lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1654/11

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1654/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1654

Haldusasi

XXi kaebus AS Ühisteenused 31.07.2019 viivistasu otsusele nr 0186019051

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja XX Vastustaja AS Ühisteenused, esindaja Helen Prins

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 31.07.2019 kell 10.29 viivistasu otsuse nr 0186019051 liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel ja määras viivistasu 31 eurot sõiduki Mercedes-Benz reg. märgiga XXXXXX parkimise eest E. Viiralti tn-l Pronksi 12 taga parkimistasu maksmata.
2.XX esitas 29.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 31.07.2019 viivistasu otsuse nr 0186019051 ja tasutud viivistasu tagastamiseks. Kohus võttis kaebuse 03.09.2019 menetlusse ja määras vastustajaks AS Ühisteenused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.Kaebuse põhjendused. 3.1 Kaebaja parkis sõiduki „E. Viiralti tn Pronksi 12 taga” asuvasse parklasse. Parklal oli paigaldatud liiklusmärgid, millest tegi kaebaja järelduse, et tegemist on tasulise parklaga. Kuna ühtegi tasumise juhendit kõnealusel parklal sõiduki parkimise kohta ei olnud kasutas kaebaja parkimisaparaati mis oli vahetu läheduses. Pärast viivistasu otsust selgus, et nimetatud aparaat ei ole seotud kõnealuse parklaga. 3.2 Viivistasu otsuse tegemine oli tingitud informatsiooni puudumisest parkimistasu maksmise võimalustest. Parklal puudus infotahvel, mis sisaldaks parkimise eest tasumise võimalusi. AS Ühisteenused ja Tallinna Transpordiameti (TTA) vahel sõlmitud halduslepingu p 5.17 kohaselt lasub AS-l Ühisteenused (täitjal) kohustus levitada teavet parkimise ja selle eest tasumise võimaluste kohta. Lepingu p 5.17 täitmata jätmisest ongi tingitud vaidlustatud viivistasu määramine. 3.3 Eelnimetatud lepingu p 7.4 alusel tasub linn täitjale tasu, mille suurus on 22% sama aasta parkimistulust. Viivistasu otsuste pealt AS-le Ühisteenused tasu ei maksta. Siin ongi kaebaja arvates põhjus, miks TTA ei nõua täitjalt informatiivsete teadete tahvlite paigaldamist. TTA on huvitatud viivistasu kättesaamises, kuna see on linnale „puhaskasum”. Viivistasu otsus kuulub tühistamisele, kuna tegu on TTA poolt hea haldustava ja õiguselguse põhimõtete rikkumisega.
4.Täiendavalt selgitas kaebaja kohtule 04.10.2019 saadetud kirjas, et avastas 02.10.2019 osa Tallinnas paigaldatud parkimisautomaatidest suletuna. Kusjuures neile olid kleebitud infosildid M-parkimise võimaluse kasutamise kohta koos vastava juhisega. Taoliste infosiltide puudusele linna avalikul parkimisalal ongi kaebaja kaebuses osundanud. Taolisi tahvleid tuleb paigaldada mitte parkimisaparaatidele, vaid liiklusmärgi postidele, sest siis on kaebaja arvates täidetud nii õiguse põhimõtted kui eelviidatud lepingu nõuded täidetud. Kaebajal on veel ettepanekuid, kuid leiab, et need ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited.

5.1 Viivistasu otsus koostati põhjusel, et parkimistasu oli sõiduki kontrollimise ajal tasumata. Määruse „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 4 lg 2 järgi tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui TTA ei ole liikluskorraldusvahendiga kehtestanud pikemat aega. TTA ei olnud sellel alal kehtestanud pikemat tasuta parkimise aega. Sõidukile ei olnud kontrollimise ajal paigaldatud parkimiskella, samuti tuvastas kontrolör mobiilsideoperaatori vahendusel, et parkimist südalinna alas sõidukile alustatud ei olnud. 5.2 Parkla juurde oli paigaldatud tasulise parkimise tahvel, millel oli kirjas tsoon südalinn ja parkimise maksumus, sama tahvel on paigaldatud Pronksi tänavalt E.Viiralti tänavale sissesõidule. Sõidukit parkinud isik pidi aru saama, et pargib südalinna tsoonis. E.Viiralti tn edasi liikudes teiselpool teed asub EuroPark Eesti OÜ parkla, mille mõjusuund on tähistatud nooltega. Antud parklas asub parkimisautomaat, kust kaebaja soetas parkimispileti. Kaebajal ei olnud mingit põhjust eeldada, et eraparklaoperaatori Europark parkimisautomaadist ostetud parkimispilet kehtib parkimisel südalinna parkimisalas. 5.3 Kui isikul pole võimalik parkimist alustada mobiiliga, siis tuleb leida lähim parkimisautomaat. Parkimisautomaate ei paigaldata aga igale tänavale, vaid lähtutakse otstarbekusest. Tallinna on paigaldatud üle 30 parkimisautomaadi, automaatide asukohad on Tallinna linna lehelt leitavad. Tänavale infotahvlite paigaldamine ei ole otstarbekas. Info mobiilse parkimise kohta on internetist hõlpsasti leitav, samuti saab vajadusel küsida infot infotelefonidelt. Mobiilset parkimist alustatakse ühtemoodi eraparklates ja linna parkimisaladel, saates sõnumi numbrile 1902 või kasutades mobiilirakendust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Asjas puudub vaidlus ja on tuvastatud, et kaebaja sõiduk oli kaevatava viivistasu määramise otsuse koostamise ajal pargitud avalikul tasulisel parkimisalal. Tallinna linna avalikul parkimisalal tasuline valveta parkimise ala kehtestava Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 7 lg 1 kohaselt kuulub Viiralti tn avalikku tasulisse parkimisalasse. Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduki juht mootorsõiduki parkimisel avalikul tasulisel parkimisalal maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul oli parkimistasu maksmata. Nimelt oli kaebaja kaebuse kohaselt ekslikult ostnud pileti avaliku tasulise parkimisalaga mitteseotud operaatori parkimisautomaadist. LS § 188 lg 1 p 1 sätestab, et kui parkimistasu on maksmata, teeb parkimisjärelevalvet teostav ametnik viivistasu määramise otsuse. Seega, kuna parkimistasu oli maksmata, oli kaevatava viivistasu määramise otsuse koostamine õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kaevatav otsus on õiguspärane, puudub alus ka kohustamisnõudel.

6.2 Kaebuses viidatud asjaolu, et konkreetses parkimiskohas puudus infotahvel parkimise eest tasumise võimaluste, sh parkimisautomaatide asukoha, kohta, ei muuda viivistasu määramist õigusvastaseks. Kohus leiab, et vastav informatsioon on füüsiliste infotahvlitetagi Tallinna veebilehel avaldatuna piisavalt hästi kättesaadav (vt https://www.tallinn.ee/Parkimise-eesttasumine). Vastustaja on põhjendatult viidanud ka võimalusele kasutada parkimisautomaadi alternatiivina mobiilsideoperaatori pakutavat mobiilse parkimise teenust. 6.3 Kaebuses viidatud TTA ja vastustaja vaheline leping pole käesolevas vaidluses asjakohane. Samuti pole asjakohane kaebuse kriitika TTA tegevuse aadressil. TTA tegevust käesolevas asjas vaidlustatud ei ole. Asjakohane pole ka kaebaja poolt täiendavalt 04.10.2019 esile toodud asjaolu, et umbes kaks kuud pärast kaevatava akti koostamist oli osa parkimisautomaate Tallinnas suletud ja neile olid kinnitatud kaebaja hinnangul hea halduse põhimõttega kooskõlas olevad infotahvlid mobiilse parkimise võimaluse kohta. Vastustaja kinnitusel pole viidatud teavitus seotud käesoleva vaidlusega.

7.Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium