Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2020, Tallinn Haldusasja number
3-20-764
Haldusasi
X (X) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuse arestimaja tegevusele.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Tallinna Halduskohus sai 24.04.2020 X võõrkeelse kaebuse. Kohus lasi kaebuse tõlkida eesti keelde. Kaebaja väitel ei andnud arestimaja talle võimalust võtta ühendust uurija, prokuröri ja advokaadiga perioodil 19.04.2020 – 21.04.2020, töötajad ei viinud kaebajat üldse helistama. 13.04.2020 – 17.04.2020 viidi kaebaja helistama kolm korda. Seejuures mitte nendel kellaaegadel, mida kaebaja oli esitatud avaldustes soovinud. Kaebaja leiab, et kuna iga kambri juures on telefonipesa, siis oleks võimalik helistada igal ajal. Kaebaja väitel on ta esitanud kaebuse arestimaja ülemusele, aga pole vastust saanud. Kaebuses on esitatud nõue süüdlaste karistamiseks ja olukorra parandamiseks. Kohus küsis 21.05.2020 kohtunõudega Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) täpsustavaid andmeid seoses esitatuga. 28.05.2020 vastas PPA kohtule.
HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kohus võib tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Arestimaja sisekorraeeskirja (AsKE) § 52 lg 1 kohaselt kinnipeetu võib kasutada helistamiseks selleks ettenähtud telefoni oma kulul. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetule telefoni teel edastatava sõnumi saladuse kaitse. AsKE § 52 lg 2 järgi kinnipeetul võimaldatakse kasutada telefoni
vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette arestimaja päevakavas. AsKE § 53 lg 1 kohaselt kinnipeetu saab telefoni kasutada taotluse alusel, kui seda õigust ei ole kriminaalmenetluse huvides piiranud prokurör või kohus. Telefoni kasutamise korraldus peab välistama eri kambritesse paigutatud kinnipeetute omavahelise sidepidamise või kokkusaamise. AsKE § 53 lg 3 järgi kirjavahetust ja telefoni kasutamist ei piirata, kui kinnipeetu suhtleb õiguskantsleri, Politsei- ja Piirivalveameti, Presidendi Kantselei, prokuröri, uurija, kohtu, kaitsja või oma riigi konsulaartöötajaga. Kohtule esitatud andmete kohaselt viibis X PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses (arestimajas) vahistatuna perioodil 06.04.2020 - 12.05.2020. Kaebaja väitel perioodil 13.04.2020 – 17.04.2020 viidi kaebajat helistama kolm korda. Neist ühel korral õnnestus kedagi kätte saada. Kaebaja väitel viidi teda helistama sellistel kellaaegadel, nagu ametnikele mugav oli. Kui kaebaja soovis kell 09.00, siis viidi ta helistama lõuna ajal või kell 16.00, kui uurijaid ega prokuröre kohal ei olnud või olid nad juba ära läinud. Kaebaja leiab, et kuna iga kambri juures on telefonipesa, siis oleks võimalik helistada igal ajal. PPA on esitanud andmed X telefoni kasutamise taotluste kohta perioodil 13.04.2020 - 17.04.2020. Esitatud andmete kohaselt X taotles telefoni kasutamise lubamist järgmistel kuupäevadel: 1) 13.04.2020 taotluses soovis kaebaja helistada sõbrannale ja prokurörile. Helistamine toimus 13.04.2020. Prokurör kõnele ei vastanud, kuigi helistamine toimus tööajal (kell 12.55); 2) 15.04.2020 taotluses soovis kaebaja helistada prokurörile ja kriminaalhooldusametnikule. Telefonikõned võimaldati 15.04.2020 tööaegadel. Kaebaja väitel ei andnud arestimaja talle võimalust võtta ühendust uurija, prokuröri ja advokaadiga perioodil 19.04.2020 – 21.04.2020, töötajad ei viinud kaebajat üldse helistama. PPA on esitanud kohtule andmed X telefoni kasutamise lubamise kohta ajavahemikul 19.04.2020 21.04.2020. Esitatud andmetest ilmneb, et X on 1) 20.04.02020 esitanud taotluse, milles soovis helistada prokurörile, uurijale, emale ja sõbrannale. Telefonikõned võimaldati 20.04.2020. Telefonikõnede pidamise soovitud kellaaegu taotleja ära ei märkinud, kuid kõned ametiisikutele võimaldati tööaegadel (kellaajad märgitud taotlusel), 2) 21.04.2020 esitatud taotluses soovis X helistada uurijale, prokurörile ja kaitsjale. Uurija ei soovinud 21.04.2020 isikuga rääkida. Samas sai kaebaja uurijaga telefonitsi suhelda 22.04.2020 kell 17.30 ja kaitsjaga 23.04.2020 kell 09.05. Lisaks külastas kaebajat arestimajas tema kaitsja M. Viira 27.04.2020. PPA selgituste kohaselt telefonikõned AsKE § 53 lg-s 3 märgitud ametiisikutega