Xxxx OÜ hagi aktsiaseltsi XxxxOÜ ja Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 557,19 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi Kostja I: XxxxOÜ (registrikood xxxx) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste
esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 9. novembril 2016. a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Xxxx OÜ hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta rahuldamata Xxxx OÜ hagi Xxxxvastu.
3.Välja mõista XxxxOÜ-lt põhivõlgnevus summas 12 (kaksteist) eurot ja 08 senti Xxxx OÜ kasuks.
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt Xxxx OÜ kasuks viivis põhivõlalt (s.o 12,08 eurot) määraga 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates 28.01.2013.a kuni 5.12.2016. a summas 8 (kaheksa eurot) ja 50 senti.
Välja mõista XxxxOÜ-lt Xxxx OÜ kasuks viivis põhivõlalt (s.o 12,08 eurot) määraga 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates 6.12.2016. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta 99,86 % ulatuses Xxxx OÜ kanda ja 0,14 % ulatuses XxxxOÜ kanda.
7.Xxxxmenetluskulud jätta täies ulatuses Xxxx OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue 1.Xxxx OÜ (hageja) esitas 2.11.2012 Harju Maakohtule hagi XxxxOÜ (kostja I) ja Xxxx(kostja II) vastu teenuste osutamise lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 12 157 eurot 30 senti ja viivise kuni põhivõla tasumiseni. 14.08.2014 täpsustas hageja nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt tema kasuks välja mõista põhivõlg 9131 eurot 8 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 680 eurot 3 senti ning viivise kohtuotsuse tegemise seisuga ja sealt edasi 0,05% tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täitmiseni (III kd, tl 160-182). Hageja ja kostja I sõlmisid 30.01.2012 teenuse osutamise lepingud nr 30_01_2012-34, 30_01_2012-35, ja 30_01_2012-36, mille alusel hageja kohustus teenuse osutajana koostama kostjale I toetusprojektid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA-lt) toetuste saamiseks ja kostja I tellijana kohustus tasuma projektide eest tasu. Hageja täitis oma kohustuse. Kostja I maksis tasu osaliselt ja jättis tasumata 2745 eurot 96 senti. Hageja nõuab kostjalt I tasu maksmist. Lepingutest tulenevaid nõudeid käendas 30.01.2012 käenduslepingute alusel kostja II. Kostja I ja Keskkonna Xxxx OÜ sõlmisid 30.01.2012 teenuse osutamise lepingud nr 30_01_2012-27, 30_01_2012-28, 30_01_2012-29, 30_01_2012-30, 30_01_2012-31, 30_01_2012-32, 30_01_2012-33, mille alusel Keskkonna Xxxx OÜ kohustus teenuse osutajana koostama kostjale I toetusprojektid PRIA-lt toetuste saamiseks ja kostja I tellijana kohustus tasuma projektide eest tasu. Keskkonna Xxxx OÜ täitis oma kohustuse. Kostja täitis oma kohustuse maksta tasu osaliselt, jättes tasumata 7385,12 eurot. Lepingutest tulenevaid nõudeid käendas 30.01.2012 sõlmitud käenduslepingute alusel kostja II. Keskkonna Xxxx OÜ loovutas 1.09.2012 lepinguga teenuste osutamise lepingutest tuleneva nõude hagejale. Hageja saatis 02.10.2012 kostjale I võlateate, andes kostjale I võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 10.10.2012. Kostja I vaatamata võlateatele kohustust ei täitnud. 