Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
22. september 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1246 XX kaebus Kohila Vallavalitsuse 25. septembri 2019. a ehitusteatise nr 1911201/09753 vaidlustamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Kohila vald, volitatud esindaja Anu Suviste
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX-le määruskaebusele lisatud tõend digitaalse toimiku leheküljel 133.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2020. a määruse asjas nr 3-20-1246 resolutsioon muutmata. Asendada osaliselt halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot YY Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse punktid 1 ja 3 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg 1).
1.03.06.2019 esitati ehitusteatis nr 1911201/09753 kinnistule asukohaga Metsakodu tn 27, Vilivere küla, Kohila vald, Raplamaa abihoone püstitamiseks.
2.XX, kes on naaberkinnistu Metsakodu tn 25 omanik, pöördus 07.06.2019 Kohila Vallavalitsuse poole kaebusega, milles juhtis tähelepanu Metsakodu tn 27 kinnistule planeeritava suvila püstitamise puudustele. Ühtlasi palus XX kaasata ennast 03.06.2019 ehitusteatise menetlusse ning keelata ehitusteatise nr 1911201/09753 alusel Metsakodu tn 27
3-20-1246 kinnistule suvila püstitamine enne detailplaneeringu (DP) koostamist ja Metsakodu tn 25 kinnistu omaniku privaatsuse ja insolatsiooni tagamist.
3.Kohila Vallavalitsus selgitas 09.07.2019 vastuses, et arvestades planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-s 5 toodud tingimusi, ei nõua Kohila Vallavalitsus Metsakodu tn 27 kinnistule planeeritava suvila püstitamiseks DP koostamist. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-le 2 on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks. 03.06.2019 esitatud ehitusteatise ja ehitusprojekti puhul ei ole projekteerimistingimuste taotlemise kohustust. Ehitusteatise menetlusprotsess on pooleli, kuid vald on seisukohal, et planeeritava suvila asukohta (6 m kaugusel Metsakodu tn 25 kinnistu piirist) ja arhitektuurset lahendust (kõrgus 4,9 m) arvesse võttes ei kaasne Metsakodu tn 25 kinnistu omanikule hoone ehitamisega püsivat negatiivset mõju, mis oleks üleliia koormav.
4.XX esitas 19.07.2019 täiendava päringu, milles leidis kokkuvõtvalt, et valla arhitekt on ületanud enda volitusi, vabastades Metsakodu tn 27 omanikud DP koostamise kohustusest. Valla arhitekt jättis lahendamata XX taotluse kaasata ta ehitusteatise kontrollmenetlusse. Kinnistu Metsakodu tn 27 omanikud alustasid suvila ehitamist ilma õigusliku aluseta. Eiratud on hea halduse põhimõtet ning hoone ehitamine tuleks keelata kuni DP koostamiseni.
5.XX esitas 05.08.2019 Kohila Vallavalitsusele avalduse abihoone ehitamise õiguspärasuse kontrollimiseks. Kohila valla dokumendiregistrist ei nähtu ühtegi õigusakti, millega vabastati kinnistu Metsakodu tn 27 omanikud DP koostamise kohustusest. DP koostamata jätmine riivab oluliselt XX PlanS § 127 lg-s 2 sätestatud õigust. XX tuli kaasata menetlusse puudutatud isikuna. Kuna projekteeritava hoone asukoht planeeritakse vahetult tema kinnistu piiri ja aiamaja juurde, tuleb arvestada XX õigusi ja huve ning tagada, et temale kuuluva kinnistu väärtus ei vähene uue hoone püstitamise tõttu. Metsakodu tn 27 kinnistule rajatava hoone ehitusalune pind on 60 m2, mille ehitamiseks tuli esitada vähemalt ehitusteatis ja -projekt (EhS § 35 lg 3 ja EhS lisa 1). Juhul kui ehitusteatis ei ole läbinud kontrolli ja ehitusprojekt ei saanud heakskiitu, pole Metsakodu tn 27 omanikel õigust ehitada suvilat EhS § 37 kohaselt. Ilma ehitusteatise ja -loata võib EhS § 35 lg 3 ja lisa 1 kohaselt ehitada elamu ehitisaluse pinnaga 0–20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. Rajatav hoone ei vasta neile mõõtudele.
