Toetusjuht OÜ hagi Peipus Fish OÜ ja PK vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Toetusjuht apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
11 477,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Toetusjuht OÜ (registrikood 12027033), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi Kostja I: Peipus Fish OÜ (registrikood 11937046), Kostja II: PK (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste
Istungi toimumise aeg
14. märts 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 05. detsembri 2016 otsus muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja Toetusjuht OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Toetusjuht OÜ esitas 02.11.2012 Harju Maakohtule hagi Peipus Fish OÜ ja PK vastu solidaarselt võla 12 157,30 euro ja viivise väljamõistmiseks. 14.08.2014 täpsustas hageja nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 9131,08 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 680,03 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise seisuga ja sealt edasi viivise 0,05% tasumata põhivõlalt päevas kuni võla tasumiseni.
2.Hagiavalduse ja selle 14.08.2014 tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 30.01.2012 teenuse osutamise lepingud nr 30_01_2012-34, 30_01_2012-35 ja 30_01_2012-36, mille alusel kohustus hageja koostama kostjale I toetusprojektid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetuste saamiseks ja kostja I kohustus tasuma selle eest tasu. Lepingute kohaselt tuli osa tasust maksta ettemaksuna ja osa pärast PRIA-lt positiivse otsuse saamist.
3.Hageja täitis oma kohustuse ja PRIA tegi esitatud projektide suhtes positiivsed otsused. Lepingute p-de 2.2.2 kohaselt muutus teine osamakse sissenõutavaks PRIA poolt toetusprojektide suhtes positiivse otsuse tegemise ja vastavasisulise akti koostamisega. PRIA tegi positiivse otsuse 07.06.2012. Seega on kohustus sissenõutav. Kostja I tasus hagejale lepingute eest vaid osaliselt. Tasumata on veel 2745,96 eurot.
4.Lepingutest tulenevaid nõudeid käendas 30.01.2012 lepingute alusel kostja II. Hageja saatis kostjale II 10.10.2012 teatise, milles nõudis lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja II seda ei teinud.
5.Kostja I ja Keskkonna Toetusjuht OÜ sõlmisid 30.01.2012 teenuse osutamise lepingud nr 30_01_2012-27, 30_01_2012-28, 30_01_2012-29, 30_01_2012-30, 30_01_2012-31, 30_01_2012-32 ja 30_01_2012-33, mille alusel Keskkonna Toetusjuht OÜ kohustus koostama kostjale I toetusprojektid PRIA-lt toetuste saamiseks ja kostja I kohustus maksma selle eest tasu. Keskkonna Toetusjuht OÜ täitis oma kohustuse. Kostja I täitis oma kohustuse osaliselt, jättes 7385,12 eurot tasumata.
6.Ka nendest lepingutest tulenevaid nõudeid käendas 30.01.2012 sõlmitud käenduslepingute alusel kostja II. Keskkonna Toetusjuht OÜ loovutas 01.09.2012 lepinguga teenuste osutamise lepingutest tuleneva nõude hagejale.
7.Hageja saatis 02.10.2012 kostjale I võlateate ja andis talle võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 10.10.2012. Kostja I kohustust ei täitnud. 10.10.2012 saatis hageja võlateate kostjale II. Kostja II ei ole kohustusi täitnud.
8.Kuna hageja luges kostja II kontrolli all oleva OÜ Peipsi Grupp Holding poolt tasutud summast 1000 eurot kostja I võla katteks, on kostjate põhivõlg 9131,08 eurot. Kostja II käenduse kogusumma on lepingutest tulenevalt 11 000 eurot ja katab hageja nõude, kuigi käenduste piirmäär on igas lepingus väiksem kui lepingu summa. Kostja I vastuväited
9.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja nõude aluseks olevaid teenuse osutamise lepinguid ei ole sõlmitud pooltevaheliste lepingueelsete läbirääkimiste ja poolte kokkuleppe tulemusena ning pooltevahelisele õigussuhtele ei saa kohaldada lepingus märgitut. Lepingus ei ole fikseeritud poolte tahe ja need on tühised vastuolu tõttu hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Kostjad ei andnud hagejale nõustumust sõlmida kümme teenuse osutamise lepingut nendes märgitud tingimustel. Kokku ei ole lepitud tasudes ega käenduses. Hageja tõi 31.01.2012 kostjale II läbivaatamiseks kolme äriühinguga seotud 36 toetusprojekti taotlused, kokku mitmesajal lehel. Paberid tuli allkirjastada kiiresti. Seetõttu ei olnud võimalik taotlusi läbi vaadata ja nende sisu kontrollida. Ilmselt esitas hageja samal päeval taotluste vahel allkirjastamiseks ka teenuse osutamise lepingud. Sisuliselt on lepingud ühepoolsed.
11.Tasu määramisel tuleb lähtuda tegelikult kokkulepitust ja poolte tegelikust käitumisest. 31.01.2012 tasus kostja I hagejale 2876,04 eurot ja Keskkonna Toetusjuht OÜ-le 6248,88 eurot, kokku 9124,92 eurot. Lisaks luges hageja Peipsi Grupp Holding OÜ poolt tasutust 1000 eurot kostja I kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et lepingud ei vasta poolte tahtele, näitab ka see, et hageja esitatud ettemaksuarved erinevad lepingutes märgitud ettemaksu summadest ja ettemaksuarved on esitatud enne lepingute sõlmimist. Hageja ei ole oma kirjades kostjale I kunagi viidanud konkreetsetele lepingutele, summad lepingutes ja hageja e-kirjades erinevad, mis viitab samuti sellele, et lepingud ei vasta poolte tahtele. Väidetav nõue ei kajastu ka hageja ega Keskkonna Toetusjuht OÜ majandusaasta aruandes.
12.Poolte tegelik kokkulepe kajastub hageja 06.09.2012 e-kirjas, mille kohaselt oli pooltel kokkulepe, et kostja I tasub hagejale 10 projektitaotluse koostamise eest kokku 10 137 eurot (1000 eurot ettemaksuna ja 9137 eurot positiivse otsuse korral). Kokkulepitud tasu oli hageja kinnitusel talle makstav kogu tasu. Kostjal I ei ole seega hageja ees võlga.
13.Isegi kui väidetavad lepingud oleks sõlmitud, on pooled seda tasu osas hiljem muutnud. Hageja fikseeris 06.09.2012 e-kirjas oma kogunõude kostja I vastu summas 9137 eurot.
14.Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole kostjale I töid teostanud, mistõttu puudus tal õigus nõuda tasu teostatud tööde eest ja võimalus nõue hagejale loovutada. Äriregistrisse tehti esmakanne Keskkonna Toetusjuht OÜ kohta 25.01.2012. Hageja enda väitel toimusid töökoosolekud juba 2011 kuni 20.01.2012. Seega ei saanud ta juriidiliselt töökoosolekutel osaleda ega saa seetõttu kostjalt I lepingute täitmise eest tasu nõuda.
15.Pooltevahelised lepingud on käsunduslepingud ja hageja tugineb ebaõigesti töövõtulepingutega seonduvale praktikale. Hageja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja keeldub kostjale I toetustega seotud originaaltoimikuid üle andmast. PRIA teatel on toetusele lisatud ebakorrektsed dokumendid.
16.Käenduskokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega ja see tuleb jätta kohaldamata. Kokkuleppeid isikliku tagatise andmise kohta pooled ei sõlminud. Lepingule allkirja võtmise asjaolud olid hea usu põhimõtte vastased. Hageja võttis allkirja salaja.
17.Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingute kohaselt muutub nõue sissenõutavaks 7 päeva möödumisel arve esitamisest arvates. Hageja ega Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole kostjale arvet esitanud. VÕS § 82 lg 5 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks pärast seda, kui käsundisaaja on oma kohustuse täitnud. Hageja ei ole oma kohustusi kohaselt lõpuni täitnud.
18.Kuna lepingu kohaselt tekib hagejal viivise nõudeõigus arve esitamisest ja hageja ei ole arveid esitanud, ei ole tal õigust nõuda kostjatelt viivise tasumist.
19.Hageja muutis vastuolus TsMS § 376 lg-ga 1 hagi eset, esitades hagiavalduse terviktekstis täiendava viivisenõude.
Kostja II vastuväited
20.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Kostja II allkirjastas kostja I prokuristina lepingud ja ka toetusprojektid PRIA-le taotluste esitamise tähtajal 31.01.2012. Kõik hageja esitatud arved on tasutud. Lepingus sisalduvate tulemustasu kokkulepete alusel ei ole hageja arveid esitanud. Seoses sellega ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Lepingu ja pooltevahelise praktika kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks arve esitamisel.
22.Käenduse kokkulepped tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kuna kostja II ei olnud kostja I juhatuse liige ega ainuosanik, ei saa eeldada, et tal oli isiklik side või majanduslik huvi põhivõlgniku majandustegevuse vastu, mistõttu kohaldub kostjale II tarbijakäenduslepingute kaitse. Kuna lepingute sõlmimisel esitas hageja kostjale II samaaegselt kiiresti allkirjastamiseks enam kui 1000 lk dokumente, ei ole täidetud käenduslepingu vorminõude hoiatusfunktsioon.
23.Varasem kostja I ja hageja koostöö PRIA toetusprojektide koostamiseks isiklikku käenduse kokkulepet ei sisaldanud. Hageja ei selgitanud kostjale II, et lepingutele ettevõtte esindajana alla kirjutades võtab ta kohustuse käendada ettevõtte kohustusi. Hageja käitumine on olnud vastuoluline ja õigusi kuritarvitav. Selliste käenduskokkulepete vastuolu hea usu põhimõttega tuvastas juba ka maakohus tsiviilasjas nr 2-12-44759. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud.
24.Pooled muutsid 14.08.2012 ja 06.09.2012 kirjadega lepingutes sisalduvaid tasu maksmise kokkuleppeid. Hageja kinnitas kostjale I 14.08.2012, et tasu kuulub maksmisele vastavalt e-kirjas näidatud tabelile ja arved esitatakse iga kuu alguses. 06.09.2012 kirjas kinnitas hageja, et kõik tema tasud kokku on 9137 eurot. Kirjad andsid alust arvata, et hageja on nõus lepingutingimuste muutmisega muus vormis kui lepingute p-s 5.1. sätestatud. Kuna kostja I on hagejale tasunud 9124,92 eurot, saab võlgnevus olla maksimaalselt 12,08 eurot.
25.Kuna viivisenõude tekkimine on lepingute kohaselt otseselt seotud arve tasumisega viivitamisega, ei ole hagejal õigust viivist nõuda. Hageja ei ole arveid esitanud.
26.Hageja esitas hagiavalduse terviktekstis täiendava viivise nõude, nõudes viivist alternatiivselt seadusejärgses määras. Hageja muutis sellega lubamatult hagi eset. Hagejal ei ole õigust seadusjärgsele viivisele, kuna tema nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Esimese astme kohtu otsus
27.Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ja jättis hagi kostja II vastu rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 12,08 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 8,50 eurot ja viivise 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates 06.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud hagis kostja I vastu jättis kohus 99,86% ulatuses hageja kanda ja 0,14% ulatuses kostja I kanda. Menetluskulud hagis kostja II vastu jättis kohus hageja kanda.
28.Kuna kostja I sai 07.06.2012 positiivse otsustuse kõigi lepingute alusel koostatud taotluste osas, muutusid lepingute kohaselt osamaksed kogu ulatuses sissenõutavaks 08.06.2012 ja hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist. See, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole esitatud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest (Tallinn Ringkonnakohtu 02.12.2015 otsus käesolevas tsiviilasjas).
29.Hageja väitel tuleneb tema hagiavalduses esitatud täiendav tulemustasu nõue lepingute punktist 2.2.2. ja 06.09.2012 kokkuleppe p-dest 3 b ja c. Hageja 06.09.2012 e-kirja kohaselt on tegemist meetme kokkuvõttega, kus on fikseeritud ka tasu osutatud teenuse eest, mis hageja enda kinnitusel on hagejale makstav kogu tasu. Hageja koostas meetme kokkuvõtte ise ja nimetas kokkuleppeliselt saadaolevaks tasuks 9137 eurot, mida kostja aktsepteeris. Lepingu p 5.1. ja VÕS § 13 alusel tuleb lugeda hageja tasuks seega 9137 eurot. Kuna kostja I tasus hagejale 9124,92 eurot, kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele 12,08 eurot.
