.BICM lisaselgitustel (II kd, tl-d 132-133) ei ole kolleegiumi arvates olulist iseseisvat tõenduslikku kaalu, sest see dokumentaalne tõend on suure tõenäosusega koostatud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Sellele viitab mh dokumendi koostamise kuupäev, 18.02.2016. Lisaselgitused ei sisalda ka olulist uut infot võrreldes VP ja SL ütlustega.
51.Seonduvalt hageja väidetega lisab kohus, et kahjukäsitleja BICM on vaidlusaluses õigussuhtes vaadeldav kostja esindajana. Hagile lisatud e-kirjavahtusest ja muudest tõenditest nähtuvalt on ka hageja ise pidanud BICM-i kostja esindajaks. Sama järelduse võib teha ka hageja vastusest apellatsioonkaebusele. Seega BICM töötajad iseenesest võisid hagejale kostja nimel juhiseid anda ning hageja oleks pidanud neid järgima. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei ole juhiste andmine käesolevas asjas tõendatud.
11(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155
52.Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et kindlustusvõtja võib olla VÕS § 488 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud juhiste saamisest sõltumata. Selleks tuleb praegusel juhul hinnata, kas kostja on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et kahju vähendada, samuti seda, kas hageja ei ole juhiste küsimisega ebamõistlikult viivitanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja VÕS § 488 lg-s 1 sätestatut ka nimetatud aspektides rikkunud.
53.Kostja heidab hagejale ette eelkõige tegevusetust generaatori kontrollimisel vähemalt alates 06.03.2014 kuni 12.05.2014. Iseenesest võib nõustuda kostjaga, et hageja omas kostjast oluliselt paremat ülevaadet oma seadmete senisest kasutusest, nende tehnilisest seisundist ja enda suhetest ning kokkulepetest seadmete tootjatega. Samas ei ole sarnased õnnetusjuhtumid seadmetega hageja jaoks kindlasti igapäevased. Hageja väitel pole taolisi õnnetusi jaama seadmetega varem üldse juhtunud ning vastupidist kinnitavad tõendid puuduvad. Kindlustusjuhtumi järgselt ei olnud ühelgi osapoolel (sh hagejal) täpset infot ega ülevaadet, mis on purunenud ja millises järjekorras ja kuidas oleks kõige efektiivsem seadmeid remontida. Võttes arvesse, et täpsemate soovituste andmine generaatori kontrollimise koha, viisi või aja kohta BICM ega kostja poolt ei ole kolleegiumi hinnangul tõendamist leidnud, ei ole hageja käitunud ebamõistlikult, kui otsustas pöörduda 12.05.2014 DFME poole generaatori kontrolli hinnapakkumise küsimiseks. Asjaolu, et generaatori all asunud turbiini parandamiseks vajaliku suutis hageja korraldada juba 2014. a veebruaris kostja juhisteta, ei oma ringkonnakohtu hinnangul asjas määravat tähtsust. Turbiini kahjustused ja nende kõrvaldamise vajadus oli ilmselge, generaatorit seevastu soovitati hagejal esialgu vaid kontrollida. Kostja viidatud Riigikohtu lahendites sisalduvad seisukohad põhinevad asjaoludel, mis ei ole käesoleva juhtumiga võrreldavad.
54.Kolleegiumi hinnangul ei ole ka üheselt tõendatud, et hagejale ette heidetud viivitus iseenesest põhjustanuks kahju suurenemise. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjal (või kahjukäsitlejal tema esindajana) olnuks võimalik ka veel 15.05.2014 teatada, et kindlustusandja ei ole nõus generaatori kontrollimisega DFME pakutud viisil (st tootja spetsialist tuleb alles turbiini paigaldamise ajal Eestisse), paludes korraldada generaatori remont enne turbiini paigaldamist ABB AS-i tehases Eestis või DFME tehases Poolas vms. Ei saa välistada, et hagejal olnuks sellisel juhul võimalus generaatorit veel enne turbiini paigaldamist kontrollida. 15.05.2014 oli turbiini paigaldamiseni veel neli nädalat.
55.Kostja on BICM-i töötaja SL seisukohtadele tuginedes leidnud, et perioodil 06.03.12.05.2015 kaotatud aja tõttu polnuks enam võimalik teostada generaatori kontrolli ja (vajadusel) remonti DFME tehases Poolas enne hageja planeeritud uue turbiini paigaldamist 14.06.2014. Kolleegium ei näe samas asjaolusid, mille põhjal said SL ja kostja 2014. a mais sellisele seisukohale asuda. Asja materjalide hulgas on küll kostja osundatud e-kiri, millest nähtuvalt on DFME lubanud generaatori remontida seitsme nädala jooksul (I kd, tl 75), kuid see kiri pärineb oluliselt hilisemast perioodist, 2014. a
12(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155 juulist. Generaatori kontroll ja remont Poolas koos transpordiga 2014. a juulisaugustis kestis küll kokku kauem kui neli nädalat, kuid tõenditest nähtuvalt oli juulis DFME tehases ka puhkuste periood (I kd, tl-d 72-73, tõlge II kd, tl 123), mistõttu tellimuste täitmised võisid viibida. Lisaks on kostja väitnud, et generaatorit oleks saanud kontrollida ja remontida ka Eestis. Juhul kui kostja oleks mais teatanud hagejale mittenõustumisest generaatori kontrollimisega turbiini paigaldamise ajal, puudunuks igal juhul vajadus generaatori ja turbiini masinaruumist korduvaks välja tõstmiseks ja tagasi paigaldamiseks.
56.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetel märgib kolleegium järgmist.
57.Väidetes materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja tõendite hindamise osas on kostja kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata.
58.Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 tõendeid hinnates leidnud, et seoses turbiini kahjustusega 18.02.2014 said kahjustada ka generaatori laagrid, olles otseselt turbiini kahjustumise tagajärjeks, ning kostja peab hüvitama hagejale generaatoriga seotud remondikulud 7350 euro ulatuses, samuti et hüvitada tuleb remonditud generaatori transpordikulud Poolast Eestisse, kraanatööd ja turbiniini ja generaatori teistkordsete paigaldustööde kulud, ning hagejal ärikatkestuse tõttu saamata jäänud tulu (hüvitamata osas). Vastavaid järeldusi on maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Maakohtu eksimusi materiaalõiguse kohaldamisel käsitles kolleegium eespool (vt otsuse põhjenduste p-d 45-46). Muus osas ei ole maakohus kolleegiumi arvates materiaalõiguse kohaldamisel eksinud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud mitmete järeldustega, kuid see veel ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
59.Nagu eelnevalt märgitud, on hageja nõue kostjalt kindlustushüvitise saamiseks rahalise kohustuse täitmise nõue (VÕS § 108 lg 1), mille puhul VÕS § 139 sätted kohaldamisele ei kuulu (kuigi nende üldine eesmärk võib olla sarnane VÕS § 488 lgtega 1 ja 3). Seetõttu ei nõustu kolleegium kostja väidetega VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 ebaõige kohaldamise kohta. Vaidlustatud otsusest ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka järeldada, et maakohus oleks neid norme kohaldanud. Apellatsioonkaebuses on iseenesest õigesti märgitud, et kindlustusvõtja kahju ärahoidmise kohustus (VÕS § 488 lg 1 esimene lause) ei ole soorituskohustus (mille tekkimiseks on vajalik esitada nõue). Samas ei ole maakohus ka asunud seisukohale, et tegemist oleks
13(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155 soorituskohustusega. Samuti ei ole maakohus teinud üldist järeldust, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hagejaga sarnane isik peab kahju ärahoidmise kohustust täitma üksnes siis, kui seda nõuab temalt kirjalikus vormis kindlustusselts. Apellatsioonkaebuse vastupidised väited ei ole kolleegiumi hinnangul õiged. Samuti ei saa vaidlustatud otsuse põhjendusi arvestades nõustuda kostja väitega, et maakohus ei ole analüüsinud ega eristanud tavahoolduse toiminguid asja juhtumieelse olukorra taastamisest ning on jätnud põhjusliku seose tuvastamata.
60.Kostja on mh väitnud, et generaator vajas puhastamist ja renoveerimist 5-aastase kasutuse ja 18.02.-11.06.2014 välitingimustes seismise tõttu. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja väited tõendatud. Iseenesest puudub pooltel vaidlus, et generaator pärast seadmete esmakordset demonteerimist kuni 11.06.2014 välitingimustes seisis, kuid puuduvad tõendid, et see asjaolu tingis generaatori puhastamise vajaduse või suurendas kahju muul viisil. Tunnistajana üle kuulatud VK on küll oletanud, et generaatori töötamisel võis ebaharilikku häält põhjustada sinna seismise tõttu tekkinud polümeermustus (II kd, tl 156/pöördel). Üksnes sellisele ütlusele ei saanud kohus siiski oma järeldusi rajada. Iseenesest puudub ka vaidlus, et 11.-12.06.2014 testi ja ülevaatuse käigus generaatori funktsionaalsuses otseseid kõrvalekaldeid ei tuvastatud. Samas põhjustas generaatori täiendava kontrolli vajaduse DFME tehases generaatorist katsetuste käigus kostunud ebatavaline heli.
61.Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 47 leidnud, et puudub igasugune alus kahelda selles, et tootjatehas hakkas generaatorit hooldama selleks tegelikku põhjust omamata (st tekitama hagejale ja kostjale kulusid). Kolleegiumi hinnangul on sellisena väljendatud kohtu seisukoht spekulatiivne, kuid poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa järeldada, et tootjatehas oleks praegusel juhul generaatorit tegeliku vajaduseta remontinud.
62.Kostja on esitanud 08.11.2016 TsMS § 53 lg-le 2 tuginedes taotluse ringkonnakohtu 31.10.2016 istungi protokolli parandamiseks. Kostja esindaja palub täiendada enda seisukohtadest protokolli lugemise kaudu tervikuna õigesti arusaamiseks protokolli teise lehekülje alt neljanda lõigu esimest lauset. Hageja vaidleb taotlusele vastu ning leiab, et see tuleks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS § 53 lg 4 esimese lausega teeb kohus protokollis vastava paranduse. Menetluskulude jaotus
63.Apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust arvestades, tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ning 99% ulatuses kostja kanda.
64.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-8155 määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.