Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1813
Haldusasi
XX kaebus Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja nr 61/4398-8 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks, alternatiivselt Rae valla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindajad vandeadvokaadid Toomas Tamme ja Annika Klettenberg Vastustaja – Rae vald, esindaja Maiga Liiv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rae valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rae valla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsuse haldusasjas nr 3-19-1813 resolutsiooni punkt 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja jätta XX kaebus Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja nr 6-1/4398-8 õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste esimese ja teise astme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.10.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-19-1813 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX-le kuulub Rae vallas Karla külas asuv Jaanisauna kinnistu (registriosa nr 10460150, katastritunnus 65301:001:4635), mis asub detailplaneeringu (DP) koostamise kohustusega alal.
2.XX esitas Rae Vallavalitsusele taotluse DP koostamise algatamiseks eesmärgiga muuta Jaanisauna kinnistu maatulundusmaa sihtotstarve elamumaaks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. XX, Rae vald ja DP koostaja Sala Terrena OÜ sõlmisid 23.10.2018 lepingu, millega XX kohustus kandma DP koostamise ja elluviimisega seotud kulud. Rae Vallavalitsus algatas 30.10.2018 korraldusega nr 1436 Jaanisauna kinnistu ja lähiala DP (Jaanisauna DP) koostamise ligikaudu 0,4 ha suuruse ala planeerimiseks ning kinnitas DP koostamise lähteseisukohad, mis kehtisid kuni 30.10.2019.
3.XX esitas 27.05.2019 Rae Vallavalitsusele kooskõlastamiseks Jaanisauna DP eskiisprojekti.
4.Rae Vallavalitsus tegi 16.07.2019 kirjas nr 6-1/4398-3 ettepaneku täiendada Jaanisauna DP materjale ja kajastada seal Papli tänava pikendamine Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala sügavusse kooskõlas Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga.
5.Rae Vallavalitsus selgitas 22.07.2019 e-kirjas vastuseks XX päringule, et 23.10.2018 lepingu p 3.5.4 järgi on DP koostaja kohustatud tagama, et DP projekti viiakse vajaduse korral sisse täiendused ja parandused tulenevalt valla kui DP tellija ettepanekutest või DP kooskõlastamise või avaliku arutelu käigus tuvastatud asjaoludest. Rae Vallavalitsus jäi ettepaneku juurde arvestada Jaanisauna DP-s eelnevalt edastatud teede skeemiga.
6.XX esitas 26.07.2019 vallavalitsusele vastuväite. Puudub dokument, mille alusel oleks praeguses menetlusetapis võimalik nõuda, et Jaanisauna DP-ga nähtaks ette Papli tänava pikendamine vallavalitsuse kirjeldatud viisil. Juurdepääs DP alale on ette nähtud Papli tänavalt ja see on DP elluviimiseks piisav. Selline lahendus vastab ka Jaanisauna DP koostamise lähteseisukohtadele, mille kohaselt tuleb juurdepääs ette näha avalikult kasutavalt Papli tänavalt ja läbi eraomandis oleva Jaanisauna kinnistu (registriosa nr 665002, katastritunnus 65301:001:4636). Vallavalitsuse nõude täitmine eeldab huvitatud isiku ja teiste piirkonna kinnistuomanike nõusolekut nende kinnistutele avalikult kasutatava tänava rajamiseks. XX ei anna sellise tänava rajamiseks nõusolekut, sest selle tee järele puudub tegelik vajadus. XX palus DP menetlusega edasi liikuda ja otsustada selle vastuvõtmine, lähtudes 27.05.2019 esitatud DP lahendusest.
7.Rae Vallavalitsus jäi 28.08.2019 kirjas nr 6-1/4398-8 seisukohale, et Jaanisauna DP materjale tuleks täiendada vastavalt 16.07.2019 kirjas märgitule. Iga planeeringu koostamisel tuleb arvestada tulevikuperspektiiviga, tagamaks pikaajaline tasakaalustatud ruumiline areng kvaliteetse elukeskkonna kujunemiseks. Jaanisauna kinnistu asub Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal, kus olemasolev kinnistute struktuur ei võimalda planeerida ühte kinnistut üksnes kinnistu omaniku huvidest lähtuvalt, vaid arvestada tuleb ka 2(13)
3-19-1813 naabruses asuvate kinnistute omanike perspektiivsete planeerimishuvidega. Ei saa lubada, et DP-s jäetakse lahendamata juurdepääsuvõimalus Jaanisauna kinnistu naaberkinnistutele Rae vallale kuuluvalt avalikult kasutatavalt Papli tänavalt, mis on üks peamisi võimalusi Jüri teelt Jüri tee ja Kalmari tee vahelisele alale pääsemiseks. Juhul, kui DP-d ei täiendata tulenevalt Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemist, ei ole võimalik teha positiivset otsust DP vastuvõtmise kohta, sest siis ei oleks tagatud Rae valla ruumilise arengu eesmärgid Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal.
8.Rae Vallavalitsus kinnitas 26.02.2020 korraldusega nr 283 Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr 2118 „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartali struktuuri skeem“ Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal DP-de koostamise alusdokumendiks.