10.10.2012 saatis hageja võlateate kostjale II, nõudes temalt kui käendajalt kohustuste täitmist. Kostja II võlateatele ei reageerinud ja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hagiavalduses toodud põhjendustel arvestas hageja võlgnevusest maha 1000 eurot ja nõuab kostjatelt põhivõla 9131,08 euro ja viivise ning lisanduva viivise tasumist. Kostjate vastus 2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata, kuivõrd hageja tasunõue ei olnud muutunud sissenõutavaks, kuivõrd lepingute p-st 2.3 tulevalt muutus nõue sissenõutavaks 7 päeva jooksul arvates arve esitamisest, mitte PRIA otsuse tegemisest ja sellekohase akti vormistamisest.Kostja I vastuväidete kohaselt ei olnud hageja nõue põhjendatud, kuna hageja, kostja I ja Keskkonna Xxxx OÜ vahel ei toimunud eelnevalt läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks. Lepingutes ei kajastatud poolte tegelikku tahet, mistõttu palus kostja I kohtul tuvastada poolte tegelik tahe lepingute sõlmimisel. Kostja I jäi seisukohale, et faktiliselt ei ole hagiavaldusele lisatud lepingute alusel Keskkonna Xxxx OÜ töid teinud, mistõttu puudus hagejal õigus nõuda tasu viidatud lepingute alusel. Väidetava nõude loovutamise ajaks oli kostja I täitnud oma kohustused hageja (samuti OÜ Keskkonna Xxxx) ees ning seega ei saadud hagejale vastavat nõudeõigust loovutada. Kostja I tasus ja tema eest tasuti kokku 11 124 eurot 92 senti ning 6.09.2012 e-kirjast tulenevalt ei ole kostjal I võlgnevust hageja ees. Kostja I palus tuvastada, et Keskkonna Xxxx OÜ-l puudus nõue kostja I vastu, mistõttu ei saanud ta seda loovutada. Lepingud olid tühised seoses vastuoluga heade kommetega. Kostja II hinnangul olid lepingud käsitletavad käsunduslepingutena ja hageja tugines ebaõigesti töövõtulepingutega seonduvale praktikale. Hageja jättis arvestamata, et pooled muutsid kehtivalt tasu maksmise kokkuleppeid. Lepingud olid vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja muutis vastuolus TsMS § 376 lg-ga 1 hagi eset, esitades hagiavalduse terviktekstis täiendava viivisenõude. Kohtu põhjendused 2(4)
3.Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja kostjate esindaja, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagiavaldus XxxxOÜ vastu on osaliselt põhjendatud. Hagiavaldus Xxxxvastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
4.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Hageja esitas 02.11.2011. a teenuste osutamise lepingute täitmisest tulenevad nõuded kostjate vastu. Lepingute p 1.1 kohaselt kohustus hageja koostama kostjale toetusprojekti, mille alusel oli võimalik taotleda PRIA-lt toetust planeeritava investeeringu teostamiseks. Lepingute p 1.2. kohaselt volitas tellija (kostja I) teenuse osutajat (Xxxx OÜ, Keskkonna Xxxx OÜ) toetusprojekti PRIA-le esitamiseks ja asjaajamiseks PRIA-ga. Lepingu p 2 järgi kohustus kostja tasuma hagejale toetusprojekti koostamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt esitas teenuse osutaja esindaja toetusprojektid PRIA-le. Lepingute p-st 3.2 tulenes, et kostja oli valminud toetusprojektid üle vaadanud, vastu võtnud ning tal ei olnud nende osas pretensioone. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. PRIA rahuldas 7.06.2012 lepingute alusel hageja ja Keskkonna Xxxx OÜ koostatud toetusprojektid ja tegi nende suhtes positiivse otsuse ja koostas vastavasisulise akti. Keskkonna Xxxx OÜ loovutas VÕS § 164 alusel oma lepingutejärgse tasu nõude kostja vastu hagejale. 6.Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas tsiviilasjas 02.12.2015. a leidnud, et kuna kostja I sai 7.06.2012 positiivse otsustuse kõigi lepingute alusel koostatud taotluste osas, muutusid osamaksed sissenõutavaks 08.06.2012. Kostjal tuli VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kuna lepingute alusel tasumisele kuuluvad summad on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus asus lahendi nr 3-2-1-110-05 p-s 18 seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul muutus hageja tasunõue olenemata arvete esitamisest kostja vastu sissenõutavaks, s.o kostjal on kohustus tasuda lepingujärgne tasu vastavalt lepingus kokkulepitule. Tasu maksmist käsitleb lepingute p 2.2 ning viidatud punktis on sätestatud, et tasu nõue oli sissenõutav kogu ulatuses 8.06.2012 (V kd tl 48). 7.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 12 157,30 eurot (II kd tl 1), viivis alates 7 päeva möödumisest hagi kostjatele kättetoimetamisest, s.o. alates 28.01.2013. a lepingujärgses või alternatiivselt seadusjärgses määras ning lisanduva viivise kuni kohustuse täitmiseni (V kd tl 108). 8.Kostjate vastuväite kohaselt esitas Xxxxkostjale I tasumiseks 10 arvet (I kd tl 33-42), mille kostja I on tasunud kokku summas 9 124,92 eurot (I kd tl 44). 14.08.2012. a esitas hageja kostjale I arve 12_08_14_02 summas 5 387 eurot (III kd tl 84), mille hageja 21.09.2012. a 3(4)
tühistas (III kd tl 86). Hageja kinnitusel on algselt 1 000 eurot kostja I poolt tasutud iga taotluse eest (s.o. 10x100 eurot) (III kd tl 66). Hageja on XxxxOÜ meetme kokkuvõttes kinnitanud, et kokkulepitud tasu on 9 137 eurot (III kd tl 66) ning, et kokkulepitud tasu on Toetusjuhile makstav kogu tasu (III kd tl 68). Eeltoodust tulenevalt leiavad kostjad, et hageja nõue saab maksimaalselt olla 12,08 eurot (III kd tl 54).
9.Hageja on seisukohal, et tema hagiavalduses esitatud täiendav tulemustasu nõue tuleneb lepingute punktist 2.2.2. ja 06.09.2012. a kokkuleppe p-st 3 b ja c (I kd tl 11, 31, V kd tl 109). Kohtu hinnangul nähtub hageja poolt 06.09.2012. a koostatud e-kirjast, et tegemist on meetme kokkuvõttega, kus on fikseeritud ka tasu osutatud teenuse eest, mis hageja enda kinnitusel on hagejale makstav kogu tasu (III kd tl 68). Kohtule on esitatud teenuse osutamise lepingud, mille p 5.1. kohaselt lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. VÕS § 13 lg 2 järgi kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et poolt oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Käesoleval juhul on hageja ise koostanud meetme kokkuvõtte ning nimetanud kokkuleppeliselt saadaoleva tasu, s.o. 9 137 eurot (III kd tl 66, 68, 83), mida kostja on aktsepteerinud. Kuivõrd kostja I on tasunud hagejale 9 124,92 eurot, kuulub 12,08 eurot (9 137-– 9 124,92 = 12,08) kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele.
10.Kostja I on teinud menetlusliku tasaarvestusavalduse, kuivõrd 25.11.2014. a on MTÜ Xxxx ühing oma nõude hageja vastu summas 1 597 eurot, MTÜ Xxxxoma nõude hageja vastu summas 1 597 eurot ja MTÜ Xxxxoma nõude hageja vastu summas 1 055 eurot loovutanud kostjale I. 26.11.2014. a loovutas OÜ Xxxxoma nõude hageja vastu summas 1 597 eurot kostjale I. 27.11.2014. a loovutas OÜ Xxxxkostjale I oma nõude hageja vastu summas 1 597 eurot (IV kd tl 131, 139-158). Kostjale I loovutatud nõuded tulenevad asjaolust, et hageja ei ole taotlejate toetusprojekte lõpuni viinud ning üle andnud (IV kd tl 133). Kohtu hinnangul ei ole kostjal I sissenõutavaks muutnud nõuet hageja vastu, millega oleks võimalik nõudeid tasaarvestada. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et vaidlusalused projektid on siiski hageja poolt koostatud ning hindamiskomisjonile hindamiseks esitatud (II kd tl 49-55).
11.Hageja on kostja II vastu esitanud lepingute p 4.3. alusel käenduskohustusest tuleneva nõude. Vaidlusaluste lepingute p 4.3. kohaselt lepingus sätestatud tellija rahaliste kohustuste täitmist käendab Xxxx. Käendusega on hõlmatud rahaliste kohustuste mittetäitmisega seotud kõrvalkulud, sh. kuid mitte ainult, sissenõudmiseks tehtavad kulutused (õigusabikulu nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses, riigilõivud, kautsjonid, tagatised jne) (I kd tl 14). Xxxxseletuse kohaselt oli kõik kokkulepped enne 31.01.2012. a lepingute allkirjastamist sõlmitud suuliselt, mistõttu ta usaldas Risto Oitmaad (V kd tl 109). Tsiviilasjas 2-12-44759 on Xxxxvande all andnud ütlusi selle kohta, et 30. jaanuaril 2012. a helistas Xxxx Xxxx ning ütles, et tuleb 31. jaanuari hommikul ning kiiresti on vaja allkirjastada ca 1000 lehekülge dokumente, kuna kell neli peab Tartus PRIA-s olema (IV kd tl 39). Kohtu hinnangul on nõude esitamine Xxxx vastu vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et käenduskokkuleppe sõlmimine oleks kostjaga II läbiräägitud, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et Xxxx oleks isiklik vahetu majanduslik huvi äriühingu suhtes, mis põhjendaks käenduskohustuse võtmist. Kohus ei pea veenvaks hageja väiteid selle kohta, et kostja I osanikul ja juhatuse liikmel Xxxx ei ole tegelikkuses majanduslikku huvi kostja I äritegevuse vastu ning huvi on Xxxx (V kd tl 110). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et Xxxx tegutseb MTÜ Xxxx, hageja on koostanud toetusprojekti ka FIE Andrei Eerole ning Xxxxon esitanud hagejale pretensiooni seoses PRIA-le esitatud XxxxOÜ taotlustega (II kd tl 50, 64, 111). Kohus peab veenvaks Xxxx ütlusi ja seletust selle kohta, et teda survestati Xxxx poolt tegutsema kiiresti 4(4)
suure hulga dokumentide allkirjastamisel, tal puudus tahe käenduskokkuleppe sõlmimiseks ning käenduskohustusest sai ta teada alles hagimaterjalidest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja II vastu õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
12.Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas tsiviilasjas leidnud, et lepingute p 2.4. kohaselt on tellija kohustatud tasuma teenuse osutajale viivist 0,05% arve mittetasutud summalt iga arve maksmisega viivitatud päeva eest. Seega ei saa hageja erinevalt põhinõudest nõuda viivist enne arve esitamist. Kohtupraktika võrdsustab arve esitamisega hagimaterjalide kättetoimetamise kostjale. Arvestada tuleb, et kostjale peab jääma mõistlik aeg hagis nõutava tasu maksmiseks. Hageja peab arvestama, et tal on võimalik nõuda kostjalt viivist vastavalt lepingute p-le 2.4 määras 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest pärast vabatahtliku tasumise mõistliku aja möödumist. Hagimaterjal on kostjale I kättetoimetatud 21.01.2013. a (II kd tl 37). Hageja on esitanud viivisenõude alates 28.01.2013. a, s.o. 7 päeva alates hagi kättetoimetamisest (V kd tl 108), mis on kohtu hinnangul mõistlik aeg. Seisuga 05.12.2016. a on kostja I viivituses 1408 päeva, viivise suurus päevas on 0,00604 eurot, seega on sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,50 eurot, mis kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 99,86% ulatuses hageja kanda ja 0,14% ulatuses XxxxOÜ kanda. Xxxxmenetluskulud jätab kohus täites ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
5(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.