võimaldatakse kinnipeetutele vastavasisulise taotluse esitamise päeval. Telefonikõned pereliikmete ja teiste lähedastega toimuvad vastavalt arestimaja päevakavale üks kord nädalas. Kõik kinni peetavate isikute telefonikõnede taotlused vaatab läbi kambrite juures töötav arestimaja ametnik ja moodustab helistamise järjekorra. Järjekord kujuneb vastavalt sellele, millises järjekorras taotlused on isikutelt vastu võetud, arvestusega, et taotlused, milles kinnipeetu soovib suhelda ametiisikute ja kaitsjaga, lahendataks samal päeval silmas pidades kellaaegu, mil suhtlemine ametiisikutega on võimalik, st tööaegadel. Helistamist võimaldatakse mõistlikul määral, moonutamata kinnipeetute õigust kasutada telefoni, kuid arvestades ka arestimaja töökorraldust. Ametnike töökohustuste hulka kuulub mitte ainult kinnipeetute telefonikõnede korraldamine, vaid ka muude kinnipeetute ning kinnipidamise ja arestimaja toimimisega seotud ülesannete täitmine. Kohus on PPA esitatud andmete alusel kindlaks teinud, et X on võimaldatud helistamist vastavalt AsKE-s kehtestatud korrale ja arestimaja päevakavale. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebajale on helistamist võimaldatud vangla töötajate poolt suvalistel kellaaegadel. Ametiisikutega on
võimaldatud suhelda võimalikult tööaegadel. Samas ei saa arestimaja töötajad tagada, et igal korral õnnestub soovitud isikuga telefoni teel ühendust saada. Perioodil 13.04.2020 – 17.04.2020 võimaldati kaebajale helistamist vastavalt isiku 13.04.2020 ja 15.04.2020 taotlustele. Tõesed ei ole kaebaja väited selle kohta, et perioodil 19.04.2020 – 21.04.2020 kaebajat üldse helistama ei viidud. Kohtule on esitatud kaebaja 20.04.2020 taotluse koopia, mille kohaselt soovis kaebaja helistada prokurörile, uurijale, emale ja sõbrannale. Telefonikõned võimaldati 20.04.2020, seejuures ametiisikutele tööaegadel. 21.04.2020 taotluses soovis X helistada uurijale, prokurörile ja kaitsjale. Uurija ei soovinud 21.04.2020 kaebajaga rääkida. Samas sai kaebaja uurijaga telefonitsi suhelda 22.04.2020 kell 17.30 ja kaitsjaga 23.04.2020 kell 09.05. Lisaks külastas isikut 27.04.2020 arestimajas tema kaitsja M. Viira. Kaebaja väide, et kuna iga kambri juures on telefonipesa, siis oleks võimalik helistada igal ajal, on alusetu. PPA selgitas, et kaebaja eksib selles, et tegemist on telefoni kasutamist võimaldava pesaga. Paigaldatud pistikupesa ei võimalda telefoni kasutamist, vaid sellel on muu otstarve. Telefoniliin on kambriblokis (mitte kambrites) valveruumis ja menetlusruumides. Kinnipeetute jaoks on telefonikõnede pidamiseks kohandatud üks kambriblokis asuvatest menetlusruumidest. PPA kinnitusel on X arestimajas viibimise ajal pöördunud kinnipidamiskeskuse juhi poole mitmete kaebustega erinevates küsimustes, sh helistamise küsimuses 16.04.2020 ja 20.04.2020 avaldustes. Kinnipidamiskeskuse juht on koondvastusena erinevatele kaebaja küsimustele (sh 16.04.2020 ja 20.04.2020 avaldustele) vastanud 28.04.2020 kirjaga nr 2.3-1/665-2. Vastus on edastatud X allkirja vastu 28.04.2020. Vastuses on muuhulgas märgitud, et X on võimaldatud helistamist riigiasutuste ametiisikutele 13.04.2020, 15.04.2020, 20.04.2020, 22.04.2020, 23.04.2020 vastavalt kaebaja kirjalikele taotlustele. Kohtule esitatud materjali alusel on kohus kindlaks teinud, et X kaebuses esitatud väited helistamise mittevõimaldamise ja/või mittenõuetekohase võimaldamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Väide iga kambri juures asuva telefonipesa osas ei ole tõene ning PPA poolt ümber lükatud. Kinnipidamiskeskuse juht on 28.04.2020 vastanud kaebaja erinevatele avaldustele koondvastusega nr 2.3-1/665-2, milline on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud. Seega ei ole kaebaja väited tema õiguste võimaliku rikkumise kohta kinnitust leidnud. Lisaks paigutati X alates 12.05.2020 Tallinna vanglasse. Kohtu märgib, et kaebaja nõue arestimaja süüdlaste karistamiseks ja olukorra parandamiseks ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et nõude arestimaja ametnike karistamiseks/olukorra parandamiseks võib põhjendatud vajadusel esitada ametiasutuse juhile. Kohtu pädevusse ei kuulu korralda arestimaja igapäevast tööd. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.