Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
16.11.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1509
Haldusasi
XX kaebus Tartu Vangla ja Tallinna Vangla tegevuse peale ning vanglalt kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustajad Tallinna Vangla ja Tartu Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-1509 muutmata.
2.Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8).
XX (kaebaja) esitas 09.04.2020 Tartu Vanglale kolm vaiet. Esimeses vaides vaidlustas kaebaja Tartu Vangla üksuse juhi 03.04.2020 vastust nr 2-3//761-2. Vaide esitaja hinnangul andis üksuse juht seadusevastase hinnangu vangla ametniku antud riskihindamisele. Vaide esitaja taotles ebaseaduslikult määratud riskiprotsendi kustutamist individuaalsest täitmiskavast ja iseloomustusest. Teises vaides vaidlustas vaide esitaja üksuse juhi 03.04.2020 vastust nr 2-3/920-2. Vastuses vastati kaebaja küsimustele, millises staadiumis oli tema elektroonilise valve alla vabanemise menetlus, mis alusel oli diagnoositud alkoholisõltuvus, miks oli riskiprotsent suurenenud ning
3-20-1509 milles väljendus tema probleemilahendamise oskus. Vaides väljendas kaebaja rahuolematust, et ametnikud ei tea, miks ja millisel alusel on temale valesti diagnoositud alkoholisõltuvus ning vangla ei tohi selliseid tundlikke meditsiiniandmeid individuaalses täitmiskavas kasutada. Kaebajal on õigus teada, kuidas asutus temaga seotud teavet töötleb. Vaide esitaja palus kustutada individuaalsest täitmiskavast ja toimikust õigusvastaselt määratud alkoholisõltuvus ning hüvitada varaline kahju 3000 eurot ning määrata mittevaralise kahju eest hüvitis 6000 eurot. Kolmandas vaides vaidlustas vaide esitaja üksuse juhi 03.04.2020 vastust nr 2-3/786-2, mis oli antud vaide esitajale seoses individuaalses täitmiskavas väljatoodud hinnanguga, et kinnipeetaval on vähene probleemide lahendamise oskus. Kohtule esitatakse valeandmeid sisaldav riskide ja ohtude hindamise dokument. Individuaalsest täitmiskavast ja toimikust tuleb kustutada õigusvastased kirjed, koostada uus individuaalne täitmiskava, võtta kohtust tagasi valesti koostatud individuaalne täitmiskava ning hüvitada varaline kahju 4000 eurot ja määrata mittevaralise kahju eest hüvitis 8000 eurot.
2.Tartu Vangla tagastas 23.04.2020 otsusega vaide osas, milles vaide esitaja hinnangul pani arsti alkoholisõltuvuse diagnoosi ebaseaduslikult. Vangla ei ole pädev vaiet lahendama, sest diagnoosi määras Tallinna Vangla psühhiaater ning Tallinna Vangla on kaebaja sama vaide juba lahendanud 13.04.2020 kirjaga. Arsti tegevust tervishoiuteenuse osutamisel tuleb vaidlustada maakohtus.
3.Kaebaja esitas 22.04.2020 Tallinna Vanglale pöördumise, milles ta ei olnud rahul Tallinna Vangla psühhiaatri A.K 29.11.2017 pandud diagnoosiga ning taotles selle kustutamist. Tallinna Vangla vastas XX pöördumisele 28.04.2020 kirjaga nr 7-8/20/8950-2. Kaebaja esitas 19.05.2020 vaide vangla 28.04.2020 kirja nr 7-8/20/8950-2 peale, mille vangla tagastas 26.05.2020 kirjaga nr 5-15/20/114-2.
4.Tartu Vangla jättis 14.05.2020 vaideotsusega nr 1-11/256-2 kaebaja poolt 09.04.2020 esitatud kolm vaiet rahuldamata. Mittevaralise kahjuga seoses selgitati kaebajale, et vaidemenetluse raames ei käsitleta mittevaralist kahjunõuet ning vaide esitajal tuleb selles osas esitada eraldi taotlus.
5.Kaebaja esitas 13.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla ja Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja esitas järgmised nõuded: 1) tunnistada kehtetuks Tartu Vangla riskihindamine ja iseloomustus, mis esitati maakohtule ja mille alusel maakohus jättis 16.04.2020 määruse alusel kaebaja vabastamata; 2) tuvastada asjaolu, et kaebajat ei teavitatud 29.11.2017 määratud valediagnoosist õigeaegselt; 3) hüvitada saamata jäänud töötasu alates 01.05.2020 kuni kaebuse esitamiseni; 4) määrata mittevaralise kahju eest hüvitis 10 000 eurot. Maakohus jättis kaebaja vabastamata põhjusel, et talle esitatud dokumentides kirjeldati kaebajat alkoholisõltlasena. Psühhiaatri väljastatud valediagnoosi kasutati kaebaja vastu ja see mõjutas kaebaja vabastamist. Tallinna Vangla saatis õigusvastaselt ebaõiged meditsiinilised andmed Tartu Vanglale. Kuna kaebaja jäeti vabastamata ebaõigete andmete alusel, jäi tal töötasu saamata. Samuti on rikutud kaebaja au ja head nime.
