X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2019 otsuse nr 15.33.2/376-1 tühistamiseks ning 12.11.2018 taotluse nr 1044939684 uuesti läbivaatamise kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, esindaja Tatjana Ikim; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 01.07.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet andis 08.02.2018 otsusega Xle tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 137 lg 1 alusel elama asumiseks Eestis elava abikaasa juurde kehtivusajaga kuni 07.02.2019. X esitas 12.11.2018 Politsei- ja Piirivalveametile tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, mis registreeriti numbriga 1044939684.
2.Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 30.08.2019 otsusega nr 15.3-3.2/376-1 Xle tähtajalise elamisloa pikendamisest vastavalt välismaalaste seaduse § 123 p 2.
X esitas 12.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2019 otsuse nr 15.3-3.2/376-1 tühistamiseks ning 12.11.2018 taotluse nr 1044939684 uuesti läbivaatamise kohustamiseks. Kaebaja selgitas, et vaidlustatud otsuse sai ta kätte 05.09.2019.
4.Tallinna Halduskohtu 09.10.2019 määrusega võeti X kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 08.11.2019.
5.Tallinna Halduskohtu 24.04.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsusega rikutakse tema õigus perekonnaelule. Otsuse tegemisel ei ole hinnatud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning esitatud dokumente. Kaebaja kinnitab, et elab Y ühtse perena, ühel ja samal aadressil ..., nad abistavad üksteist, neil on tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, mille tõendiks on ühine majandamine, ühine eluase ja vara, üksteise eest hoolitsemine, igapäevaste ühiste murede lahendamine ning plaanid tuleviku suhtes. Abikaasadel on majapidamiskulude ühisus, vastastikune kokkulepe raha ühise kasutamise osas ning kulutuste jaotamine vastavalt kummagi abikaasa sissetulekule. Kaebaja töötab assistendina hambaarsti juures ning omab sissetulekut, mida kasutab ka pere huvides. Kaebaja rõhutab, et tegemist ei ole eraldi leibkondadega. Nende majanduslik side on tihe ning see vastab VMS §-de 138 lg 1, 139 ja 140 lg 1 sätestatule. Nõustuda ei saa väitega, et kaebaja ja tema abikaasa seletustes on mitmeid vasturääkivusi. Mõnesid erinevaid ütlusi ei saa pidada vasturääkivusteks. Esiteks inimesed ei pruugi mäletada kõiki detailseid asjaolusid ühtemoodi ega pöörata tähelepanu ühesugustele detailidele. Teiseks vastus sõltub ka sellest, kuidas on küsimus formuleeritud. Abielu püsivuse kindlakstegemisel ei oma tähtsust mitu päeva nädalas abikaasad ühes korteris elavad. Vajaduse korral käib taotleja korra nädalas tütre juures nt abistamas, aga see ei tähenda, et ta seal elab. PPA märgitud vastuolulised tunnistused abikaasa seletustes on tingitud sellest, et 10.12.2018, kui PPA ametnikud sisenesid ennast esitlemata tema korterisse, oli ta tõsiselt ehmunud ja et kaitsta abikaasat, andis üsna segaseid seletusi. On oluline, et abielu ei ole lahutatud ja abikaasadel on põhiseadusest tulenev õigus ise valida pereelu mudel. Seisukoht, et kaebajal ei ole takistusi koos abikaasaga oma kodakondsusriiki naasmiseks, ei ole õige. Ümberasumine oleks seotud ebaproportsionaalselt suurte raskustega ning perekond peaks ilmselgelt purunema, kuna tema abikaasa oma tervise seisundi ja vanuse poolest ei ole võimeline elukohariiki vahetama. Kaebaja poolt on täidetud kõik VMS sätestatud tingimused, ta austab Eesti seadusi ning tähtajalise elamisloa andmine ei kahjusta mingil määral avalikke huve.
7.Täiendavas 20.05.2020 seisukohas märgib kaebaja, et jääb varasemalt esitatud põhjenduste juurde ning kinnitab, et ta elab püsivalt koos abikaasaga ühel elamispinnal, kus asub tema ja Yi ühine vallasvara ning kus nad koos teevad koduseid töid, söövad ning veedavad vaba aega. Eriti hädavajalikuks osutus abikaasade vastastikune abi eriolukorras seoses COVID-19 viiruse levikuga, kuna Y, kus kuulub oma vanuse ja krooniliste haiguste tõttu riskigruppi, vajab pidevalt abi nii majapidamistöödes ja poe- ja apteegikaupade toomiseks, kui ka kehalise ja psühholoogilise aktiivsuse säilitamiseks. Seega ei ole õige formaalse hindamise tulemusel abielu fiktiivseks lugeda, mis tooks endaga abikaasadele kaasa ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi, kuna X peaks sel juhul Eesti Vabariigist lahkuma.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja on seisukohal, et X kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. PPA on oma otsuses tuvastanud, et kaebajal puudub Eestis perekonnaelu, tema abielu Y on fiktiivne. Seega
ei riku vaidlusalune otsus kaebaja õigust perekonaelule. Kaebaja väidab, et nad elavad kutsujaga ühtse perekonnana samal aadressil. Samas on haldusmenetluse käigus ilmnenud asjaolud, mis seavad selle kahtluse alla. PPA on oma otsuses põhjendatult toonud välja erinevad selgitused seoses elukoha ning koos ja eraldi elamisega. Kaebuses ei ole välja toodud ühtegi tõendatud seisukohta, miks PPA seisukohad ei ole õiged, vaid on esitatud üksnes paljasõnalisi väiteid. Y on andnud 10.12.2018 PPA-le ütluseid, mille kohaselt elab ta üksida ning sedasi juba viimased 3 aastat ja kaebaja elab oma tütrega... Y tõi ka välja, et kaebaja külastab teda vahel, kusjuures kaebajal Yi korterivõtmeid ei ole. Märkimist väärib, et kaebaja on PPA-le edastatud kirjas selgitanud, et nad leppisid kokku, et kuni 02.02.2019 on nad püsivalt ühenduses omavahel, mis samuti kinnitab, et nad ei elanud sellele eelnenud perioodil koos, sest vastasel juhul puuduks vajadus kokku leppida püsivas ühenduses olemises. Kui arvestada lisaks teisi otsuses kajastatud asjaolusid, siis see kogumis tekitab veendumuse, et kaebaja ja Yi vahel puudub pereelu. Samuti ei ole haldusmenetluse käigus antud selgitused tekitanud veendumust, et Yi ja kaebaja vahel esineks tihe majanduslik side. Yil ja kaebajal puudub ühine rahakott ning nad majandavad eraldi. Psühholoogilise sõltuvuse osas ei ole kaebuse seisukohad kummutanud PPA otsuse punktis 20.3. toodut. Kaebaja ei ole ka vastu vaielnud või püüdnud selgitada, miks näiteks käib kutsujaga arsti juures kutsuja tütar, mitte kaebaja, arvestades, et kaebaja toob kaebuses välja, et abikaasad pidevalt üksteise eest hoolitsevad. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et PPA otsuse punktides 20.1-20.3. on toodud selgitused ja põhjendused, miks kaebaja ja kutsuja pereelu ei vasta VMS § 138 lg-s 1 toodud kriteeriumitele. Õigustus ei saa olla ka see, et see on abikaasade valik, et nad igapäevaselt koos ei ela, sest vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks on peetud vajalikuks oma suhe sellisel kujul seadustada ehk abielluda, kui tegelikkuses ei soovitagi koos elada. See tekitab põhjendatult seisukoha, et abielu sõlmiti üksnes elamisloa saamise eesmärgil. Kaebajal ja Yil puudub ühine majapidamine ja tegelik pereelu. Nad ei sõltu teineteisest majanduslikult ega psühholoogiliselt. PPA on arvamusel, et tegemist on fiktiivse abieluga, mis on sõlmitud eesmärgiga elamisluba saada. Lähtudes eeltoodust on PPA seisukohal, et kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa pikendamise tingimustele, millest tulenevalt tuleb keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest. Riigil puudub põhiseadusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenev üldine kohustus respekteerida teise riigi kodanike tehtud elukohariigi valikut. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise, tema sealviibimise ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba.
9.Vastustaja jäi oma 21.05.2020 täiendavas seisukohas varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. PPA hinnangul ei kinnita ka täiendavate tõenditena esitatud pildid kaebajast ja Yist rooside ja lembehetkega asjaolu, et tegemist oleks tegeliku pereeluga. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja endiselt suutnud tõendada PPA otsuses väidetule vastupidist.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2019 otsust nr 15.33.2/376-1 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud otsusega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest. Lisaks tühistamisnõudele on taotletud veel ka 12.11.2018 esitatud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse nr 1044939684 uuesti läbivaatamise kohustamist. Põhivaidlus väljendub siiski Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2019 otsuse nr 15.3-3.2/376-1 õiguspärasuse küsimuses. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust on vaja hinnata ning kaaluda sel juhul kui peaks ilmnema, et vastustaja seisukoht tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise kohta oli õigusvastane. Vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
11.Tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise küsimuse lahendamine on vastavalt välismaalaste seaduse § 211 lõikele 1 Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ning selles ei ole ka vaidlust. Politseija Piirivalveamet on tuginenud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisel välismaalaste seaduse § 123 punktile 2.
12.Vastavalt välismaalaste seaduse § 131 lg 1 kohaldatakse tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui sama seadus ei sätesta teisiti. Välismaalaste seaduse § 123 punkti 2 kohaselt aga keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 2 oli kaebajale väljastatud 08.02.2018 tähtajaline elamisluba vastavalt välismaalaste seaduse § 137 lg 1 elama asumiseks pikaajalise elaniku elamisloaga ja ... sündinud abikaasa Y juurde, kuid (kõigepealt) kehtivusega kuni 07.02.2019. Kaebaja ja Y abielu oli sõlmitud neli-viis kuud varem, 20.09.2017. Elamisloa pikendamise taotluse esitamise ning vastava kontrolli teostamise järgselt asus aga vastustaja seisukohale, et abikaasadel puudub tihe majanduslik side, psühholoogiline sõltuvus ja et perekond ei ole püsiv, millest järeldus, et taotleja ei vastanud enam tähtajalise elamisloa saamise tingimustele ning elamisloa pikendamisest pidi keelduma.
13.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes vaidlustatud haldusaktis väljendatud seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 tervikuna välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Tähtajalise elamisloa andmine on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Antud juhul on Politsei- ja Piirivalveamet hinnanud kogu küsimust küllalt põhjalikult. Haldusakti maht on 17-18 lehekülge, varasemat menetluse käiku on kajastatud arvestatuna 2018. aasta veebruarist, kuid eelkõige alates 2018. aasta novembrist kui kaebaja esitas tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse ning õiguslikud põhjendused on samuti eraldi välja toodud. Vastustajaga tuleb nõustuda, et välismaalaste seaduse alusel abikaasa juurde elama asumiseks antava elamisloa puhul on oluline veel ka see, et abikaasade vahel oleks tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus. Välismaalaste seaduse § 138 lõikes 1 ongi sätestatud otsesõnu, et sellise elamisloa võib anda (ka pikendada) kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele on abielu välismaalaste seaduse ja vastava elamisloa võimaldamise või selle võimaldamisest keeldumise tähenduses fiktiivne kui see on sõlmitud eesmärgiga elamisluba saada ning isikute vahel puudub tegelik perekonnaelu. Vastustaja on seda kõike piisava põhjalikkusega hinnanud. Kohtu roll taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud ning kontrollida saab üksnes seda kas vastava haldusakti või vastavate haldusaktide andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Antud juhul ilmselgeid vigu ei nähtu.
14.Kokkuvõtlikult võib konstateerida, et vastustaja on tuginenud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisel mitmetele olulistele aspektidele, sealhulgas Yi 10.12.2018 küsitluste protokollile, millest nähtub selgelt, et (sisuliselt) ta koos kaebajaga ei ela, kuid teatava suhtluse on tinginud asjaolu, et nende tütred on sõbrannad. Vastustaja on toonud vaidlustatud haldusakti punktides 20.1, 20.2 ja 20.3 välja veel ka hulgaliselt erinevaid vasturääkivusi, mis ühekaupa ehk eraldivõetuna võivad taotluse rahuldamata jätmise põhjendamisel ka küsitavaks osutuda, kuid tervikuna viitab see üsna üheselt sellele, et vastustaja kaalutlused on õiged. Politsei- ja Piirivalveameti väitega, et kaebuses ei olegi tegelikult välja toodud ühtegi tõendatud seisukohta, mis vastustaja positsiooni ümber lükkaks, peab samuti nõustuma. Rahaliste kohustuste (sisulist) jagamist haldusasja materjalist ei nähtu, mis tähendab seda, et tegelik majandamine toimub eraldi. Esitatud pildimaterjal vastupidises ei veena. Kaebaja esitas 20.05.2020 suhete ilmestamiseks veel
täiendavat pildimaterjali ühistest koosviibimistest. Vastustaja märkis aga seonduvalt eelnimetatuga, et tutvussidemeid ei olegi eitatud ning koos võib ka pilte teha, kuid nende põhjal ei saa siiski järeldada, et tegemist on (välismalaste seaduse tähenduses) tegeliku pereeluga. Kohus nõustub vastustajaga, et need juurde esitatud fotod vaidlustatud haldusaktis kajastatut ümber ei lükka. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2019 otsuse nr 15.3-3.2/376-1 tühistamiseks alust.
15.Arvestades asjaolu, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei olnud alust, ei saa rahuldada ka vastupiduisel eeldusel baseeruvat ning 12.11.2018 taotluse nr 1044939684 uuesti läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet, mistõttu jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.