Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1901
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.09.2019 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 7001910128-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
15. juuni 2020. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1901 muutmata.
2.Jätta XX apellatsiooniastme riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-19-1901 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX lahkus Sri Lankalt 12.05.2019 ja saabus 13.05.2019 läbi Türgi Eestisse. Samal päeval esitas ta Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 30.09.2019 otsusega nr 7001910128-1 XX rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagas. Taotleja on rahvuselt singal ning usutunnistuselt budist, mistõttu ta ei kuulu usuvähemuse hulka. Taotleja aitas enda sõnul Sri Lankal kristlastest lapsi. Kodusõda tamilite ning singalite vahel on lõppenud, kristlaseid kuulub mõlemasse etnilisesse gruppi. Päritoluriigi informatsioonist nähtub, et Sri Lankal on usuvabadus ning usuvähemuste esindajad kuuluvad ka valitsusse. Lapsed saavad koolis valida usuõpetust vastavalt oma usule ning usust motiveeritud rünnakute korral pakub politsei kaitset ja võtab vastutusele ka budistlikke äärmuslasi. Seadused ei piira usuvähemusi, kuid ei ole välistatud, et kohalikud võimud võivad inimesi aeg-ajalt usulisel alusel diskrimineerida. Suurbritannia vaatlejad on jõudnud seisukohale, et Sri Lankal ei ole usulisel alusel tagakiusamist või tõsist ohtu. Kuna taotleja on budist ning singal, ei ole võimalik, et teda kiusatakse Sri Lankal taga. Taotleja väide sellest, et Sri Lanka valitsusele ei ole usugruppide omavaheline lõimumine ning pingete maandamine meeltmööda, ei vasta tõele. UNP partei ning valitsus üritab üha enam panna rõhku kogukondade lepitamisele. On ebausutav, et taotleja vastu tunneks huvi või tema salongis toimunud rünnaku taga oleks olnud riigivõim või selle institutsioonid. Kuna taotleja sõnul levitas ta budistlikus templis sõna sellest, et kristlasi tuleb aidata, siis ei ole välistatud, et on teatud osapooli, kellele taoline tegevus ei pruugi meeldida. Isegi juhul, kui taotleja on usulise temaatikaga astunud vastu oma riigis valitsevatele tavadele, ei tähenda see, et sellele peaks järgnema tagakiusamine. Ka juhul, kui rünnaku motiiviks oli taotleja poolt templis räägitu, ei ole ühekordne intsident tagakiusamine. Igas ühiskonnas võivad tekkida isikutevahelised konfliktid, sh usust ning veendumustest tingituna. Taotleja kirjeldatud asjaolud ei viita sellele, et tema ründajateks oleksid olnud riigivõimu esindajad. Politsei vahistas taotleja ründajad. Taotlejat ei saa VRKS § 4 lg 1 alusel tunnustada kui pagulast. Riigis esinevate terrorirünnakute ja vägivallaintsidentide toimepanijad on võrdselt nii islamiäärmuslased kui ka budistid. Vägivallaintsidentide levik ning sagedus ei ole sellised, et pidada Sri Lankal toimuvat siseriiklikuks või veel enam rahvusvaheliseks konfliktiks, millest tulenevalt on taotleja täiendava kaitse mõistes tõsises ohus. Sri Lankal on efektiivne kontroll julgeolekujõudude üle ning politsei koos keskvõimuga võtab vastutusele rünnakute korraldajaid. Taotleja suhtes ei rakendata surmanuhtlust ega muud ebaväärikat või ebainimlikku kohtlemisviisi. Kristlased, keda taotleja on aidanud, ei ole Sri Lankal tõsises ohus usulahk ega liikumine.
2(8)
3-19-1901
3.XX esitas 10.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.09.2019 otsuse nr 7001910128-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. PPA on jätnud hindamata sotsiaalsesse gruppi kuulumise ja rahvuse kui võimalikud tagakiusamise alused. PPA on jätnud arvestamata kaebaja selgitustega, et ta on budist, kuid teised isikud arvavad, et kaebaja on usku muutnud, kuna kaebaja aitab kristlasi. Toimunut võib pidada tagakiusamiseks ka rahvuse alusel, sest rahvuse all ei mõisteta ainult kodakondsust, vaid määratletakse ka kuulumist mõnesse etnilisse, rassilisse või keelelisse rühma. Erinevatest allikatest nähtub, et isikuid, kes muudavad oma usku, vahetades budismi mõne muu usu vastu, ahistatakse ja diskrimineeritakse nii pereliikmete kui ka ühiskonna poolt. Kristlikke kirikuid üritatakse sulgeda ja neid rünnatakse. Lapsi sunnitakse õppima budismi (budistide klassides), kuigi põhiseaduse järgi on Sri Lankal usuvabadus ja õigus teha hariduse osas vabu valikuid. Kaebaja ei ole usust loobunud, kuid valitsus on seisukohal, et kaebaja reedab budismi. Kaebaja lahkus Sri Lankalt poliitiliste probleemide tõttu. Kaebajat kiusab taga poliitiline partei UNP ja selle juht LK, kellele on vastumeelne kaebaja ideoloogia ja kogukondlik tegevus. Kaebajal on riigivõimu suhtes kriitiline positsioon, ta ei toeta praegust valitsust ja ta keeldus nende poolt hääletamast. 2019. a aprillikuus teravnes vähemusrahvuste ähvardamine ja tagakius pärast seda, kui toimus pommitamine lihavõttepühade ajal. Sihikindlalt sihitakse usuvähemusi, nii kristlasi kui ka moslemeid. Kuigi kodusõda lõppes ametlikult 2009. a-l, jätkatakse vähemusrahvuste kiusamist ja seda ka ajaloolisel taustal. Juba pikka aega on vähemusrahvused tõrjutud, nende usku ei aktsepteerita, neid peetakse „võõrasteks“. Valitsuse silmis ohustab vähemusrahvuste kasv budiste, mistõttu pole neile õiguste võimaldamine ning nende toetamine võimude huvides. Tagakiusamise aluseks võib pidada ka sotsiaalsesse gruppi Sinhal Youth Community kuulumist, sest see noorteorganisatsioon tegeleb vähemusrahvuste õpilaste abistamisega. Samuti levitab see ideoloogiat, mille järgi kõik usulised ja etnilised inimrühmad peaksid ühinema ja rahumeelselt koos eksisteerima. Sellisesse gruppi kuulumist valitsus ei toeta, sest see ohustab praeguste poliitikute võimu. Kaebaja ütlused on järjekindlad, tõenäolised ning sisaldavad olustikulisi ja isiklikke asjaolusid, milles puuduvad vastuolud ning mis on dokumentaalselt tõendatud. Kaebaja selgitas ka seda, miks ta valis sihtriigiks Saksamaa, kuivõrd uuris internetist, et sinna on oma perekonda kergem üle viia. Oluline ei ole, kuhu riiki kaebaja kavatses jõuda või kuhu saabus. Oluline on see, miks kaebaja oli sunnitud oma kodu maha jätma ja koduriigist põgenema. Sri Lankal on juhtumeid, kus politsei ja õiguskaitseasutused ei tegutse usuvähemuste vastu suunatud juhtumite korral ega võta süüdlasi vastutusele. Ka internetiallikatest nähtub, et vähemuste tagakiusamine on alates 2012. a-st intensiivistunud. Sõdurid ründavad kristlasi ning põletavad kirikuid. Ähvardused ja hirmutamine on laialt levinud. Kohalikud omavalitsused ega politsei ei tee rünnakute ärahoidmiseks midagi ja on mõnikord ka ise rünnakute kaasosalised. Põhiseadusega on küll tagatud õigus omaks võtta teisi uske ning neid vabalt jutlustada ja praktiseerida, kuid praktikas see nii ei ole. Kui oht elule või tervisele poleks reaalne või tõsine, poleks kaebaja lahkunud koduriigist, kus oli töö ja vaevaga soetatud vara (auto, maja), püstitatud äri ja loodud perekond. Kaebajat kiusatakse taga mitme kriteeriumi alusel, seega on täidetud VRKS § 4 lg-s 1 kohaldamise eeldused. Juhul, kui kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, kvalifitseerub ta täiendava kaitse saajaks. Kaebaja on selgitanud ja esitanud ka tõendid reaalselt aset leidnud juhtumite kohta. Kaebaja perekond on sunnitud ennast peitma ja otsima turvalist elukeskkonda, sest neid ähvardab 3(8)
3-19-1901 tapmine. Kaebaja ei fikseerinud kõiki juhtumeid, sest ei mõelnud alguses riigist lahkumise peale. Pärast seda, kui elu muutus väljakannatamatuks ja hakkasid tekkima enesetapumõtted, otsustati siiski minna Saksamaale, et taotleda varjupaika, sest neil on laps, kelle nimel tuleb elada ja pingutada. PPA on jätnud tähelepanuta Sri Lanka advokaadi saadetud kirja, milles advokaat kinnitab juhtumeid ning on valmis andma täiendavat informatsiooni. Arvestada tuleb, et kaebaja on teisest kultuuriruumist. Arvestades ka psüühilist traumat, kaebajal esinevaid keeleprobleeme, õigusteadmiste puudumist, ebakindlustunnet, hirmutunnet enda ja oma perekonna elu pärast. Kuna kaebaja tagakiusajaks on riik, siis on kaebajal võimatu pöörduda tagasi päritolumaale, sattumata tagakiusu ohvriks ning riigis ümber paikneda. PPA on rikkunud haldusakti selguse põhimõtet sellega, et ühelt poolt nõustub PPA, et Sri Lankal diskrimineeritakse ja suhtutakse negatiivselt vähemusrahvustesse ja nende toetajatesse, kuid teiselt poolt leiab, et kaebajal puuduvad tagasipöördumiseks objektiivsed takistused.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL art 10 (1) d kohaselt kuulub isik sotsiaalsesse gruppi, kui selle grupi liikmetel on mingi sarnane sünnipärane tunnus; ühine taust, mida ei saa muuta; või kes jagavad mingit kindlat veendumust, mis moodustab nii olulise osa nende identiteedist, et isikut ei saa sundida sellest veendumusest loobuma ning lisaks on sellel grupil päritoluriigis mingi kindel teistest eristav tunnus, mille pärast peetakse neid päritoluriigis teistsuguseks. Näiteks tuuakse, kui sotsiaalse grupi moodustavad samast soost isikud (nt lastega üksikemad) või samasuguse (s.o teistsuguse) seksuaalse sättumusega isikud. Kohtud on korduvalt leidnud, et sotsiaalne grupp eelmainitud tähenduses on midagi püsivamat, millest isik nii kergelt lahti öelda ei saa (sünnipära, tavad, perekondlik positsioon). PPA ei ole tuvastanud, et kaebaja kuuluks sotsiaalsesse rühma, mis on päritoluriigis tagakiusatud. Vale on kaebaja arvamus, et tema kuulumine kristlasi aitavasse organisatsiooni Sinhal Youth Community võrdsustub sotsiaalsesse gruppi kuulumisega Genfi konventsiooni mõistes. Tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga, mille liikmetel ei ole sellist tunnust, mida ei saa muuta või mis oleks eristav. Organisatsiooni eesmärk ühtib riigi valitsuse eesmärgiga ühendada erinevaid kogukondi. Kaebajal on Sri Lanka kodakondsus, ta on rahvuselt singal ja usutunnistuselt budist, ehk kaebaja esindab riigi enamust. Kaebaja seisukoht, et kristlus on võrreldav rahvusega, on absurdne. Päritoluriigi informatsioonist selgub, et Sri Lanka valitsus ja parlament koosneb erinevate usurühmade ja rahvuste esindajatest ning valitsuse eesmärgiks on kogukondade ühendamine. Seega ei ole usutav, et valitsus on seisukohal, et kaebaja reedab oma usku. Kuigi kaebaja ütlused on järjepidavad, on need päritoluriigi informatsiooniga vastuolus. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tagakiusu tema päritoluriigis. Kaebaja esitatud 25.11.2018 arstitõend ja tema naise pöördumine politseisse ei kinnita, et tegemist võis olla rünnakuga, mis kvalifitseerub tagakiusu aktiks Genfi konventsiooni mõistes. Kaebaja väide, et teda ründasid Sri Lanka ministri LK saadetud turvamehed, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole veenvalt suutnud selgitada, miks tema profiil on taoline, et riigi minister soovib teda kõrvaldada. Kaebaja tagakiusuhirm ei ole põhjendatud. Vastavalt päritoluriigi informatsioonile on Sri Lanka usuvabadust aktsepteeriv riik. PPA ei eita, et kristlasi võidakse Sri Lankal diskrimineerida. Samas soosib päritoluriigi informatsiooni järgi Sri Lanka valitsus
4(8)
3-19-1901 kogukondade lepitamist ning ka politsei tegutseb selle nimel, et budistlik enamus riigis ei paneks toime kuritegusid usuvabaduse suunal. PPA on arvestanud kõikide kaebaja esitatud tõenditega. PPA ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja väiteid oma eriala, vara ega salongis toimunud rünnaku osas. Samas on kaebaja väited tagakiusust ebausutavad. Kaebaja ei ole suutnud selgeks teha ega tõendada, mis põhjustel kõrge profiiliga poliitik võrdlemisi demokraatlikus ning vabas riigis just kaebajat ohustab. Sri Lankal ei ole mõningane usuvabaduse piiramine ja diskrimineerimine sellisel tasemel, et anda üksnes usuvähemusse kuulumise tõttu rahvusvaheline kaitse. Seda enam ei ole rahvusvahelist kaitset vaja inimesel, kes on enamuse esindaja, kuid aitab usuvähemusi. Kaebajal puuduvad tagasipöördumiseks objektiivsed takistused. Samuti on kaebajal võimalus soovi korral ümber paikneda riigisiseselt. Näiteks elab kaebaja naise ema pealinnas Colombos, mille populatsioon on ligikaudu 5,6 miljonit.
5.Tallinna Halduskohus jättis 13.01.2020 otsusega kaebuse rahuldamata, vastustaja menetluskulud tema enda kanda ning kaebaja menetluskulud riigi kanda. Kohus nõustus vaidlustatud otsuses toodud seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2). Kohus jagas PPA seisukohta, et Sri Lankas kristlasi mingil määral küll diskrimineeritakse, kuid kaebaja kirjelduste kohaselt temaga juhtunud ähvardused ja rünnak ei ole usutavad. Kaebaja istungil antud ütlused selle kohta, et ta on ühenduse Sinhala Young Buddhist Organisation esimees, ei ole usaldusväärsed. Vestlusel PPA-ga 05.06.2019 ei maininud kaebaja alguses selle organisatsiooni nime. Kaebaja ütles, et ta üritas luua kommuuni, mis ühendaks kõiki uske ning sellel parteil ei ole konkreetset nime (küsimus 7). Hiljem, küsimusele 9 vastates, ütles ta organisatsiooni nimeks singalite noorte kogukond. Küsimusele 42 vastas ta, et kuulub vaid ühte organisatsiooni. 2012. a-l on loodud Facebookis grupp Sinhala Youth League ca 512 jälgijaga, selle postituste järgi on nad hoopis edendanud budismi, mitte uskudevahelist sallivust (PPA otsuse allviide 25). Ei saa ka väita, et tegu on sama organisatsiooniga, millest kaebaja on rääkinud. Peale nimetatud andmete ei leia organisatsiooni kohta internetist midagi. Kaebaja ei ole nimetanud inimesi, kellega ta seal on koostööd teinud. Kaebaja väited, et elektrooniliste kanalite kaudu ei suhelda üldse, ei saa olla kooskõlas organisatsiooni liikmete väidetava arvukuse (kaebaja kinnitusel mitu tuhat) ja organisatsiooni tähtsusega. Posterite kleepimisega seintele ei ole võimaik sellise organisatsiooni tegevust ja kooskäimisi hallata. Kaebaja on väitnud, et neil oli algselt WhatsApp grupp, mida valitsus on asunud piirama. Jääb arusaamatuks, kuidas ja kes seda gruppi piirama asus. Arvuka liikmeskonnaga ühingu organisatsioonilisteks küsimusteks oleks WhatsApp grupp ka ebapiisav vahend. Kaebaja ei ole isegi ühegi meililisti või meili teel suhtlemise kohta ühtegi väidet esitanud. Kaebaja seos selle organisatsiooniga ei tule välja ühestki tõendist. Ei ole usutav, et kaebaja suutis ühingut omavahenditest finantseerida (istungil väitis kaebaja, et raha saadakse liikmetelt ja peamiselt on see tema enda raha, protokoll kell 11:49). Kaebaja väiteid selle kohta, et minister LK on talle isiklikult ähvarduskõnesid teinud, ei ole usutavad. Ei ole loogiline, et minister muretseb väikese kogukonna asutamise pärast nii väga, et ta selle asutamise hetkest helistab kogu aeg tema väidetavatele juhtfiguuridele (ja seejuures ei ole neil internetis oma tegevuse kohta midagi). Sri Lanka on ka opositsiooni jaoks suhteliselt turvaline riik. Isegi kui kaebaja tegevus oleks minister LK partei tegevusele ebasoodne, ei hakkaks minister isiklikult ähvarduskõnesid tegema. Eelkõige aga ei nähtu, et organisatsiooni väidetav eesmärk – suurendada ühiskonnas usulist tolerantsust – oleks olnud UNP eesmärkidega vastuolus. LK kuulub ise parteisse UNP, mis toetab usulist lõimumist ning on päritolumaa info kohaselt mõõdukas ja pigem läänemeelne. Kaebaja väidete kohaselt olevat minister teinud ähvarduskõnesid aga juba siis, kui ühenduse liikmeid oli sadakond. Kõik see on ebausutav. 5(8)
3-19-1901 Väidetav rünnak kaebaja vastu 2018. a-l (vestlusel PPA-ga 05.06.2019 on ta maininud hoopis 2017. a-t) tema juuksurisalongis ei ole usutav. Peale põsel oleva kriipsu ei ole rünnaku kohta mingeid tõendeid. Ei ole usutav, et see kriips on tulnud kirjeldatud rünnakust, kuna rünnaku tegelikule toimumisele ei viita ükski tõend. Ka kaebaja 05.06.2019 PPA-ga peetud vestlusel esitatud väited, et tema peret on üritatud autodega alla ajaga (küsimus 119) ja et tema maja on kividega rünnatud (küsimus 5), ei ole tõsiseltvõetavad. Kui kaebaja pere on tema väidete kohaselt samasuguses ohus, nagu tema ise oli, on arusaamatu, miks pere sinna maha jäeti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub 12.02.2020 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on kaebuses tuginenud peamiselt poliitilistele probleemidele, tema elu sai Sri Lankal läbi just poliitiliste probleemide pärast. Kaebajat kiusab poliitiline partei UNP ja selle juht LK, kellele on vastumeelne kaebaja ideoloogia ja kogukondlik tegevus. Poliitilise meelsusega on lähedalt seotud sotsiaalsesse või ühiskondlikku gruppi kuulumine ja seda just poliitiliste vaadete pärast. Seetõttu võib tagakiusamise aluseks pidada ka sotsiaalsesse gruppi Sinhal Youth Community kuulumist, sest see noorteorganisatsioon tegeleb vähemusrahvuste õpilaste abistamisega. Kaebaja ütlused ei ole vastuolulised. Kaebaja ütlused on järjekindlad, tõenäolised ning sisaldavad olustikulisi ja isiklikke asjaolusid, ning need on dokumentaalselt tõendatud. PPA on ise uurinud ja välja toonud, et usuvähemustega seonduvalt on olnud usuvabaduse piiramist ning ette on tulnud ka nende diskrimineerimist ja ahistamist. Ette on tulnud ka usuvähemuste ähvardamist ning nende vastu suunatud vägivalda võimude poolt. Samuti on juhtumeid, kus politsei ja õiguskaitseasutused ei tegutse usuvähemuste vastu suunatud juhtumite korral ega võta süüdlasi vastutusele. Vähemuste tagakiusamine on alates 2012. a-st intensiivistunud. Kaebaja ei põgenenud parema elu ja sotsiaalabi ootuses. Kaebaja perekond on sunnitud ennast peitma, kaebaja aga otsima turvalist elukeskkonda, sest neid ähvardab tapmine. Arusaamatu on kohtu viide Facebooki grupile. Kaebaja pole kordagi väitnud, et tema organisatsioon tegutseb Facebooki grupi vahendusel. Asjaolu, et 512 liiget on otsustanud Facebooki grupiga liituda, ei tähenda seda, et organisatsiooni kuulub kokku 512 liiget. Kaebaja organisatsiooni peamine tegutsemine toimub vahetult inimestega kokku saades ja kokku on organisatsiooniga seotud mitu tuhat inimest. Kohus on jätnud arvestamata kaebaja poolt öelduga, mille kohaselt ei osale igal organisatsiooni üritusel mitu tuhat inimest, vaid aja jooksul on organisatsiooni tegevustega olnud seotud mitu tuhat inimest. Nimetatud asjaolu valguses on usutav ka kaebaja väide, et minister on isiklikult huvitatud kaebaja mõjutamisest. Kuna kaebaja tagakiusajaks on riik, on kaebajal võimatu pöörduda tagasi päritolumaale, sattumata tagakiusu ohvriks ning riigis ümber paikneda.
7.PPA palub 19.02.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei ole suutnud anda mõistlikke ja usutavaid põhjendusi kõikidele halduskohtu ja PPA poolt välja toodud vastuoludele ja ebausutavustele, sh kõige olulisemale – miks peaks valitsus takistama tema grupi tööd ühendada erinevaid kogukondi, kui valitsusel on sama eesmärk. Rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole piisav üksnes paljasõnaline väide, et kui oht elule või tervisele poleks reaalne või tõsine, poleks kaebaja lahkunud koduriigist. Samuti ei anna
6(8)
3-19-1901 eeltoodu kinnitust, et kaebaja näol ei ole tegemist majandusmigrandiga. Rahvusvahelise kaitse menetluses on olulised taotleja väited, tõendid ja päritoluriigi informatsioon. Sri Lanka valitsus ja parlament koosnevad erinevate usurühmade ja rahvuste esindajatest ning valitsuse eesmärgiks on kogukondade ühendamine. Seega ei ole usutav, et Sri Lanka valitsus on seisukohal, et kaebaja ohustab praegust poliitilist võimu ning teda võib pidada valitsuse poliitika elluviimise takistajaks. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi allikat, mis kinnitaks tema hinnangut. Kaebaja esitatud dokumendid ei tõenda tema võimalikku tagakiusu päritoluriigis. 25.11.2018 arstitõend ja kaebaja naise pöördumine politseisse ei kinnita, et tegemist võis olla rünnakuga, mis kvalifitseerub tagakiusu aktiks Genfi konventsiooni mõistes. Samuti ei tõenda Sri Lanka advokaadi poolt saadetud kiri, et kaebaja väited tagakiusust on tõesed. Kiri pärineb advokaadilt, kellele kaebaja perekond on maksnud, et ta kaebaja huve esindaks. Halduskohus ei ole väitnud, et kaebaja organisatsiooni kuulub 512 liiget. Halduskohus on põhjendanud, miks ei ole usutav, et kaebaja Facebooki gruppi kuulusid mitu tuhat inimest. Ei ole ühtegi dokumenti ega interneti allikat, mis kinnitaks grupi olemasolu. Kaebaja selgitused grupi tegevuse organiseerimisest on lakoonilised ega ole veenvad. Halduskohus on selgitanud, mille alusel ei ole usutav, et minister LK on kaebajat isiklikult korduvalt ähvardanud. PPA märgib lisaks, et halduskohtu 11.12.2019 istungil väitis kaebaja, et minister võttis temaga ühendust juba siis, kui ta rajas organisatsiooni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid kõiki (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja on rahvuselt singal ning usutunnistuselt budist. Vaidlus puudub selles, et Sri Lanka on valdavalt budistlik riik, kus singalid moodustavad ca 75% rahvastikust. Seetõttu jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited vähemusrahvuste ja usuvähemuste tagakiusamisest, sest kaebaja nendesse gruppidesse ei kuulu. Kaebaja taotluse kontekstis on oluline kindlaks teha, kas isikud, kes toetavad vähemusrahvusi ja -usundeid, langevad Sri Lankal tagakiusu ohvriks valitseva riigivõimu poolt. Pelgalt kriitiline meelestatus valitseva partei poliitika suhtes ei ole aluseks varjupaiga andmisele.
10.Kaebaja väidab enda tagakiusamist poliitilistel põhjustel, sisustades seda ringkonnakohtule arusaadavalt kuulumisega organisatsiooni Sinhal Youth Community (apellatsioonkaebuse p 2.5), mis aitab vähemusrahvustest ja erineva usutunnistusega (eriti kristlasest) lapsi. PPA ja halduskohus on õigesti ja põhjendatult asunud seisukohale, et ehkki päritoluriigi info kohaselt esineb Sri Lankal usuvähemustega seonduvalt usuvabaduse piiramist ning ette on tulnud ka nende diskrimineerimist, puudub siiski alus asuda seisukohale, et organisatsiooni liikmeid, kes toetavad usuvabadust ja vähemusrahvusi, ohustaks tagakius määral, mis annaks aluse tunnistada isikut pagulasena. Kodusõda budistidest singalite ja hindudest tamilite vahel lõppes enam kui 10 aastat tagasi. Valitsev partei UNP, kes kaebajat väidetavalt taga kiusab, on avalikult lubanud oma „hea valitsemise platvormis“ etnilist leppimist ning põhiõiguste ja -
7(8)
3-19-1901 vabaduste kaitset.1 Alates 2015. aastast on Sri Lanka valitsuse tasandil astunud mitmeid samme põhiõiguste ja -vabaduste kaitsel ja taastamisel.2 Rahvusvaheliselt on hinnatud, et kõikide usundite ja etnoste puhul on madal risk saada diskrimineeritud ametivõimude poolt või sotsiaalsel tasandil (alates 2019. a nn lihavõtete rünnakust on risk mõnevõrra kõrgem moslemitel).3 Usuvabadus on tagatud põhiseadusega ning lastel on koolis võimalik valida, millist usundit õppida. Usupõhine diskrimineerimine on karistatav.4 Nelja suurema usundi (budism, islam, hinduism ja kristlus) probleemidega tegeleb valitsuses iga usundi osas eraldi minister.5 Kokkuvõtvalt – päritolumaa informatsioon ei toeta kaebaja väidet, et vähemusrahvuseid või usuvähemusi toetava organisatsiooni liige võiks Sri Lankal langeda tagakiusu ohvriks. Kaebaja apellatsioonkaebuse p-s 2.5 märgitud organisatsiooni ei mainita üheski rahvusvahelises Sri Lanka inimõiguste olukorda kajastavas raportis ega muus avalikult kättesaadavas väljaandes. Google ́i otsingus (Sinhale Youth Community) tuleb ainsana nähtavale Facebook ́i kommuun (51 jälgijat, viimane sissekanne 12.02.2018). Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kaebaja väited organisatsioonist, mille aktiivne liige ta väidetavalt on ja mis põhjustab tema tagakiusamist, ei ole järjepidevad. Kui intervjuul PPA-ga märkis kaebaja organisatsiooni nimeks Sinhala Youth League, siis halduskohtu istungil ütles selleks Sinhala Young Buddhist Organisation ning apellatsioonkaebuses hoopis Sinhale Youth Community. Ükski viidatud nimekujudest ei anna otsingus tulemusi, millest saaks järeldada organisatsiooni olulisust või mingitki poliitilist tähendust. Selles kontekstis ei saa hinnata kaebaja vastu toimunud rünnakut ja väidetavat ähvardamist seotuks poliitilise tagakiusuga. Seda järeldust ei väära ka advokaat AP kiri (dtl 157) – kirjast ei selgu kaebaja tegevuse poliitiline sisu ega ka tema kuulumine mingisse poliitilisse organisatsiooni.
11.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
12.Kaebaja on menetlusabi korras olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja apellatsiooniastme riigi õigusabi kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda ning tema muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Australian Government. Department of Foreign Affairs and Trade. DFAT COUNTRY INFORMATION REPORT SRI LANKA. 4. November 2019 (lk 15) - https://www.dfat.gov.au/sites/default/files/countryinformation-report-sri-lanka.pdf
Samas, lk 16.
Samas, lk 23.
Samas, lk 26.
U.S. Department of State. 2019 Report on International Religious Freedom: Sri Lanka https://www.state.gov/reports/2019-report-on-international-religious-freedom/sri-lanka/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.