XXi kaebus Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 otsuse nr 61/4398-8 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetluse jätkamiseks, alternatiivselt Rae valla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindajad vandeadvokaat Toomas Tamme ja vandeadvokaat Annika Klettenberg Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirjas nr 6-1/4398-8 sisalduv nõue täiendada Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjale Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga.
3.Jätta kaebus läbi vaatamata nõudes kohustada Rae Vallavalitsust jätkama Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlust.
4.Jätta rahuldamata nõue tuvastada Rae valla viivituse õigusvastasus seoses Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlemisega.
Mõista Rae vallalt XXi kasuks välja menetluskulud summas 2017 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
3-19-1813 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXile kuulub Rae vallas Karla külas Jaanisauna kinnistu. Nimetatud kinnistu asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
2.Rae Vallavalitsus algatas 30.10.2018 korraldusega nr 1436 Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP) koostamise Harjumaal Rae vallas Karla külas ligikaudu 0,4 ha suuruse ala planeerimiseks ning kinnitas kuni 30.10.2019 kehtivad detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad.
3.XX esitas 27.05.2019 Rae Vallavalitsusele kooskõlastamiseks DP eskiisprojekti.
4.Rae Vallavalitsus edastas XXile 28.08.2019 kirja nr 6-1/4398-8 „Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringust“, milles selgitas, et DP vastuvõtmine ei ole võimalik juhul, kui DP-s ei arvestata „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri“ projektiga, mille kohaselt peaks DP-s olema näidatud Papli tänava pikendamine Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala sügavusse.
5.Tallinna Halduskohtus registreeriti 26.09.2019 XXi kaebus nõudes Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 otsuse nr 6-1/4398-8 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetluse jätkamiseks. Alternatiivselt esitas kaebaja nõude Rae valla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlemisega ning Rae valla kohustamiseks Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlust jätkama.
6.Tallinna Halduskohus võttis 08.10.2019 määrusega XXi kaebuse menetlusse.
7.Rae vald esitas 07.11.2019 vastuse kaebusele, milles leidis, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata.
8.Rae Vallavalitsus kinnitas 26.02.2020 korraldusega nr 283 Stratum OÜ töö nr 2118 „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartali struktuuri skeem“ Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal detailplaneeringute koostamise alusdokumendiks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 otsus nr 61/4398-8 on sisuliselt DP vastuvõtmisest keeldumise otsus. Vastustaja soovib kaebajale panna kohustusi tee rajamiseks, mida polnud ette nähtud DP algatamise korralduses ega selle lähteseisukohtades ning on seisukohal, et kui kaebaja DP-d tulenevalt „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri“ skeemist ei täienda, siis DP-d vastu ei võeta. Vastustaja on sisulise otsuse juba langetanud, sest kaebaja keeldub tee rajamisest.
2(8)
3-19-1813 2) Vastustaja ei saa põhjendamatult esitada kaebajale nõudeid, vaid peab selgitama, miks on DP-s vajalik ette näha Papli tänava pikendamine Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala sügavusse. Vastustaja otsus ei ole piisavalt kaalutletud ega arvesta kaebaja huvidega. 