XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2019 otsusele nr 4.2-1/7241-2
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, esindaja Peeter Malve Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet, Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur on XX 25.04.2019 väljastanud relvaloa DL50001724 kehtivusega kuni 31.10.2021, mille alusel on tal õigus jahipidamise ja vastava spordialaga tegelemise otstarbel omada ning kanda sileraudseid püsse Browning-Maxus, kaliiber 12, nr 115ZX11073 ja Beretta-686-Silver-Pigeon, kaliiber 12, nr U67288S ja vintraudset püssi Rössler-Titan-16, kaliiber 308Win, nr T16-1042.
2.PPA Põhja prefektuuri 16.05.2019 otsusega nr 231719003812 karistatud liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest. Väärteootsuse kohaselt peeti 28.04.2019 kell 15:28 Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Joa tee suunaga Mere tee poole, kinni XX poolt juhitud sõiduk, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Väärteo otsus jõustus 13.06.2019.
3.PPA Põhja prefektuuri 26.06.2019 otsusega nr 4.2-1/7241-2 „Relvaloa kehtivuse peatamine“ peatati relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 1, § 43 lg 11 ja § 44 lg 1 alusel XX väljastatud relvaloa DL50001724 kehtivus kaheksaks kuuks, st kuni 25.02.2020. Relvaloa kehtivuse peatamise põhjendus: „RelvS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peatab PPA relvaloa kehtivuse, kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületades. Tegemist on seaduse sättega, mille kohaldamisel puudub PPA-l kaalutlusõigus, seega XX relvaloa kehtivus tuleb igal juhul peatada. PPA saab otsustada loa kehtivuse peatamise tähtaja osas, nimelt RelvS § 43 lg 11 sätestab, et loa kehtivus peatatakse kuuest kuust kuni ühe aastani. Seadusandja on ette näinud, et kui relvaloa omaja rikub liikluses kehtivast reeglit, mis keelab sõiduki juhtimise alkoholipiirmäära ületavas seisundis, siis tuleb relvaloa kehtivus peatada. Nii mootorsõiduk kui ka tulirelv on mõlemad kõrgendatud ohu allikad, mistõttu on seaduseandja tõmmanud paralleeli nende käitlemisele, leidnud, et kui isik peab lubatavaks rikkuda liikluses kehtivat reeglit, mis keelab sõiduki juhtimise seisundis, kui ollakse alkoholi tarvitanud, võib arvata, et ta võib sama vastutustundetult käituda ka tulirelva käitlemisel. XX poolt toimepandud liiklusseaduse rikkumise puhul on tegemist ühe raskeima liiklusalase rikkumisega ning enamohtliku väärteoga. XX ühes liitris väljahingatavas õhus fikseeritud alkoholisisaldus, milleks oli 0,34 mg/l, ei olnud liiklusseaduses lubatud piirmäära lähedal, vaid ületas seda tuntavalt. Alkoholisisalduse määr 0,34 mg/l on määr, mille puhul XX pidi aru saama nii enda elukogemuse, enesetunde kui ka teadmise pinnalt, et ta ei tohi asuda mootorsõidukit juhtima. XX väide selle kohta, et tema poolt sooritatud väärtegu ei olnud kellegi tervist ohustav, ei vasta tõele, kuivõrd alkoholi tarvitanult mootorsõiduki juhtimisega seatakse reaalsesse ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervis ja vara. Asjaolu, et temal ei esine varasemaid kehtivaid väärteokaristusi ega relvaseaduse rikkumisi, arvestab lubadeametnik otsuse tegemisel.
Võttes arvesse eeltoodut, sh XX poolt toimepandud süüteo asjaolusid, lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, milleks oli 0,34 mg/l ning asjaolu, et isikul ei esine varasemaid kehtivaid väärteokaristusi ega relvaseaduse rikkumisi, peatatakse tema relvaloa kehtivus kaheksaks kuuks“ (tl 13p).
4.XX esitas 10.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 26.06.2019 relvaloa kehtivuse peatamise otsuse nr 4.2-1/7241-2 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 11.07.2019 menetlusse ning määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused. 5.1 RelvS § 43 lg 1 p 1 võib olla põhiseadusevastane osas, milles ei nähta ette PPAle kaalutlusõigust relvaloa kehtivuse peatamise üle otsustamisel. On ilmne, et RelvS § 43 lg 1 p 1 riivab kaebaja PS § 19 lg-s 1 sätestatud vaba jahipidamise ja jahispordi õigust ning õigust enesekaitsele. Selge on see, et seadusandja on sellise piiranguga soovinud kaitsta kõrge tähtsusega õigushüvesid, nagu teiste isikute elu ja tervist, mille vajalikkuses kaebaja ei kahtlegi. Kaebaja hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud, et seadusandja ei ole vajalikuks lubada selle sätte kohaldamisel aga nimetatud õigushüvede kahjustamise tõenäosust, mis sõltub nii relva omadustest ja kasutamiseesmärgist kui ka relva kasutaja isikust ning tema varasemast käitumisest. 5.2 Relvaloa kehtivuse peatamine kaheksaks kuuks ei ole piisavalt põhjendatud. Kaebaja hinnangul ei võimalda kaevatav otsus kontrollida, millistel kaalutlustel vastustaja peatas kaebaja relvaloa kehtivuse kuue kuu asemel kaheksaks kuuks? Vastustaja ei ole otsuse põhjendustes konkreetselt välja toonud, kuidas kujundas otsust kaebaja isik, väärteo toimepanemise asjaolud, sh kaebajal varasemate karistuste ja rikkumiste puudumine. Otsuse väide, et joobes sõidukijuhtimist peetakse üheks raskeimaks liiklusalaseks rikkumiseks ja enamohtlikuks väärteoks, ei põhine mitte seadusandlusel, vaid subjektiivsel väärtushinnangul, millega ei saa haldusakti põhjendada. Kuivõrd relvaloa kehtivuse peatamise tulemusena ei saa kaebaja tegeleda enam jahipidamise ja jahispordiga ning kasutada relvi enesekaitseks, siis piirab see oluliselt tema põhiseaduslikke vabadusi ja õiguseid.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited. 6.1 Relvaloa kehtivuse peatamine kaheksaks kuuks on põhjendatud. Kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisaldus 0,34 mg/l. Selline määr ületas lubatud piirmäära tunduvalt. Peatamise tähtaja määramisel peab PPA arvestama nii väärteo asjaolusid, kui relvaloa omaja varasemat käitumist ja tausta. Arvestades, et LS § 224 lg-s 2 nimetatud väärteo eest karistatud isiku relvaloa kehtivust ei saanud peatada vähemaks kui kuueks kuuks ning maksimaalselt oleks see olnud võimalik peatada aastaks, ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et relvaloa kehtivuse peatamine kaheksaks kuuks oleks olnud ebaproportsionaalne. Miinimumajaks peatatakse relvaloa kehtivus juhul, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on lubatud piirmäära lähedal ehk vastab LS § 224 lg-s 1 sätestatud määrale.
6.2 Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on tegu, millega kaebaja pani ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Kaebaja on tahtlikult joobeseisundis sõidukit juhtides käitunud üldohtlikul viisil. Teiste inimeste õigus elu, tervise ja avaliku korra kaitsele kaaluvad üles kaebaja soovi tegeleda jahipidamise ja jahilaskepordiga. Pealegi on relvaloa kehtivuse peatamine ajutine piirang. Kaebaja relvaluba on peatatud kaheksaks kuuks, st et pärast relvaloa peatamise aluse ära langemist on politsei kohustatud hoiule võetud relva ja laskemoona viivitamata kaebajale tagastama (vt RelvS § 43 lg 61). Kaebaja saab pärast relvaloa kehtivuse peatamise lõpetamist tegeleda jahiga ja jahilaskespordiga. Seega on tegemist lühiajalise piiranguga, mis ei piira oluliselt kaebaja õigusi ega vabadusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 PPA Põhja prefektuuri 26.06.2019 otsus nr 4.2-1/7241-2 „Relvaloa kehtivuse peatamine“ on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). 7.2 Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. Esiteks, ei nõustu kohus kaebusega, et relvaloa kehtivuse peatamine kaheksaks kuuks pole piisavalt põhjendatud. Kohus ei nõustu, et otsusest ei nähtu kuidas kujundas kaebaja isik ja väärteo toimepanemise asjaolud otsuse langetamist. Otsusest nähtuvalt on vastustaja kaebajat positiivselt iseloomustava informatsiooni kõrval arvestanud, et kaebaja poolt toimepandu on raskeim liiklusalane rikkumine; et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus fikseeritud alkoholisisalduse määr oli selline, mille puhul kaebaja pidi elukogemuse ja enesetunde pinnalt aru saama, et ta ei tohi asuda mootorsõidukit juhtima. Tõsiasi, et kaebaja seda vastutustundetult siiski tegi, näitab veenvalt, et tema kätte ei saa tulirelva usaldada. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas ja politsei ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et see ei ole oleks isiku käes, kes pole selleks piisavalt usaldusväärne. Selliseks järelduseks võib piisata ka ühest intsidendist. Kuigi otsuses pole seda sõnaselgelt öeldud, tuleneb selle põhjenduse loogikast, et käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja relvavajaduse. Teiseks, pole kaebuses tõstatatud küsimus RelvS § 43 lg 1 p 1 põhiseaduspärasusest osas, milles see ei võimalda kaalutlusruumi relvaloa kehtivuse peatamise üle otsustamisel, käesoleva vaidluse lahendamisel oluline. Nimelt, käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades (vt eespool esitatud põhjendusi), oli konkreetsel kõnealusel juhul relvaloa kehtivuse peatamine proportsionaalne.
8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.