9.XX esitas 26.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja nr 6-1/4398-8 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks jätkata Jaanisauna DP menetlust. Alternatiivselt esitas kaebaja nõude tuvastada Rae valla viivitus DP menetlemisel ning kohustada Rae valda DP menetlust jätkama. 1) Vastustaja 28.08.2019 kiri on haldusakt, sest sellega keelduti sisuliselt Jaanisauna DP vastuvõtmisest, kui kaebaja ei täienda DP materjale vastavalt kirjas nõutule. Kui kõnealune kiri ei ole lõplik haldusakt, tuleb kaebaja kaebeõigus asjaolust, et lõplik haldusakt – Jaanisauna DP vastuvõtmisest keeldumise otsus – ei saa olla sisult õiguspärane, sest 28.08.2019 kirjas kaebajale esitatud nõue on õigusvastane. 2) Jaanisauna DP algatamise korralduses ega lähteseisukohtades ei pandud kaebajale sellise tee rajamise kohustust, millele viidatakse 28.08.2019 kirjas. Vastustajale esitatud DP on kooskõlas lähteseisukohtadega, mille järgi tuli kinnistu juurdepääs ette näha avalikult kasutatavalt Papli tänavalt ja läbi Jaanisauna kinnistu. Õiguskindluse põhimõtet arvestades olnuks lähteseisukohtade muutmine võimalik siis, kui kaebaja ei oleks esitanud DP lahendust enne 30.10.2019. Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 korraldus nr 283, millega kinnitati Stratum OÜ töö nr 2118, on hilisem kui Jaanisauna DP algatamise korraldus, mistõttu pole korraldus nr 283 kaebajale siduv. Teede skeem tuleb lahendada Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 564 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu muutmise menetluse käigus, kaasates sinna kõik puudutatud isikud. 3) Kui kaebaja näitab DP materjalides Papli tänava pikenduse, tuleb tal see hiljem ka rajada (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 131). Seega ei ole õige vastustaja selgitus, et ta ei nõua kaebajalt Papli tänava pikenduse planeerimist. Kaebajal ei ole võimalik näidata DP materjalides Papli tänava pikendust ka naaberkinnistul, nagu vastustaja soovitab, sest see jääb planeeringualast välja ja selleks puudub naaberkinnistu omaniku nõusolek. 4) Kui tühistamis- ja kohustamisnõuet ei saa rahuldada, tuleb tuvastada, et vastustaja viivitab DP vastuvõtmisega õigusvastaselt, ja kohustada valda DP menetlust jätkama. Vastustaja esitab kaebajale õigusvastaseid nõudmisi, mis venitavad asjatult planeerimismenetlust. See takistab kaebajal oma kinnistule elamu ehitamist ja tekitab varalist kahju.
10.Rae vald palus jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata. 1) Kaebajal puudub kaebeõigus. Vastustaja 28.08.2019 kiri on menetlustoiming, milles selgitatakse Jaanisauna DP materjalide täiendamise vajadust. See ei ole kohtus eraldi vaidlustatav. Kaebajalt ei nõutud, et ta võtaks Papli tänava pikenduse planeerimise ja rajamise kohustuse ja kannaks sellega seotud kulud. Samuti ei too see kiri vältimatult kaasa DP koostamise menetluse lõpetamist ja kaebaja taotletud haldusakti andmisest keeldumist. Kohustamisnõude esitamiseks puudub kaebeõigus, sest menetlus alles kestab. Vald ei ole
3(13)
3-19-1813 õigusvastaselt viivitanud, sest PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud 3-aastane tähtaeg DP kehtestamise üle otsustamiseks ei ole veel möödunud. 2) Stratum OÜ töö nr 2118 materjalides sisalduv skeem võimaldab vastustajal prognoosida piirkonna teede planeerimise vajadust, et tagada piirkonna jätkusuutlik ruumiline areng. Vastustaja ei viidanud sellele Jaanisauna DP lähteseisukohtades, sest 31.10.2018 korralduse nr 1436 andmise ajal ei olnud teede skeemi tellimise aeg täpselt teada. 3) Kaebajale esitatud nõue ei ole meelevaldne ja vaidlustatud kirjas on selle põhjusi selgitatud. DP kehtestamisel tuleb arvestada piirkonna tulevikuperspektiivide ja kõigi puudutatud isikute huvidega. Jaanisauna kinnistu asub Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal, kus ühte kinnistut ei saa planeerida vaid ühe kinnistu omaniku huvidest lähtuvalt. Vastustaja ei saa lubada, et Jaanisauna DP-s ei lahendata naaberkinnistute juurdepääsuvõimalust Papli tänavalt. Seetõttu võis vastustaja nõuda Jaanisauna DP materjalides Papli tänava pikenduse äranäitamist. See ei tähenda Papli tänava pikenduse planeerimist, vaid vastustaja soovib üksnes Jaanisauna DP koostaja nägemust Papli tänava võimalikust asukohast. Tänava pikendus ei pea tingimata paiknema Jaanisauna kinnistul, vaid võib paikneda ka naaberkinnistul. 4) Vastustaja ei ole DP menetlemisega õigusvastaselt viivitanud, sest kaebuse esitamise hetkeks ei olnud vastustaja ületanud PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud 3-aastast tähtaega.
