Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav XX (kaebaja) esitas 05.05.2019 Tallinna Vanglale (vastustaja) kahju hüvitamise taotluse summas 37,5 eurot. Avavangla ametnik Tõnis Sepp lõhkus 05.04.2019 läbiotsimise käigus kaebaja ühe kinga, rebides tallalt ära metallist tugiraua, mis oli tallale pressimise teel liimiga kinnitatud. Ülemiste Keskuse kingsepp leidis, et lõhutud kinga ei saa parandada. Kingade ostumaksumus oli 130 eurot, kuid samasuguseid kingi ei ole enam saada. Kaebaja ostis Ülemiste Keskusest 22.04.2019 uued jalatsid maksumusega 75 eurot. Proportsionaalne on hüvitada kaebajale ühe kinga maksumus ehk 37,5 eurot.
2.Vastustaja tegi 24.05.2019 kaebajale ettepaneku kõrvaldada taotluse puudused 15 päeva jooksul. Kahju tõendamiseks ei ole piisav kaebaja väide, et kingade parandamine ei ole võimalik. Kahju hüvitamiseks kaebaja toodud põhjustel ja suuruses on vajalik selgitus, miks kingade parandamine ei ole võimalik. Selgituse peaks andma isik, kellel on pädevus kingi hinnata, ja hinnang peaks olema tema allkirjaga kinnitatud. Kuniks ei ole üheselt tuvastatud
3-19-1598
katki läinud kinga parandamise võimatus, ei ole põhjendatud uute kingade väärtuse hüvitamine. Samuti tuli kaebajal täpsustada vaidlusaluse läbiotsimise kuupäeva. Kui kaebaja jätab nõutud tõendid esitamata, jäetakse tema taotlus läbi vaatamata.
3.Kaebaja teatas 08.06.2019 vastustajale, et kahju võis tekkida 08.04.2019. Ametnik lõhkus kinga, kuigi tal oli võimalik kasutada läbivalgustusseadet. Ametniku õigusvastase tegevuse tagajärjel ei tulnud lahti mitte kinga sisetald, vaid kingale jäikuse taganud tugiraud, tänu millele on tald deformeerunud ja tuntav läbivajumine, mis häirib käimist. Kaebaja ei pea liipama lõhutud kingaga, seega on põhjendatud uute jalatsite soetamine. Kaebajal ei ole põhjust kahelda kingsepa väites, et kinga ei saa nii lihtsalt parandada, kuna tald on juba oma kuju muutnud ja parandamisel ei pruugi tugiraud jääda pidama, vaid tuleb uuesti lahti. Kaheldava väärtusega remondi orienteeruv hind on 50 eurot, millele ei laiene garantii. Soovi korral võib vastustaja kirjaliku ekspertiisi enda kulul ise tellida.
4.Vastustaja tegi 09.07.2019 kaebajale veelkord ettepaneku taotluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul. Parandamise väärtuse tõendamiseks ei ole piisavad kaebaja väited selle kulukusest. Ilma spetsialisti hinnanguta ehk kahjunõude õigeks lahendamiseks vajaliku tõendita ei ole võimalik tuvastada reaalset kahju suurust ega lahendada kahjunõuet.
5.Vastustaja tagastas 22.07.2019 kirjaga nr 5-37/19/79-5 kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puudusi. Kaebaja taotluse lahendamine ei ole ilma spetsialisti hinnanguta võimalik, sest selleta ei ole võimalik tuvastada kinga parandamise võimatust või vajadust ja selle kulukust. Kuna vaidlusalune king on kaebaja kasutuses ja omandis, on kaebajal kõige paremad võimalused saada spetsialistilt infot kinga parandamise võimaluste kohta, viies kinga hinnangu saamiseks mõnda kingaparandusse. Väidetavalt on kaebaja seda ka teinud, ent ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi vastustaja õigusvastase toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamine summas 37,5 eurot. Vastustaja ei rakendanud uurimispõhimõtet ja jättis kinga parandamise võimatuse või kulukuse väljaselgitamise põhjendamatult kaebaja kanda. Kaebaja on kinnises asutuses viibiv isik, kellel on piiratud võimalused järgida puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega ja selle aja jooksul organiseerida keegi asjaolude väljaselgitamisega tegelemiseks. Vastustaja ei ole ise teinud pingutusi kinga parandamise kulukuse või võimatuse välja selgitamiseks.
Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Kaebajale anti puuduse kõrvaldamiseks aega kokku 25 päeva. Kaebajal oli luba käia Ülemiste Keskuses 03.06.2019, 17.06.2019, 01.07.2019 ja 15.07.2019. Seega oli kaebajal korduvalt võimalus viia kingad parandusse ja saada hinnang kinga olukorrale, sh sellele, millest võis olla tingitud kingatalla metallist tugiliistu lahti tulemine, kas kinga parandamine on võimalik, milline on parandamise kulukus ning kas kingatald oli juba eelnevalt lahti võetud ja uuesti kinni liimitud. Mitmed kinnipeetavad püüavad avavanglasse tuua keelatud esemeid, nt peites neid kingatalla alla. Kontrollimist vajab asjaolu, kas kinga kahjustati läbiotsimise tulemusel. Läbiotsimist teostanud ametniku selgituse kohaselt ta ülemäärast jõudu läbiotsimisel ei rakendanud, sest kingatallad olid kinga sees lahti. Ametnik on esitanud fotod, millelt on nähtav kinga välimus ja visuaalne olukord.
7.2.Kaebaja jättis esitamata olulised asjaolud, ilma milleta ei ole kahju hüvitamise taotluse lahendamine võimalik, arvestades, et kingad on kaebaja käes ja kaebajal on seega kõige paremad võimalused saada spetsialistilt infot kinga parandamise kohta. Ametniku selgituste ja kaebaja väidete vastuolu tõttu ei ole ilma spetsialisti hinnanguta usutav, et kingatalla tugiraud ei olnud juba varasemalt lahti, seda enam, et kingad on visuaalselt kulunud ja kaebaja kandnud 2(5)
3-19-1598
neid vähemalt alates 16.05.2018. Kingsepp võiks anda hinnangu, kas vastava kinga puhul ongi liistu lahtitulemine sellise ajaperioodi jooksul kingi kasutades tavapärane kulumine. See, et kaebaja on juba väidetavalt kingsepa juures käinud, näitab, et selline võimalus ei ole kaebaja jaoks ebamõistlikult koormav.
7.3.Kaebaja esitas vastustajale uute kingade ostutšeki (70 eurot). Hinnangulist kahju ei saa tuletada uute kingade hinna alusel, kui puudub isegi ligilähedane seisukoht, kui palju olnuks kingade parandamise hind, kui kingad üldse parandamist vajavad. Kaebaja esitatud veebipoe kingapaar ei ole tootjaettevõtte, omaduste, kuju vms poolest samad, mis lõhutud king. Kaebaja on kohtule esitatud foto vanast kingast teinud metaandmete kohaselt 27.02.2020. Seega ei ole probleemiks mitte asjaolu, et kaebaja ei saa kinga kingsepa juurde viia, vaid kaebaja ei soovi seda mingil põhjusel teha. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja hoiaks ligi 9 kuud alles katkiseid kingi, kui ta just ei soovi kohtumenetluses tõendada nende kasutuskõlbmatust. Kuna kaebaja ei soovi kingade olemasoluga kohtule midagi tõendada ega vii neid kingsepa juurde, siis järelikult on kingad kasutuskõlblikud ja kaebaja kasutab neid jätkuvalt. Selline kaebaja tegevus on tõlgendatav alusetu rikastumise soovina, kasutades pahatahtlikult ära kohtu poolt antud võimalusi. Seega puudub põhjus väita, et kaebajale on tekkinud kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Sama paragrahvi lg 81 sätestab, et kui taotlus tagastatakse põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega sama kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
9.Vastustaja tagastas 22.07.2019 kirjaga kaebaja hüvitamistaotluse läbivaatamatult, sest kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puudusi. Kaebaja jättis esitamata spetsialisti arvamuse selle kohta, kas katkist kinga on võimalik parandada ja mis oleks selle parandamise hind. Olenevalt sellest, kas vastustaja jättis kaebaja hüvitamistaotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, sõltub kaebajal kaebeõiguse olemasolu.
10.RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks sellele seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lg-le 1.
11.Eelviidatud sätetest nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise korral esmaselt selgeks teha, kas asja on võimalik parandada või mitte. Kui asja on võimalik parandada, siis tuleb selgeks teha, kas asja parandamise kulud on asja väärtust arvestades mõistlikud või mitte. Sellest oleneb, millisest normist lähtudes tuleb arvutada hüvitise suurus. Järelikult oli vastustaja lähenemine kaebaja hüvitamistaotluse lahendamisel õiguspärane. 3(5)
3-19-1598
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 järgi on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Sama paragrahvi lg 3 järgi on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.
13.Kohus leiab, et vastustaja oli viidatud normi alusel õigustatud nõudma kaebajalt tõendeid ning kaebajal oli selle sätte alusel kohustus tõendada talle kahju tekkimist ja selle suurust, sh esitada oma väidete kinnituseks kingsepa kui eksperdi arvamus kinga parandamise võimaluse ja kulu kohta. Pelgalt kaebaja paljasõnalised selgitused ei anna vastustajale alust kaebaja hüvitamistaotlust rahuldada, sest kaebaja selgitused ei pruugi olla erapooletud. Igal isikul tuleb oma väiteid tõendada. Tõendamist ei saa nõuda vaid juhul, kui see oleks võimatu. Vastupidine tõendamiskoormus kehtib samuti vaid olukorras, kus kaebajal endal poleks olnud võimalik nõutud tõendeid esitada.
14.Vaidluse all ei ole asjaolu, et katkine king oli kaebaja valduses. Kuigi kaebaja oli hüvitamistaotluse esitamise ajal kinnipeetav, ei saanud see takistada kaebajal nõutud tõendit esitamast. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebajal oli luba viibida väljapool vanglat Ülemiste Keskuses 03.06.2019, 17.06.2019, 01.07.2019 ja 15.07.2019. Ülemiste Keskuse veebilehe1 andmetel osutab keskuses kingsepatöid Kingaprof, seega oli kaebajal võimalik vastustaja nõutud tõendit hankida.
15.Kaebaja selgitustest nähtuvalt käis ta katkise kingaga kingsepa juures, kes andis hinnangu, et selle parandamine ei ole võimalik. Seega ei olnud eksperdi hinnangu küsimine kaebaja jaoks võimatu või raske. Puudus vaid eksperdi allkirjaga dokument, mis eksperdi hinnangut selgitaks ja kinnitaks. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks oli kingsepalt sellise kirjaliku kinnituse küsimine tema jaoks raskendatud või võimatu.
16.Tõendi esitamine ei olnud võimatu ka kaebajale antud tähtaegu arvestades. Vastustaja andis 24.05.2019 kirjaga kaebajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebaja sai kirja kätte 27.05.2019, seega tulnuks nõutud tõend esitada hiljemalt 11.06.2019. Kaebaja käis 03.06.2019 Ülemiste Keskuses, järelikult oli tal võimalik nõutud tõendit hankida. Vastustaja andis 09.07.2019 kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja sai selle kirja kätte samal päeval, seega tulnuks nõutud tõend esitada hiljemalt 19.07.2019. Kaebaja käis 15.07.2019 Ülemiste Keskuses, järelikult oli tal võimalik nõutud tõendit hankida. Seega ei ole kaebaja etteheited ebapiisava tähtaja kohta põhjendatud. Kui kaebaja leidis, et tal ei ole võimalik talle antud tähtaja jooksul nõutud tõendit esitada, saanuks ta taotleda vastustajalt tähtaja pikendamist. Kaebaja ei ole seda teinud.
17.Kaebaja ei ole väitnud, et tema jaoks oli eksperdi hinnangu saamine võimatu sellega kaasneva kulu tõttu. Samuti ei ole ta näidanud, millise kulu kingsepalt kirjaliku hinnangu saamine oleks kaasa toonud. Seetõttu puudub alus lähtuda ka sellest argumendist, et õigustada kaebaja poolt tõendi esitamata jätmist.
18.Seega puudusid kaebajal mõjuvad põhjused temal lasuva tõendamiskoormuse täitmata jätmiseks. Kuna kaebaja ei esitanud nõutud tõendit, oli vastustajal õigus jätta HMS § 15 lg 3 ja § 38 lg 3 alusel kaebaja taotlus läbi vaatamata. Nõutud tõendi esitamata jätmise näol oli tegemist puudusega, mis takistas hüvitamistaotluse läbi vaatamist. Vastustaja hoiatas kaebajat puuduse
https://www.ulemiste.ee/kauplused/teenused/.
4(5)
3-19-1598
kõrvaldamata jätmisega kaasneva tagajärje eest, seega oli kaebajal võimalik seda tagajärge ette näha.
19.Kaebaja ei ole esitanud viidatud tõendit ka kohtumenetluses. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud foto vanast kingast on foto metaandmetest nähtuvalt tehtud 27.02.2020, mis tähendab, et vana king on endiselt kaebajal alles ja kaebajal on jätkuvalt võimalik talle väidetavalt tekitatud kahju suurust tõendada. Kaebaja ei ole ise soovinud seda teha. Sellest, et kaebaja hoiab jätkuvalt katkist kinga alles, kuid ei soovi seda eksperdile hindamiseks viia, saab järeldada, et king on kaebaja väidetele vaatamata jätkuvalt kasutuses, mis tähendab, et seda oli siiski võimalik parandada või kahju ei ole tekitatud.
20.HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja hüvitamistaotluse läbi vaatamata, siis ei ole kaebaja läbinud VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja tal puudub õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtu poole (VangS § 11 lg 81). Kaebus tuleb jätta määrusega läbi vaatamata. Varem kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg tuleb tühistada.
21.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22.HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada.
23.HKMS § 108 lg 4 järgi jäävad menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu tuleb tema võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.