Rahvastik › Pagulased

3-19-2385 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

3-19-2385 Riigiduuma võttis 2013. aastal vastu seaduse 135-FZ, mille eesmärk on kaitsta lapsi informatsiooni eest, mis propageerib mittetraditsioonilisi pereväärtusi. Seaduse üks tagajärg on homodevastase vägivalla tõus Venemaal. Kuigi Venemaal on vihakuritegusid käsitlev seadusandlus, ei käsitle võimud ka kõige selgemaid homofoobse vägivalla väljendusi vihakuritegudena, vaid tavaliste kuritegudena. ÜRO piinamisvastasele komiteele Venemaa kohta valitsusväliste ühenduste poolt koostatud raporti kohaselt pandi perioodil november 2012 kuni mai 2018 toime vähemalt 322 vihakuritegu LGBT-isikute vastu. Uurimist alustati 322 registreeritud juhtumist 75 juhul, millest 23 osutusid edukateks. Põhja-Kaukaasia vabariigid on LGBT+ teemade suhtes eriti mittetolerantsed. 2017. aastal vahistati Tšetšeenias üle 100 mehe, keda peeti geiks. Ohvreid väärkoheldi, piinati ning sunniti avaldama teiste LGBT inimeste identiteete. Tštetšeenia ühiskond on jagatud klannideks ja kui inimene sooritab seadusevastase teo, vastutab selle eest kogu perekond. Väga konservatiivses ja peamiselt moslemitest koosnevas Tšetšeenia Vabariigis on homofoobia laialt levinud. Tšetšeenia ühiskonnas on homoseksuaalsus „problemaatiline isikuomadus“, mille saab lahendada aumõrvaga. Taotleja ütlustest selgub, et taotleja tagakiusajaks ei ole riigivõim ja tal ei ole Venemaa ametivõimudega probleeme olnud. Päritoluriigi informatsiooni põhjal on selge, et Vene ühiskonnas valitseb homofoobne õhkkond ja taotleja hirm sattuda tänaval või muus kohas rünnaku ohvriks oma seksuaalse orientatsiooni tõttu on arusaadav. Samas ei ole selle tõenäosus ja esinemise sagedus sedavõrd suur, et teeks selle taotleja suhtes vahetult võimalikuks igal pool Venemaal. Kui taotleja ei pöördu eraisikute vastu abi saamiseks päritoluriigi ametivõimude poole, puudub alus eeldada, et riik ega politsei ei taha või ei suuda talle kaitset pakkuda. Teisalt, kui kaebaja ei ole võimeline teda rünnanud isikuid täpselt kirjeldama, on vähetõenäoline, et Vene ametivõimud suudaksid taotlejat rünnanud inimesed üles leida ja vastutusele võtta. Taotlejat on Venemaal rünnatud kahel korral, kuid need toimusid 2018. aastal suvel ning enne ega pärast seda ei ole aset leidnud ühtegi intsidenti. Seega on alust järeldada, et taotlejal oli võimalik Venemaal oma igapäevaelu elada ning tõenäoliselt on tal võimalik seda teha ka tulevikus. Kuigi taotleja rändas 8 kuud ringi, ei kasutanud ta võimalust oma elu muus Venemaa piirkonnas ümber korraldada ja uuesti alustada. Lisaks oli taotlejal temaga aset leidnud intsidentide puhul võimalus pöörduda koduriigi ametiasutuste poole. Kuna taotleja tagakiusajaks ei ole riigivõim ning temaga toimunud intsidendid ei olnud tagakius, ei ole taotleja oma sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu tagakiusu ohus ega vasta pagulase staatuse andmise kriteeriumitele. Taotlejat ei saa tunnustada ka täiendava kaitse saajana. Taotleja ütluste põhjal ei ole tegu olukorraga, kus talle saaks Venemaal osaks tõsine oht tulenevalt surmanuhtlusest, väärkohtlemisest, piinamisest või muudest ebainimlikest käitumisviisidest. Tagasipöördumisel päritoluriiki ei kaasne taotleja suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamist. XX taotlus on põhjendamatu, kuna tema subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud.

3(12)

3-19-2385 Vastustaja on ekslikult leidnud, et kaebaja subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Vastustaja on tuginenud tõenditele ja päritoluriigi informatsioonile valikuliselt, mistõttu on vastustaja 09.12.2019 otsus õigusvastane. Vastustaja on meelevaldselt järeldanud, et tapmisähvardustega sõnumeid sai kaebaja ainult isalt. Sõnumeid saadeti ka kaheksalt tundmatult numbrilt, mh kaebaja hinnangul tema elukaaslase Y perelt, kes sai suhtest arvatavasti teada Y sõbra kaudu. Y sai 2018. aasta suvel aru, et tema sõber on kadunud ja kuu aega hiljem kadus ka Y sõbra elukaaslane. Päritoluriigi info põhjal Tšetšeenia kohta on tõenäoline, et mõlemad mehed on mõrvatud. Samuti võib pidada tõenäoliseks, et neid piinati saamaks informatsiooni teiste LGBT+ kogukonda kuuluvate inimeste kohta. Tegemist on olulise tagakiusu tekkimise põhjusele viitava asjaoluga, mida vastustaja 09.12.2019 otsuses ei analüüsinud. Samuti ei ole vastustaja hinnanud asjaolu, et kaebajat võib ähvardada tagakiusu oht oma isa poolt. Kui kaebaja pärast 20.07.2018 kallaletungi politseisse pöördus, tehti talle selgeks, et peksmistega ei tegeleta. Kaebaja ei rääkinud politseinikele oma seksuaalsest sättumusest, kuna see võib kaasa tuua lisaprobleeme. Ka vastustaja on vaidlustatavas otsuses välja toonud, et LGBT+ kogukonna liikmete puhul on suurem tõenäosus, et neile saab politseis osaks alandav kohtlemine või isegi vägivald. Sellele vaatamata asus vastustaja seisukohale, et kaebajal oli võimalik temaga aset leidnud intsidentide puhul pöörduda koduriigi ametiasutuste poole. Kaebaja pöördus politsei poole, kuid ei saanud abi. Mõned nädalad hiljem toimus ka teine rünnak, mille käigus kaebaja peksti jõhkral moel läbi. 2018. aasta septembris kutsus Y perekond teda ootamatult Tšetšeeniasse pulma. Pärast seda Y kadus ning päritoluriigi informatsiooni arvestades on tõenäoline, et ta tapeti oma perekonnaliikmete poolt. Kuna kaebaja kartis oma elu pärast, põgenes ta kodust ja varjas end mitu kuud erinevates linnades. Kaebaja ema andis talle teada, et aprillis 2019 käisid kaebajat otsimas võõrad isikud, kelle auto oli registreeritud Tšetšeenia Vabariigis. Seejärel tuli kaebaja Eestisse. Eestis viibides sai ta emalt teada, et teda käisid uuesti otsimas Tšetšeenias registreeritud autoga isikud, kes peksid tema ema. Kuigi kaebaja andis sellest vastustajale teada ning saatis tõendusmaterjalid, ei ole vastustaja seda asjaolu otsuses analüüsinud. Kaebajat ähvardab tõsine oht elule. Tema tagakiusajaks on võimukas Tšetšeenia perekond, kes tahab oma klanni aumõrva teostades „puhtaks pesta“. Kaebajal ei ole võimalik saada kaitset Venemaa võimuorganitelt ning kaebajaga aset leidnud intsidentide näol ei ole tegu üksiku solvangu või üksiku väärkohtlemise juhtumiga. Kaebaja väljatoodud asjaolud viitavad süstemaatilisele tagakiusule ja tagakiusajate eesmärgiks on kaebaja tappa. Vastustaja ei saa eeldada, et kaebaja veedaks ülejäänud elu Venemaal hirmul olles ja ennast tagakiusajate eest varjates. Asjaolusid kogumis hinnates on kaebajat ähvardav oht piisavalt tõsine, et kujutada endast tagakiusamist direktiivi 2011/95/EL artikli 9 mõttes. Kuna kaebaja vastab pagulasseisundi kriteeriumitele, ei ole talle lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamine õiguspärane.