6.Tartu Vangla esitas 07.09.2020 dokumendid ja teatas, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi kahju hüvitamise taotlust, mis puudutab kaebuses toodud asjaolusid.
2(7)
3-20-1509
7.Tallinna Vangla esitas 08.09.2020 dokumendi ja teatas, et kahjunõuet ei ole kohtunõudes märgitud asjaoludel esitatud.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 15.09.2020 määrusega kaebuse ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Tartu Maakohus jättis 16.04.2020 määrusega kaebaja tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kaebaja hinnangul on tema vabastamata jätmine Tallinna Vangla ja Tartu Vangla õigusvastase tegevuse tagajärg. Kaebaja ei saa nõuda Tartu Vangla koostatud riskihindamise ja iseloomustuse tühistamist kaebeõiguse puudumise tõttu ning nõue tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning täitmiskava või riskihindamise tulemusel kinnipeetavale antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111). Kaebaja ei saa nõuda Tartu Vangla tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks maakohtule edastatud iseloomustuse tühistamist. Sellel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kinnipeetava iseloomustus koostatakse sihtotstarbeliselt tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks. Sellel puudub väljaspool vastavat menetlust iseseisev tähendus (Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2014 määrus nr, p 13). Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited tema kohta koostatud iseloomustusele ja riskihindamisele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kui kaebaja ei nõustunud Tartu Maakohtu määrusega tema vabastamata jätmise kohta, oli tal õigus seda vaidlustada, mida kaebaja ka tegi. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kuulub tagastamisele nõue tuvastada asjaolu, et kaebajat ei teavitatud 29.11.2017 talle määratud valediagnoosist õigeaegselt. Selle nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Nõude eesmärk on kontrollida vangla arsti tegevust diagnoosi määramisel ja väidetavast valediagnoosist teavitamata jätmisel. Vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (Riigikohtu 15.12.2010 otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9). Ravi ja uuringute määramine vanglas on arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus (Riigikohtu 18.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1180, p 12). Diagnoosi määramine ja võimalikust valediagnoosist teavitamata jätmine on arsti erialane tegevus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Seega ei saa arsti tegevust puudutava vaidluse lahendamine olla halduskohtu pädevuses ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tagastada, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tallinna Vangla ja Tartu Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlust kaebuses esitatud asjaoludel. Tartu Vangla 14.05.2020 vaideotsusest nr 1-11/256-2 nähtub, et kaebaja esitas oma vaides mittevaralise kahju hüvitamise nõude 10 000 eurot ning vaideotsuses selgitati kaebajale, et kahju hüvitamiseks tuleb pöörduda eraldi taotlusega haldusorgani poole. Vaide eesmärgiks oli saavutada tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamist mõjutavate dokumentide muutmine. Kaebaja oli kahte vaidesse lisanud ühelauselised taotlused varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, selgitamata, milles temale tekitatud kahju täpsemalt seisnes. Vaides sõnastatud kahju hüvitamise nõuded ei olnud sellisel kujul menetletavad ning pole ka seostatavad kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõuetega. Kaebuses nõuab kaebaja varalise kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu ulatuses ja mittevaralise kahju hüvitamist au või hea nime teotamise eest. Selliselt sõnastatud kahju hüvitamise taotlusi ei ole kaebaja Tallinna Vanglale ega Tartu Vanglale esitanud.
3(7)
3-20-1509
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist, samuti taotleb ta riigi õigusabi. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud seisukohta, et iseloomustuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga. Vanglal ei ole õigust esitada maakohtule ebaõigete andmetega iseloomustust. Iseloomustus on haldusakt ja sellel on regulatiivne toime, kuna maakohus arvestab sellega. Vangla teadlikult keeldub kõrvaldamast andmekogust ja iseloomustusest tegelikkusele mittevastavat teavet. Valeandmete esitamisega üritatakse maakohut eksitada. Valediagnoos on tõendatud ning käesolevaks hetkeks on Tallinna Vangla eemaldanud iseloomustusest valediagnoosi kaebajal alkoholisõltuvuse esinemise kohta. Seadusele vastava kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb kaebajale määrata riigi õigusabi korras esindajaks advokaat.
10.Tallinna Vangla taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludel Tallinna Vanglale varalise ega mittevaralise kahju nõuet esitanud. Vangla psühhiaatri tegevust diagnoosi määramisel tuleb vaidlustada maakohtus. Kaebaja ei saa ennetähtaegse vabastamise menetluses esitatud iseloomustust halduskohtus vaidlustada. Iseloomustust kasutakse maakohtus tõendina tingimis ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Vastuväide selles dokumendis kajastatud seisukohtadele tuleb esitada maakohtu menetluses.
11.Tartu Vangla taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Riskihindamise ja iseloomustuse puhul pole tegemist haldusaktidega ning neil puudub iseseisev regulatiivne toime. Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud kaebuse tagastamise põhjuseid. Kinnipeetavale diagnoosi määramine toimub tervishoiuteenuse osutamise raames ning tegemist on eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Halduskohus tagastas varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt. Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammist nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale eraldiseisva dokumendina kahju hüvitamise taotlust varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebuses toodud asjaoludel. Kahju hüvitamise soovile on viidatud üksnes 15.04.2020 registreeritud pöördumistes, kuid kuna tegemist oli üldsõnalise avaldusega, suunati kaebajat 14.05.2020 vaideotsuses esitama eraldiseisev kahju hüvitamise taotlus. Kaebaja on 09.04.2020 pöördumises viidanud üksuse juhi 03.04.2020 vastusele nr 2-3/786-2, mis oli antud kaebajale seoses individuaalses täitmiskavas toodud hinnanguga, et kinnipeetaval on vähene probleemide lahendamise oskus. Ka vaide blanketil esitatud pöördumine, mille taotluste osas on kaebaja soovinud kahju hüvitamist 4000 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist 8000 eurot, puudutab sama küsimust. Esitatud hüvitamisnõuded ei ole seotud halduskohtule kaebuses toodud asjaoludega. Kaebaja on 09.04.2020 pöördumises viidanud üksuse juhi 03.04.2020 vastusele nr 2-3/920-2. Vastuses vastati kaebaja küsimustele, millises staadiumis oli tema elektroonilise valve alla vabanemise menetlus, mis alusel on diagnoositud alkoholisõltuvus, miks on riskiprotsent suurenenud ning milles väljendub tema probleemilahendamise oskus. Vaide blanketil väljendas kaebaja rahuolematust, et ametnikud ei tea, miks ja millisel alusel on temal valesti diagnoositud 4(7)
3-20-1509 alkoholisõltuvus ning vangla ei tohi selliseid tundlikke meditsiiniandmeid individuaalses täitmiskavas kasutada. Sellest pöördumisest ei saa järeldada kaebaja tahet nõuda varalist ja mittevaralist kahju halduskohtule esitatud asjaolude alusel. Hüvitamisnõue kuuluks tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Isegi kui riskihindamises või iseloomustuses puuduks viide diagnoositud alkoholisõltuvusele, ei tähendaks see tingimata, et kaebaja oleks tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastatud. Võimalik ei ole järeldada, et vabastamise korral oleks kaebaja kohe tööle asunud ja selle eest keskmist palka teeninud. Diagnoosi määras arst ning vangla ei saa seda omaalgatuslikult ümber hinnata. Riskihindamise ja iseloomustuse koostamise hetkel oli diagnoos arsti poolt määratud ning seda kahtluse alla seadvat teavet vanglal ei olnud, mistõttu sellele teabele viitamine ei olnud õigusvastane ja sellistele asjaoludele tuginev mittevaraline kahju hüvitamise nõue ei saa olla perspektiivikas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
13.Kaebaja hinnangul edastas vangla maakohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks dokumendid, milles kajastati ekslikult seda, et kaebajal on alkoholisõltuvus. Kui maakohus otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse üle, saadab vangla kohtule järgmised dokumendid: 1) kinnipeetava isikliku toimiku; 2) kinnipeetava iseloomustuse, milles vangla annab hinnangu uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta 3) kriminaalhooldaja arvamuse; 4) kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning 5) kannatanu arvamuse (VangS § 76 lg 1). Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada kinnipeetava individuaalse täitmiskava rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111, p 13). Kinnipeetava iseloomustus koostatakse otseselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks ning sellel ei ole väljaspool seda menetlust iseseisvat tähendust. Kinnipeetaval on võimalus oma õigusi kaitsta ning iseloomustuses esitatud väidete ebaõigsuse korral sellele viidata maakohtu menetluses (Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2014 määrus asjas nr 3-14-51003, p 13). Halduskohtumenetluse ülesandeks pole anda hinnanguid maakohtule esitatud tõendites kajastatud teabe tõele vastavusele (HKMS § 2 lg 1 ja § 4 lg 1). Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited iseloomustusele ja riskihindamisele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ning kaebaja on kasutanud võimalust Tartu Maakohtu 16.04.2020 määruse peale esitatud määruskaebuses vastavate vastuväidete esitamiseks.
