XX kaebus Tallinna Vangla vastu 400 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – XX; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Matis Rüütel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõue ajavahemikku 06.08.2019 – 08.09.2019 puudutavas osas läbi vaatamata;
2.Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 03.06.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 22.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt 400 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kaheksa päeva eest, mil ei antud lõuna- ega õhtusööki ning 725 eurot perioodi eest 29.07.2019-26.08.2019, mil kaebaja ei saanud õhtusööki. Kaebus sisaldas ka taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Tallinna Halduskohtu 20.09.2019 määrusega jäeti kaebus nõude täpsustamiseks käiguta (tl 15).
3.Kaebaja selgitas 30.09.2019 vastuses, et ei saanud ajavahemikul 29.07.2019-08.09.2019 toitu ei lõunaega õhtusöögiks ja et toitu küll pakuti, kuid see sisaldas sealiha. Lõunasöök oli vahetatud välja 8, õhtusöök aga 41 päeva pärast, kuid kaebaja oli vanglasse saabudes oma terviseprobleemidest informeerinud. Seejuures täpsustas kaebaja, et soovib 400 euro suuruse kahju hüvitamist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 14.10.2019 määrusega XX menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva arvestatuna kohtumääruse kättesaamisest.
5.XX tasus 28.10.2019 kaebuselt ettenähtud riigilõivu. Sellekohane väljavõte on samuti esitatud. Juurde oli lisatud veel ka kaks väljatrükki vastavate toidunormide kohta.
6.Tallinna Halduskohtu 06.11.2019 määrusega võeti XX kaebus menetlusse. Tallinna Vangla vastas kaebusele 11.12.2019.
7.Tallinna Halduskohtu 16.03.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla rikkus alates 29.07.2019 tema suhtes vangistusseaduse § 47 lõikest 1 tulenevat õigust. Tallinna Vanglasse saabudes ütles kaebaja arsti vastuvõtul kohe, et tal on terviseprobleemid ja keelatud on süüa sealiha sisaldavaid toite. Medõde täitis vastava ankeedi ja määras kaebajale ilma sealihata toitlustamise. Olenemata sellest toodi kaebajale kuni 05.08.2019 kogu aeg sealihaga toitu, mida kaebaja süüa ei saanud. Kaebaja oli häiritud ja selgitas, et tal peab olema teistsugune toitlustamine ja et ta ei tohi sealiha süüa. Samuti rikub vangla oma kodukorra punkti 9.12. Saabumisel teatas kaebaja, et oma veendumuste kohaselt ei söö ta suppe ja palus õhtuse supi pudru vastu vahetada, aga täiesti tulutult. Alates 29.07.2019 kuni 26.08.2019 ta ei ole õhtuti söönud, sest toiduks on olnud supid. Kaebajale on tekitatud moraalset ja füüsilist kahju ning soovib saada Tallinna Vanglalt hüvitust 400 euro suuruses summas.
9.Täiendavas 30.03.2020 seisukohas märgib kaebaja, et jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning selgitab täiendavalt olukorda vanglas. Kaebaja on veel märkinud, et lõunasöök toodi talle hilinemisega kui teistelt juba kandikuid kokku korjatakse ja et selleks ajaks on toit jahtunud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse ajavahemiku 29.07.2019 – 05.08.2019 osas rahuldamata, kuna kaebajale on sellel ajavahemikul võimaldatud toitlustamist vastavalt kehtivatele normidele ning kaebajale ei ole tekkinud kahju.
11.Vastusta hinnangul ei ole kaebus halduskohtusse ajavahemiku 06.08.2019 – 08.09.2019 osas lubatav, kuna vangistusseaduse § 11 lg 8 tulenev kord on läbimata. Käesoleval juhul on kaebaja Tallinna Vanglale esitatud 05.08.2019 ja 13.08.2019 kahjunõuete koosluses esitanud Tallinna Vanglale kahjunõude ajavahemiku 29.07.2019 – 05.08.2019 osas. Seega ei ole kohtusse pöördumine vastavat ajavahemikku ületavas osas seoses kaebaja toitlustamise küsimustega lubatav ning tuleb jätta ajavahemiku 06.08.2019 – 08.09.2019 suhtes läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, kuna ilmnenud on HKMS § 121 lg 1 sätestatud asjaolud.
12.Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja on tõepoolest Tallinna Vanglasse saabudes soovinud sealihavaba toitlustamist. Küll aga annab 29.07.2019 tehtud sissekanne vaid esialgse tausta kaebaja tervisest ning harjumustest vangistuseelsel perioodil. Tegemist on õendusanamneesiga. Õendusanamnees ei ole aluseks isikule dieettoitlustamise võimaldamiseks. Tulenevalt VangS § 47 lg 3, kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine arsti ettekirjutusel. Vastav eridieet on kaebajale määratud tervisekaardi
andmetel alates 05.08.2019 ning alates vastavast ajaperioodist on isikule ka sealihavaba toitlustamist võimaldatud. Tallinna Vangla rõhutab, et sealihavaba dieeti ei määrata tervisekaardi sissekandest nähtuvalt kaebajale sealiha täieliku vastunäidustuse tõttu, vaid seetõttu, et isiku terviseseisundi parandamise huvides on süüa ajutiselt väherasvast toitu. Ka sealihavaba dieeti ei määratud 05.08.2019 isikule kogu vangistuse perioodiks, vaid ainult kuueks kuuks, mille järgselt on eeldatavasti isiku tervisenäitajad stabiliseerunud. Seega kuni arsti ettekirjutuse puudumiseni ei saa olla tavakorras toitlustamise kujul tegemist vangla poolt õigusvastase tegevusega. Isegi kui leida, et kaebajale on kahju ajavahemikul 29.07.2019 – 05.08.2019 sealihavaba toidu andmata jätmise tulemusena tekkinud, on Tallinna Vangla tegevus olnud kooskõlas kehtivate normidega. Arsti ettekirjutus isiku dieettoitlustamiseks on antud 05.08.2019 ja enne seda on kaebajale võimaldatud tavatoitu, mis on olnud kooskõlas üldiste toitumistavadega ja peetud silmas elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kaebaja manipuleerib ning nõuab endale meelepärast toitlustamist, ent kaheldav on asjaolu, kas selleks on ka reaalne tervislik vajadus. Vastustajale jääb arusaamatuks, milline veendumus on selline, mis on vastuolus üldiste toitumistavadega või elutegevuseks vajaliku toidutarbega supi söömisel, kuna on üldteada asjaolu, et suppi Eesti ühiskonnas süüakse. Vastustaja rõhutab, et kaebajale võimaldati toitu vastavalt toitlustamist reguleerivatele normidele ning kui isik sealiha söömast keeldub, ent selleks ei ole arsti ettekirjutust ega usulist põhjendust, mis on ainsad kehtivast seadusandlusest tulenevad alused sealihavaba toitlustamise saamiseks, ei ole põhjendatud isikule sealihavaba toidu andmine. Isegi kaebaja poolt 31.10.2019 kohtule esitatud menüül on kirjas, et vastav sealihavaba menüü on mõeldud usulistel kaalutlustel ja seda määrab kaplan. Käesoleval juhul ei ole kaebaja puhul sealiha söömisest keeldumise kujul tegemist usulise kaalutlusega, vaid isiku subjektiivsest soovist tuleneva toidu valimisega. Samas on kaebajal alati võimalus võtta toidust välja sealiha sisaldavad toiduelemendid. Kinnipeetavaid ja vahistatuid toitlustatakse vanglas kolm korda päevas. Kui kaebaja tõepoolest ei ole mõnel toitlustamise korral süüa saanud, ei ole see olnud vangla süül, vaid kaebaja enda tegevuse tulemusena, kuna kaebaja keeldub toitu vastu võtmast. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kaebaja on tervisekaardi andmetel ennast lõikunud nii 02.08.2019 kui ka 05.08.2019 eesmärgiga saada sealihavaba toitu, teisisõnu on valmis ennast vigastama, et suruda läbi oma meelevaldseid ning sisult põhjendamatuid soove. Kokkuvõtvalt on kaebajale võimaldatud vastavalt ette nähtud normidele toitlustamist, kaebajale ei ole tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et talle ei ole võimaldatud ajavahemikul 29.07.2019 – 05.08.2019 sealihavaba toitu, kuna see ei olnud isikule ette nähtud ja RVastS § 7 lg 1 kohaselt ei ole Tallinna Vangla tegevus olnud õigusvastane, kaebajal on olnud ka ajavahemikul 29.07.2019 – 05.08.2019 järjepidevalt võimalus süüa nii, et toidust jäetakse söömata sealiha sisaldavad toiduained, kui kaebaja sealiha süüa ei soovi. Menüüs on sisaldunud ka mitmed toidud, mis ei sisalda sealiha. Vangla ei saa aktsepteerida ega lubada kaebajale meelevaldset toidu valimist ja sellest tulenevalt subkultuuri algeid vanglas.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on taotletud mittevaralise kahju hüvitamist summas 400 eurot seonduvalt sellega, et kaebaja ei saanud Tallinna Vanglas ajavahemikul 29.07.2019-08.09.2019 toitu ei lõuna- ega õhtusöögiks ja et toitu küll pakuti, kuid see sisaldas sealiha. Samuti oli kaebaja palunud õhtuse supi pudruga asendada, kuid täiesti tulutult. Kaebaja selgitas, et lõunasöök oli vahetatud välja 8, õhtusöök aga 41 päeva pärast, kuid vanglasse saabudes oli ta oma terviseprobleemidest informeerinud. Kaebaja on kahju hüvitamise nõudega eelnevalt ka vangla poole pöördunud ning selles mõttes kohustuslik kohtueelne menetluse kord läbimata ei olnud, kuid vastustaja käsitas oma 19.08.2019 otsustuses perioodi 29.07.2019 kuni 05.08.2019. Seonduvalt eelnimetatuga on Tallinna Vangla taotlenud kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmist. Tallinna Vangla sellekohane taotlus on põhjendatud, sest vastavalt vangistusseaduse § 11 lg 8 on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudega kohtusse üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata
või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla 19.08.2019 vastusest nähtub selgelt, et vastav pöördumine puudutas perioodi 29.07.2019 kuni 05.08.2019. Seega jääb kahju hüvitamise nõue seda ületavas ehk ajavahemikku 06.08.2019 – 08.09.2019 kajastavas osas halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
14.Kinnipeetava toitlustamist reguleerib vangistusseaduse § 47. Vastavalt eelnimetatud paragrahvi esimesele lõikele korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sama paragrahvi teise lõikega on sätestatud, et vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Seoses eelosundatuga selgitab vastustaja, et tulenevalt vangistusseaduse § 47 lõikest 3 kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine arsti ettekirjutusel ja et vastav eridieet määrati kaebajale tervisekaardi andmetel alates 05.08.2019, kusjuures sellest perioodist arvestatuna oli isikule sealihavaba toitlustamist ka võimaldatud. Enne oli aga kaebajale võimaldatud tavatoitu, mis on olnud kooskõlas üldiste toitumistavadega. Väljavõtte haigusjuhtudest on vastustaja haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitanud ning sellest ilmneb, et vastav ravi ja dieet on määratud kuueks kuuks alates 05.08.2019 kuupäeva seisuga (tl 59). Vastustaja selgitus on sellega kooskõlas. Seetõttu ei saa ole kaebaja etteheide dieettoidu andmata jätmisest enne eelnimetatud kuupäeva põhjendatud. Tallinna Vangla vastuses on veel märgitud, et kaebajale võimaldati toitu vastavalt toitlustamist reguleerivatele normidele ning kaebaja ei saa endale meelepärast toitlustamist nõuda. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga tuleb samuti nõustuda. Haldusasja materjalist ei nähtu, et vangla toidukava võiks olla vangistusseaduse § 47 lõigetega 1 ja 2 vastuolus või et seda ei oleks ettenähtud korras jälgitud.
15.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue eeldab vastustaja õigusvastast ning süülist tegevust. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Antud juhul selliseid asjaolusid, mis tingiksid mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, haldusasja materjalist ei nähtu. Kaebaja on viidanud vastustaja tegevuse (võimalikule) vastuolule vangla kodukorra punktiga 9.12., kuid seda ei nähtu. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud kodukorra punkti 9.12. kohaselt koostab lisatoitlustamist vajavate isikute nimekirjad meditsiiniosakond, meditsiinilistel näidustustel toitlustamise otsustab vangla arst, kusjuures sealiha mittesisaldava toidu saamisel religioossetel kaalutlustel menetleb vastavat taotlust vangla kaplan. Kaebajale on määratud dieettoit ravi eesmärgil. Seega on vangla tegevus seonduvalt dieettoidu võimaldamisega olnud vangistusseaduse § 47 lõikega 3 kooskõlas, vastupidist haldusasja materjalist ei ilmne. Ei nähtu ka seda, et see oleks olnud vastuolus vangistusseaduse § 47 lõikega 1. Kaebaja väited toidu ebaregulaarsest andmisest või jahtuda laskmisest ei ole piisavalt tõendatud, esialgses kaebuse tekstis ei ole seda asjaolu või võimalikku asjaolu nimetatud. Kahju hüvitamise nõude põhjendusi on kajastatud ka Tallinna Vangla 19.08.2019 vastuses, millega jäeti kaebaja vastavasisuline taotlus rahuldamata, kuid need seostusid sellega, et toit ei olnud ajavahemikul 29.07.2019 – 05.08.2019 sealihavaba. Mis puutub söögikordade väidetavasse ebaregulaarsusesse, siis vastavalt vangla kodukorrale peab see toimuma kolm korda päevas ja haldusasja materjalist ei nähtu, et see ei oleks selliselt toimunud. Vastustaja küll möönab, et mõnel korral on kaebaja toidu vastuvõtmisest keeldumise tõttu söömata jäänud, kuid see ei olnud tingitud vangla süüst. Eelnimetatud selgitus haldusasja materjaliga vastuolus ei ole. Kaebaja ei ole nõustunud sealiha sisaldava toidu ning suppide menüüsse lülitamisega, kuid seda, et vangla teda üldse toitlustamata oleks jätnud, kaebusest ei järeldu. 30.03.2020 täienduses on kaebaja väitnud, et teistele tuuakse lõuna kell 12.00, aga talle kell 12.40, kui juba kandikuid kokku korjatakse. Nimetatud väide ei ole veenev, sest toidu jagamine võtab aega ning selle kättesaadavaks tegemine kõigile täpselt kell kaksteist ei oleks ilmselt teostatatav. Vastavalt vangla kodukorra lisadele toimub lõunane toitlustamine ajavahemikul 12.00 – 12.45 ja kui toit jõudis mõnikord kaebani alles kell 12.40, siis kodukorra nõudeid sellega siiski eiratud ei ole. Mis puutub asjaolusse, et kaebaja toit võis olla seetõttu ka teataval määral
jahtunud, siis isegi juhul kui asuda näiteks seisukohale, et midagi võis jääda vaieldavaks või et teatavaid väiksemaid möödalaskmisi oleks võib-olla olnud võimalik toidu jagamise ajalises raamistikus konstateerida, siis ei saaks seda käsitada süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise ning au või hea nime teotamisena, mille tõttu peaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamist sisuliselt kaaluma. Lähtuvalt eeltoodust vastustaja tegevuse õigusvastasust või süülisust täheldada ei saa ning seetõttu ei ole ka kaebuse rahuldamiseks alust.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid Tallinna Vangla vastustajana ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.