4(12)

3-19-2385 Kaebajale võis sõnum tulla ükskõik kellelt ning asjaolu, et number on registreeritud Tšetšeenias, ei tähenda, et sõnum on tulnud Tšetšeeniast. Kuna kaebaja ei ole tšetšeen ega oma sugulussuhteid väidetava tagakiusajaga, ei ole ta päritoluriigi informatsiooni põhjal aumõrvast ohustatud. Pärituoluriigi informatsiooniga ei ole kooskõlas ka kaebaja poiss-sõbra perekonna väidetav käitumisviis. Puuduvad igasugused tõendid kinnitamaks kaebaja oletusi seoses Y ja Y sõpradega juhtunuga. Ebausutavad ja paljasõnalised on ka kaebaja väited, et Y perekond otsis teda 2019. aasta aprillis ja juulis vanemate külast taga. Kaebaja on küll esitanud tõendi, et teda on teavitatud ema haiglasse sattumisest juulikuus, kui see ei tõenda kaebaja väidet, et ema sattus haiglasse tšetšeenide tõttu, kes käisid kaebajat otsimas. Kaebaja poolt esile toodud rünnakuid võib ette tulla igas ühiskonnas ja üksnes rünnakud ei ole piisavalt tõsised, et kujutada endast tagakiusamist Genfi konventsiooni tähenduses. Käsitlemaks rünnakuid tagakiusuna, tuleb hinnata, kas riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid nõustuvad/saavad pakkuda kaitset taolise käitumise eest. Päritoluriigi informatsioonist nähtuvalt on vihakuriteod seadusega reguleeritud ning kuigi neid käsitletakse tavaliste kuritegudena, on eelmiste aastate jooksul on olnud ka edukaid kuritegude uurimisi. Seetõttu ei saa väita, et kaebajal on Venemaal võimatu saada ametivõimude abi ja kaitset. Kaebaja selgitustest ei nähtu, et Vene ametivõimud keeldusid teda seksuaalse sättumuse pärast aitamast, vaid pigem ei peetud tema kaebust informatsiooni ja tõendite puudumise tõttu prioriteetseks. Kaebaja lahkus enne uurijatega rääkimist ning pärast teist rünnakut kaebaja politseisse ei pöördunud. Vastustaja jääb selle juurde, et korduvad tekstisõnumid ja kaks füüsilist rünnakut eraisikute poolt ei kvalifitseeru tagakiusuks. Ka kumulatiivselt ei ole nimetatud asjaolud nõnda tõsised või korduvad, et kaebajal oleks rahvusvahelise kaitse vajadus. Kuna kaebaja ei vasta pagulasseisundi kriteeriumitele, on vastustaja teinud kaebajale seaduspäraselt lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu.

3-19-2385 taotlejana tunnustada. Eelduste täidetus ei välista, et vastustaja jõuab asjaolusid kogumis hinnates järeldusele, et isiku tagakiusuhirm ei ole põhjendatud või ei ole tagakiusajaks VRKS § 19 lg-s 5 sätetatud allikad. Väär on kaebaja arusaam, et kui vastustaja tuvastab otsuses tagakiusukartuse aluse ja isiku suhtes on päritoluriigis aset leidnud negatiivseid intsidente, tuleb isikut tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana. Mitte igasugune negatiivne sündmus päritoluriigis ei ole tagakius ega anna alust isiku tunnustamiseks pagulasena. Samuti ei saa pidada pagulasseisundi andmise aluseks asjaolu, et isik kuulub teatud sotsiaalsesse gruppi. Kuigi kaebaja ütlused esimese rünnaku osas on 09.06.2019 ja 03.07.2019 seisukohti arvestades mõnevõrra erinevad, ei ole tegemist selliste vastuoludega, mille alusel võiks kaebaja ütlusi pidada ebausaldusväärseks. Võib pidada usutavaks, et kaebaja pöördus politseisse ülejärgmisel päeval pärast rünnakut. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et tema juhtumit ei peetud prioriteetseks põhjusel, et sündmusest oli möödunud pikk aeg ning ta lahkus politseijaoskonnast avaldust esitamata. Seetõttu ei nähtu, et Venemaa politsei oleks keeldunud kaebajale abi osutamast mõnel VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud alusel. Teise rünnaku osas nähtuvad kaebaja ütlustest sisemised vastuolud, mida ei saa põhjendada üksnes sündmusest möödunud ajaga või kontekstiga. On usutav, et rünnakute taga ei olnud mitte Y perekond, vaid pigem kohalikud elanikud. Kaebajale tundmatutelt numbritelt saadetud sõnumite autoreid ei ole võimalik tuvastada. Kohtuistungil möönis kaebaja, et ta ei ole kindel, et 09.07.2019 sõnumi taga on Y perekond või sugulased. Kaebaja väitel oli Y teadlik kaebajaga toimuvast, mistõttu olukorras, kus Y perekonda kahtlustati sõnumite ja rünnakute taga, pidi nii kaebajale kui ka Y-le olema mõistetav, et kui ta läheb väidetavalt Tšetšeeniasse pulma, ei pruugi ta enam naasta. Ei ole usutav, et Y-le oli tema perekond elust tähtsam või et ta arvas, et informatsioon ei ole perekonnast väljunud. Kaebaja väitel jõudis informatsioon Y perekonnani väljastpoolt ning tema rünnakute taga olid Y perekonnatuttavad. Kaebaja enda ütlustest nähtub seega, et nii talle kui ka Y-le pidi olema mõistetav, et Y perekond ja lähedased on teadlikud nende suhtest. Ei ole usutav, et Y perekond ähvardab kaebajat enam kui 2 kuu vältel, kuid Y endaga ühendust ei võta. Kuigi kaebaja tõi välja päritoluriigi info, mille kohaselt ei ole tavapäratu ka partneri tapmine, ei saa seda pidada kuigivõrd tõenäoliseks. Vastav päritoluriigi info ei viita LGBT kogukonnale ning on esitatud selle konteksti ja sisu arvestamata. Kuna Y ei ole rahvuselt tšetšeen ega ela Tšetšeenias, ei ohusta teda Y pere poolt aumõrva ohvriks langemine. Põhjendatud pole kaebaja hirm enda perekonna ees. Kaebaja ütlustest nähtub, et tema ema aktsepteerib teda ning suhted emaga on head. Kaebaja ütlusi tervikuna hinnates nähtub, et ka suhted isaga on pigem soojad. Ei ole usutav, et kaebaja isa ja vend kaebaja seksuaalsest sättumusest midagi ei teadnud ega aimanud olukorras, kus tema ema sai sellest teada kaebaja teismeeas ja 2013. aastal läks kaebaja tööle geiklubisse, misjärel said tema seksuaalsest sättumusest teadlikuks nii koolikaaslased kui ka õppejõud. Kuigi kaebaja isa nime alt saadetud sõnumid on sisult ähvardavad, on minevikku arvestades vähetõenäoline, et pensionärist isa ähvardused realiseeruksid. Kaebaja väitel sattus tema ema haiglasse põhjusel, et teda ründasid tšetšeenid, kuid usutav on vastustaja kohtuistungil tehtud järeldus, et kaebaja ema viibis 2018. aasta juulis plaanilisel operatsioonil, millele kaebaja 03.07.2019 vestlusel viitas. Pole usutav, et kui kaebaja ema oleks rünnatud kaebajast tingitult, oleks ta vend