6.Kohila vald tegi 06.08.2019 ettekirjutuse, milles selgitas, et ehitusjärelevalve käigus avastati, et Metsakodu tn 27, Vilivere küla, Kohila vald omanikud on alustanud ehitamist ja ehitisregistris puudub ehitusteatis. Ehitamist võib alustada 10 päeva möödumisel ehitusteatise registreerimisest. Seetõttu peatatakse ehitustegevus. Eelnevast teavitati kaebajat.
Kohila Vallavalitsus vastas XX-le 19.08.2019 kirjaga nr 21.2-5.2/1106-1.
EhS § 35 lg 1 kohaselt tuleb pädevat asutust ehitamisest teavitada, esitades ehitusteatise. Tegemist on teavitamiskohustusega, mitte projekteerimistingimuste taotlemise ega ehitusloa menetlusega. EhS § 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada ehitamist. 09.07.2019 vastuskiri sisaldas mh infot, et ehitusteatise menetlusprotsess on pooleli.
2(9)
3-20-1246 Ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Tiheasustuses elavad isikud ei saa eeldada, et neid ümbritsev keskkond säilib muutumatuna, v.a seadusest tulenevate ehituspiirangute korral. Samuti on DP lähiaastate ehitustegevuse aluseks, kuid välistatud ei ole, et DP-ga määratletud ehitustingimused tulevikus muutuvad. Asjaõigusseaduse § 144 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Keelatud mõjutuseks võib olla ka päevavalguse varjamine. Eestis peab vastavalt standardile EVS 894:2008+A2:2015 olema tagatud katkematu insolatsioon vähemalt 2,5 h päevas ajavahemikus 22. aprill kuni 22. august. Võttes aluseks planeeritava suvila ehitamise tingimused, sh asukoha (6 m kaugusel Metsakodu tn 25 kinnistu piirist) ja arhitektuurse lahenduse (4,9 m kõrge), ei kaasne hoone ehitamisega Metsakodu tn 25 kinnistu omanikule sellist püsivat negatiivset mõju, mis oleks üleliia koormav. Samuti teostab Kohila Vallavalitsus vajadusel ehitusjärelevalvet. Rajatav hoone ei takista Metsakodu tn 25 insolatsiooni ning tagatud on tuleohutusnõuded. Tulenevalt eeltoodust on Kohila Vallavalitsus kaalunud planeeritava ehitise mõju naaberkinnistutele, kuid ei pidanud vajalikuks kinnistu omanikku kaasata. Pärast ehitusteatise menetluse lõppu teostab Kohila Vallavalitsus järelevalvet ehitise püstitamise üle. Kui ehitis ei vasta teatise tingimustele, on vallavalitsusel õigus nõuda ehitise ehitusteatisega vastavusse viimist. Metsakodu tn 27 kinnistule planeeritava suvila püstitamine vastab PlanS § 125 lg-s 5 toodud tingimustele, mistõttu ei nõudnud Kohila Vallavalitsus suvila püstitamiseks DP koostamist (vt ka Kohila Vallavalitsuse 09.07.2019 kiri).
Ehitisregistris märgiti ehitusteatis nr 1911201/09753 teavitatuks 25.09.2019.
9.XX esitas 29.06.2020 Tallinna Halduskohtule 05.06.2020 allkirjastatud kaebuse nõuetega teha Kohila Vallavalitsusele ettekirjutus tühistada 25.09.2019 ehitusteatis nr 1911201/09753, viia läbi ehitusloa menetlus ning otsustada uuesti kaebaja kaasamine ehitusteatise menetlusse. Koos kaebusega esitas XX esialgse õiguskaitse taotluse ning taotluse ennistada vajadusel kaebuse esitamise tähtaeg. Kohila vald lubas ebaõigesti ehitada abihoone ilma DP-d koostamata (vt PlanS § 125 lg 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7). Lubades ehitada ehitusteatises märgitud parameetritega teise hoone kinnistule, mille pindala ei ületa 1500 m2, rikkus vallavalitsus Kohila valla üldplaneeringu (ÜP) ja PlanS nõudeid. Koostada oleks tulnud DP, mis näeb ette ÜP muutmise. Vallavalitsus nõustus 25.09.2019 ehitisteatises abihoone ehitusprojektiga, rikkudes kohustust kontrollida hoone kasutusotstarvet. Vastustaja jättis ebaõigesti kaebaja ehitusteatise menetlusse kaasamata. Projekteeritava hoone asukoht planeeriti vahetult tema kinnistu piiri ja aiamaja juurde. Seetõttu tuli arvestada kaebaja õiguste ja huvidega ning tagada, et temale kuuluva kinnistu väärtus ei väheneks (EhS § 36 lg 5 p 4). Rikutud on kaebaja õigust privaatsusele ja õigusaktidega nõutavale insolatsiooni tasemele. 25.09.2019 ehitusteatises nr 1911201/09753 toodud abihoone ei vasta ÜP-s, PlanS-s ega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Järgitud ei ole proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebus on halduskohtule esitatud tähtaegselt (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 5). Kui kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödas, palub kaebaja tähtaja ennistada, sest ta ei teadnud ega saanud mõistlikult teada enne 06.05.2020, et ehitusteatis nr
3(9)
3-20-1246 1911201/09753 oli väljastatud. Seega oli kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Kui puudatud isikud jätkavad ehitustegevust kohtumenetluse ajal, võib tekkida olukord, kus kaebaja jaoks positiivse kohtulahendi jõustumisel on abihoone valmis ehitatud ning kohtulahendi täitmine võimatu. Seega tuleb esialgse õiguskaitse korras keelata ehitustegevus.
10.Kohila vald leiab, et kaebus ei ole tähtaegne ning palub jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Kaebaja kinnitab ehitusteatisest teadasaamist 06.05.2020. Kaebus on kohtule esitatud 30.06.2020, seega pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebusest ei nähtu ning Kohila vallale ei ole teada asjaolusid, mis takistasid kaebajal kaebuse tähtaegset esitamist ning oleks aluseks tähtaja ennistamisele.
11.Tallinna Halduskohtu 06.07.2020 määrusega jäeti XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 1), jäeti rahuldamata XX taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (p 2) ning lõpetati haldusasjas nr 3-20-1246 menetlus (p 3). Kaebaja on pöördunud kohtusse nõudega tühistada Kohila Vallavalitsuse 25.09.2019 ehitusteatis nr 1911201/09753. EhS § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. EhS § 36 lg 5 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega seotud asjaolusid. Kui esinevad EhS § 36 lg-s 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 6). Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Praeguses asjas ei ole haldusakti antud. Eelneva tõttu pole kaebajal võimalik esitada tühistamiskaebust. Kaebaja on täiendavalt esitanud kohustamisnõude viia läbi ehitusloa menetlus ning otsustada uuesti kaebaja kaasamine menetlusse. XX pöördus Kohila Vallavalitsuse poole 07.06.2019 kaebusega ning juhtis tähelepanu vaidlusaluse hoone püstitamise puudustele. Ühtlasi palus XX kaasata ennast ehitusteatise menetlusse. Kaebaja pöördus 19.07.2019 täiendavalt Kohila Vallavalitsuse poole. Kohila Vallavalitsus vastas XX-le 19.08.2019 kirjaga nr 21.2-5.2/1106-1 ning selgitas vaidlusaluse ehitusteatise ning kaebaja menetlusse kaasamisega seonduvat. Seega algas tähtaeg kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks 19.08.2019 ning lõppes 18.09.2019. Kaebaja pöördus kohtusse 29.06.2020, seega hilinenult (HKMS § 46 lg 2). Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuna ei teadnud enne 06.05.2020, et ehitusteatise nr 1911201/09753 alusel oli ehitamine lubatud. Kaebaja välja toodud mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole piisav. Kaebaja ei saanud järeldada kolmandale isikule tehtud ettekirjutusest, et haldusmenetlus ehitusteatise osas lõpetatakse. Mõistlik oleks olnud eeldada, et kolmas isik kõrvaldab ehitusteatises esinevad puudused. Kohila vald selgitas 19.08.2019 kaebajale, et ei pea vajalikuks kaebajat ehitusteatise menetlusse kaasata. Lisaks selgitati, et vaidlusaluse ehitusteatise menetlus on pooleli ning kohalik omavalitsus teostab vajadusel ehituse osas järelevalvet, kui suvila ehitamine ei vasta ehitusteatisele. Eelnevast pidi kaebaja aru saama, et teda ei kaasata haldusmenetlusse ning juhul, kui ta leidis, et tema 4(9)
3-20-1246 subjektiivseid õiguseid rikutakse, pöörduma vajadusel kohtu poole. Kaebajat esindas haldusmenetluses advokaat. Ka juhul, kui eeldada, et kaebaja sai 06.05.2020 teada, et ehitusteatise alusel on ehitamine lubatav, on ületatud 30-päevane kaebetähtaeg. Viimane päev kohustamis- või tühistamiskaebusega kohtusse pöördumiseks oli 05.06.2020. Kaebus on allkirjastatud 05.06.2020, kuid halduskohtule on kaebus esitatud 29.06.2020. XX edastas 05.06.2020 kirja pealkirjaga „X kaebus kohtusse“ e-posti aadressile [email protected], mille vastusena edastati venekeelne viide, et sellist e-posti aadressi ei leitud. Kaebaja pöördus 26.06.2020 halduskohtu kantselei poole päringuga ning selgus, et kaebust kohtusse ei saabunud. IT administraator on märkinud vastuses päringule, et pärast kirja valele aadressile saatmist saatis kaebaja meiliteenuse pakkuja poolt saadetud veateate õigele aadressile [email protected]. Menetlustähtaja ennistamist ei saa õigustada asjaolu, mis oli tähtaega rikkunud menetlusosalise mõjuulatuses (Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2020 määrus asjas nr 2-19-17664). Kuna kaebajale läks teade, et ta edastas kaebuse valele e-posti aadressile, oleks ta pidanud kohe astuma samme, et edastada kaebus õigele e-posti aadressile. Kaebaja pöördus halduskohtusse alles 26.06.2020 ning kaebus esitati 29.06.2020. Seega ei olnud kaebaja kohtusse pöördumisel piisavalt hoolas. Tegemist ei ole objektiivse asjaoluga, mis oleks mõjutanud kaebaja võimalusi kohtusse pöördumiseks. Haldusasja menetluse lõpetamise tõttu (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2) jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.XX palub 20.07.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.07.2020 määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks, samuti kohaldada esialgset õiguskaitset. Ehitusteatis nr 1911201/09753 kanti 25.06.2019 ehitisregistrisse puudatud isikute, mitte vallavalitsuse poolt ja seetõttu hindas halduskohus vääralt kaebuse liiki. Kaebaja esitas kaebuse abihoone ehitamise lubatavuse kontrollimiseks. HKMS § 5 lg 1 p 5 alusel võib kohus teha haldusorganile ettekirjutuse toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, st tühistada nõustumine 25.09.2019 ehitusteatisega nr 1911201/09753. Lisaks on õigusvastane vastustaja toiming, millega nõustuti 25.09.2019 ehitusteatise nr 1911201/09753 alusel ehitamisega (HKMS § 5 lg 1 p 6). Seega kohaldub 3-aastane kaebetähtaeg (HKMS § 46 lg 5). Kaebaja pädevuses on määrata kaebuse liik. Halduskohtul oli võimalus küsida kaebajalt selgitusi. Halduskohus ei ole 06.07.2020 määruses võtnud seisukohta kaebaja märgitud kaebuse liigi ja kaebetähtaja osas. Kaebaja saatis 05.06.2020 kaebuse valele e-posti aadressile [email protected], kuid saades infokirja, et kaebus ei ole adressaadini jõudnud, saatis ta kaebuse samal päeval õigele aadressile [email protected] ja sai samal päeval kell 20.32 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja automaatse vastuse kaebuse vastuvõtmise kohta. Kaebaja pöördus 29.06.2020 kohtu poole seetõttu, et ootas kohtult vastust. Saades teada, et väidetavalt ei ole tema kaebus kohtusse jõudnud, saatis XX kaebuse uuesti. Sellises olukorras tuleb kaebus lugeda õigeaegselt esitatuks või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, sest kaebajale tuli automaatne teade kaebuse kättesaamise kohta. Viivitus tekkis kohtu tarkvara vea tõttu. Kaebaja sai teada ehitusteatisega nõustumisest 06.05.2020, mil puudatud isikud hakkasid uuesti abihoonet ehitama. 3-aastane kaebetähtaeg ei ole möödunud. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt, isegi kui lugeda see esitatuks 29.06.2020. 5(9)
3-20-1246 Juhul kui puudatud isikud jätkavad ehitustegevust määruskaebuse menetlemise ajal, võib tekkida olukord, kus kaebaja jaoks positiivse kohtulahendi jõustumisel on abihoone valmis ehitatud ning kohtulahendi täitmine muutub võimatuks. Kaebaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset.
13.Kohila vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Tõene ei ole määruskaebuses esitatud väide kaebuse esitamisest Tallinna Halduskohtu õigele e-posti aadressile ja tõendi saamisest kaebuse vastuvõtmise kohta 05.06.2020 kell 20.32. Tegelikke asjaolusid on kirjeldatud halduskohtu 06.07.2020 määruse p-s 10. Ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid haldustoiming. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel. Kohila vald ei ole haldusakti andnud. Seega pole võimalik esitada tühistamiskaebust (Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11). Kaebaja on soovinud Kohila valla kohustamist ehitusloa menetluse läbiviimiseks, kaebaja kaasamiseks ning asja uueks otsustamiseks. Tegemist on kohustamiskaebusega, millele kehtib HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg. Juhul kui tegemist oleks tuvastamiskaebusega, oleks kaebus lubamatu (HKMS § 45 lg 2). Kaebajal ei ole võimalik määruskaebuse menetluses kaebust muuta (HKMS § 49 lg 1; Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
14.Määruskaebus sisaldab ühte lisa. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib lisatud dokumendi asja materjalide juurde võtmist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
15.Määruskaebusele lisatud tõend (dtl 133) on korduv dokument ja juba varem toimikusse lisatud (dtl 8). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1) ning hindab neid kogumis (HKMS § 61 lg 2). Seejuures võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule juba halduskohtule esitatud tõendit. Toimiku koormamine dubleeriva dokumendiga ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus viidatud dokumendi (dtl 133). II
16.Kaebaja ei ole rahul tema naaberkinnistule ehitatava abihoonega ning on vaidlustanud 25.09.2019 ehitusteatise abihoone ehitamiseks.
17.Riigikohus selgitas haldusasjades nr 3-17-1152 ja 3-17-1859, et ehitusteatisele vastamata jätmine kohaliku omavalitsuse poolt (ehitamise lubamine) on toiming HMS § 106 lg 1 ja HKMS § 6 lg 2 mõttes. Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest (Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas 6(9)
3-20-1246 nr 3-17-1152, p 11). Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale täiendavaid nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel (Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11; 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 15). Olukorras, kus kohalik omavalitsus on ehitusteatisega nõustunud ega ole esitanud täiendavaid tingimusi, kuid isik soovib endiselt ehitamise nõuetele vastavust kontrollida (ehitusjärelevalve läbiviimist), on võimalik esitada kohtule valla või linna vastu kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 46 lg 2 ning riigivastutuse seaduse § 6 lg 3) 30 päeva jooksul järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve teostamist (EhS § 130 lg 2; Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 317-1152, p 10). Kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega (Riigikohtu 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 15).
18.Ehitisregistri väljavõttest nähtuvalt on 25.09.2019 loetud ehitusteatis teavitatuks (dtl 54). Vastuses määruskaebusele on Kohila vald kinnitanud, et täiendavat haldusakti EhS § 36 lg 5 mõttes ei ole antud. Seega tuli kaebajal ehitusteatise vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise (ehitusteatisega nõustumise) teadasaamisest arvates nõudega kohustada kohalikku omavalitsust läbi viima täiendav ehitusteatise kontrollimenetlus.
19.Praeguses asjas ei kohaldunud 3-aastane kaebuse esitamise tähtaeg. HKMS § 46 lg 5, millele kaebaja viitab, reguleerib tuvastamiskaebuse esitamise tähtaega. Halduskohus tõlgendas kaebust õigesti, kui märkis, et kaebaja soovib vastustaja kohustamist täiendava kontrollimenetluse läbiviimiseks (vt ka ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi ehitusteatise vaidlustamise kohta). Tuvastamiskaebusega ei oleks kaebajal võimalik sama eesmärki saavutada. Kuna kaebajal olid efektiivsemad võimalused enda õiguste kaitseks (kohustamiskaebuse esitamine), ei oleks tuvastamiskaebus lubatav (HKMS § 45 lg 2). Halduskohus ei pidanud suunama kaebajat perspektiivitu nõude esitamisele.
20.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema Kohila valla 19.08.2019 kirjast arvates (dtl 37–39). Toimikus puuduvad andmed selle kohta, millal kaebaja sai kirja kätte. Lisaks nähtub kaebusest ning vallale esitatud pöördumisest, et kaebaja peab eelkõige enda õigusi rikkuvaks ehitatava abihoone parameetreid ning nende võimalikku mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele (omandiõigusele ja privaatsusele), mitte enda kaasamata jätmist ehitusteatise menetlusse, kuigi kaebuses on XX mh taotlenud enda kaasamist nimetatud menetlusse. Lisaks on vastustaja 19.08.2019 kirjas selgitanud, et 07.08.2019 ettekirjutuse alusel peatati ehitustegevus Metsakodu tn 27 kinnistul (vt ka dtl 41) ning 19.08.2019 kirja koostamise ajaks ei olnud ehitusteatise kontrollimenetlus lõppenud. Seega ei olnud välistatud, et kohalik omavalitsus keeldub ehitusteatise kooskõlastamisest või esitab ehitamisele täiendavaid nõudeid (väljastab haldusakti), hoolimata sellest, et valla seisukohad viitasid pigem ehitusteatisega nõustumisele. Sellises olukorras ei pidanud kaebajale olema mõistlikult arusaadav, et tal tuleb 19.08.2019 kirja saamise järel pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse kohustamisnõudega, kuigi kontrollimenetlus oli pooleli. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 25.03.2020 määruse asjas nr 3-20-236 p-s 19 viitega Riigikohtu määrusele asjas nr 3-17-1152, et olukorras, kus isik on saanud teadlikuks, et kohalik omavalitsus on ehitusteatise aktsepteerinud – sõltumata sellest, kas ta on varem ehitusteatise menetlusse kaasatud –, saab ta vajadusel esitada halduskohtule kohustamiskaebuse, et kohalik
7(9)
3-20-1246 omavalitsus otsustaks uuesti järelevalvemenetluse algatamise üle, st kontrolliks ehitusteatise esitamise õiguspärasust. Selles osas tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
21.Kaebaja on haldus- ja ringkonnakohtus märkinud, et sai ehitusteatise kooskõlastamisest teada 06.05.2020, kui märkas, et naaberkinnistul jätkatakse ehitustegevusega. Vastustaja ei ole sellele kuupäevale kui ehitusteatisega nõustumisest teadasaamise kuupäevale vastu vaielnud. Samuti on kaebaja esitanud enda väidete tõenduseks fotod naaberkinnistul toimuvast ehitustegevusest (dtl-d 49–53). Muid tõendeid, mis viitaksid kaebaja varasemale ehitustegevusest teadasaamisele, ei ole haldusasja materjalide juurde esitatud. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks arvestada kaebetähtaega nimetatud kuupäevast arvates.
22.Kaebaja selgitas, et esitas algselt kaebuse 05.06.2020 valele e-posti aadressile [email protected], kuid saades kirja, et kaebus ei ole adressaadini jõudnud, saatis ta kaebuse samal päeval õigele aadressile [email protected] ja sai samal päeval kell 20.32 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja automaatse vastuse kaebuse vastuvõtmise kohta. Kaebaja pöördus 29.06.2020 kohtu poole seetõttu, et ootas kohtult vastust. Saades teada, et väidetavalt ei ole tema kaebus kohtusse jõudnud, saatis XX kaebuse uuesti (dtl-d 7–9). IT-abi 26.06.2020 vastusest nähtub, et aadressilt [email protected] on 05.06.2020 võetud vastu üks kiri, mille sisust paistab, et saatja saatis kirja alguses valele aadressile [email protected] ning saatis seejärel meiliteenuse pakkuja poolt saadetud veateate õigele aadressile [email protected] (dtl 1). Halduskohus asus seisukohale, et kaebus halduskohtule on esitatud 29.06.2020, seega mittetähtaegselt ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad alused.
23.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-3013, p 12; 19.04.2006 määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
24.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud kokkuvõtvalt õigele järeldusele, et kaebus esitati pärast kaebetähtaja möödumist ja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata.
25.IT-abi 26.06.2020 vastus kinnitab, et kaebaja saatis 05.06.2020 esmalt halduskohtule mõeldud kaebuse valele e-posti aadressile ning sai enda e-posti teenuse pakkujalt teate, et sellist e-posti aadressi ei eksisteeri. Samal päeval edastas kaebaja enda sõnul kaebuse Tallinna 8(9)
3-20-1246 Halduskohtu Tallinna kohtumaja õigele e-posti aadressile ning sai selle kohta kinnituskirja. Õige on kaebaja väide, et õigele kohtu e-posti aadressile saadetud e-kirja kohta tuli talle teade e-kirja kättesaamise kohta, ent IT-abi vastusest nähtub, et kaebaja edastas halduskohtule üksnes vastuse e-posti teenuse pakkuja poolt saadetud veateate kohta, mitte kaebust. Samuti ei ole põhjendatud käsitada 05.06.2020 halduskohtule saadetud e-kirja puudustega kaebusena, sest menetlusdokument, mis ei ole sisu ega vormi poolest kaebus, ei saa sisaldada ka kõrvaldatavaid puuduseid (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2019 määrus asjas nr 2-18-5836, p 8; justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 ,,Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 6 lg 1 p 5). Kaebuse koos lisadega edastas kaebaja halduskohtule 29.06.2020, seega mittetähtaegselt.
26.Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kuigi kaebajale saadeti kohtust automaatvastus e-kirja kättesaamise kohta, ei pidanud ringkonnakohtu hinnangul halduskohtul tekkima kaebajalt saadud e-kirja pinnalt arusaamist, et XX soov on esitada kaebus halduskohtule (vrdl ka määruse nr 59 § 7 lg 2). Kaebajal tuli endal olla piisavalt hoolikas ja kontrollida, et lisaks veateatele jõuaksid halduskohtuni ka kaebus koos võimalike lisadega. Tegemist on sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist saab isik ise vahetult mõjutada. Hoolsus ning vastutus selle eest, et kaebus koos vajalike lisadega jõuaks õigeaegselt kohtuni, lasub kaebajal (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2019 määrus asjas nr 2-18-5836). Praegusel juhul ei ole ka tegemist olukorraga, kus kaebaja ei olnud teadlik, et algselt esitatud kaebus ei jõudnud 05.06.2020 kohtuni. Veateate saamisel ning kaebuse korduval edastamisel oli kaebajal kohustus kontrollida, et e-kiri sisaldaks ka tegelikkuses neid dokumente, mida kaebaja soovis kohtule esitada. Seega puuduvad objektiivsed põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu subjektiivseid asjaolusid, mis õigustaksid tähtaja ennistamist.
27.Kuna halduskohus lõpetas haldusasja menetluse õigesti, on õigesti jäetud rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei pea ringkonnakohus seetõttu ka ise vajalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus selgitab siiski, et haldusasja menetluse lõpetamine ei võta kaebajalt ära võimalust pöörduda põhjendatud juhul vastustaja poole ehitusjärelevalve toimetamiseks. Ehitamise ja ehitise nõuetele vastavuse kontrollimise kohustus on vastustajal ka ilma puudutatud isiku pöördumiseta (EhS § 130 lg 2 p 2).
28.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.07.2020 määruse resolutsioon muutmata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb osaliselt asendada ringkonnakohtu põhjendustega.
29.Määruskaebuse esitamisel on 20.07.2020 tasutud riigilõiv 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu 15 eurot YY Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (HKMS § 104 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.