3) Puudub dokument, mille alusel oleks käesolevas menetlusetapis kaebajalt võimalik nõuda, et DP-ga nähtaks ette Papli tänava pikendamine vastustaja poolt kirjeldatud viisil. Vastustajale esitatud DP vastab täielikult DP lähteseisukohtadele, mille kohaselt tuleb juurdepääs ette näha avalikult kasutatavalt Papli tänavalt ja läbi eraomandis oleva Jaanisauna kinnistu. Lisaks eeldaks Papli tänava pikenduse rajamine piirkonna kinnistuomanike nõusolekut nende kinnistutele avalikult kasutatava tänava rajamiseks. Tänava pikenduse rajamine ei ole ühegi kinnistu huvides, sest seal on heinamaa ning kaebaja istutatud väärtuslik kuusehekk. Vastustaja on haldusasjas nr 3-18-712 olnud seisukohal, et Papli tänav on liialt kitsas ja sobib pigem ühesuunaliseks liikluseks ja lisanduvat kahesuunalist liiklust tuleks vältida. Nüüd tahetakse sealt aga rajada hüpoteetilist teed põldude vahele. 4) Kaebajaga ei lepitud detailplaneeringu algatamise staadiumis kokku, et kaebaja peaks rajama või andma nõusoleku Papli tänava pikendamiseks vastustaja soovitud viisil. Planeerimismenetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul ka siis, kui puudutatud isikute vahel ei ole planeeringulahenduse osas konsensust. 5) Detailplaneeringu puudumine takistab kaebajal kavandamast oma kinnistu edasist kasutamist ja kinnistule eramu rajamist. Jätkuv viivitus ning vastustaja poolt õigusvastaste nõuete esitamine kaebajale tekitab kaebajale kahju ning riivab ka kaebaja omandi vaba valdamise ja kasutamise õigust ja põhiõigust tõhusale menetlusele. 6) Õigusvastast viivitust ei välista asjaolu, et detailplaneeringu algatamisest pole möödunud 3 aastat. Planeerimisseaduse (PlanS) § 139 lg 2 ei sätesta menetlustoimingu sooritamise tähtaega ning kohalikul omavalitsusel tuleb lähtuda tõhusa ja kiire menetluse läbiviimise põhimõttest. Vastustaja on detailplaneeringut menetlenud ebamõistlikult kaua ning kaebaja tuvastamisnõue on seostatav hilisema hüvitamiskaebuse esitamise sooviga. Sellise hüpoteetilise tulevikku vaatava tänava rajamisega, mis nõuab kaebaja kinnistul terve kuuseheki hävitamist, naaberkinnistu valgustuse lõhkumist ning mille edasiarendamine ei pruugi kuhugi jõuda, ei saa olla kuidagi proportsionaalne. 7) Vallal oleks õigus DP lähteseisukohti muuta ainult siis, kui kaebaja oleks jätnud detailplaneeringu lahenduse hiljemalt 30.10.2019 esitamata. DP lähteseisukohtade ajaline kehtivus sätestatakse detailplaneeringu algatamisel seetõttu, et DP-st huvitatud isikutel peab olema tagatud õiguskindlus, et konkreetse ajaperioodi jooksul pärast planeerimismenetluse algatamist on DP lähteseisukohad kehtivad just sellisel kujul, nagu need koostati. 8) Papli tänava pikenduse lahenduse näitamine DP materjalides tähendab selle planeerimist ning kaebajal tuleks see tänavapikendus vastavalt PlanS §-le 131 hiljem ka rajada. 9) Kaebajal pole võimalik näidata Papli tänava pikenduse asukohta naaberkinnistul, sest tegemist pole planeeringualaga ning naaberkinnistu omaniku nõusolek sääraseks planeerimiseks puudub. Selleks peaks vastavalt PlanS § 127 lg-le 3 detailplaneeringu koostamisse kaasama naaberkinnistu omaniku. Selline nõue ei puutu kuidagi kaebaja kinnistu planeeringu menetlusse. Kui vastustajal on huvid seonduvalt naaberkinnistuga, siis on see vastustaja ja naaberkinnistu omaniku vaheline küsimus. 10) Jaanisauna kinnistu DP-d korraldus nr 283 ega teede skeem ei puuduta, sest DP menetlus algatati juba 30.10.2018. Kaebaja ei pea hiljem kehtestatud korraldust DP menetluses järgima. Ka Rae valla 23.02.2020 koosoleku protokollist selgub, et teede skeemiga tuleks arvestada tulevikus, kui nendel aladel algatatakse uusi detailplaneeringu menetlusi. Kui vastustaja oleks DP menetlemist viinud läbi efektiivselt, ei oleks praegu sellist situatsiooni, kus vastustaja võtab 3(8)
3-19-1813 vahetult enne lahendi kuulutamist vastu uue korralduse, millega üritab kaebaja positsiooni õigusvastaselt nõrgestada. Lisaks saab säärast teede skeemi ja teede paiknemise küsimust PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt lahendada üksnes üldplaneeringu menetluses, mitte suvaliste uuringute ja korralduste kaudu, mille menetlusse kaebaja isegi kaasatud ei olnud. Seega ei ole 26.02.2020 korraldus kehtestatud kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning rikub kaebaja õigusi. Kõnealune õigusvastane korraldus on kaebaja naabri poolt halduskohtus vaidlustatud ning naaber on taotlenud korralduse kehtivuse peatamist.
