5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Ehitisregistrist nähtuvalt asub kinnistul asukohaga Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Metsakodu 27 kolm hoonet: toidukauplus (lammutatud)- ehitisregistrikood 120242826, abihoone ehitisregistrikood 12188566, aiamaja – ehitisregistrikood 120866150.
03.06.2019 esitati läbi ehitisregistri ehitusteatis nr 1911201/09753 Rapla maakonda, Kohila valda, Vilivere küla, Metsakodu tn 27 kinnistule abihoone püstitamiseks.
3.XX pöördus Kohila Vallavalitsuse poole 07.06.2019 kaebusega, kus juhtis vallavalituse tähelepanu Vilivere külas Metsakodu tn 27 (katastritunnus 31703:001:0650) kinnistule planeeritava suvila püstitamise puudustele. Ühtlasi palus XX kaasata ennast 03.06.2019 läbi ehitisregistri esitatud ehitusteatise menetlusse kui puudutatud isikut ning keelata ehitusteatise nr 1911201/09753 järgi Metsakodu tn 27 kinnistule suvilat püstitada enne detailplaneeringu koostamist ja Metsakodu 25 kinnistu omaniku privaatsuse ja insolatsiooni tagamiseks. 19.07.2019 täiendavalt Kohila Vallavalitsuse poole. Kohila Vallavalitsus vastas XXile 19.08.2019 kirjaga nr 21.2-5.2/1106-1.
4.Ehitisregistrikoodi 120866150 alt nähtub, et Kohila vald tegi 06.08.2019 järgmise ettekirjutuse: „Ehitusjärelvalve käigus avastati, et Metsakodu tn 27, Vilivere küla, Kohila vald omanikud on alustanud ehitust ning ehitusregistris puudub et oleks teavitatud ehitusteatisest. Ehitust võib alustada
kümmne päeva möödumisel ehitusteatise registreerimisel. Seda punkti pole täidetud, mistõttu ehitustegevus peatatakse kuni vastava otsuseni (ehk ehitusteatis)“. Eelnevast teavitati ka kaebajat.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 29.06.2020 XXi 05.06.2020 allkirjastatud kaebus nõuetega teha Kohila Vallavalitsusele ettekirjutus tühistada 25.09.2019 ehitusteatis nr 1911201/09753, viia läbi ehitusloa menetlus ning otsustada uuesti kaebaja kaasamine ehitusteatise menetlusse. Samas esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ehitusteatise nr 1911201/09753 alusel abihoone ehitamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
7.Kaebaja on pöördunud kohtusse nõudega tühistada Kohila Vallavalitsuse 25.09.2019 ehitusteatis nr 1911201/09753. Ehitusseaduse (EhS) § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates (EhS § 37). EhS § 36 lg 5 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega seotud asjaolusid. Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 6). Seega võib ehitada, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtule ei nähtu, et praeguses asjas oleks haldusakt antud. Eelneva tõttu pole kaebajal võimalik esitada tühistamiskaebust.
8.Kaebaja on täiendavalt esitanud kohustamisnõude viia läbi ehitusloa haldusmenetlus ning otsustada uuesti kaebaja kaasamine menetlusse. HKMS § 46 lg 2 järgi võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates. XX pöördus Kohila Vallavalitsuse poole 07.06.2019 kaebusega ning juhtis vallavalituse tähelepanu vaidlusaluse hoone püstitamise puudustele. Ühtlasi palus XX kaasata ennast ehitusteatise menetlusse. 19.07.2019 pöördus kaebaja täiendavalt Kohila Vallavalitsuse poole. Kohila Vallavalitsus vastas XXile 19.08.2019 kirjaga nr 21.2-5.2/1106-1 ning selgitas vaidlusaluse ehitusteatisega, sh kaebaja menetlusse kaasamisega seonduvat. Seega algas 19.08.2019 tähtaeg kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks. Kuna kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks viimane tähtaeg oli 18.09.2019 ning kaebaja pöördus kohtusse 29.06.2020, on HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületatud.
9.Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuna ei teadnud enne 06.05.2020, et ehitusteatise nr 1911201/09753 alusel oli ehitamine lubatud. HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada
ei saa. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja poolt välja toodud mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks piisav. Kaebaja ei saanud järeldada kolmandale isikule tehtud ettekirjutusest, et haldusmenetlus ehitusteatise osas lõpetatakse. Vastupidi, mõistlik oleks olnud eeldada, et kolmas isik kõrvaldab ehitusteatises esinevad puudused. Kohila vald selgitas 19.08.2019 kaebajale, et ei pea vajalikuks kaebajat ehitusteatise menetlusse kaasata. Lisaks selgitati, et vaidlusaluse ehitusteatise menetlus on pooleli ning kohalik omavalitsus teostab vajadusel kolmanda isiku ehituse osas järelevalvet, kui suvila ehitamine ei vasta ehitusteatisele. Eelnevast pidi kaebaja aru saama, et teda ei kaasata haldusmenetlusse ning juhul, kui ta leidis, et tema subjektiivseid õiguseid rikutakse, pöörduma vajadusel kohtu poole. Samuti ei saa eeldada, et kaebaja ei olnud õiguslikult pädev, kuna kaebajat esindas haldusmenetluses advokaat Sergei Tšurkin.
10.Samas kui ka eeldada, et kaebaja sai teada 06.05.2020, et vaidlusaluse ehitusteatise alusel on ehitamine lubatav, on ka sellisel juhul ületatud 30-päevast kaebetähtaega. Viimane päev kohustamisvõi ka tühistamiskaebusega kohtusse pöördumiseks oleks olnud 05.06.2020. Kaebus on küll allkirjastatud 05.06.2020, kuid kohtusse on kaebus jõudnud siiski 29.06.2020. Asja materjalidest nähtub, et XX on edastanud 05.06.2020 kirja pealkirjaga „X kaebus kohtusse“ e-posti aadressile [email protected], mille kohta on vastuseks läinud vene keelne viide, et sellist e-posti aadressi ei leitud. Kaebaja pöördus 26.06.2020 Tallinna Halduskohtu kantselei poole päringuga oma kaebuse kohta, misjärel selgus, et sellist kaebust kohtusse ei saabunud. IT administraator on märkinud vastuseks Tallinna Halduskohtu päringule, et peale kirja valele aadressile saatmist, saatis kaebaja meiliteenuse pakkuja poolt saadetud veateate õigele aadresile: [email protected]. Kohtupraktikas on leitud, et menetlustähtaja ennistamist ei saa õigustada asjaolu, mis oli tähtaega rikkunud menetlusosalise mõjuulatuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-17664). Kuna kaebajale läks teade, et ta edastas kaebuse valele e-posti aadressile, oleks kaebaja pidanud koheselt astuma samme, et edastada kaebus õigele e-posti aadressile. Võrdluseks saab tuua olukorra, kui kaebaja oleks edastanud kirja tavaposti vahendusel valele aadressile, millisel juhul kiri tagastatakse saatjale ning kirja saatjal tuleks kiri postitada korduvana õigele aadressile. Kaebaja pöördus kontrollimiseks päringuga kohtu poole alles 26.06.2020 ning kaebus saabus kohtule 29.06.2020. Seega ei olnud kaebaja ka hilisemalt kohtusse pöördumisel piisavalt hoolas ning puudub alus tähtaja ennistamiseks.
11.Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida kaebaja mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Asjaolu, et kaebaja ei olnud piisavalt tähelepanelik ehitusteatisega seonduva või ka kaebuse kohtusse saabumise kontrollimisel, ei ole käsitatav mõjuva põhjusena. Tegemist ei ole objektiivse kaebaja mõjusfäärist väljajääva asjaoluga, mis oleks mõjutanud kaebaja võimalusi kohtusse pöördumiseks. Samas võib kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise tingida haldusorgani poolne eksitav käitumine (nt RKHKm nr 3-3-1-37-03, p 12). Asjas sellist asjaolu ei nähtu. Kaebajat teavitati sellest, et teda ei kaasata haldusmenetlusse ning vaadeldava ehitusteatise menetlust jätkatakse, mistõttu ei ole kohalik omavalitsus kaebajat eksitanud.
12.Eelnevalt toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb sellekohane taotlus jätta rahuldamata.
13.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). Kuivõrd kohus asus
seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
14.Kuna kohus lõpetab haldusasjas menetluse, ei saa kaebaja õigused kohtumenetluse kestel pöördumatult kahjustatud, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
15.HKMS § 104 lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel. Kuivõrd kohus on lõpetanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 30 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.