lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1509/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1509/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1265
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1509

Haldusasi

XX kaebus Tartu Vangla poolt Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud riskihindamise ja iseloomustuse tühistamiseks, asjaolu tuvastamiseks (kaebajat ei teavitatud 29.11.2017 Aleksander Kotti poolt määratud valediagnoosist õigeaegselt), Tallinna Vanglalt ja Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks saamata jäänud töötasu ulatuses alates 01.05.2020 kuni kaebuse esitamiseni, seega 3 keskmise töötasu ulatuses, ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 10 000 eurot au või hea nime teotamise eest

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus täis ulatuses selle esitajale.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 13.08.2020 XX (xxxxxxxxxxx) kaebus, mis puudutab Tallinna Vangla ja Tartu Vangla tegevust. Kaebaja nõuab Tartu Vangla poolt Valga kohtumajale esitatud riskihindamise ja iseloomustuse kehtetuks tunnistamist, mille põhjal kohus otsustas 16.04.2020 kaebajat mitte vabastada, kuna nendes dokumentides on kaebajat kirjeldatud kui alkoholisõltlast. Kaebaja nõuab asjaolu tuvastamist, et teda ei teavitatud 29.11.2017 Aleksander Kotti poolt määratud valediagnoosist õigeaegselt. Lisaks nõuab kaebaja varalise kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu ulatuses alates 01.05.2020 kuni kaebuse esitamiseni, seega 3 keskmist töötasu, ja mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 eurot au või hea nime teotamise eest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tegi 03.09.2020 Tallinna Vanglale ja Tartu Vanglale kohtunõude, et saada infot, kas kahju hüvitamise nõuete osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Lisaks palus kohus

Tartu Vanglal esitada kaebuses mainitud 14.05.2020 vastuse nr 1-11/256-2 ja 23.04.2020 vastuse nr 1-11/285-2 ning Tallinna Vanglal esitada 26.05.2020 vastuse nr 5-15/20/114-2.