11.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2020 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), tühistas Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirjas nr 6-1/4398-8 sisalduva nõude täiendada Jaanisauna DP materjale Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga (resolutsiooni p 2), jättis läbi vaatamata nõude kohustada Rae valda jätkama detailplaneeringu menetlust (resolutsiooni p 3), jättis rahuldamata nõude tuvastada Rae valla õigusvastane viivitus detailplaneeringu menetlemisel (resolutsiooni p 4) ning mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 2017 eurot (resolutsiooni p 5). 1) Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirjas sisaldub (eel)haldusakt ja kaebaja saab nõuda selle tühistamist. Kirjas seati Jaanisauna DP edasise menetlemise eeltingimuseks kohustus arvestada Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga, millest DP lähteseisukohtades ei olnud juttu. Selle tingimusega arvestamata jätmise tagajärjeks on 28.08.2019 kirja kohaselt Jaanisauna DP vastuvõtmisest keeldumine. Seega oli kaebajal kõnealusest kirjast tulenevalt kaks valikut: muuta DP lahendust või leppida sellega, et DP-d ei võeta vastu. Kaebaja sai arvestada asjaoluga, et vastustajal oli DP menetlemiseks (sh DP vastuvõtmisest keeldumise otsuse vormistamiseks) aega kolm aastat. Kujunenud olukorras oleks ebaproportsionaalne kaebajalt nõuda, et ta ootaks kolm aastat ja vaidlustaks siis DP vastuvõtmisest keeldumise otsust. Kohtumenetluse ajal ei ole vastustaja jätkanud Jaanisauna DP menetlemist vastavalt DP lähteseisukohtades kehtestatud ajakavale. Seega on ilmne, et kaebaja keeldumine muuta DP materjale vastavalt 28.08.2019 kirjas seatud tingimusele on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt vastustaja otsust seoses Jaanisauna DP vastuvõtmisega. 2) PlanS § 75 lg 1 p 1 järgi lahendatakse transpordivõrgustiku ja infrastruktuuri, sh kohalike teede üldise asukoha ja nendega seotud kitsenduste küsimused üldplaneeringus. Rae valla üldplaneeringu (https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering) maakasutuse kaardi kohaselt on Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118 hõlmatud ala puhul suures osas tegemist planeeritava elamumaaga, väheses osas olemasoleva elamumaa ja ärimaaga. Üldplaneering ei näe ette ühtegi Stratum OÜ 18.12.2019 töös nr 2118 toodud liikluslahenduse alternatiivi. Üldplaneeringus on sellel alal perspektiivsena kajastatud paralleelselt Kalmari teega kulgev umbtänav, mis lõppeb keset planeeringuala. 3) Vastustaja soov üldplaneeringu realiseerimisega edasi minna on usutav. On ka usutav, et üldplaneeringus ettenähtud mahus planeeringute elluviimiseks ei ole üldplaneeringus 4(13)
3-19-1813 fikseeritud teede võrk piisav, vaid seda tuleb edasi arendada uute tänavate ja liiklussõlmede planeerimise teel. Õiguspäraseks ei saa aga pidada viisi, kuidas vastustaja seda teha püüab. Rae Vallavalitsus kinnitas 26.02.2020 korraldusega nr 283 Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr 2118 „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeem“ planeerimise alusdokumendiks, millest tuleb lähtuda Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal asuvate kinnistute DP-de koostamisel. Vastustaja on aga jätnud korraldamata kehtiva üldplaneeringu muutmise menetluse (asjaoludest nähtuvalt ei ole ka muud avalikku menetlust läbi viidud) ning on asunud piirkonnas DP-sid algatada soovivatelt isikutelt, sh kaebajalt nõudma, et arvestataks Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118. Kuna kõnealuse dokumendiga planeeritav teedevõrk asub eraomanike omandis olevatel kinnisasjadel ning teede skeemi kajastamiseks DP-des puudub õiguslik alus üldplaneeringu näol, on DP algatamisest huvitatud isikud pandud olukorda, kus nad on sunnitud kajastama planeerimisdokumentides teede kulgemist, kuigi sellel nõudel pole õiguslikku alust, ning langetama planeerimisotsuseid tee asukoha kohta (kaebajale on vastustaja näiteks soovitanud kajastada Papli tänava pikendus naabri maal kulgevana). Selliseid otsuseid ei peaks langetama DP koostamisest huvitatud isik, vaid avalik võim planeerimismenetluses ja kõiki huvitatud isikuid kaasates. Vastustaja on toiminud üldplaneeringu muutmist ja planeerimismenetlust vältides õigusvastaselt. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on DP eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on DP lähiaastate ehitustegevuse alus. Ei saa nõustuda vastustaja väitega, et perspektiivsete teede kajastamine DP materjalides ei tähenda nende planeerimist. Kohase planeerimismenetluse toimetamata jätmisega tekkinud selgusetust ilmestab ka asjaolu, et Stratum OÜ 18.12.2019 töös nr 2118 on esitatud 3 alternatiivset lahendust, mille mõju kaebajale on erinev. Variant 2 ei sisalda Papli tänava pikendust ning on seega kaebajat vähem koormav. Variandid 1 ja 3 näevad seevastu ette Papli tänava pikenduse, sh näeb variant 3 (uuringu koostajate eelistatuim) ette osaliselt kaebaja kinnistul asuva ringristmiku, mille mõju kaebaja elukorraldusele ja privaatsusele on eelduslikult suur. 4) Menetluslikuks rikkumiseks on ka asjaolu, et 28.08.2019 kirjas esitatud nõue ei tulene Jaanisauna DP koostamise lähteseisukohtadest. Vastustaja väljatoodust nähtuvalt loobuti lähteseisukohtades teadlikult liiklusskeemi nõudmisest, kuna selleks hetkeks ei olnud teada skeemi tellimise aeg. Kuna liiklusskeemi täiendamise vajadus oli DP algatamise ajal teada, ei saa vastustaja teede skeemiga arvestamise kohustust kehtestada tagasiulatuvalt. Vastustajal on võimalik liiklusskeem jõustada kohase menetluse läbimise järel ning seda ka pärast Jaanisauna DP vastuvõtmist. 5) Kuna kaebaja DP taotlus on jätkuvalt menetluses, puudub vajadus ja võimalus rahuldada kohustamisnõuet ning see jääb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 6) Kuna DP on algatatud 30.10.2018, ei olnud kaebuse esitamise ajal PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud DP kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemise 3-aastane tähtaeg möödunud. PlanS ei kehtesta planeerimismenetluses siduvaid vahetähtaegu. DP menetlus oli küll vastustaja esitatud nõude tõttu viibinud, kuid kaebuse esitamise hetkel ei esinenud vastustaja tegevuses õigusvastast viivitust. Tuvastamisnõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 7) Kaebaja menetluskulud on kokku 2432,60 eurot, sh õigusabikulud 2415,60 eurot, riigilõiv 15 eurot ja kulu kinnistusraamatu väljavõtte eest 2 eurot. Kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades on kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2000 + 15 + 2 = 2017 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5(13)
3-19-1813
12.Rae vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 31.03.2020 otsuse resolutsiooni p 2 ja teha uus otsus, millega jätta XX kaebus Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja tühistamiseks läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 jääb muutmata, tuleb vähendada vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude suurust. 1) Vaidlusalune kiri ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, milles selgiti kaebajale vajadust täiendada Jaanisauna DP materjale Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga. Selline menetlustoiming ei ole kohtus eraldi vaidlustatav. Kaebajalt ei nõuta, et ta võtaks DP materjalidesse kantava Papli tänava pikenduse planeerimise ja rajamise kohustuse ja kannaks selle tee rajamisega seotud kulud. Kõnealune kiri ei tingi vältimatult DP koostamise menetluse lõpetamist ega kaebaja soovitud haldusakti andmisest (Jaanisauna DP kehtestamisest) keeldumist. 2) Halduskohus leidis vääralt, et teede kavandamiseks tuleb läbi viia Rae valla üldplaneeringu muutmise menetlus. Kohus tugines üksnes maakasutuse kaardile, kuid üldplaneering koos selle kaartide ja seletuskirjadega on ühtne tervik. Seletuskirja p 4.8 tabeli „Üldised kasutamis- ja ehitustingimused liiklust korraldava ja teenindava ehitise maal“ p 6 kohaselt tuleb suuremate elamu- ja tootmisalade planeerimisel planeeringuala liiklusskeem lahendada teedevõrgu skeemiga. Jaanisauna kinnistu asub suuremal perspektiivsel elamualal, seega tuleb Jaanisauna DP-s arvestada Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118. Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringu seletuskirja p 4.2 tabeli „Üldised kasutamis- ja ehitustingimused elamumaal tiheastustusalal“ pga 7 (uute elamumaade väljaarendamisel tuleb lähtuda väljaehitatud teede, tehnovõrkude ja asustusstruktuuri olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab laieneda vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid elamugruppe keset põlde) ja p-ga 12 (juurdepääsuteede kavandamisel tuleb kaaluda olemasolevate teede ja ajalooliste teekoridoride kasutamise võimalusi ja eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad ära olemasolevat teedevõrku ja/või ajaloolisi teekoridore). Seega on kohustus arvestada Jaanisauna DP-s Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118 kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga. 3) Vastustaja ei nõudnud kaebajalt Papli tänava pikendusega seonduvat planeerimisotsust, vaid soovis, et Jaanisauna DP materjalides kajastuks planeeringu koostaja nägemus Papli tänava pikenduse võimalikust asukohast. See asukoht ei pea tingimata olema Jaanisauna kinnistul, vaid kaebaja kui Jaanisauna kinnistu omanik saab näidata lahenduse, mis vastab kõige paremini tema huvidele. Olukorras, kus vajadus Papli tänava pikenduse järele on ettenähtav, peab vastustaja välja selgitama kaebaja nägemuse. Papli tänava pikenduse asukoha näitamine Jaanisauna naaberkinnistul on kaebaja huvides, kuna järgmiste DP-de koostamisel tuleb sellega arvestada. Kaebajal on ka võimalik nihutada Jaanisauna DP hoonestust selliselt, et naaberkinnistule Jaanisauna kinnistu piiri lähedale rajatav tee ei hakkaks häirima Jaanisauna kinnistule ehitatava elamu elanikke. Perspektiivse tee kajastamine DP materjalides ei tähenda selle planeerimist. Tee planeerimine tähendab, et DP materjalides määratakse tee ja seda teenindavate rajatiste paiknemine ja parameetrid ning kajastatakse need nii seletuskirjas kui ka joonistel. 4) Vastustaja kirjas seatud nõuet ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et see ei tulene Jaanisauna DP koostamise lähteseisukohtadest. Planeerimismenetlus on dünaamiline protsess, mille puhul tuleb arvestada erinevate osapoolte huve. Seetõttu ei võimalda jäik kinnihoidmine lähteseisukohtadest alati kehtestada kõikidele osapooltele vastuvõetavat planeeringulahendust. Jaanisauna DP lähteseisukohtadest jäi tellitava liiklusskeemiga arvestamise tingimus välja üksnes seetõttu, et skeemi tellimise aeg ei olnud teada. Kaebajat teavitati liiklusskeemi vajadusest. Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr 2118 on Jaanisauna DP koostamise lähteseisukohtade p-s 8.2 märgitud uuring (s.o uuring, mille vajadus selgub DP koostamise käigus). Praeguseks on selgunud vajadus uurida Papli tänava pikendamise võimalusi, kuna 6(13)
3-19-1813 Jaanisauna DP esialgne lahendus jättis selle tupikteeks. Vastustaja otsustas kaebaja asemel ise uurida Papli tänava pikendamise perspektiivi, kuna see hõlmab laiemat ala kui Jaanisauna kinnistu. Kaebajal tuleb Jaanisauna DP-s selle uuringuga arvestada. 5) Kaebuse rahuldamise proportsiooni ning kulude vajalikkust ja põhjendatust arvestades oleks pidanud vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt vähendama.
13.XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus määratles 28.08.2019 kirja õigesti eelhaldusaktina ja leidis, et kaebaja saab taotleda selle tühistamist. Isegi kui pidada 28.08.2019 kirja menetlustoiminguks, oleks see iseseisvalt vaidlustatav. Kirjas toodud tingimust arvestamata ei pidanud vastustaja Jaanisauna DP vastuvõtmist võimalikuks. Seega rikub 28.08.2019 kiri kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. 2) Halduskohus leidis õigesti, et teede kavandamiseks tuleks läbi viia üldplaneeringu muutmise menetlus, mida vastustaja ei ole teinud. Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 korraldusel nr 283, millega kinnitati Stratum OÜ töö nr 2118 Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal DP-de koostamise alusdokumendiks, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest see ei ole kaebajale siduv. Selle korraldusega tuleb arvestada tulevikus algatatavate DP-de koostamisel. Kaebajat ei olnud 26.02.2020 korralduse andmise menetlusse kaasatud. Teede skeemi kehtestamine oleks olnud võimalik ka üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuna, mille menetlusse oleks samuti pidanud kaasama kõik puudutatud isikud. Kaebajale teadaolevalt ei ole Stratum OÜ töös nr 2118 kajastatud juurdepääsuteede puhul tegemist ajalooliste teekoridoridega. Jaanisauna DP lähteseisukohtade p 4.4.1 nägi ette, et juurdepääs tuleb rajada avalikult kasutatavalt Papli tänavalt ja eraomandis olevalt Jaanisauna kinnistult. Need kohustused on kaebaja täitnud. Täiendavate nõudmiste esitamine ei ole põhjendatud. 3) Arusaamatuks jääb vastustaja seisukoht, et Papli tänava pikenduse näitamine Jaanisauna DP materjalides ei tähenda selle planeerimist. Vastupidi, kui kaebaja lisaks selle DP-sse, tuleks tal tänavapikendus hiljem rajada (vt PlanS § 131). Kummastav on ka vastustaja arusaam, et kaebaja võiks näidata Papli tänava pikenduse naaberkinnistul, sest see ei kuulu planeeringualasse ja puudub naabri nõusolek sääraseks planeerimiseks. Sellises olukorras tuleks naaberkinnistu omanik planeerimismenetlusse kaasata, kuid seda ei ole vastustaja teinud. Vastustaja nõue, et kaebaja peab näitama väljaspool oma planeeringuala võõrale kinnistule Papli tänava pikenduse, on õigusvastane. Vastustaja saab vastava nõude esitada naaberkinnistu omanikule. Arusaamatuks jääb, miks peaks kaebaja oma kinnistut puudutavas DP-s näitama hüpoteetilisi teid või trassikoridore. Eraomanike omandis olevate kinnistute puhul peaks kehtima üldplaneeringust tulenev nõue, millega arvestamist saaks DP-de koostamisel nõuda. Kaebaja kui DP koostamisest huvitatud isik ei saa hakata langetama otsust, kuhu teid rajada, vaid seda peab tegema vastustaja üld- või teemaplaneeringu menetluses kõiki huvitatud isikuid kaasates. 4) Kaebaja vaidleb vastu väitele, et vastustaja teavitas teda DP lähteseisukohtade andmise ajal liiklusskeemi koostamise vajadusest. Vastustaja ei ole seda tõendanud. Lisaks, kui vastustajale oli selline vajadus teada juba Jaanisauna DP lähteseisukohtade koostamise ajal, oleks pidanud seda lähteseisukohtades märkima. Stratum OÜ töö nr 2118 ei kuulu lähteseisukohtade p-s 8.2 sätestatud uuringute alla. Teedega seonduvat reguleeriti lähteseisukohtade p-s 4.4, mis määratles, millega tuleb Jaanisauna DP koostamisel arvestada. Halduskohus märkis ka õigesti, et Stratum OÜ töös on esitatud 3 alternatiivset teede skeemi lahendust, mille mõju kaebajale on erinev, kuid vastustaja nõuab kaebajalt tema eelistatud alternatiivi teostamist. 5) Menetluskulud on kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades õigesti jaotatud. 7(13)
3-19-1813
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohus rahuldas 31.03.2020 otsusega kaebuse osaliselt: tühistas Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirjas sisalduva nõude täiendada Jaanisauna DP materjale Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga, kuid jättis läbi vaatamata nõude kohustada Rae valda jätkama DP menetlust ning rahuldamata nõude tuvastada Rae valla õigusvastane viivitus DP menetlemisel. Kaebuse osalist rahuldamist arvestades mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 2017 eurot.
15.Rae vald on vaidlustanud halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse (s.o kohtuotsuse resolutsiooni p 2), samuti menetluskulusid puudutavas osas. XX ei esitanud apellatsioonkaebust. Tuvastamis- ja kohustamisnõude osas (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4) on halduskohtu otsus seega jõustunud. I
16.Rae vald leiab, et 28.08.2019 kiri (dtl 50) on menetlustoiming, mille vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus.
17.Ringkonnakohus nõustub Rae vallaga, et 28.08.2019 kiri ei ole oma olemuselt haldusakt (sh eelhaldusakt), nagu leidis halduskohus, vaid menetlustoiming. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi (vt nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 12). Vaidlusalusel kirjal ei ole iseseisvat regulatiivset toimet, sest vastustaja ei keeldunud sellega lõplikult Jaanisauna DP vastuvõtmisest, kehtestamisest ega edasisest menetlemisest. Kaebaja ja vastustaja on pärast vaidlusalust kirja jätkanud arutelu Jaanisauna DP eskiisprojekti täiendamise teemal (vt dtl 52, 91–92). Seega on 28.08.2019 kiri suunatud Jaanisauna DP kohta tehtava lõpliku haldusakti ettevalmistamisele ja tegemist ei ole n-ö vaheotsusega, millega oleks mingid hilisema põhiotsuse elemendid siduvalt kindlaks määratud. Ka PlanS (vt eeskätt 8. ptk) ei näe ette, et kohaliku omavalitsuse üksus annab sellises olukorras haldusakti.
18.Kuna menetlustoimingut ei saa tühistada (HKMS § 5 lg 1 p 1), on halduskohus menetlenud nõuet, millega kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et kaebusest on selle tõlgendamise teel välja loetav nõue 28.08.2019 kirja kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, sest nõue kirja tühistamiseks hõlmab selle õigusvastasuse kindlakstegemist (HKMS § 2 lg 4; vrd Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 13). Seega tuleb lugeda, et kaebaja taotleb vastustaja 28.08.2019 kirja õigusvastasuse tuvastamist.
19.HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Lisaks peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Vastustaja on 28.08.2019 kirjas esitanud juhise Jaanisauna DP täiendamiseks. Vastustaja juhiste järgimine eeldab DP materjalide täiendamist – kaebaja väitel tema õigusi kahjustaval viisil. DP koostamine on seotud rahaliste kulutustega ja kaebaja on huvitatud isikuna võtnud DP koostamisega seotud kulud enda kanda. Seetõttu ei saa välistada kaebaja põhjendatud huvi kontrollida enne DP materjalides muudatuste tegemist vastustaja antud juhiste õiguspärasust. 8(13)
3-19-1813 Kui see õigusvaidlus jääks lahendamata, tuleks kaebajal täiendada enda õigusi kahjustaval viisil DP materjale, kuigi selleks ei pruugi vastustaja poolt väidetavat vajadust – osaliselt või tervikuna – tegelikult eksisteerida (vrd Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 11). Samuti võib põhjendamatute tingimuste esitamine asjatult venitada DP menetlust.
20.Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebus Rae valla 28.08.2019 kirja õigusvastasuse tuvastamiseks on lubatav (vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019 otsus nr 3-18-950, p 10 ja 29.06.2018 määrus nr 3-18-950, p-d 11–12 ning seal viidatud lahendid). II
21.Vaidlusaluses kirjas tegi Rae Vallavalitsus ettepaneku täiendada Jaanisauna DP materjale, tulenevalt Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemist. Vastustaja soovis, et Jaanisauna DP koostaja kajastaks DP materjalides oma nägemuse sellest, kuidas lahendada tulevikus Jaanisauna kinnistu naaberkinnistute omanike juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt Papli tänavalt. Kaebaja arvates puudus vastustajal õiguslik alus sellise nõude esitamiseks ja sellisele järeldusele jõudis ka halduskohus. Rae vald leiab apellatsioonkaebuses, et vajadus Papli tänava pikenduse järele on ettenähtav ja seetõttu tuleb Jaanisauna DP koostamisel sellega arvestada.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et Rae valla apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning halduskohtu otsus vaidlustatud osas tühistada järgmistel põhjustel.
23.Puudub vaidlus, et Jaanisauna DP koostamisel tuli arvestada muu hulgas Rae valla üldplaneeringuga (leitav https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering) ja koostatav DP pidi olema üldplaneeringuga kooskõlas. Halduskohus on maakasutuse kaardi põhjal õigesti tuvastanud, et üldplaneering ei näe ette Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala liikluslahendust, sh Papli tänava pikenduse rajamist.
24.Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala liiklusskeemiga arvestamise kohustust ei tulene ka Rae Vallavalitsuse 30.10.2018 korralduse nr 1436 lisaks olevatest Jaanisauna DP koostamise lähteseisukohtadest. Viidatud lähteseisukohtade p-de 2.3 ja 4.4.1 kohaselt tuleb juurdepääs Jaanisauna kinnistule kavandada avalikult kasutatavalt Papli teelt läbi Jaanisauna kinnistu. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja poolt 27.05.2019 vastustajale esitatud DP eskiis (dtl 19–40) on selles osas lähteseisukohtadega kooskõlas. DP algatamise korralduses ega lähteseisukohtades ei ole esitatud täiendavaid tingimusi seoses Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala laiema liiklusskeemiga või Papli tänava pikendusega.
25.Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr 2118, mille kavandile on vaidlusaluses kirjas viidatud, valmis pärast Jaanisauna DP koostamise lähteseisukohtade andmist. See töö ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitatav lähteseisukohtade p-s 8.2 nimetatud täiendava uuringuna, mille vajadus selgus Jaanisauna DP koostamise käigus. Vastustaja selgituse järgi oli vajadus tellida Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede skeem teada juba enne Jaanisauna DP algatamist, kuid vastustaja loobus teadlikult lähteseisukohtades sellega arvestamise tingimuse esitamisest (vt 07.11.2019 vastus kaebusele, p 2.2 ja apellatsioonkaebuse p 2.3.6).
26.Rae valla üldplaneeringu seletuskirja p 4.2 tabeli „Üldised kasutamis- ja ehitustingimused elamumaal tiheastustusalal“ on öeldud muu hulgas järgmist: „Uute elamumaade väljaarendamisel tuleb lähtuda väljaehitatud teede, tehnovõrkude ja asustusstruktuuri olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab laieneda vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid elamugruppe keset põlde.“ Samas tabelis märgitakse ka, et „[j]uurdepääsuteede kavandamisel tuleb kaaluda olemasolevate teede ja ajalooliste teekoridoride ära kasutamise võimalusi ning eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad ära olemasolevat teedevõrku 9(13)
3-19-1813 ja/või ajaloolisi teekoridore.“ Üldplaneeringu seletuskirja p 4.8 tabeli „Üldised kasutamis- ja ehitustingimused liiklust korraldava ja teenindava ehitise maal“ p-s 6 on märgitud järgmist: „Suuremate elamu- ja tootmisalade planeerimisel tuleb enne detailplaneeringute koostamist teemaplaneeringu või teedevõrgu skeemiga lahendada planeeringuala liiklusskeem. Teedevõrgu kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast teedevõrgust.“ Tsiteeritud punktidest tulenevad suunised Rae vallas uute elamualade väljaarendamiseks ning sellega seotud liiklusskeemide ja juurdepääsuteede kavandamiseks. Neid peab oma tegevuses arvestama ka vastustaja. Üldplaneeringu seletuskirjast saab järeldada, et uute elamualade planeerimisel tuleks vastustajal esmalt lahendada planeeringuala liiklusskeem, mille järel saab koostada DP (või mitu DP-d), kus tuleb selle skeemiga arvestada. Üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.2 toodud tabeli „Üldised kasutamis- ja ehitustingimused elamumaal tiheasustusalal“ järgi on vastustajal seejuures õigus nõuda ühise DP koostamist suurema ala kohta. Seletuskirja kohaselt minimaalne DP ala suurus ja optimaalne paigutus otsustatakse igal üksikjuhul eraldi, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses KOV-le seatud kohustuste täitmise võimalikkusest ning võttes arvesse muu hulgas loogilist krundistruktuuri, asustuse arengu ruumilist jätkuvust, vajalike infrastruktuuride olemasolu ja vajalike juurdepääsuteede rajamist või selleks võimaluse reserveerimist. Praeguses asjas on vastustaja kasutanud oma kaalutlusõigust ja algatanud 30.10.2018 korraldusega nr 1436 (dtl 10–18) DP, mis puudutab üksnes Jaanisauna kinnistut, samuti selle lähiala ulatuses, mis on vajalik Jaanisauna kinnistu taristu väljaehitamiseks ja Jaanisauna kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks (vt 23.10.2018 kolmepoolne leping ja korralduse nr 1436 lisa 1, millega kinnitati DP koostamise lähteseisukohad). Vastustaja ei koostanud eelnevalt Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala liiklusskeemi.
27.Eelnev ei tähenda siiski, et vastustaja minetas võimaluse teha 28.08.2019 kirjas kaebajale ettepanek Jaanisauna DP täiendamiseks Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala liiklusskeemiga selliselt, et Papli tänavat pikendatakse Jüri tee ja Kalmari tee vahelisele alale. PlanS § 124 lg 10 ja § 130 lg 1 ls 2 järgi korraldab DP koostamist kohaliku omavalitsuse üksus, kes peab planeerimisdiskretsiooni teostamisel arvestama kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2; vt ka Riigikohtu 24.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12; 08.08.2018 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). See hõlmab õigust nõuda DP koostajalt või huvitatud isikult ka selliste ettepanekutega arvestamist, mis ei tulene otseselt õigusaktidest, sh arvestamist mittesiduvate dokumentidega. Seega võis vastustaja teha ettepaneku arvestada Jaanisauna DP koostamisel ka teede skeemiga, mis oli välja pakutud Stratum OÜ uuringu projektis.
28.Jaanisauna DP täiendamise ettepaneku tegemist 28.08.2019 kirjas ei välista asjaolu, et piirkonna liiklusskeemi lahendamise vajadus oli vastustajale teada juba Jaanisauna DP algatamise ajal ning Rae valla üldplaneeringust tulenevaid põhimõtteid arvestades tulnuks esmalt lahendada planeeringuala liiklusskeem. Kuigi Rae vald on algatanud Jaanisauna DP koostamise ja kinnitanud selle lähteseisukohad 30.10.2018 korraldusega nr 1436, ei ole see korraldus oma sisult haldusakt, vaid menetlustoiming (nt Riigikohtu 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 15). PlanS ei sätesta, et lähteseisukohad tuleb kinnitada haldusaktiga. PlanS § 6 p 12 järgi on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. PlanS seletuskirja (Riigikogu XII koosseisu 10(13)
3-19-1813 571 SE) järgi on lähteseisukohtade koostamise puhul tegemist planeerimismenetluse varajase etapiga, kus planeeringu koostamise korraldaja alles hakkab välja selgitama planeeringu koostamiseks vajalikke tegevusi. Kuna Jaanisauna DP lähteseisukohad ei ole haldusakt, ei ole neil ka regulatiivsust ega sellest tulenevat siduvust nagu haldusaktil. Kohaliku omavalitsuse üksus peab DP koostamise lähtetingimustest kõrvale kaldumist või nendega võrreldes täiendavate tingimuste seadmist siiski hoolikalt kaaluma ega tohi seda teha meelevaldselt (HMS § 4 lg 2). Reeglina peab DP koostamisest huvitatud isik saama eeldada, et DP koostamise korraldaja ei muuda DP koostamiseks antud lähtetingimusi vähemalt neis määratletud tähtajani. Samas oleks ebamõistlik lähenemine, mille korral kohaliku omavalitsuse üksusel ei olegi võimalik pärast DP algatamist ja selle koostamise lähteseisukohtade kehtestamist teha DP koostamisest huvitatud isikule ettepanekut DP materjalide muutmiseks või täiendamiseks, kui lähteseisukohtadest on ekslikult midagi olulist välja jäänud või ilmnevad uued tähtsust omavad asjaolud. Haldusorganile peab jääma võimalus parandada oma vigu, eriti planeerimismenetluse varases etapis. Kui huvitatud isik peab planeerimismenetluse käigus esitatud täiendavate juhiste tõttu kandma selliseid kulusid (nt seoses DP materjalide muutmisega), mida oleks saanud mõistlikult vältida juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja oleks oma juhised andnud õigeaegselt (nt DP koostamise lähteseisukohtades), võib huvitatud isikul tekkida hiljem õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt usalduskahju hüvitamist (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 otsus nr 3-15-1712, p 18).
29.Planeerimisotsustustele on omane haldusorganil ulatusliku kaalutlusruumi olemasolu, millesse halduskohus saab sekkuda vaid juhul, kui tekib kahtlus haldusorgani otsustuste ratsionaalsuses (nt Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 40). Praegusel juhul peavad vastustaja esitatud menetlustoimingu põhjendused kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt (nt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 15). Küll aga ei kontrolli kohus vastustaja kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
30.Toimikust nähtuvalt tegi vastustaja kaebajale 16.07.2019 kirjas ettepaneku täiendada Jaanisauna DP materjale ja kajastada seal Papli tänava pikendamine Jüri tee ja Kalmari tee vahelise alale kooskõlas Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga. Vastustaja kordas seda ettepanekut 22.07.2019 kirjas. Seejärel selgitas vastustaja vaidlusaluses 28.08.2019 kirjas, et pikaajalise tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal ning kaebaja naabruses asuvate kinnistute omanike võimalike planeerimishuvidega arvestamiseks tuleb tagada naaberkinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt Papli tänavalt. Selleks tuleb tulevikus rajada Papli tänava pikendus. Vastustaja soovib sellega tagada, et kaebaja naaberkinnistute omanikel tekiks tulevikus samuti oma elamutele mõistlik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning kaebaja omakorda saaks Jaanisauna DP-s vajadusel korrigeerida oma elamu või abihoonete paigutust, et tulevane Papli tänava pikendus teda võimalikult vähesel määral häiriks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et DP eesmärk on luua terviklik ruumiline lahendus planeeringualale (PlanS § 124 lg 2). Vastustaja 28.08.2019 kirjast ega muudest kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks enne selle kirja saatmist laiendanud 30.10.2018 korralduses nr 1436 määratletud planeeringuala. Seega tuleb vaidlusalust kirja, arvestades mh sellele eelnevates kirjades antud selgitusi, mõista selliselt, et vastustaja on teinud ettepaneku näidata Papli tänava pikendus kaebaja kinnistul kulgevana ja vastav maa-ala tuleviku tarbeks kaebaja kinnistul n-ö reserveerida. Hilisemas menetluses täiendavalt pakutud võimalus näidata Papli tänava pikendus kaebaja kinnistu naaberkinnistul kulgevana väljub planeeringualast ning 11(13)
3-19-1813 sellest suuremas ulatuses planeerimist ei saa kaebajalt nõuda. Küll võib kaebajalt küsida arvamust selle kohta, milline Papli tänava pikendamise variant vastaks kõige enam tema huvidele ning teha ettepanek kajastada seda ka DP materjalides (nt seletuskirjas). Vaidlusalusest kirjast ei nähtu, et kaebajalt oleks selgesõnaliselt nõutud Papli tänava pikenduse planeerimist väljapoole planeeringuala. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 28.08.2019 kirjas esitatud nõue meelevaldne. DP vastuvõtmise otsusega kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus, et DP vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134). Rae valla üldplaneeringu järgi (vt maakasutuse kaart) on Jüri tee ja Kalmari tee vaheline ala valdavalt perspektiivne elamumaa. Selle kvartali teede ja kvartali struktuuri skeemi kajastav uuring valmis Jaanisauna DP menetlemise ajal. Vastustaja juhis lähtub piirkonna arengu pikemast perspektiivist ning arvestab ka avaliku ja kolmandate isikute (võimalike) huvidega pääseda oma kinnistutele mõistlikul viisil avalikult kasutatavalt teelt. Kaebajal oli võimalik 28.08.2019 kirjas tehtud ettepanekuga nõustuda ja paluda DP koostajal korrigeerida 27.05.2019 esitatud eskiisprojekti mh Jaanisauna kinnistule planeeritavate hoonete ja Papli tänava pikenduse asukoha osas nii, et see häiriks tulevikus kaebajat võimalikult vähe. Samas oli kaebajal võimalik vastustaja ettepanek tagasi lükata ja teha omakorda vallale ettepanek, et Papli tänava pikendus kavandataks mõnele teisele kinnistule, mistõttu Jaanisauna DP muutmiseks pole seetõttu vajadust. Toimikust selgub, et kaebaja ja vastustaja on jätkanud pärast 28.08.2019 kirja arutelu Jaanisauna DP edasise muutmise teemal. Lõpliku otsuse Papli tänava pikenduse asukoha osas peab vastu võtma vastustaja kui DP menetlemise korraldaja, kaasates menetlusse kõik asjast puudutatud isikud.
31.Kaebaja arvab, et kui ta näitab Papli tänava pikenduse Jaanisauna DP-s, tuleb tal see hiljem ka rajada. PlanS § 124 lg 2 järgi on DP eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. DP on lähiaastate ehitustegevuse alus. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole DP elluviimine selle koostamisest huvitatud isikule kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Kui aga DP-d on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DPga kehtestatud nõudeid (vt 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12). Seega on kaebajal iseenesest õigus selles, et ta ei saa Jaanisauna DP-d ellu viia valikuliselt. Rae valla, XX ja Jaanisauna DP koostaja vahel 23.10.2018 sõlmitud lepinguga (dtl 42–46) on kaebaja võtnud kohustuse kanda kõik DP koostamise ja elluviimisega kaasnevad kulud, sh ehitada omal kulul välja DP kohane taristu ja juurdepääsuteed ning tagada DP-ga ettenähtud servituutide seadmine (vt lepingu sissejuhatav osa ja p 3.1). Puudub vaidlus, et vastustaja soovitava Papli tänava pikenduse rajamine ei ole otseselt vajalik Jaanisauna DP elluviimiseks (juurdepääs kaebaja kinnistule on 27.05.2019 eskiisprojektis lahendatud kooskõlas vastustaja poolt varem antud juhistega), vaid avalikke ja kolmandate isikute võimalikke planeerimishuve silmas pidades. Seega ei saa 23.10.2018 lepingut tõlgendada nii, et kaebajale tuleneb sellest kohustus rajada ka Papli tänava pikendus või kanda sellega seotud kulusid. Jaanisauna DP materjalides on võimalik selgesõnaliselt välja öelda, et vald n-ö reserveerib Papli tänava pikenduse rajamiseks vajaliku teekoridori ning huvitatud isikul ei teki selle avaliku tee rajamisega seonduvalt mingeid täiendavaid kohustusi.
32.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud menetlustoiming – Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kiri – ei ole õigusvastane. III
33.Rae valla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata 12(13)
3-19-1813 ka osas, milles kaebaja vaidlustas Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja. Seega kokku võttes jääb XXi kaebus tervikuna rahuldamata.
34.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud kuludokumente, jäävad mõlema menetlusosalise esimese ja teise astme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.