10.Rae Valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kuivõrd lähteseisukohtadele vastavad DP materjalid on tähtaegselt Rae Vallavalitsusele esitatud, siis ei oma DP lähteseisukohtade kehtivuse lõppemine 30.10.2019 kaebuse lahendamise seisukohast olulist tähendust. 2) Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kiri nr 6-1/4398-8 on menetlustoiming, milles üksnes selgitatakse vajadust DP materjale täiendada, mistõttu ei ole see haldusaktist või lõplikust menetlustoimingust eraldiseisvalt vaidlustatav. 3) Kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei ole rikutud. Vastustaja ei ole kaebajalt nõudnud Papli tänava pikenduse planeerimise ja rajamise kohustuse võtmist ega rajamisega seotud kulude kandmist. Samuti ei tingi otsus vältimatult DP koostamise menetluse lõpetamist ja kaebaja soovitud haldusakti andmisest keeldumist. Kuivõrd DP koostamise menetlus kestab, ei ole võimalik nõuda ka menetluse jätkamist. Kaebajal puudub kaebeõigus ka alternatiivselt esitatud viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas, kuna DP koostamine on algatatud 30.10.2018, ei olnud kaebuse esitamise hetkeks PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud 3-aastane tähtaeg möödunud. 4) Uuringu „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõtteline kvartalistruktuur“ teede skeem võimaldab vastustajal prognoosida piirkonna teede planeerimise vajadust, et tagada piirkonna jätkusuutlik ruumiline areng. Enne lähteseisukohtade koostamist teavitas vastustaja 21.02.2018 kirjaga nr 6-1/759-1 vajadusest koostada detailplaneering kooskõlas Rae Vallavalitsuse poolt tellitava Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede skeemiga, kuid tulenevalt haldusasjast nr 3-18-712 otsustas vastustaja sellest nõudest loobuda, eelkõige seetõttu, et selleks hetkeks ei olnud veel tellitava skeemi tellimise hetk teada. 5) Vastustaja on igakülgselt selgitanud, et detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ka tulevikuperspektiiviga tagamaks pikaajaline tasakaalustatud ruumiline areng kvaliteetse elukeskkonna kujunemiseks. Jaanisauna kinnistu asub Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal, kus olemasolev kinnistute struktuur ei võimalda ühte kinnistut planeerida üksnes kinnistu omaniku huvidest lähtuvalt. Vastustaja ei saa lubada, et DP-s ei lahendata naaberkinnistutele juurdepääsuvõimalust Papli tänavalt, mis on üks peamisi võimalusi alale pääsemiseks Jüri teelt. 6) Vastustaja ei esitanud nõuet Papli tänava pikenduse lahenduse DP materjalidesse kandmiseks peale kooskõlastusele saatmist. Vastustaja ei ole DP materjale kooskõlastamiseks saatnud ühelegi isikule ega ametile. DP koostamise menetluse korraldajaks on vastustaja, kes on ka DP koostamise tellijaks, mitte kaebaja. Kaebaja on üksnes detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik, kes vastavalt DP lepingule koostamist rahastab ja kelle huvisid tuleb detailplaneeringu menetluses kõige muu hulgas arvestada ja kaaluda. Vastustaja nõudis DP koostajalt, mitte kaebajalt teede skeemiga arvestamist ja DP materjalide täiendamist. 7) DP koostamise menetlus ei piira kaebaja omandiõigust. DP materjalide täiendamise nõue lähtub üldistest huvidest ja on ruumilise terviklahenduse loomiseks vajalik. 8) Papli tänava pikenduse lahenduse näitamine DP materjalides ei tähenda selle planeerimist, vaid üksnes sellega arvestamist. Planeerimine tähendaks, et DP materjalides tuleks määrata tee ja seda teenindavate rajatiste paiknemine ja parameetrid ning kajastada neid nii seletuskirjas kui joonistel. Vastustaja soovib, et DP materjalides näidataks ära planeeringukoostaja nägemus 4(8)
3-19-1813 Papli tänava pikenduse võimaliku asukoha osas, mis ei pea tingimata paiknema Jaanisauna kinnistul. DP koostamisel Papli tänava pikenduse asukoha näitamine naaberkinnistul on kaebaja enda huvides, kuivõrd järgmiste detailplaneeringute koostamisel tuleb juba arvestada DP-s näidatud asukohaga. 9) Kaebaja ei pea teede skeemiga nõustuma, kuid Papli tänava pikenduse asukoha näitamata jätmine DP materjalides võib mõjutada DP edasist menetlemist. Rae Vallavalitsuse otsusest DP vastuvõtmise kohta selgub, kas Papli tänava pikenduse näitamata jätmine on sellise kaaluga, et põhjendatud on DP vastuvõtmisest keeldumine ja menetluse lõpetamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus avaldas 08.10.2019 määruse p-s 4 esialgse arvamuse, et kaebajale 28.08.2019 saadetud kirja nr 6-1/4398-8 näol on tegemist sisuliselt DP vastuvõtmisest keeldumisega, kuigi vastavat otsust veel vormistatud pole. Selles kirjas oli esitatud nõue Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga arvestada ja vald oli selgelt väljendanud, et skeemiga arvestamata jätmise korral ei võeta DP-d vastu. Oma 03.12.2019 kohtunõudes märkis kohus: „Kohtu arvates on vastustaja selgitused segadusse ajavad. Ühest küljest väidab vastustaja, et ei ole soovinud kaebajale panna kohustust Papli tänava pikenduse planeerimiseks ega rajamiseks ning Papli tänava pikenduse lahenduse näitamine Jaanisauna DP materjalides ei tähenda selle tänava planeerimist ega valmis ehitamist (07.11.2019 vastus p 2.3.3). Sama lõigu ülejärgmises lauses avaldab vastustaja, et „vastustaja on ka selgitanud, et Papli tänava pikendamist tuleb Jaanisauna DP materjalides kajastada ning sellest tulenevalt hoonestusala ja võimaliku hoonestuse paiknemist korrigeerida, et Papli tänava pikenduse rajamine ja hilisem kasutamine ei hakkaks Jaanisauna kinnistule elama asuvaid inimesi liigselt häirima.“ Sellisena jääb kohtule ebaselgeks, milline on vastustaja positsioon. Arvestades, et DP lähteseisukohtades sellisest teede skeemist juttu ei olnud, on kaebaja küsimuse püstitus põhjendatud. Võimalik Papli tänava pikendus hakkaks kulgema üle eramaade, sh tõenäoliselt üle kaebaja maa, mistõttu vastavaks planeerimislahenduseks kohustamisel peaks olema omanikule arusaadavad põhjendused (nt üldplaneeringu lahenduse realiseerimine). Piisavaks ei saa pidada naabruses asuvate kinnistute omanike perspektiivsetele planeerimishuvidele viitamist. Kaebaja fakti ette panemine seeläbi, et DP edasise menetluse eeltingimuseks seatakse teatud teede skeemiga nõustumine, on sisuliselt käsitatav DP vastuvõtmisest keeldumisena ja sellisena tühistamisnõudega vaidlustatav. Hea halduse põhimõttega oleks vastuolus viivitada DP vastuvõtmisega kuni seaduses ettenähtud tähtajani (3 aastat) ning siis keelduda DP vastuvõtmisest samadel motiividel, mis on toodud juba vaidlustatud 28.08.2019 kirjas. On ju kaebaja selgelt väljendanud, et ei nõustu DP materjale täiendama vastustaja soovitud moel.“
12.Kohus jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kiri nr 61/4398-8 on vaidlustatav tühistamisnõudega. Kohtule nähtub, et kaebaja oli 28.08.2019 kirja saamise järel pandud menetluslikult olukorda, kus tal tuli kas DP taotlust muuta või leppida olukorraga, et DP-d ei võeta vastu. Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirjas oli väljendatud, et juhul, kui DP-d tulenevalt „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri“ skeemist ei täiendata, siis ei ole Rae Vallavalitsusel võimalik teha positiivset otsust DP vastuvõtmise osas. Kaebaja pidi ka arvestama võimalusega, et vastustaja kasutab talle seadusega antud DP menetlemise aja (3 aastat) ära, mis tähendab vähemasti DP realiseerimise viibimist ning tõenäoliselt saabuvat negatiivset otsust. Vastustaja on leidnud, et detailplaneeringu üle otsustamine on haldusaktiks üksnes juhul, kui detailplaneering otsustatakse vastu võtmata jätta ja selle koostamise menetlus lõpetatakse. Kohus märgib, et kaebaja ei saa menetlusosalisena kuidagi tagada, et talle väljastatakse nõutavalt vormistatud keelduv haldusakt. Ebaproportsionaalne oleks kaebajalt nõuda, et ta ootaks ära DP menetlemiseks PlanS-s sätestatud tähtaja (kolm aastat), saades alles siis keelduva otsuse, mida 5(8)
3-19-1813 vaidlustada. Ka kohtumenetluse kestel ei ole vastustaja kaebaja DP taotlust edasi menetlenud ega järginud DP lähteseisukohtade p-s 7 esitatud planeeringu koostamise eeldatavat ajakava. Seega nähtub kohtule, et kaebaja keeldumine muuta DP materjale on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt vastustaja vastuvõetavat otsust DP osas. Kohtu arvates on kõige täpsem määratleda Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirja nr 6-1/4398-8 eelhaldusaktina (vt HMS § 52 lg 1 p 2) lõplikule otsusele, mistõttu on selles kirjas väljendatud nõue ‒ täiendada Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjale Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga ‒ tühistamisnõudega kohtulikult kontrollitav. Vastustaja tautoloogiline väide, et Papli tänava pikendamise lahenduse näitamine DP materjalides ei tähenda selle planeerimist, vaid üksnes sellega arvestamist, ei veena kohut vastustaja käsituse õigsuses. Asjaolu, et kaebaja ei pruugi olla kohustatud maksma Papli tänava pikenduse eest, ei mõjuta vastustaja tegevusele hinnangu andmist käesolevas asjas. Küll ilmestab see allpool täpsemalt kirjeldatud vajakajäämist kohase planeerimismenetluse läbiviimisel.
13.Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et vastustaja on jätnud läbi viimata nõuetekohase planeerimismenetluse. Asjakohaselt viitab kaebaja PlanS § 75 lg 1 p-le 1, mille kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga mh transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega ei saa Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeem, mis hõlmab kohaliku tänavavõrgu arendamist (sh kaebajat puudutava Papli tänava pikenduse kaudu) olla küsimuseks, mis lahendatakse ja jõustatakse üksikute detailplaneeringute kaupa. Tegemist on üldplaneeringu tasandi küsimusega ja kohtu arvates eeldab vastustaja soovi elluviimine Rae valla üldplaneeringu täiendamist seaduses ettenähtud menetlust järgides.
14.Rae valla üldplaneeringu (https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering) maakasutuse kaardi kohaselt on Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118 hõlmatud ala puhul suures osas tegemist planeeritava elamumaaga, väheses osas olemasoleva elamumaaga ja ärimaaga. Üldplaneering ei näe ette ühtegi Stratum OÜ 18.12.2019 töös nr 2118 toodud liikluslahenduse alternatiivi. Üldplaneeringus on sellel alal perspektiivsena kajastatud paralleelselt Kalmari teega kulgev umbtänav, mis lõppeb keset planeeringuala. On arusaadav vastustaja soov üldplaneeringu realiseerimisega edasi minna. On ka usutav, et üldplaneeringus ettenähtud mahus planeeringute elluviimiseks ei ole üldplaneeringus fikseeritud teede võrk piisav, vaid seda tuleb edasi arendada uute tänavate ja liiklussõlmede planeerimise teel. Kohus ei pea aga õiguspäraseks viisi, kuidas vastustaja seda teha püüab. Rae Vallavalitsus on 26.02.2020 vastu võtnud korralduse nr 283, millega on kinnitanud Stratum OÜ 18.12.2019 töö nr 2118 „Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeem“ planeerimise alusdokumendiks, millest tuleb lähtuda Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal asuvate kinnistute detailplaneeringute koostamisel. Vastustaja on aga korraldamata jätnud kehtiva üldplaneeringu muutmise menetluse (asjaoludest nähtuvalt ei ole ka muud avalikku menetlust läbi viidud) ning on asunud piirkonnas detailplaneeringuid algatada soovivatelt isikutelt, sh kaebajalt nõudma, et Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118 arvestataks.
15.Kuna Stratum OÜ 18.12.2019 tööga nr 2118 planeeritav teede võrk asub eraomanike omanduses olevatel kinnisasjadel ning teede skeemi kajastamiseks detailplaneeringutes puudub õiguslik alus üldplaneeringu näol, on detailplaneeringu algatamisest huvitatud isikud pandud olukorda, et nad on sunnitud kajastama planeerimisdokumentides teede kulgemist, millel õiguslikku alust ei ole, ning langetama planeerimisotsuseid, kuhu tee rajada (kaebajale on vastustaja näiteks soovitanud kajastada Papli tänava pikendus ette naabri maal kulgevana). Selliseid otsuseid ei peaks kohtu arvates langetama detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, vaid avalik võim planeerimismenetluses huvitatud isikuid kaasates. Selline vastustaja nõue seaks ka detailplaneeringu jõustumise kahtluse alla, kuna isik, kelle maale perspektiivne tee 6(8)
3-19-1813 planeeritakse, ei pruugi sellise DP lahendusega olla nõus ja võib selle vaidlustada. Seetõttu võib kaebaja DP vastuvõtmine viibida veel teadmata aja. Kohtu arvates on vastustaja toiminud üldplaneeringu muutmist ja planeerimismenetlust vältides õigusvastaselt. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Ei saa nõustuda vastustaja väitega, et perspektiivsete teede kajastamine detailplaneeringu materjalides ei tähenda nende planeerimist. Kohase planeerimismenetluse läbi viimata jätmisega tekkinud selgusetust ilmestab ka asjaolu, et Stratum OÜ 18.12.2019 töös nr 2118 on esitatud 3 alternatiivset teedeskeemi lahendust, mille mõju kaebajale on erinev. Variant 2 nt ei sisalda Papli tänava pikendust ning on seega kaebajat vähem koormav. Variant 1 ja variant 3 näevad aga Papli tänava pikenduse ette, sh näeb variant 3 (uuringu koostajate eelistatuim) ette osaliselt kaebaja kinnistul asuva ringristmiku, mille mõju kaebaja elukorraldusele ja privaatsusele on eelduslikult suur. Ebaselgeks jääb Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 korralduse nr 283 tähendus kaebajale olukorras, kus Stratum OÜ töö nr 2118 on kinnitatud planeerimise alusdokumendiks, millest tuleb lähtuda Lagedi alevikus ja Karla külas asuval Jüri tee ja Kalmari tee vahelisel alal asuvate kinnistute detailplaneeringute koostamisel. Samas sisaldab Stratum OÜ töö nr 2118 alternatiivseid liikluslahendusi, mille mõju on detailplaneeringute koostamisest huvitatud isikutele erinev.
16.Kohtu arvates on vastustaja õigusvastaselt vältinud üldplaneeringu muutmise menetlust, asudes kaebajalt nõudma ebaselge sisuga nõude täitmist. Arvestades, et Stratum OÜ tööga nr 2118 hõlmatud ala on ligikaudu 68,3 ha ning perspektiivselt loodav elamukruntide arv alal on vahemikus 200-270, on tegemist olulist ruumilist mõju omava planeerimisotsusega, mida ei saa kehtestada asjassepuutuvaid isikuid kaasamata vallavalitsuse korraldusega. Seetõttu tuleb tühistamisnõue rahuldada. Kohus tühistab Rae Vallavalitsuse 28.08.2019 kirjas nr 6-1/4398-8 sisalduva nõude täiendada Karla küla Jaanisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjale Jüri tee ja Kalmari tee vahelise ala teede ja põhimõttelise kvartalistruktuuri skeemiga. Kohus nõustub kaebajaga, et menetluslikuks rikkumiseks tuleb pidada ka asjaolu, et vastustaja nõue ei tulene DP koostamise lähteseisukohtadest. Vastustaja poolt väljatoodust nähtuvalt loobuti DP koostamise lähteseisukohtades teadlikult liiklusskeemi nõudmisest, kuna selleks hetkeks ei olnud veel skeemi tellimise aeg teada. Kuna liiklusskeemi täiendamise vajadus oli DP algatamise ajal teada, ei saa vastustaja teede skeemiga arvestamise kohustust kehtestada kohtu arvates tagasiulatuvalt. Vastustajal on võimalik liiklusskeem jõustada kohase menetluse läbimise järel ning seda ka peale DP vastuvõtmist.
17.Kuna kaebaja DP taotlus on jätkuvalt menetluses, puudub vajadus ja võimalus kohustamisnõuet rahuldada. Vastava nõude rahuldamine ei muudaks kaebaja jaoks midagi. Kohus jätab kohustamisnõude läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
18.Kuna DP on algatatud 30.10.2018, ei olnud kaebuse esitamise hetkeks PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemise 3-aastane tähtaeg möödunud. PlanS ei kehtesta planeerimismenetluses siduvaid vahetähtaegu. DP menetlus oli küll vastustaja esitatud nõude tõttu viibinud, kuid kaebuse esitamise hetkel ei esinenud vastustaja tegevuses õigusvastast viivitust. Tuvastamisnõue tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kandnud menetluskulu 18.03.2020 menetlusdokumendi kohaselt kokku summas 2432,60 eurot (käibemaksuga). Kulu koosneb riigilõivust (15 eurot), kinnistusraamatu väljavõttest 2 eurot ja õigusabikuludest summas 2415,60 eurot (käibemaksuga). Ka taotleb kaebaja Rae vallalt XXi kasuks viivise välja mõistmist menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava lahendi 7(8)
3-19-1813 jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus ei pea kaebaja õigusabikulusid täiel määral põhjendatuteks. Kohtu arvates ei ole põhjendatud vastustajalt välja mõista kulusid, mis seonduvad kohtule järelepärimiste tegemisega asja menetlusliku seisu kohta või esindatavale teabe ja dokumentide edastamisega (kajastatud arvetel nr 1910890, 1911987, 19121082, 20010040). Kuna kohus jättis kohustamisnõude läbi vaatamata ja tuvastamisnõude rahuldamata, tuleb ka seetõttu vähendada väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 2000 eurot (käibemaksuga), millele lisandub 15 eurot riigilõivu ja 2 eurot kinnistusraamatu väljavõtete eest. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele 2017 eurot. Kohus märgib, et viivise väljamõistmiseks puudub alus. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-137-16, et HKMS § 108 lg 12 viitab küll, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §‐des 173 ja 175 sätestatut, kuid TsMS §-i 177, mille lg 2 näeb ette viivise VÕS § 113 ulatuses, halduskohtumenetluses kohaldamiseks puudub alus (p 26). (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
03.09.2020
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.