1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus eriolukorrast tingitud piirangute leevendamiseks ettenähtud lisatoidu väljastamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus eritoidu kõrvale joogi väljastamise ja abivahendite tagastamise osas rahuldamata.
3.Jätta taotleja poolt viidatud tõendid välja nõudmata.
4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega.
5.Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv osaliselt, s.o viie euro ulatuses, riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tartu Halduskohtusse saabus 4. mail 2020 M. M esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt algas 23. aprillil 2020 ramadaan, mille ajal moslemid ei söö koidikupalvusest päikeseloojanguni, mistõttu taotlejale kui moslemile väljastatakse õhtuti erisöök. Taotleja hinnangul diskrimineeritakse teda usutunnistuse alusel, kuna talle ei väljastata söögi kõrvale jooki ega eriolukorrast tingitud piirangute leevendamiseks ettenähtud lisatoitu. 23. aprillil 2020 paigutati taotleja kartserisse ning üksusejuhi korraldusel võeti temalt ära meditsiinilised abivahendid. Taotleja hinnangul koheldakse teda abivahendite äravõtmisel väärikust alandavalt, julmalt ja piinavalt ning ühtlasi pannakse ohtu tema tervis. Taotleja palus, et kohus kohustaks Viru Vanglat: - väljastama taotlejale eriolukorrast tingitud piirangute leevendamiseks ettenähtud lisatoit igapäevaselt, sh ramadaani ajal; - väljastama taotlejale erisöögi kõrvale ka jook (piim, tee või morss); - tagastama taotlejale tugikark, võimlemismatt ja lisamadrats ning võimaldama tal kasutada kartseris madratsit kell 14.00−16.00.
3-20-817 Taotleja palub kohtul välja nõuda: - Viru Vangla direktori 19. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/46, mille punkti 5 alusel tagatakse kinnipeetavatele lisatoitlustamine iga päev; - turvakaamera salvestis taotleja 25. aprilli 2020. a käigust arsti vastuvõtule, kuna sellelt nähtub, et taotleja liikus seinast kinni hoides; - turvakaamera salvestis 25. aprillil 2020 kella 7.00 paiku taotleja marrastuste puhastamisest; - tervisekaardi sissekanne 25. aprilli 2020. a sündmustest; - 25. aprilli 2020. a telefonikõne, milles taotleja teavitas valvurit, et kukkus pea lõhki. Taotlusele on lisatud koopiad taotleja 26. aprilli 2020. a samasisulistest vaietest Viru Vanglale.
2.Viru Vangla palus 8. mai 2020. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla selgitas seoses moslemitele väljastatava toiduga, et kinnipeetaval on võimalik valida, kas saada ramadaani ajal islami usu kombeid järgiv kuivtoidupakk või süüa tavatoitu. Kuivtoidupaki juurde eraldi jooki ei kuulu ning vangla seda seetõttu ka ei väljasta. Õigusaktidest ei tulene vanglale imperatiivset kohustust korraldada erinevate uskude järgijatele erinevat toitlustamist, vangla tagab selle oma võimaluste piires. Islami toitumisreeglid ei ole kategoorilised, sellele on varem viidanud ka taotleja ise, avaldades rahulolematust selle üle, et tema kui moslemi jõulumenüüs ei olnud verivorsti. See, et taotleja ei saanud kogu lisatoitu, oli ühekordne juhtum, lisatoit on talle antud tagantjärele ning vangla on selle eest ka vabandust palunud (lisatud Viru Vangla vastus nr 6-13/15898-2). Vangla selgitas, et arst on ümber hinnanud abivahendite vajaduse (lisatud väljavõte tervisekaardist). Kuna arsti hinnangul taotleja abivahendeid ei vaja, siis oli õigustatud vangla tegevus talle neid kambrisse mitte lubada. Tegemist oli arsti tervishoiuteenuse osutamise käigus tehtud otsustusega ning see ei ole halduskohtus vaidlustatav.
KOHTU SEISUKOHT
3.Esialgse õiguskaitse taotluses soovib taotleja, et talle väljastataks lisatoit ja söögi kõrvale jook, tagastataks tugikark, võimlemismatt ja lisamadrats ning võimaldataks kasutada kartseris madratsit kell 14.00−16.00.
4.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõigetele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja vaided lisatoidu ja joogi väljastamiseks ning abivahendite tagastamiseks on menetluses, siis on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
5.Viru Vangla 28. aprilli 2020. a vastusest nr 6-13/15898-2 taotleja pöördumisele nähtub, et taotlejale lisatoidu väljastamata jätmine oli ekslik, mistõttu 23.−26. aprillil 2020 saamata jäänud lisatoit anti taotlejale tagantjärele 27. aprillil 2020. Vangla kinnitusel oli tegemist ühekordse juhtumiga, millest saab järeldada, et praegusel ajal väljastatakse taotlejale ka lisatoit. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lõike 3 lause 2). Kuna esialgse õiguskaitse vajadus seoses eriolukorrast tingitud piirangute leevendamiseks ettenähtud lisatoidu väljastamisega on ära langenud, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vastavas osas läbi vaatamata.
3-20-817
6.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
7.Taotleja väitel esineb oht, et ilma abivahenditeta tema tervis halveneb ning lisaks viitab taotleja väärikuse alandamisele, julmale ja piinavale kohtlemisele. Joogi väljastamata jätmise osas viitab taotleja diskrimineerimisele.
8.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei väljastata eritoidu kõrvale jooki ja ta ei saa kasutada abivahendeid, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Joogi kohta on ka taotleja ise märkinud, et saab juua kraanivett. Kohtu hinnangul ei kaasne taotlejale meelepärase joogi väljastamata jätmisega sedavõrd intensiivseid tagajärgi, mis annaks aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Väidetav diskrimineerimine ei saa olla praeguse juhtumi tingimustes ülemäära intensiivne, eriti arvestades, et taotleja usuliste veendumuste järgimise võimaldamiseks väljastatakse talle vangla poolt eritoitu. Samuti ei nähtu, et taotlejale joogiks piima, tee või morsi väljastamata jätmine võiks põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Taotleja tugineb vananenud andmetele, et tema tervise hüvanguks peaks talle olema tagatud erinevad abivahendid. Vangla arsti 25. aprilli 2020. a sissekandest tervisekaardil nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal „vajadus tavapärasest vanglarežiimist erinevate vangla poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks, sh ei vaja patsient meditsiiniliste abivahenditena madratsit, võimlemisrulle ja -matte, eraldi velotrenažööri kasutamise võimaldamist, seljavöö kandmist jms (...) vahendeid.“ Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust tavapärasest vanglarežiimist erinevate abivahendite kasutamiseks. Seega ei ole tõenäoline, et vastavate abivahendite puudumine põhjustaks taotleja tervisele märkimisväärseid tagajärgi. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust sisustanud ka sellega, et abivahendite ära võtmisega koheldakse taotlejat väärikust alandavalt, julmalt ja piinavalt. Kohus mõistab, et taotleja on harjunud talle varem võimaldatud abivahenditega ja nendest loobumine võib olla tema jaoks ebamugav. Siiski ei ole alust arvata, et taotlejale põhjustatakse meditsiiniliste abivahendite võimaldamata jätmisega rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et abivahendite tagastamata jätmine kujutaks otsesest ohtu taotleja tervisele. Samuti ei nähtu, et abivahendite tagastamata jätmine võiks põhjustada taotlejale muid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse eritoidu kõrvale joogi väljastamise ja abivahendite tagastamise osas rahuldamata.
9.Taotleja soovis, et kohus nõuaks Viru Vanglalt välja mitmeid tõendeid. Kohus selgitab, et Viru Vangla esitas tervisekaardi väljavõtte, mis kajastas ka 25. aprillil 2020 fikseeritud kukkumist. Ülejäänud taotleja poolt soovitud tõendite kogumiseks puudub vajadus. Lisatoitlustamise osas on taotleja oma eesmärgi saavutanud ning selles osas jääb taotlus läbi vaatamata, mistõttu puudub vajadus vastavat lisatoitu võimaldava käskkirja asja juurde võtmiseks. Turvakaamera salvestised ja taotleja telefonikõne 25. aprillist 2020 on taotluse
3-20-817 kohaselt seotud taotleja kukkumisest teavitamisega, kukkumise tagajärjel tekkinud marrastuste puhastamisega ning arsti juurde minekul seinale toetamisega, kuid kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolud praeguse taotluse lahendamisel tähtsust. Seetõttu jätab kohus taotleja poolt viidatud tõendid välja nõudmata (HKMS § 62 lõige 2).
10.Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
11.Esialgse õiguskaitse taotluses oli esitatud kolm nõuet. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb ühe nõude osas läbi vaatamata, tagastab kohus pärast käesoleva määruse jõustumist taotluselt tasutud riigilõivu 1/3 osas, s.o viie euro ulatuses, riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole (riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punkt 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.