6(12)

3-19-2385 saatnud sedavõrd neutraalse sisuga sõnumeid, arvestades seejuures ka kaebaja väidet, et osa sõnumeid saatis 2018. aasta suvel kaebajale vend. Kuigi vastustaja Y sõbra ja tema partneri kadumist 09.12.2019 otsuses otsesõnu ei analüüsinud, ei toonud see kaasa ebaõiget otsust. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel ei oma sisulist tähendust asjaolu, kas ja kuidas Y perekond nende suhtest teada sai. Eelneva põhjal saab järeldada, et kaebajale ei saanud Venemaal osaks tagakiusu VRKS § 19 lg 2 tähenduses ning VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud põhjustel. Ühelgi juhul ei ole aga kaebajat ilma jäetud tema põhilistest inimõigustest. Isegi kui kaebaja suhtes esineks tagakius, ei oleks rahvusvahelise kaitse andmiseks alust, kuna kaebajal on reaalne võimalus Venemaal ümber paikneda. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebajal oli võimalik Venemaal 8 kuud ringi liikuda, ilma et teda oleks rünnatud. Kaebaja Facebooki kontol on avalik märge, et ta elab Eestis. Kui Y perekond oleks sedavõrd kättemaksuhimuline, nagu kaebaja kirjeldab, oleks kaebaja suure tõenäosusega ka Eestist üles otsitud või talle ähvardusi saadetud. Vastustaja otsus on õiguspärane ka osas, milles kaebajat ei tunnustatud täiendava kaitse saajana. Välistatud ei ole, et kui Venemaa ametivõimudele saab teatavaks kaebaja seksuaalne sättumus, võidakse tema suhtes käituda diskrimineerivalt, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebajat tuleks pidada täiendava kaitse saajaks. Kaebajal ei ole ametivõimudega probleeme olnud ning päritoluriigi infost ei nähtu, et LGBT kogukonna liikmeid kiusataks Venemaal süstemaatiliselt taga. Igasugune diskrimineerimine ei ole tagakiusamine VRKS-i tähenduses. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld tuleb tühistada kaalutlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaebajaga 26.11.2019 toimunud vestluse protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks väitnud, et ta ei ole valmis Eestist vabatahtlikult lahkuma, kuigi vastustaja on seda lahkumisettekirjutuses väitnud. Kaebajale tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus tugineb seega väärale kaalutlusele ning on seetõttu õigusvastane. Kuna kaebajale tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus on õigusvastane ja see tuleb tühistada, on õigusvastane ka kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine. Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul, kes on käitunud heas usus ning kelle puhul ei ole mõistlikku põhjust arvata, et ta päritoluriiki naastes asub kohe katsetama järgmises EL-i liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlemist, ei pruugi sissesõidukeeld olla eesmärgipärane ja põhjendatud. Rahvusvahelise kaitse taotleja karistamine põhjusel, et ta ületas ebaseaduslikult riigipiiri, ei ole lubatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka isiku suhtes sissesõidukeelu kohaldamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(12)

3-19-2385 või kontekstiga. Kaebaja ütlustes ei ole sellise kaaluga erinevusi, mille alusel võiks ütlusi pidada vastuoluliseks. Halduskohus seadis kahtluse alla ka kaebaja ütluste elulise usutavuse. Elulise usutavuse hindamise protsessi käsitledes on oht, et otsustajat mõjutavad tema enda vaated sellele, mis on või ei ole eluliselt usutav. Need vaated põhinevad otsustaja enda taustal oma riigis ning endale tuttava ühiskonna kommetel. Kohtunik ei saa aga eeldada, et eri rahvusest, hariduse, ameti, kogemuse, usutunnistuse ja temperamendiga inimesed käituvad nii, nagu ta arvaks, et ta oleks ise käitunud, või isegi nii, kuidas mõistlik inimene oleks käitunud. Tšetšeenia kultuurist lähtuvalt ei olnud Y-l võimalik keelduda koju pulma minemast ning tal säilis lootus, et tema perekond talle viga ei tee. Kaebaja ei ole välistanud, et vähemalt ühe rünnaku taga võisid olla kohalikud elanikud. Teise rünnaku puhul eeldas kaebaja Y sugulaste seotust ründajate räägitud keele alusel koosmõjus 9. juulil saadetud ähvardava sõnumiga. Samuti näitab Y sugulaste seotust asjaolu, et kaebajat käidi ema juures otsimas Tšetšeenia numbrimärgiga autoga. Varjupaigamenetluses kohaldatav tõendamise standard ei nõua asjaolude tõendamist 100% kindlusega või väljaspool mõistlikku kahtlust, kuna see ei ole varjupaigamenetluses tavapäraselt võimalik. Füüsiline ja vaimne vägivald on üks peamisi tagakiusuvorme ning tõsise vägivalla ähvardused on sageli LGBT-isikute varjupaigataotluste sisu. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebajat ähvardab süstemaatiline tagakius ja oht elule ning tegu ei ole üksikute negatiivsete juhtumitega. Vastustaja ja halduskohus ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mille alusel oleks võimalik piisava tõenäosusega arvata, et kaebajale tehtud ähvardused ei realiseeru. On arusaamatu, kuidas sai kohus pärast kaebaja isa saadetud ähvardava sisuga sõnumitega tutvumist jõuda järeldusele, et kaebaja suhted isaga on pigem soojad. Lisaks on kaebaja saanud ähvardava sisuga sõnumeid võõrastelt numbritelt, mis tõendab, et teda ähvardav oht tuleb mitmelt erinevalt osapoolelt. Olukorras, kus tagakiusaja on mitteriiklik osapool, peab riigi kaitse olema kättesaadav ja tõhus. Erinevad usaldusväärsed allikad kinnitavad Venemaa võimuesindajate soovimatust uurida adekvaatselt homofoobseid kuritegusid ja pakkuda tõhusat kaitset LGBT kogukonda kuuluvatele isikutele. Lisaks võib politseisse pöördumisel LGBT kogukonna liikmetele osaks saada väärkohtlemine ametivõimude enda poolt. Seetõttu on põhjendatud kaebaja hirm, et ta ei saa riigilt tagakiusamise eest kaitset. Kaebaja ei kasuta Facebookis oma pärisnime ja kui sisestada Facebooki otsingusse tema täisnimi, siis otsingutulemused kontot ei näita. Facebooki kaudu ei ole seega võimalik kaebajat tema kasutajanime teadmata üles leida. Kohus ei ole täitnud siseriikliku ümberpaiknemise alternatiivi analüüsi nõudeid ning on jätnud käsitlemata hulgalised allikad, mille kohaselt saab LGBT-isikutele üle Venemaa osaks ühiskondlik häbimärgistamine, diskrimineerimine ja rünnakud, mille põhjuseks on homofoobia riigi tasandil edendamine. 2019. aastal on Venemaa LGBT kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukuritegude arv kasvanud ning vaenukuritegude eest süüdimõistvad kohtuotsused on langenud. LGBT aktiviste on mõrvatud ning toime on pandud tänavarünnakuid isikute vastu, keda välimuse põhjal peeti LGBT kogukonda kuuluvaks. Selle taustal ei ole siseriikliku ümberpaiknemise alternatiiv homoseksuaalsele mehele Venemaal turvaliselt kättesaadav. Lisaks kardab kaebaja sihipärast tapmist Y sugulaste poolt, mistõttu oleks ta sunnitud ükskõik millises Venemaa piirkonnas elama hirmu all. 8(12)

3-19-2385

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-2385 on Y pere poolt sihikule võetud, 2018. aasta suvel, kui läksid kaduma Y sõbrad. Lisaks selgitas kaebaja, et kuna tegu oli lähedaste sõpradega, ei olnud ime, et Y pere sai tema seksuaalsest sättumusest teada ning kuna see info väljus perekonnast, ei saanud perekond jätta olukorda lahendamata. Sealjuures oli Y kaebaja sõnul kaebaja suhtes toimunud füüsilistest rünnakutest ja talle saadetud ähvardavatest sõnumitest teadlik ning nii kaebaja kui ka Y arvasid, et nende taga võib olla Y pere (dtl 181-182). Kaebaja selgituste põhjal ei ole seega võimalik kindlalt väita, et kaebaja ähvardajaks ja ründajaks oli Y pere. Ka kaebajale 22.07.2018 saadetud sõnum („Eile sul vedas, jooksed kiiresti. Rohkem sellist asja ei õnnestu. Piidritel pole kohta meie linnas“) viitab pigem sellele, et 20.07.2018 rünnaku panid toime kohalikud elanikud, kuna selles on kasutatud väljendit „meie linnas“. Sõltumata Tšetšeenia kultuurilisest taustast, on ebausutav, et Y soostus 2018. aasta septembris minema Tšetšeeniasse ootamatult asetleidvasse pulma olukorras, kus nii kaebaja kui ka Y pidasid 2018. aasta juulis ja augustis toimunud rünnakute ning alates 2018. aasta juulikuust saadetud ähvardava sisuga sõnumite taga olevaks Y perekonda, kelle käitumine oli ajendatud kaebaja ja Y suhtest teadasaamisest. Seda veelgi enam olukorras, kus 2018. aasta suve alguses jäid väidetavalt kadunuks ka Y tšetšeenist sõber ja tema meessoost elukaaslane ning oli teada, et Tšetšeenias võidakse LGBT-isikuid piinata, saamaks informatsiooni teiste inimeste kohta, kes kuuluvad LGBT kogukonda. Kui aga Y perekond ei olnud kaebaja ja Y suhtest teadlik, ei ole enne Y kadumist saadetud ähvardava sisuga sõnumeid ja kaebaja suhtes toimunud füüsilisi rünnakuid kuidagi võimalik siduda Y perekonnaga. Samuti ei põhjenda kaebaja hirmu Y pere ees asjas kogutud päritoluriigi informatsioon. Kuigi Tšetšeenia kultuuris ähvardab homoseksuaale aumõrv, puudutab see üksnes perekonnaliiget, kes on riivanud perekonna au. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Tšetšeenia kultuuris laieneks homoseksuaalse perekonnaliikme korral aumõrv ka tema partnerile ja teisest rahvusest isikutele, kes ei ela Tšetšeenias. Eelnevast lähtuvalt ei ole kaebaja subjektiivne kartus Y perekonna ees objektiivsete asjaoludega tõendatud. Lisaks vähendab kaebaja subjektiivse hirmu usutavust, et ta oli oma Facebooki kontol märkinud elukohana Eesti. Kuigi kaebaja ei kasuta Facebookis oma õiget nime, on ta Facebookiga liitunud juba 2016. aastal ja suhtles läbi Facebooki ka Y-ga, misläbi võis kaebaja Facebooki kasutaja saada teatavaks Y perekonnale. Praeguseks hetkeks on küll kaebaja Facebookis oma elukoha ära muutnud, kuid tema profiilil on jätkuvalt erinevatel ajahetkedel tehtud avalikke postitusi, mis viitavad seosele Eestiga (mh siin esitatud varjupaigataotlusele) ja milles tema asukohana on märgitud Vao küla. Ei ole usutav, et kaebaja teeb avalikke postitusi, mille põhjal on võimalik kindlaks teha tema asukoht, kui ta on tõepoolest veendunud, et Y pere ei saa rahu enne, kui nad on kaebaja tapnud.

3-19-2385

(allkirjastatud digitaalselt) 11(12)

3-19-2385

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.