14.Halduskohus on õigesti leidnud, et vangla psühhiaatri määratud diagnoos ja võimalikust valediagnoosist teavitamata jätmine toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus ning sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 5(7)
3-20-1509 määrus asjas nr 3-17-634, p 11; Riigikohtu 17.06.2020 määrus nr 2-20-896, p 10.1). Asjaolule, et psühhiaatri määratud diagnoosi kasutati iseloomustuses ja riskihindamisel, sai kaebaja esitada vastuväiteid maakohtus ja selle lahendi peale esitatud määruskaebuses.
15.Halduskohus tagastas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tähendab aga vastava menetluse mittenõuetekohast läbimist (Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2019 määrus asjas nr 3-19-26, p 10). Kinnipeetaval ei ole kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei taotletud. Kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-41-10, p 12).
16.Kaebus ja sellele lisatud dokumendid ei võimalda järeldada, et kaebaja oleks vanglale esitanud nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse, mida oleks saanud menetleda. Seetõttu on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja esitas 09.04.2020 Tartu Vanglale kaks vaiet, mille eesmärgiks oli tingimisi enne tähtaega vabastamist mõjutavate dokumentide muutmine. Nendes kahes vaides esitas kaebaja ühelauselised nõuded maksta hüvitist varalise kahju eest 7000 eurot ja mittevaralise kahju eest 14 000 eurot. Vaietes ei selgitatud, milles varaline kahju seisnes ja kuidas on selle suurus arvutatud, samuti puudusid kahju kohta tõendid. Vaides ei selgitatud seda, millist isikuga lahutamatult seotud õigust riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes rikuti ja seeläbi mittevaralist kahju tekitati. Vaietes esitatud kahju hüvitamise nõudest polnud võimalik üheselt aru saada, kas kahju tekitati kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga, väidetavalt vale diagnoosiga või maakohtu määrusega, millega kohus jättis kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamata. Eeltoodud puuduste tõttu selgitas Tartu Vangla 14.05.2020 vaideotsuses nr 1-11/256-2 põhjendatult, et kaebajal tuleb esitada eraldi kahju hüvitamise nõue. Halduskohtule esitatud kaebuses nõudis kaebaja varalise kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu näol ja mittevaralise kahju hüvitamist au või hea nime teotamise eest. Halduskohtule esitatud kaebusest võib järeldada, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist põhjusel, et maakohtule esitatud kinnipeetava iseloomustuses sisaldas vale diagnoosi, mille alusel jättis maakohus kaebaja vabastamata tingimisi enne tähtaega. Vaietes sisaldunud üldised ja napisõnalised kahju hüvitamise nõuded ei olnud sellisel kujul menetletavad. Kahju hüvitamise taotluse esitamisel peab kaebaja ise ära näitama selle, mida haldusorgan õigusvastaselt tegi või tegemata jättis, st kaebaja peab välja tooma kahju hüvitamise taotluse aluse ehk vangla tegevused ning ka kahju, mille hüvitamist ta nõuab ehk taotluse eseme. Kui kahju on tekitatud arsti vale diagnoosiga või maakohtu tegevusega, ei ole vangla pädev seda nõuet lahendama. Haldusorgan ei saa taotlust läbi vaadates hakata seda ise sisustama (Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2019 määrus asjas nr 319-26, p 9). Kaebajal ei ole kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei ole nõuetekohaselt taotletud. Kaebajalt pole võetud võimalust esitada vanglale nõuetekohane kahju hüvitamise taotlus.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
6(7)
3-20-1509
18.Kaebaja riigi õigusabi taotlus advokaadi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja hinnangul on tal õigus nõuda vanglalt kahju hüvitamist, kuna vangla edastas maakohtule dokumendid, mis sisaldasid vale faktiväidet ja selle tõttu tegi maakohus vale lahendi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eespool kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise nõude esitamiseks vajalik advokaadist esindaja olemasolu (riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 1). Kaebajale on teada asjaolud, millega on talle väidetavat kahju tekitatud. Eelduslikult on tal endal võimalik määrata kahju liik ja ulatus, samuti määratleda ära vangla tegevus, millega väidetavat kahju tekitati.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.