Osaühing Aktiva Finants hagi Sander Kuusemets'a vastu telekommunikatsiooniteenuste lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
954,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost * Kostja Sander Kuusemets, isikukood *, elukoht rahvastikuregistri järgi *, e-post *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Sander Kuusemets'a vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Sander Kuusemets hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS OÜ ja Sander Kuusemets'a vahel 06.03.2013. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja liitumislepingu lisa nr * alusel (nõue on 02.12.2014. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):
2.1.põhivõlgnevus summas 458,82 (nelisada viiskümmend kaheksa eurot 82 senti) eurot;
sissenõutavaks muutunud viivis 03.10.2016. a seisuga summas 121,79 (ükssada kakskümmend üks eurot 79 senti) eurot;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (03.10.2016. a seisuga 458,82 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti) alates 04.10.2016. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (sh arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist).
3.Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Sander Kuusemets'a vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 336,98 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 63,28% ulatuses kostja Sander Kuusemets'a kanda ja 36,72% ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista kostjalt Sander Kuusemets hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 269,73 (kakssada kuuskümmend üheksa eurot 73 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Sander Kuusemets tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Menetluse käik 25.05.2016. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Sander Kuusemets 917,59 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2016. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.09.2016. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Osaühing Aktiva Finants nõue Sander Kuusemets'a vastu 917,59 euro saamiseks üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.Hageja nõue 03.10.2016. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel maakohtule hagiavalduse kostja Sander Kuusemets'a vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagist nähtuvalt on hageja nõude aluseks Elisa Eesti AS ja Sander Kuusemets'a vahel 06.03.2013. a sõlmitud liitumisleping nr * ja liitumislepingu lisa nr *. Nimetatud lepingust ja selle lisast tulenev nõue on loovutatud 02.12.2014. a Osaühingule Aktiva Finants. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust ja selle lisast tulenev põhivõlgnevus summas 458,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 458,77 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (458,82 eurot) alates 04.10.2016. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 925 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
3.Kostja vastuväited Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte elektrooniliselt ning kostja kinnitas e-posti teel menetlusdokumentide kättesaamist 15.11.2016. a /tlk 84/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 74/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 29.11.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.3.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
4.4.Hagiavaldusest, liitumislepingust, liitumislepingu lisast ja Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustest nähtuvalt olid Elisa Eesti AS ja kostja vahel kokkulepitud viivise määraks 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest /tlk 20, 22/. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 816,78 eurot, kuid hageja vähendas viivise nõuet ning hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 458,77 eurot ja viivis alates 04.10.2016. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras tagastamata põhivõlgnevuselt (03.10.2016. a seisuga 458,82 eurot) aastas. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 0,15% tasumata summalt päevas /tlk 15/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega 54,75% aastas ehk enam kui kuus korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,75 kuni 8,0% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,15% päevas e 54,75% aastas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: - summalt 31,66 eurot alates 16.04.2013 kuni 03.10.2016 (viivitatud päevade arv 1267) summas 9 eurot; - summalt 28,05 eurot alates 17.05.2013 kuni 03.10.2016 (viivitatud päevade arv 1236) summas 7,77 eurot; - summalt 28 eurot alates 16.06.2013 kuni 03.10.2016 (viivitatud päevade arv 1206) summas 7,55 eurot; - summalt 371,11 eurot alates 16.07.2013 kuni 03.10.2016 (viivitatud päevade arv 1176) summas 97,47 eurot. Arvestatud viivis kokku 121,79 eurot.
4.5.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 458,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 121,79 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (03.10.2016. a seisuga 458,82 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti) alates 04.10.2016. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (sh arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 121,79 eurot).
4.6.Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 336,98 eurot (458,77 - 121,79). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5.2.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 200 eurot (sellest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 155 eurot hagimenetluses) ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 925 eurot /tlk 16/, kokku summas 1125 eurot.
5.3.Kohus leiab, et hageja on tasunud ekslikult riigilõivu rohkem, s.o riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel hagihinnalt 1168,84 eurot riigilõivu 200 eurot.
Kohus on arvestanud hagihinnaks 954,30 eurot, s.o TsMS § 124 ja § 133 alusel põhinõue 458,82 eurot + kõrvalnõue 458,77 eurot + ühe aasta eest arvestatud seadusjärgse viivise summa 36,71 eurot (458,82 * 8%). RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb tasuda hagihinnalt kuni 1000 eurot riigilõivu 175 eurot. Seega on hagejal õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel ning hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv summas 175 eurot.
5.4.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
5.5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 925 eurot. Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus /tlk 57/. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 4 tundi 30 minutit, summa 416,25 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostmaine 2 tundi 30 minutit, summa 231,25 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi, summa 277,50 eurot. Kokku 10 tundi, summa 925 eurot.
5.6.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 925 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste leping ja selle lisa) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot on arvestatud põhjendatud menetluskulude hulka käesoleva otsuse p-s 5.2 ja 5.3. Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kohtule ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi, arvestades kohtumääruse p-s 5.3 toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning nõude aluseks on vaid telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping ja selle lisa ning nimetatud lepingute alusel esitatud neli arvet). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ja maksekäsu kulud summas 20 eurot, kokku seega 251,25 eurot (2,5 h* 92,50 eurot/tund + 20 eurot).
5.7.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 251,25 eurot, kokku 426,25 eurot.
5.8.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (917,59 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 580,61 eurot, s.o põhinõude summas 458,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 121,79 eurot) 63,28% ulatuses kostja ja 36,72% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 269,73 eurot (426,25 eurot * 63,28%).
5.9.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.