30.Kostja I menetluslik tasaarvestusavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kostjale I loovutatud nõuded hageja vastu tulenevad asjaolust, et hageja ei ole taotlejate toetusprojekte lõpuni viinud ega üle andnud. Kuna vaidlusalused projektid on hageja poolt siiski koostatud ja hindamiskomisjonile hindamiseks esitatud, ei ole kostjal I sissenõutavaks muutnud nõuet hageja vastu, millega oleks võimalik nõudeid tasaarvestada.
31.Käenduslepingust tuleneva nõude esitamine kostja II vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Tõendatud ei ole, et käenduskokkuleppe sõlmimine oleks kostjaga II läbi räägitud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal II oleks isiklik vahetu majanduslik huvi äriühingu suhtes, mis põhjendaks käenduskohustuse võtmist. Veenvad ei ole hageja väited, et kostja I osanikul ja juhatuse liikmel AE-l ei ole tegelikult majanduslikku huvi kostja I äritegevuse vastu ja huvi on kostjal II. Veenvad on kostja II ütlused ja seletused, et teda survestati RO poolt tegutsema kiiresti suure hulga dokumentide allkirjastamisel, tal puudus tahe käenduskokkuleppe sõlmimiseks ja käenduskohustusest sai ta teada alles hagimaterjalidest.
32.Kuna lepingute p 2.4. kohaselt on tellija kohustatud tasuma teenuse osutajale viivist 0,05% arve mittetasutud summalt iga arve maksmisega viivitatud päeva eest, ei saa hageja nõuda viivist enne arve esitamist. Arve esitamisega on võrdsustatud hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale. Hagejal on õigus nõuda viivise maksmist pärast vabatahtliku tasumise mõistliku aja möödumist. Hageja nõuab viivise tasumist 7 päeva pärast hagimaterjal kättetoimetamist 21.01.2013, mis on mõistlik aeg. Seisuga 05.12.2015 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,50 eurot, mis kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele Apellatsioonkaebus
33.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
34.Maakohus rikkus asja lahendamisel menetlusõiguse norme, hindas valesti tõendeid ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.
35.Ebaõige on maakohtu tõlgendus, et hageja kogu nõue oli 9137 eurot. Kohus tugines asja lahendamisel sisuliselt ühe tõendi, s.o hageja 6.09.2016 e-kirja ühele osale. Kohus tõlgendas kirja ebaõigesti ja vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Kirja tõlgendamine lepingu muutmisena ei ole õige, kuna kumbki kostjatest ei ole senini 12,08 eurot tasunud. Maakohtu järeldused on ka ebaloogiliselt, kuna neist võiks järeldada, et hoopis hagejal on kostja ees kohustus.
36.Kostja I märkis oma hageja kirjale eelnevas e-kirjas, et kui raha hakkab liikuma, hakkab tegutsema ka kostja I. Ei ole usutav, et 12,08 euro tasumiseks oli vaja oodata raha liikumist, kuna selle summa oleks nii kostja I kui II saanud tasuda ilma probleemita. Tsiviilasja nr 2-12-44759 kohtuistungi protokolli kohaselt märkis kostja II, et ta on võlgnevust kajastava tabeliga põhimõtteliselt nõus. Sellest ilmneb üheselt, et hagejal oli nõue kostjate
vastu ja peeti läbirääkimisi. Oluline ei ole niivõrd summa, vaid asjaolu, et poolte vahel olid läbirääkimised. Pooltevaheline suhtlus käis nn täiendava tasu ümber (lepingute p 2.2.2. täiendav tasu PRIA-lt positiivse otsuse saamisel). Seejuures alates 01.02.2012 peetud kirjavahetus ei puuduta ettemaksu, kuna see oli tasutud. Hageja ei ole kinnitanud ega maininud, et loeb 26.01.2012 tasutud summade arvelt kogusumma tasutuks. Seda ei kinnita ega viita ka kostja.
37.Maakohus vabastas liialt kergekäeliselt kostja II käenduslepingust tulenevast kohustusest. Puudub vaidlus, et kostja II esindas kostjat I ja veel mitmeid teisi omavahel seotud ettevõtteid praktiliselt kõikidel läbirääkimistel. Seda kinnitas ka kostja II vande all tsiviilasjas nr 2-12-44759. Kostjal II oli seega selge huvi kostja I majandustulemuste ja saadavate toetuste vastu. Kõiki sisulisi otsuseid kostja I suhtes tegi kostja II, mitte Andrei Eero. Ei ole eluliselt usutav, et pikki aastaid tegutsenud ärimees ei tutvunud dokumentidega, millele ta allkirjad pani. Ebaõige on kostjate väide, et hageja nõustus tsiviilasjas 2-12-44579 käenduslepingute heade kommete vastasusega. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
40.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja tasu suurus on 9137 eurot, sellest on kostja I tasunud 9124,92 ja tasumata on 12,08 eurot.
42.06.09.2012 e-kirjas viitas hageja kokkuleppele ja kinnitas, et punkti 3 alapunktis d märgitud tasu 9137 eurot on kogu Peipus Fish OÜ poolt Toetusjuht OÜ-le makstav tasu (III kd lk 6667). E-kirja manuses on dokument, milles on loetletud kõik 10 vaidlusalust lepingut ja märgitud iga lepingu osas kokkulepitud tasu suurus. Kokkulepitud tasu suuruseks on tabelis märgitud kokku 9137 eurot ja kommentaarina on lisatud ka seal, et see on Toetusjuhile makstav kogu tasu (III kd lk 68). E-kirjas ja selle manuses ei ole märgitud, et 9137 eurot on tasu, mis tuleb kostjal I hagejale juurde maksta. Seda ei saa järeldada ka e-kirja ja selle lisa sisu tervikuna hinnates. Nimelt on e-kirja punkti 3 alapunktis a märgitud koheselt tasutud summa - 10 lepingu kohta 10x100 eurot ja seda summat ei ole alapunktides b, c ja d ning tabelis tasu sisse arvestatud. Alapunktides b ja c märgitud mõrdade soetamise tasu 4x566 eurot ja 1x293 eurot ning laevade renoveerimise taotluste tasu 5x1316 eurot moodustavad kokku alapunktis d nimetatud summa 9137 eurot.
43.Ringkonnakohus leiab, et kui 9137 euro suurust tasu oleks käsitletud juurde makstava tasuna, oleks e-kirjas analoogiliselt tasutud 10x100 euroga märgitud ka kostja I poolt juba makstud tasu 9124,92 eurot (tasutud 31.01.2012, s.o ca 7 kuud enne vaidlusaluse e-kirja saatmist kahe ülekandega – I kd 43, 44). Eeltoodust järeldub, et poolte kokkulepe 9137 euro kohta puudutab täiendavat tasu, mis ületab 10x100 euro suurust ettemaksu.
44.Kuigi 06.09.2012 e-kirjas ja tabelis on märgitud, et toetustega kaetava osa suurus on 5387 eurot, mille kohta on esitatud arve nr 2012/0814/1 ja hageja ootab kostjalt I selle tasumist, tühistas hageja 21.09.2012 selle arve ja palus seda mitte arvestada (III kd lk 86). E-kirjas ja tabelis on märgitud ka seda, et kostja I tasu laevade renoveerimise eest on 5x750 eurot, kokku 3750 eurot, mis tasutakse kokkuleppe kohaselt maksegraafiku alusel. Kostjad on eitanud sellise kokkuleppe sõlmimist ja hageja ei ole selle sõlmimist tõendanud. Üksnes hageja poolt saadetud e-kirja ja selle lisa ei saa pidada tõendina piisavaks, sest ka nendes märgitud 5387 euro tasumise kohta esitatud arve hageja tühistas. Hageja käitumine on olnud vastuolus eelnimetatud tõendites märgituga.
45.Hageja soovitud järeldusi ei saa teha ka kostja I raamatupidaja 06.09.2012 e-kirjast (III kd lk 67). Kirjas on raamatupidaja märkinud, et ta on üle vaadanud kõik hageja poolt saadetud dokumendid (arved, tabelid, maksmise korrad) ja et nad ei saa aru, mida hageja tahab. Kostjat I puudutavas osas on märgitud, et kostja I ei ole saatnud PRIA-le ühtegi taotlust. Kuigi kirjas on märgitud ka lause, et kostja I hakkab tegutsema, kui raha hakkab liikuma, ei saa sellest lausest teha järeldust, et kostja I tasub siis hagejale 9137 eurot. Kirja alusel saab teha järelduse, et kostjad ei ole nõus hageja esitatud tasu arvestusega.
46.Kostjad soovisid käesolevas asjas tõendada lepingute allkirjastamise asjaolusid kas kostja II vande all antava seletusega või kui kohus seda taotlust ei rahulda, siis tsiviilasja nr 2-12-44759 kohtuistungi protokollidega (IV kd lk 25-26). Maakohus rahuldas kostjate taotluse kostja II vande all ülekuulamiseks 21.04.2015 kohtuistungil (IV kd lk 165). Pärast vaheotsuse tegemist jätkas asja menetlemist teine kohtunik, kes ei pidanud 09.11.2016 kohtuistungil kostja vande all ülekuulamist vajalikuks, kuid rahuldas kostjate taotluse kohtuistungi protokollide asja juurde võtmiseks (IV kd lk 108).
47.Ebaõige on hageja tuginemine tsiviilasja nr 2-12-44759 kohtuistungi protokollile, milles on märgitud kostja II väide, et ta on võlgnevust kajastava tabeliga põhimõtteliselt nõus. Nagu juba eelnevalt märgitud, võttis maakohus selle kohtuistungi protokolli (IV kd lk 38-43) asja juurde kostjate taotluse alusel lepingute sõlmimise asjaolude tõendamiseks. Hageja sellele tõendile maakohtus ei tuginenud ja ta ei soovinud sellega hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Seega omab eelmärgitud kohtuistungi protokoll tõenduslikku tähendust üksnes osas, mis puudutavad lepingute sõlmimise asjaolusid. Lisaks sellele leiab ringkonnakohus, et kostja II seletus 14.08.2012 e-kirjas sisalduva maksegraafikuga nõustumise kohta puudutab üksnes Omedu Rand OÜ-ga seonduvaid summasid ja seda seletust ei saa üle kanda käesolevasse vaidlusesse.
48.Asja lahendamisel tuleb ringkonnakohtu hinnangul muu hulgas kaudselt arvestada ka asjaoluga, et hageja ja Keskkonnatoetusjuht OÜ 2012.a majandusaasta aruannetes ei ole nõudeid ostjate vastu kajastatud (III kd 70-82, 87-100).
49.Eeltoodud tõendeid ja hageja käitumist kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et hageja ja kostja I muutsid suuliselt tasukokkulepet ja kogu tasu suurus on 9137 eurot. Asjaolu, et kostjad ei ole hagejale 12,08 eurot maksnud, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Kostjad on põhjendanud, et kui menetluskulud jäävad hageja kanda, soovivad nad teha selle summa osas tasaarvestuse.
50.Maakohus leidis õigesti, et olenemata sellest, et teenuse osutamise lepingute p 5.1 kohaselt võis lepinguid muuta kirjalikul kokkuleppel, on pooled näidanud oma käitumisega, et nad muutsid suuliselt vaidlusalustes lepingutes kokkulepitud tasu suurust ja leppisid kokku kogutasu suuruses 9137 eurot. VÕS § 13 lg 3 järgi on selline lepingu muutmine lubatav.
51.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus vabastas kostja II käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmisest kergekäeliselt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Maakohus leidis põhjendatult, et nõude esitamine kostja II vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus ei tuvastanud kostja II majanduslikku huvi PRIA toetuste vastu. Seda ei saa järeldada asjaolust, et kostja II esindas läbirääkimistel kostjat I ja ka mitmeid teisi äriühinguid. Maakohtu põhjendused on selles osas piisavad ja ringkonnakohus neid ei korda. Menetluskulud
52.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Reet Allikvere