3.Tartu Vangla esitas 07.09.2020 nõutud dokumendid ja teatas, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi kahju hüvitamise taotlust, mis puudutab kaebuses toodud asjaolusid.
4.Tallinna Vangla esitas 08.09.2020 nõutud dokumendi ja teatas, et kahjunõuet ei ole kohtunõudes märgitud asjaoludel esitatud.
5.Kohus tegi 09.09.2020 Tartu Vanglale veel ühe kohtunõude, et Tartu Vangla esitaks 14.05.2020 vaideotsuse nr 1-11/256-2 tegemiseks aluseks olnud vaide.
6.Tartu Vangla esitas kohtule 10.09.2020 kolm vaiet, mis registreeriti 15.04.2020 ühe vaidena ja lahendati 14.05.2020 vaideotsusega nr 1-11/256-2.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kaebaja on esitanud järgnevad nõuded: 1) tühistada Tartu Vangla poolt Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud riskihindamine ja iseloomustus; 2) tuvastada, et kaebajat ei teavitatud 29.11.2017 Aleksander Kotti poolt määratud valediagnoosist õigeaegselt; 3) mõista välja varalise kahju hüvitis saamata jäänud töötasu ulatuses alates 01.05.2020 kuni kaebuse esitamiseni, seega 3 keskmise töötasu ulatuses; 4) mõista välja mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot au või hea nime teotamise eest.
8.Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus jättis 16.04.2020 määrusega kaebaja tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. See kinnitab kaebuses esitatud väidet, et kaebaja jäeti 16.04.2020 vabastamata. Kohus saab aru, et kaebaja hinnangul on tema vabastamata jätmine Tallinna Vangla ja Tartu Vangla õigusvastase tegevuse tagajärg, mistõttu tõlgendab kohus kaebust selliselt, et see on esitatud nii Tallinna Vangla kui Tartu Vangla vastu.
9.Kaebaja ei saa nõuda Tartu Vangla koostatud riskihindamise ja iseloomustuse tühistamist, sest selleks puudub tal kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riskihindamine ehk kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine toimub täitmiskava koostamise käigus (justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 § 2 lg 1). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning täitmiskava või riskihindamise tulemusel kinnipeetavale antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (nt Riigikohtu 10.04.2019.a määrus asjas 3-18-111). Kaebajal puudub seega õigus riskihinnangut eraldiseisvalt vaidlustada. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta), siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka riskihindamisele. Kaebaja ei saa nõuda ka Tartu Vangla poolt maakohtule tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks edastatud iseloomustuse tühistamist, sest ka sellel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kuna kinnipeetava iseloomustus koostatakse sihtotstarbeliselt tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks, siis puudub sellel väljaspool vastavat menetlust iseseisev tähendus (nt Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51003, p 13). Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited tema kohta koostatud iseloomustusele ja riskihindamisele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kui kaebaja ei nõustunud Tartu Maakohtu määrusega tema vabastamata jätmise kohta, oli tal õigus seda määruskaebusega vaidlustada, mida kaebaja ka tegi. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nõude tühistada Tartu Vangla poolt Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud riskihindamine ja iseloomustus. 2(3)
10.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtul on HKMS § 4 lg 1 kohaselt pädevus lahendada üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. Kohus leiab, et HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tuleb tagastada nõue tuvastada asjaolu, et kaebajat ei teavitatud 29.11.2017 Aleksander Kotti poolt määratud valediagnoosist õigeaegselt. Nõude eesmärk on kontrollida vangla arsti tegevust diagnoosi määramisel ja väidetavast valediagnoosist teavitamata jätmisel. Vangla arst tegutseb tervishoiuteenust osutades eraõiguslikus suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see kinnipeetava ja tervishoiutöötaja vahelist suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (Riigikohtu 15.12.2010 otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9). Ravi ja uuringute määramine vanglas on arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus (Riigikohtu 18.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1180/17, p 12). Kohus leiab, et diagnoosi määramine ja võimalikust valediagnoosist teavitamata jätmine on arsti erialane tegevus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Seega ei saa arsti tegevust puudutava vaidluse lahendamine olla halduskohtu pädevuses ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna vaidlus on tekkinud eraõigussuhtest, on vaidluse lahendamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt võimalik üksnes tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasju lahendavad maakohtud (TsMS § 9 lg 1).
11.Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tuleb samuti tagastada. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla ja Tartu Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlust, mis puudutab kaebuses toodud asjaolusid. Tartu Vangla 14.05.2020 vaideotsusest nr 1-11/256-2 nähtub, et kaebaja esitas oma vaides mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 10 000 eurot. Tartu Vangla selgitas kaebajale vaideotsuses, et kahju hüvitamiseks tuleb pöörduda eraldi taotlusega haldusorgani poole. Kohus nõudis Tartu Vanglalt vaide välja. Algselt oli tegemist kolme vaidega, mis said vangla poolt 15.04.2020 ühe vaidena registreeritud. Vaide eesmärk oli saavutada tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamist mõjutavate dokumentide muutmine. Kaebaja oli kahte vaidesse lisanud ühelauselised taotlused varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, selgitamata, milles temale tekitatud kahju täpsemalt seisnes. Kohus leiab, et vaides sõnastatud kahju hüvitamise nõuded ei olnud sellisel kujul menetletavad ning pole ka seostatavad kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõuetega. Kaebuses nõuab kaebaja varalise kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu ulatuses ja mittevaralise kahju hüvitamist au või hea nime teotamise eest. Selliselt sõnastatud kahju hüvitamise taotlusi ei ole kaebaja Tallinna Vanglale ega Tartu Vanglale esitanud. Seega on kaebajal kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja need tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
12.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse täies ulatuses selle esitajale.
13.Kaebaja on palunud end riigilõivust vabastada. Kuna kohus tagastab kaebuse täies ulatuses, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium