lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2385/19

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2385/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5014
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2385

Haldusasi

XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2019 otsuse nr 7001910172-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Liina Laanpere Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.02.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2385 muutmata.
2.XX-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-19-2385 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus Eestisse 08.06.2019, kui ta ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone selleks mitteettenähtud kohas. Samal päeval esitas XX Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA luges 09.12.2019 otsusega nr 7001910172-1 XX rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni punkt 1). Samuti tegi PPA talle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldas VSS § 74 lg-te 2 ja 3 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks (resolutsiooni punkt 3). Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. XX on pärit Rostovi oblastist ning elas alates 2011. aastast Rostovis Doni ääres. Taotleja sõnade kohaselt on ta homoseksuaal ja teda ähvardavad tema tšetšeenist poiss-sõbra sugulased, kes kujutavad ohtu tema elule tšetšeenide seas levinud aumõrvade tõttu. Tagakiusukartuse aluseks saab seega pidada tema seksuaalset orientatsiooni ja tema tagakiusajaks on ühiskond (sh perekond). Tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse alusel (homoseksuaal Venemaal). Kuna taotleja perekonna ja tšetšeenist poiss-sõbra Y sugulaste näol on tegu mitteriikliku osapoolega, saab neid tagakiusajana määratleda juhul, kui on tõendatud põhjendatud hirmu olemasolu ning riigi suutmatus või tahtmatus taotlejale nende isikute eest kaitset pakkuda. Taotleja tagakiusukartus on põhjendatud, kui tema subjektiivne hirm on objektiivsete asjaoludega tõendatud. Taotleja esitatud tekstisõnumid näitavad, et talle on osaks saanud solvavate ja ähvardavate tekstisõnumite saatmine, kuid nende saatmise aega ei ole võimalik kindlaks teha. Paari tekstisõnumi ekraanitõmmisel esineb aasta 2018. Peamiselt on tekstisõnumite saatjaks kaebaja isa, kellele on teatavaks saanud taotleja seksuaalne sättumus. Lisaks on tundmatutelt numbritelt saadetud sõnumite puhul võimalik tuvastada, et räägitakse kellegi vennast, kuid ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et venna all mõeldakse taotleja poiss-sõpra Y. Taotleja edastatud artiklid kajastavad Vene Föderatsiooni Tšetšeenia Vabariigis homoseksuaalide suhtes aset leidnud vägivalda ja ei ole seega taotlejale kohaldatavad. Taotleja ütlused on küll järjekindlad, kuid neid tuleb kõrvutada päritoluriigi informatsiooniga. Venemaa perepoliitika on konservatiivne ja ühiskonna suhtumine LGBT kogukonda halvustav ning vaenulik. Politsei tegevusetusel on eriti tõsised tagajärjed, kui LGBT inimeste vastu toimuvad vägivaldsed rünnakud perekonnaliikmete poolt. Ebatavaliseks ei saa pidada, et politsei ei sekku “perekonna konflikti”, mistõttu tunnevad ründajad ennast turvaliselt ja see võib omakorda kaasa tuua suurenenud vägivalla. Venemaal tegutseb mitmeid LGBT-inimestele suunatud ühendusi ja erinevaid organisatsioone, kes edendavad võrdseid õigusi ja inimväärikust. Rostovis Doni ääres on LGBT liikumine Rainbow, kuid Rostovi LGBT+ liikumine ei ole väga suur. Mõned kasakate liikumised Rostovis võivad olla homofoobsed ja vägivaldsed inimeste suhtes, kes rikuvad nende arusaama avalikust korrast.

2(12)

3-19-2385 Riigiduuma võttis 2013. aastal vastu seaduse 135-FZ, mille eesmärk on kaitsta lapsi informatsiooni eest, mis propageerib mittetraditsioonilisi pereväärtusi. Seaduse üks tagajärg on homodevastase vägivalla tõus Venemaal. Kuigi Venemaal on vihakuritegusid käsitlev seadusandlus, ei käsitle võimud ka kõige selgemaid homofoobse vägivalla väljendusi vihakuritegudena, vaid tavaliste kuritegudena. ÜRO piinamisvastasele komiteele Venemaa kohta valitsusväliste ühenduste poolt koostatud raporti kohaselt pandi perioodil november 2012 kuni mai 2018 toime vähemalt 322 vihakuritegu LGBT-isikute vastu. Uurimist alustati 322 registreeritud juhtumist 75 juhul, millest 23 osutusid edukateks. Põhja-Kaukaasia vabariigid on LGBT+ teemade suhtes eriti mittetolerantsed. 2017. aastal vahistati Tšetšeenias üle 100 mehe, keda peeti geiks. Ohvreid väärkoheldi, piinati ning sunniti avaldama teiste LGBT inimeste identiteete. Tštetšeenia ühiskond on jagatud klannideks ja kui inimene sooritab seadusevastase teo, vastutab selle eest kogu perekond. Väga konservatiivses ja peamiselt moslemitest koosnevas Tšetšeenia Vabariigis on homofoobia laialt levinud. Tšetšeenia ühiskonnas on homoseksuaalsus „problemaatiline isikuomadus“, mille saab lahendada aumõrvaga. Taotleja ütlustest selgub, et taotleja tagakiusajaks ei ole riigivõim ja tal ei ole Venemaa ametivõimudega probleeme olnud. Päritoluriigi informatsiooni põhjal on selge, et Vene ühiskonnas valitseb homofoobne õhkkond ja taotleja hirm sattuda tänaval või muus kohas rünnaku ohvriks oma seksuaalse orientatsiooni tõttu on arusaadav. Samas ei ole selle tõenäosus ja esinemise sagedus sedavõrd suur, et teeks selle taotleja suhtes vahetult võimalikuks igal pool Venemaal. Kui taotleja ei pöördu eraisikute vastu abi saamiseks päritoluriigi ametivõimude poole, puudub alus eeldada, et riik ega politsei ei taha või ei suuda talle kaitset pakkuda. Teisalt, kui kaebaja ei ole võimeline teda rünnanud isikuid täpselt kirjeldama, on vähetõenäoline, et Vene ametivõimud suudaksid taotlejat rünnanud inimesed üles leida ja vastutusele võtta. Taotlejat on Venemaal rünnatud kahel korral, kuid need toimusid 2018. aastal suvel ning enne ega pärast seda ei ole aset leidnud ühtegi intsidenti. Seega on alust järeldada, et taotlejal oli võimalik Venemaal oma igapäevaelu elada ning tõenäoliselt on tal võimalik seda teha ka tulevikus. Kuigi taotleja rändas 8 kuud ringi, ei kasutanud ta võimalust oma elu muus Venemaa piirkonnas ümber korraldada ja uuesti alustada. Lisaks oli taotlejal temaga aset leidnud intsidentide puhul võimalus pöörduda koduriigi ametiasutuste poole. Kuna taotleja tagakiusajaks ei ole riigivõim ning temaga toimunud intsidendid ei olnud tagakius, ei ole taotleja oma sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu tagakiusu ohus ega vasta pagulase staatuse andmise kriteeriumitele. Taotlejat ei saa tunnustada ka täiendava kaitse saajana. Taotleja ütluste põhjal ei ole tegu olukorraga, kus talle saaks Venemaal osaks tõsine oht tulenevalt surmanuhtlusest, väärkohtlemisest, piinamisest või muudest ebainimlikest käitumisviisidest. Tagasipöördumisel päritoluriiki ei kaasne taotleja suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamist. XX taotlus on põhjendamatu, kuna tema subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud.

3.XX esitas 19.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2019 otsuse tühistada ning kohustada vastustajat vaatama rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti sisuliselt läbi.

3(12)

3-19-2385 Vastustaja on ekslikult leidnud, et kaebaja subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Vastustaja on tuginenud tõenditele ja päritoluriigi informatsioonile valikuliselt, mistõttu on vastustaja 09.12.2019 otsus õigusvastane. Vastustaja on meelevaldselt järeldanud, et tapmisähvardustega sõnumeid sai kaebaja ainult isalt. Sõnumeid saadeti ka kaheksalt tundmatult numbrilt, mh kaebaja hinnangul tema elukaaslase Y perelt, kes sai suhtest arvatavasti teada Y sõbra kaudu. Y sai 2018. aasta suvel aru, et tema sõber on kadunud ja kuu aega hiljem kadus ka Y sõbra elukaaslane. Päritoluriigi info põhjal Tšetšeenia kohta on tõenäoline, et mõlemad mehed on mõrvatud. Samuti võib pidada tõenäoliseks, et neid piinati saamaks informatsiooni teiste LGBT+ kogukonda kuuluvate inimeste kohta. Tegemist on olulise tagakiusu tekkimise põhjusele viitava asjaoluga, mida vastustaja 09.12.2019 otsuses ei analüüsinud. Samuti ei ole vastustaja hinnanud asjaolu, et kaebajat võib ähvardada tagakiusu oht oma isa poolt. Kui kaebaja pärast 20.07.2018 kallaletungi politseisse pöördus, tehti talle selgeks, et peksmistega ei tegeleta. Kaebaja ei rääkinud politseinikele oma seksuaalsest sättumusest, kuna see võib kaasa tuua lisaprobleeme. Ka vastustaja on vaidlustatavas otsuses välja toonud, et LGBT+ kogukonna liikmete puhul on suurem tõenäosus, et neile saab politseis osaks alandav kohtlemine või isegi vägivald. Sellele vaatamata asus vastustaja seisukohale, et kaebajal oli võimalik temaga aset leidnud intsidentide puhul pöörduda koduriigi ametiasutuste poole. Kaebaja pöördus politsei poole, kuid ei saanud abi. Mõned nädalad hiljem toimus ka teine rünnak, mille käigus kaebaja peksti jõhkral moel läbi. 2018. aasta septembris kutsus Y perekond teda ootamatult Tšetšeeniasse pulma. Pärast seda Y kadus ning päritoluriigi informatsiooni arvestades on tõenäoline, et ta tapeti oma perekonnaliikmete poolt. Kuna kaebaja kartis oma elu pärast, põgenes ta kodust ja varjas end mitu kuud erinevates linnades. Kaebaja ema andis talle teada, et aprillis 2019 käisid kaebajat otsimas võõrad isikud, kelle auto oli registreeritud Tšetšeenia Vabariigis. Seejärel tuli kaebaja Eestisse. Eestis viibides sai ta emalt teada, et teda käisid uuesti otsimas Tšetšeenias registreeritud autoga isikud, kes peksid tema ema. Kuigi kaebaja andis sellest vastustajale teada ning saatis tõendusmaterjalid, ei ole vastustaja seda asjaolu otsuses analüüsinud. Kaebajat ähvardab tõsine oht elule. Tema tagakiusajaks on võimukas Tšetšeenia perekond, kes tahab oma klanni aumõrva teostades „puhtaks pesta“. Kaebajal ei ole võimalik saada kaitset Venemaa võimuorganitelt ning kaebajaga aset leidnud intsidentide näol ei ole tegu üksiku solvangu või üksiku väärkohtlemise juhtumiga. Kaebaja väljatoodud asjaolud viitavad süstemaatilisele tagakiusule ja tagakiusajate eesmärgiks on kaebaja tappa. Vastustaja ei saa eeldada, et kaebaja veedaks ülejäänud elu Venemaal hirmul olles ja ennast tagakiusajate eest varjates. Asjaolusid kogumis hinnates on kaebajat ähvardav oht piisavalt tõsine, et kujutada endast tagakiusamist direktiivi 2011/95/EL artikli 9 mõttes. Kuna kaebaja vastab pagulasseisundi kriteeriumitele, ei ole talle lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamine õiguspärane.

4.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja subjektiivne hirm, et ta on Y perekonna poolt tagakiusatud, on alusetu ja ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud. On ebausutav, et 2018. aasta verbaalsete ja füüsiliste rünnakute taga oli kaebaja poiss-sõbra perekond. Arvestades seda, et Rostovis võib esineda homofoobseid liikumisi ning kaebaja homoseksuaalsus oli avalikult välja tulnud, on tõenäoline, et kaebaja rünnakute taga olid hoopis Rostovi linna elanikud.

4(12)

3-19-2385 Kaebajale võis sõnum tulla ükskõik kellelt ning asjaolu, et number on registreeritud Tšetšeenias, ei tähenda, et sõnum on tulnud Tšetšeeniast. Kuna kaebaja ei ole tšetšeen ega oma sugulussuhteid väidetava tagakiusajaga, ei ole ta päritoluriigi informatsiooni põhjal aumõrvast ohustatud. Pärituoluriigi informatsiooniga ei ole kooskõlas ka kaebaja poiss-sõbra perekonna väidetav käitumisviis. Puuduvad igasugused tõendid kinnitamaks kaebaja oletusi seoses Y ja Y sõpradega juhtunuga. Ebausutavad ja paljasõnalised on ka kaebaja väited, et Y perekond otsis teda 2019. aasta aprillis ja juulis vanemate külast taga. Kaebaja on küll esitanud tõendi, et teda on teavitatud ema haiglasse sattumisest juulikuus, kui see ei tõenda kaebaja väidet, et ema sattus haiglasse tšetšeenide tõttu, kes käisid kaebajat otsimas. Kaebaja poolt esile toodud rünnakuid võib ette tulla igas ühiskonnas ja üksnes rünnakud ei ole piisavalt tõsised, et kujutada endast tagakiusamist Genfi konventsiooni tähenduses. Käsitlemaks rünnakuid tagakiusuna, tuleb hinnata, kas riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid nõustuvad/saavad pakkuda kaitset taolise käitumise eest. Päritoluriigi informatsioonist nähtuvalt on vihakuriteod seadusega reguleeritud ning kuigi neid käsitletakse tavaliste kuritegudena, on eelmiste aastate jooksul on olnud ka edukaid kuritegude uurimisi. Seetõttu ei saa väita, et kaebajal on Venemaal võimatu saada ametivõimude abi ja kaitset. Kaebaja selgitustest ei nähtu, et Vene ametivõimud keeldusid teda seksuaalse sättumuse pärast aitamast, vaid pigem ei peetud tema kaebust informatsiooni ja tõendite puudumise tõttu prioriteetseks. Kaebaja lahkus enne uurijatega rääkimist ning pärast teist rünnakut kaebaja politseisse ei pöördunud. Vastustaja jääb selle juurde, et korduvad tekstisõnumid ja kaks füüsilist rünnakut eraisikute poolt ei kvalifitseeru tagakiusuks. Ka kumulatiivselt ei ole nimetatud asjaolud nõnda tõsised või korduvad, et kaebajal oleks rahvusvahelise kaitse vajadus. Kuna kaebaja ei vasta pagulasseisundi kriteeriumitele, on vastustaja teinud kaebajale seaduspäraselt lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu.

5.Tallinna Halduskohus rahuldas 26.02.2020 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas PPA 09.12.2019 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3, millega kaebaja suhtes tehti koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu Schengeni alale 3 aastaks. Vastustaja on 09.12.2019 otsuses analüüsinud kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et kaebaja tagakiusajaks ei ole riigivõim ning puudub põhjus teda pagulasena tunnustada. Halduskohus nõustus vastustaja vastavate järeldustega ning kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 neid ei korranud. Kuigi vastustaja leidis 09.12.2019 otsuses, et kaebaja ütlused on järjekindlad, asus ta kohtuistungil seisukohale, et kaebaja ütlusi ei saa järjekindlaks pidada. Halduskohus nõustus, et kaebaja ütlused ei ole täies ulatuses järjepidavad, viidates kaebaja ütlustele seonduvalt Y kodus käimisega. Samas ei tõlgendanud kohus vastuolu kaebaja kahjuks, kuivõrd vastuoludele isiku ütlustes oleks pidanud haldusmenetlust läbi viies tähelepanu pöörama vastustaja. Õige pole kaebaja seisukoht, et täidetud on direktiivi 2011/95/EL artikli 4 lg-s 5 sätestatud alused ning vastustaja oleks pidanud kaebaja esitatud kõikide selgitustega arvestama. Vastustaja luges 09.12.2019 otsuses kaebaja ütlused järjepidevaks, kuid see on üksnes üks artikli 4 lg-s 5 sätestatud kumulatiivsetest alustest. Lisaks ei tulene nimetatud sättest, et kumulatiivsete eelduste täidetuse korral tuleks isikut igal juhul rahvusvahelise kaitse 5(12)

3-19-2385 taotlejana tunnustada. Eelduste täidetus ei välista, et vastustaja jõuab asjaolusid kogumis hinnates järeldusele, et isiku tagakiusuhirm ei ole põhjendatud või ei ole tagakiusajaks VRKS § 19 lg-s 5 sätetatud allikad. Väär on kaebaja arusaam, et kui vastustaja tuvastab otsuses tagakiusukartuse aluse ja isiku suhtes on päritoluriigis aset leidnud negatiivseid intsidente, tuleb isikut tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana. Mitte igasugune negatiivne sündmus päritoluriigis ei ole tagakius ega anna alust isiku tunnustamiseks pagulasena. Samuti ei saa pidada pagulasseisundi andmise aluseks asjaolu, et isik kuulub teatud sotsiaalsesse gruppi. Kuigi kaebaja ütlused esimese rünnaku osas on 09.06.2019 ja 03.07.2019 seisukohti arvestades mõnevõrra erinevad, ei ole tegemist selliste vastuoludega, mille alusel võiks kaebaja ütlusi pidada ebausaldusväärseks. Võib pidada usutavaks, et kaebaja pöördus politseisse ülejärgmisel päeval pärast rünnakut. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et tema juhtumit ei peetud prioriteetseks põhjusel, et sündmusest oli möödunud pikk aeg ning ta lahkus politseijaoskonnast avaldust esitamata. Seetõttu ei nähtu, et Venemaa politsei oleks keeldunud kaebajale abi osutamast mõnel VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud alusel. Teise rünnaku osas nähtuvad kaebaja ütlustest sisemised vastuolud, mida ei saa põhjendada üksnes sündmusest möödunud ajaga või kontekstiga. On usutav, et rünnakute taga ei olnud mitte Y perekond, vaid pigem kohalikud elanikud. Kaebajale tundmatutelt numbritelt saadetud sõnumite autoreid ei ole võimalik tuvastada. Kohtuistungil möönis kaebaja, et ta ei ole kindel, et 09.07.2019 sõnumi taga on Y perekond või sugulased. Kaebaja väitel oli Y teadlik kaebajaga toimuvast, mistõttu olukorras, kus Y perekonda kahtlustati sõnumite ja rünnakute taga, pidi nii kaebajale kui ka Y-le olema mõistetav, et kui ta läheb väidetavalt Tšetšeeniasse pulma, ei pruugi ta enam naasta. Ei ole usutav, et Y-le oli tema perekond elust tähtsam või et ta arvas, et informatsioon ei ole perekonnast väljunud. Kaebaja väitel jõudis informatsioon Y perekonnani väljastpoolt ning tema rünnakute taga olid Y perekonnatuttavad. Kaebaja enda ütlustest nähtub seega, et nii talle kui ka Y-le pidi olema mõistetav, et Y perekond ja lähedased on teadlikud nende suhtest. Ei ole usutav, et Y perekond ähvardab kaebajat enam kui 2 kuu vältel, kuid Y endaga ühendust ei võta. Kuigi kaebaja tõi välja päritoluriigi info, mille kohaselt ei ole tavapäratu ka partneri tapmine, ei saa seda pidada kuigivõrd tõenäoliseks. Vastav päritoluriigi info ei viita LGBT kogukonnale ning on esitatud selle konteksti ja sisu arvestamata. Kuna Y ei ole rahvuselt tšetšeen ega ela Tšetšeenias, ei ohusta teda Y pere poolt aumõrva ohvriks langemine. Põhjendatud pole kaebaja hirm enda perekonna ees. Kaebaja ütlustest nähtub, et tema ema aktsepteerib teda ning suhted emaga on head. Kaebaja ütlusi tervikuna hinnates nähtub, et ka suhted isaga on pigem soojad. Ei ole usutav, et kaebaja isa ja vend kaebaja seksuaalsest sättumusest midagi ei teadnud ega aimanud olukorras, kus tema ema sai sellest teada kaebaja teismeeas ja 2013. aastal läks kaebaja tööle geiklubisse, misjärel said tema seksuaalsest sättumusest teadlikuks nii koolikaaslased kui ka õppejõud. Kuigi kaebaja isa nime alt saadetud sõnumid on sisult ähvardavad, on minevikku arvestades vähetõenäoline, et pensionärist isa ähvardused realiseeruksid. Kaebaja väitel sattus tema ema haiglasse põhjusel, et teda ründasid tšetšeenid, kuid usutav on vastustaja kohtuistungil tehtud järeldus, et kaebaja ema viibis 2018. aasta juulis plaanilisel operatsioonil, millele kaebaja 03.07.2019 vestlusel viitas. Pole usutav, et kui kaebaja ema oleks rünnatud kaebajast tingitult, oleks ta vend

6(12)

3-19-2385 saatnud sedavõrd neutraalse sisuga sõnumeid, arvestades seejuures ka kaebaja väidet, et osa sõnumeid saatis 2018. aasta suvel kaebajale vend. Kuigi vastustaja Y sõbra ja tema partneri kadumist 09.12.2019 otsuses otsesõnu ei analüüsinud, ei toonud see kaasa ebaõiget otsust. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel ei oma sisulist tähendust asjaolu, kas ja kuidas Y perekond nende suhtest teada sai. Eelneva põhjal saab järeldada, et kaebajale ei saanud Venemaal osaks tagakiusu VRKS § 19 lg 2 tähenduses ning VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud põhjustel. Ühelgi juhul ei ole aga kaebajat ilma jäetud tema põhilistest inimõigustest. Isegi kui kaebaja suhtes esineks tagakius, ei oleks rahvusvahelise kaitse andmiseks alust, kuna kaebajal on reaalne võimalus Venemaal ümber paikneda. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebajal oli võimalik Venemaal 8 kuud ringi liikuda, ilma et teda oleks rünnatud. Kaebaja Facebooki kontol on avalik märge, et ta elab Eestis. Kui Y perekond oleks sedavõrd kättemaksuhimuline, nagu kaebaja kirjeldab, oleks kaebaja suure tõenäosusega ka Eestist üles otsitud või talle ähvardusi saadetud. Vastustaja otsus on õiguspärane ka osas, milles kaebajat ei tunnustatud täiendava kaitse saajana. Välistatud ei ole, et kui Venemaa ametivõimudele saab teatavaks kaebaja seksuaalne sättumus, võidakse tema suhtes käituda diskrimineerivalt, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebajat tuleks pidada täiendava kaitse saajaks. Kaebajal ei ole ametivõimudega probleeme olnud ning päritoluriigi infost ei nähtu, et LGBT kogukonna liikmeid kiusataks Venemaal süstemaatiliselt taga. Igasugune diskrimineerimine ei ole tagakiusamine VRKS-i tähenduses. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld tuleb tühistada kaalutlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaebajaga 26.11.2019 toimunud vestluse protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks väitnud, et ta ei ole valmis Eestist vabatahtlikult lahkuma, kuigi vastustaja on seda lahkumisettekirjutuses väitnud. Kaebajale tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus tugineb seega väärale kaalutlusele ning on seetõttu õigusvastane. Kuna kaebajale tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus on õigusvastane ja see tuleb tühistada, on õigusvastane ka kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine. Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul, kes on käitunud heas usus ning kelle puhul ei ole mõistlikku põhjust arvata, et ta päritoluriiki naastes asub kohe katsetama järgmises EL-i liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlemist, ei pruugi sissesõidukeeld olla eesmärgipärane ja põhjendatud. Rahvusvahelise kaitse taotleja karistamine põhjusel, et ta ületas ebaseaduslikult riigipiiri, ei ole lubatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka isiku suhtes sissesõidukeelu kohaldamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 26.02.2020 otsus tühistada rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas ning teha asjas uus otsus, millega tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2019 otsuse resolutsiooni punkt 1 ja kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma kaebajale rahvusvaheline kaitse. Halduskohus on kaebaja selgitustes esinevate vastuolude kohta märkinud, et tegemist ei ole selliste vastuoludega, mille alusel võiks kaebaja ütlusi pidada ebausaldusväärseks või mida saaks tõlgendada kaebaja kahjuks. Sellegipoolest on kohus kinnitanud, et kaebaja väidetest nähtuvad sisemised vastuolud, mida ei saa põhjendada üksnes sündmusest möödunud ajaga

7(12)

3-19-2385 või kontekstiga. Kaebaja ütlustes ei ole sellise kaaluga erinevusi, mille alusel võiks ütlusi pidada vastuoluliseks. Halduskohus seadis kahtluse alla ka kaebaja ütluste elulise usutavuse. Elulise usutavuse hindamise protsessi käsitledes on oht, et otsustajat mõjutavad tema enda vaated sellele, mis on või ei ole eluliselt usutav. Need vaated põhinevad otsustaja enda taustal oma riigis ning endale tuttava ühiskonna kommetel. Kohtunik ei saa aga eeldada, et eri rahvusest, hariduse, ameti, kogemuse, usutunnistuse ja temperamendiga inimesed käituvad nii, nagu ta arvaks, et ta oleks ise käitunud, või isegi nii, kuidas mõistlik inimene oleks käitunud. Tšetšeenia kultuurist lähtuvalt ei olnud Y-l võimalik keelduda koju pulma minemast ning tal säilis lootus, et tema perekond talle viga ei tee. Kaebaja ei ole välistanud, et vähemalt ühe rünnaku taga võisid olla kohalikud elanikud. Teise rünnaku puhul eeldas kaebaja Y sugulaste seotust ründajate räägitud keele alusel koosmõjus 9. juulil saadetud ähvardava sõnumiga. Samuti näitab Y sugulaste seotust asjaolu, et kaebajat käidi ema juures otsimas Tšetšeenia numbrimärgiga autoga. Varjupaigamenetluses kohaldatav tõendamise standard ei nõua asjaolude tõendamist 100% kindlusega või väljaspool mõistlikku kahtlust, kuna see ei ole varjupaigamenetluses tavapäraselt võimalik. Füüsiline ja vaimne vägivald on üks peamisi tagakiusuvorme ning tõsise vägivalla ähvardused on sageli LGBT-isikute varjupaigataotluste sisu. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebajat ähvardab süstemaatiline tagakius ja oht elule ning tegu ei ole üksikute negatiivsete juhtumitega. Vastustaja ja halduskohus ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mille alusel oleks võimalik piisava tõenäosusega arvata, et kaebajale tehtud ähvardused ei realiseeru. On arusaamatu, kuidas sai kohus pärast kaebaja isa saadetud ähvardava sisuga sõnumitega tutvumist jõuda järeldusele, et kaebaja suhted isaga on pigem soojad. Lisaks on kaebaja saanud ähvardava sisuga sõnumeid võõrastelt numbritelt, mis tõendab, et teda ähvardav oht tuleb mitmelt erinevalt osapoolelt. Olukorras, kus tagakiusaja on mitteriiklik osapool, peab riigi kaitse olema kättesaadav ja tõhus. Erinevad usaldusväärsed allikad kinnitavad Venemaa võimuesindajate soovimatust uurida adekvaatselt homofoobseid kuritegusid ja pakkuda tõhusat kaitset LGBT kogukonda kuuluvatele isikutele. Lisaks võib politseisse pöördumisel LGBT kogukonna liikmetele osaks saada väärkohtlemine ametivõimude enda poolt. Seetõttu on põhjendatud kaebaja hirm, et ta ei saa riigilt tagakiusamise eest kaitset. Kaebaja ei kasuta Facebookis oma pärisnime ja kui sisestada Facebooki otsingusse tema täisnimi, siis otsingutulemused kontot ei näita. Facebooki kaudu ei ole seega võimalik kaebajat tema kasutajanime teadmata üles leida. Kohus ei ole täitnud siseriikliku ümberpaiknemise alternatiivi analüüsi nõudeid ning on jätnud käsitlemata hulgalised allikad, mille kohaselt saab LGBT-isikutele üle Venemaa osaks ühiskondlik häbimärgistamine, diskrimineerimine ja rünnakud, mille põhjuseks on homofoobia riigi tasandil edendamine. 2019. aastal on Venemaa LGBT kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukuritegude arv kasvanud ning vaenukuritegude eest süüdimõistvad kohtuotsused on langenud. LGBT aktiviste on mõrvatud ning toime on pandud tänavarünnakuid isikute vastu, keda välimuse põhjal peeti LGBT kogukonda kuuluvaks. Selle taustal ei ole siseriikliku ümberpaiknemise alternatiiv homoseksuaalsele mehele Venemaal turvaliselt kättesaadav. Lisaks kardab kaebaja sihipärast tapmist Y sugulaste poolt, mistõttu oleks ta sunnitud ükskõik millises Venemaa piirkonnas elama hirmu all. 8(12)

3-19-2385

7.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes vaidlustatud haldusaktis toodu juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
9.Vaidlus puudub selles, et kaebaja on homoseksuaalse sättumusega ja seega esineb üks VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud viiest põhjusest ehk kuuluvus sotsiaalsesse gruppi. Menetlusosaliste vahel on aga vaidlus selle üle, kas kaebajal on tema seksuaalse sättumuse tõttu põhjendatud alus karta tagakiusamist. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale ei saanud Venemaal osaks tagakiusu VRKS § 19 lg 2 tähenduses ja VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud põhjustel ning ühelgi juhul ei ole kaebajat ilma jäetud tema põhilistest inimõigustest. Kaebaja sellega ei nõustu ning leiab, et teda ähvardab Venemaal süstemaatiline tagakius ja oht elule. Vaidlustatud kohtuotsuses on halduskohus hinnanud nii kaebaja hirmu Y perekonna kui ka enda isa ees, võttes arvesse kaebaja selgitusi, tema suhtes toimepandud tegusid ja ähvardusi, esitatud tõendeid ja päritoluriigi informatsiooni. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses esitanud selliseid väiteid, mille kohta halduskohus ei oleks juba seisukohta võtnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega tagakiusu ja põhjendatud tagakiusukartuse puudumise osas, kuid märgib täiendavalt järgmist.
10.Kaebaja ütlustest järelduvalt seisneb peamine põhjus, miks ta Venemaale tagasi pöörduda ei taha, kadunuks jäänud tšetšeenist poiss-sõbra Y perekonnast lähtuvas ohus kaebaja elule ja tervisele. Ei vastustaja ega halduskohus ole kahtluse alla seadnud, et kaebajale on saadetud ähvardava sisuga sõnumeid ning ta langes kodulinnas kahel korral füüsilise rünnaku ohvriks. Küll aga on nii vastustaja kui ka halduskohus pidanud ebausutavaks, et kaebaja ähvardajateks ja ründajateks oli Y perekond või peretuttavad. Ka kaebaja on 09.06.2019 seletuskirjas väitnud, et ei oska arvata, kellelt sõnumid võisid tulla (dtl 87), ning 12.02.2020 kohtuistungil möönnud, et ei ole kindel, et 09.07.2018 ähvardava sõnumi taga on Y perekond (dtl 192). Apellatsioonkaebuses on kaebaja selgitanud, et ta ei välista, et vähemalt ühe rünnaku taga olid kohalikud elanikud (dtl 210). Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole kaebaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel eksinud ning jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et on ebausutav, et kaebaja rünnakute taga oli Y perekond, vaid pigem on nende taga kohalikud elanikud. See ilmneb, kui hinnata kaebaja erinevatel ajahetkedel antud ütlusi tervikuna ning kõrvutada neid tõendite ja päritoluriigi informatsiooniga. Kaebaja selgitused selle osas, kas Y perekond teadis kaebaja ja Y suhtest, kas info Y seksuaalsuse kohta väljus tema perekonnast ning kas Y omakorda teadis, et kaebaja ja Y suhe on saanud Y perekonnale teatavaks, on vastuolulised. 03.07.2019 vestlusel on kaebaja avaldanud, et kuigi Y aimas halba, soostus ta siiski pulma sõitma, kuna arvas, et keegi ei teadnud nende suhtest (dtl 95). Samas avaldas kaebaja 12.02.2020 kohtuistungil, et sai aru, et 9(12)

3-19-2385 on Y pere poolt sihikule võetud, 2018. aasta suvel, kui läksid kaduma Y sõbrad. Lisaks selgitas kaebaja, et kuna tegu oli lähedaste sõpradega, ei olnud ime, et Y pere sai tema seksuaalsest sättumusest teada ning kuna see info väljus perekonnast, ei saanud perekond jätta olukorda lahendamata. Sealjuures oli Y kaebaja sõnul kaebaja suhtes toimunud füüsilistest rünnakutest ja talle saadetud ähvardavatest sõnumitest teadlik ning nii kaebaja kui ka Y arvasid, et nende taga võib olla Y pere (dtl 181-182). Kaebaja selgituste põhjal ei ole seega võimalik kindlalt väita, et kaebaja ähvardajaks ja ründajaks oli Y pere. Ka kaebajale 22.07.2018 saadetud sõnum („Eile sul vedas, jooksed kiiresti. Rohkem sellist asja ei õnnestu. Piidritel pole kohta meie linnas“) viitab pigem sellele, et 20.07.2018 rünnaku panid toime kohalikud elanikud, kuna selles on kasutatud väljendit „meie linnas“. Sõltumata Tšetšeenia kultuurilisest taustast, on ebausutav, et Y soostus 2018. aasta septembris minema Tšetšeeniasse ootamatult asetleidvasse pulma olukorras, kus nii kaebaja kui ka Y pidasid 2018. aasta juulis ja augustis toimunud rünnakute ning alates 2018. aasta juulikuust saadetud ähvardava sisuga sõnumite taga olevaks Y perekonda, kelle käitumine oli ajendatud kaebaja ja Y suhtest teadasaamisest. Seda veelgi enam olukorras, kus 2018. aasta suve alguses jäid väidetavalt kadunuks ka Y tšetšeenist sõber ja tema meessoost elukaaslane ning oli teada, et Tšetšeenias võidakse LGBT-isikuid piinata, saamaks informatsiooni teiste inimeste kohta, kes kuuluvad LGBT kogukonda. Kui aga Y perekond ei olnud kaebaja ja Y suhtest teadlik, ei ole enne Y kadumist saadetud ähvardava sisuga sõnumeid ja kaebaja suhtes toimunud füüsilisi rünnakuid kuidagi võimalik siduda Y perekonnaga. Samuti ei põhjenda kaebaja hirmu Y pere ees asjas kogutud päritoluriigi informatsioon. Kuigi Tšetšeenia kultuuris ähvardab homoseksuaale aumõrv, puudutab see üksnes perekonnaliiget, kes on riivanud perekonna au. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Tšetšeenia kultuuris laieneks homoseksuaalse perekonnaliikme korral aumõrv ka tema partnerile ja teisest rahvusest isikutele, kes ei ela Tšetšeenias. Eelnevast lähtuvalt ei ole kaebaja subjektiivne kartus Y perekonna ees objektiivsete asjaoludega tõendatud. Lisaks vähendab kaebaja subjektiivse hirmu usutavust, et ta oli oma Facebooki kontol märkinud elukohana Eesti. Kuigi kaebaja ei kasuta Facebookis oma õiget nime, on ta Facebookiga liitunud juba 2016. aastal ja suhtles läbi Facebooki ka Y-ga, misläbi võis kaebaja Facebooki kasutaja saada teatavaks Y perekonnale. Praeguseks hetkeks on küll kaebaja Facebookis oma elukoha ära muutnud, kuid tema profiilil on jätkuvalt erinevatel ajahetkedel tehtud avalikke postitusi, mis viitavad seosele Eestiga (mh siin esitatud varjupaigataotlusele) ja milles tema asukohana on märgitud Vao küla. Ei ole usutav, et kaebaja teeb avalikke postitusi, mille põhjal on võimalik kindlaks teha tema asukoht, kui ta on tõepoolest veendunud, et Y pere ei saa rahu enne, kui nad on kaebaja tapnud.

11.Kuigi ringkonnakohus ei nõustu kaebaja isa saadetud ähvardavate sõnumite sisu arvestades halduskohtuga selles, et kaebaja ja tema isa vahelised suhted on soojad, nõustub ringkonnakohus sellega, et kaebaja hirm enda perekonna (st eelkõige enda isa) ees ei ole põhjendatud. Kaebaja 09.06.2019 seletuskirjast ja 03.07.2019 vestluse protokollist nähtub, et kaebaja oli pärast isalt saadud ähvardavaid tekstisõnumeid valmis minema vanemate koju ja rääkima isaga asjad selgeks (dtl-d 88-89 ja 95). See viitab asjaolule, et kaebaja ei pea tõenäoliseks, et tema isa tekstisõnumites tehtud ähvardused reaalselt ellu viib. Kaebaja ei ole ka väitnud, et isa oleks tema suhtes vägivalda tarvitanud või mingilgi moel oma ähvardusi ellu viia üritanud. Isa saadetud sõnumitest nähtub, et ta suhtub kaebajasse halvakspanuga, kuid halbu suhteid isaga ei saa pidada tagakiusuks VRKS § 19 lg-te 1 ja 2 mõttes. 10(12)

3-19-2385

12.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ka juhul, kui käsitada füüsilisi rünnakuid ja tundmatutelt numbritelt saadetud sõnumeid laiemalt kui ühiskonnapoolseid akte, ei kvalifitseeru need tagakiusuks VRKS § 19 lg-te 1 ja 2 mõttes ning puudub põhjendatud alus arvata, et Venemaale naasmise korral saaks kaebajale tagakius osaks. Tagakiusuks ei saa pidada mitte igasugust väärkohtlemist, vaid arvesse tuleb võtta tegude iseloomu, korduvust ning meetmete kogumi tagajärgi. Kuigi kaebaja homoseksuaalsus tuli avalikuks juba 2013. aastal, on teda füüsiliselt rünnatud kahel korral ning rünnakud leidsid aset kahenädalase vahega. Tundmatutelt numbritelt on kaebaja saanud 2018. aasta suvel ja sügisel kaheksa ähvardava sisuga sõnumit. Kuigi kaebaja elas veel pärast seda kaheksa kuud Venemaa erinevates piirkondades, ei saanud talle enam osaks väärkohtlemist. Eeltoodut arvestades ei saa kaebaja suhtes aset leidnud negatiivseid sündmusi pidada tagakiusamiseks, mis tingiks kaebajale rahvusvahelise kaitse andmise. Kaebajale osaks saanud kohtlemine ei ole käsiteldav raske inimõiguste rikkumisena ega mõjuta teda samal viisil kui raske põhiõiguste rikkumine. Samuti ei ole teadaoleva päritoluriigi informatsiooni põhjal tõenäoline, et Venemaale naastes ohustaks kaebajat tagakiusuks kvalifitseeruv kohtlemine. Homoseksuaalse sättumusega isikute suunal võib küll Venemaal aset leida väärkohtlemist, kuid see ei ole nii sage, et saaks piisava tõenäosusega öelda, et see leiab aset ka kaebaja suhtes. Pelgalt ühiskonnas levinud tauniv suhtumine LGBT kogukonda ei kujuta aga endast sellise raskusega rikkumist, mis annaks alust anda kaebajale pagulase staatus.
13.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu põhjendustega ka selles, et kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks, ning ei hakka neid kooskõlas HKMS § 201 lg-ga 4 kordama. Apellatsioonkaebuses on kaebaja heitnud halduskohtule ette riigisisese ümberpaiknemise alternatiivi analüüsi nõuete täitmata jätmist. Kuna vastavat analüüsi ei tule teostada juhul, kui on leitud, et isiku tagasipöördumisel päritoluriiki ei ohusta teda tagakiusamine või suur kahju, ei võta ringkonnakohus seisukohta riigisisese ümberpaiknemise alternatiivi võimaluse osas.
14.Asja materjalide põhjal ei esine seega selliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse pakkuda kaebajale rahvusvahelist kaitset. Vastustaja haldusakt ja halduskohtu otsus on seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on halduskohtu 20.12.2019 ja 26.02.2020 määrusega ja ringkonnakohtu 17.04.2020 määrusega menetlusabi korras vabastatud riigilõivu ja tõlkekulude tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja muud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 11(12)

3-19-2385

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja